Osaühing Artesio kaebus Viimsi Vallavalitsuse 01.11.2017 ettekirjutuse 1712899/00455 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Osaühing Artesio, volitatud esindaja Marge Juur Vastustaja – Viimsi vald, volitatud esindaja Karin Laugas
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
3.Tagastada Osaühing Artesio arveldusarvele nr EE041010220034074018 AS-s SEB Pank enam tasutud riigilõiv 162 eurot (ükssada kuuskümmend kaks eurot).
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.05.2018 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Viimsi Vallavalitsuse 26.06.2007 korraldusega nr 455 kehtestati Laiamäe kinnistu detailplaneering (DP), millega muu hulgas jaotati planeeritav maa-ala kruntideks, määrati kruntide ehitusõigus, lahendati juurdepääsuteed. Viimsi vald ja Osaühing Artesio sõlmisid 13.06.2007 ühise tegutsemise lepingu, mille eesmärgiks oli Laiamäe kinnistul asuva Laiamäe
3-18-158 tee väljaehitamine koos valgustusega, eraldi katastriüksuse moodustamine ja tasuta üleandmine Viimsi vallale. Lepingu p 2.1.4. kohaselt tuli kohustused täita kahe aasta jooksul DP kehtestamise päevast arvates. Laiamäe tee ehituseks koostati 2007. a põhiprojekt, mille kooskõlastasid Viimsi Vallavalitsuse kommunaalamet 13.08.2007 ja OÜ Artesio juhatuse liige K. Männik 16.08.2007. OÜ Artesio esitas kooskõlastatud projektile ehitusloa taotluse ning Viimsi Vallavalitsus väljastas sellele ehitusloa 23.11.2007 korraldusega nr 732. Täiendavalt esitas OÜ Artesio tee-ehitusloa taotluse Laiamäe tee ehitamiseks 02.12.2015 ning tee-ehitusluba nr TEL-034 väljastati 16.12.2015. OÜ Artesio esitas kasutusloa taotluse 31.08.2017.
2.Viimsi Vallavalitsus tegi OÜ-le Artesio 01.11.2017 e ettekirjutuse-hoiatuse nr 1712899/00455 (01.11.2017 ettekirjutus), kohustades teda viima tee projektiga vastavusse hiljemalt 31.05.2018. Viimsi Vallavalitsuse ehitusjärelevalve ametnikud tuvastasid 11.10.2017 paikvaatlusel, et tee lahendus ei vasta projektile: Laiamäe teel ja mahasõitudel on ehitatud pinnatud kate, tee ja mahasõidud, kuigi projektikohaselt pidid need olema asfaltbetoonkattega. Teekate on mitmel pool vajunud. Kaevude kaaned on pinnatud, kate on lohku vajunud ja kohati lagunenud, selles on augud, esineb ebatasasusi ja vajumisi. Teel on puudu peenrad, lõpuni on rajamata mulle ja haljastamata teemaa; teekatend on ebastabiilne, kuna teekonstruktsioon on lõpuni rajamata, samuti on see kindlustamata ja laguneb. Tee põikikalle on paiguti 3%, kuigi peab olema 2,5%. Mahasõidud ja servad on lagunenud või lagunevad, kaevetööd on lõpetamata, kommunikatsioonide rajamisel on vajumisi. Tee ääres on ohtlikud ilma kaanteta kaevud, kaevud on kaetud laudade või plekkidega. Ümberehitustööde käigus tuleb esmalt eemaldada pinnatud katend, asendades selle asfaltbetoonkattega. Teiseks tuleb teele rajada peenrad, rajada tee konstruktsioon, samuti anda õiged kalded, korrastada kaevuluukude paiknemine, kaanetada kaaneta kaevud, kogu teemaa korrastada ja haljastada. Viimsi Vallavalitsus andis heakorra ja korrastustööde jaoks aega ühe kuu ning ümberehitustööd tuli teostada hiljemalt 31.05.2018. Ehitisregistri kohaselt on mõlema töö teostamise tähtaeg 31.05.2018. Ettekirjutuses hoiatati, et puuduste tähtaegse täitmata jätmise eest määratakse tasumisele sunniraha 6400 eurot nõude kohta.
3.OÜ Artesio esitas Viimsi Vallavalitsusele vaide 30.11.2017 ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks, mille Viimsi Vallavalitsus jättis 19.12.2017 korraldusega nr 899 rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohtusse saabus 22.01.2018 OÜ Artesio kaebus Viimsi Vallavalitsuse 01.11.2017 ettekirjutuse tühistamiseks. Kaebuses sisaldus ka taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, peatades ettekirjutuse täitmise sunniraha osas.
5.Kohus võttis kaebuse 29.01.2018 määrusega menetlusse, pidades kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobivaks tühistamisnõuet. Kohus pidas vaidlust sunniraha rakendamise üle ennatlikuks, kuna sunniraha rakendamine saab toimuda alles pärast seda, kui haldusorgan on tuvastanud ettekirjutuse nõuetekohase täitmata jätmise. Kaebajal on ettekirjutuse täitmiseks aega kuni 31.05.2018. Kohus jättis samas määruses esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
6.Kaebaja teavitas kohut 12.02.2018 avalduses, et nõustub kohtu käsitlusega kaebuse nõuetest. Kohus otsustas kaebuse 14.03.2018 määrusega läbi vaadata kirjalikus menetluses.
POOLTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja leiab, et ettekirjutuses on puudusi, mis tingivad selle tühistamise.
7.1.Ettekirjutuses on vormilisi puudusi. Samuti on rikutud põhjendamiskohustust ja uurimispõhimõtet. Ettekirjutuse tegemine ei ole mõistlik. Ettekirjutuses puudub vaidlustamisviide. Rajatud tee vastab suures ulatuses 13.06.2007 sõlmitud lepingule, mistõttu puudub vajadus see ümber ehitada. Arendaja usaldas tee-ehituses ehitusfirmat. Laiamäe tee ümbruse näol on tegemist arendusjärgus kinnisvaraprojektiga. Seni kuni planeeritud majad 2(6)
3-18-158 pole valmis ehitatud, liiguvad teel rasked ehitusmasinad, mis kahjustaks asfaltkattega teed. Kaebaja hinnangul oleks piisanud selgitusest, et vald ei anna teele kasutusluba ja soovitusest loa taotlemiseks siis, kui arendus on valmis ja tee on projektiga kooskõlas, mitte hakata nõudma 6400 euro suurust sunniraha. Kaebaja kavandas tee katta kruusaga ajaks, mil ehitustööd käivad, ning ehitustööde lõppedes asfaltbetoonkattega. Tee-ehitaja tegi aga ettepaneku, et võiks kohe ehitada pinnatud kattega tee, millega kaebaja kahjuks nõustus. Puudused, nagu liigne kalle, vajumine, puudulikud teepeenrad, kõrvaldatakse siis, kui viiakse ellu projektijärgne lahendus. Omanikujärelevalve esindaja on puuduvate kaevuluukide kohta selgitanud, et tegu on sidekaevudega. Tööperioodil toimus vargus, mille käigus varastati tühjaks kilpide sisud. Telia Eesti AS paigaldab 19.12.2017 lepingu kohaselt sidekaevudele kaaned. Ettekirjutuses puuduvad viited kaebaja seadusliku esindaja ja omanikujärelevalve esindaja selgituste kohta. Need on küll protokollitud, kuid nendega pole arvestatud. Kehtiva ehitusseadustiku §-de 53 ja 55 kohaselt on võimalik kasutusloa taotlust menetleda ka nii, et taotlejale jäetakse koormav haldusakt tegemata.
7.2.Vald ei ole teinud tee-ehitusel koostööd. Vald hakkas ettekirjutust koostama ajal, mil omanikujärelevalve esindaja viimased selgitused protokolliti (26.10.2017). Ettekirjutuse eelnõu valmis juba 31.10.2017. Kahe tööpäevaga ei ole võimalik välja selgitada asjas olulise tähtsusega asjaolusid.
7.3.Määratud sunniraha on ebaproportsionaalselt kõrge. Sunniraha peaks olema isikut võimalikult vähe kahjustav. 10% maksimaalsest võimalikust sunnirahast on liialt suur, kuna nõuaks ettevõtjalt likviidsete vahendite paigutamist ebaotstarbekalt. Ettekirjutusest ei ilmne, kuidas oleks sunniraha määramisel arvestatud kaebaja senist koostööd.
7.4.Töö tegemiseks määratud tähtajad on ebamõistlikud. Ettekirjutus on koostatud novembris. Tee-ehitust ja haljastustöid ei tehta sellisel perioodil. Samuti on raske leida töötajaid.
8.Vastustaja leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus ei ole rikutud kaebaja õigusi või piiratud tema vabadusi.
8.1.Vastustaja jääb vaideotsuses toodud seisukohtadele, kuna kaebus ei sisalda täiendavaid seisukohti, võrreldes vaidega. Vald peab tagama, et valla territooriumil ei toimuks ehitustegevust, mis ei vasta ehitusseadustikus sätestatud nõuetele. Vallal on kohustus nõuda, et omanik täidaks endale võetud kohustusi. Kaebaja võttis ühiste kavatsuste kokkuleppes kohustuse ehitada tee välja vastavalt projektile koos tänavavalgustusega ning anda see vallale. Lepingu kohaselt tuli seda teha hiljemalt kaks aastat pärast DP kehtestamist. Kuna DP kehtestati 26.06.2007, pidi kaebaja tee üle andma hiljemalt 27.06.2009. Kaebaja on tähtaega ületanud üle kaheksa aasta. Pooled on kõigis kohustustes kogu leppinud, seega ei saa need olla ülemäärased. Vallavalitsus kontrollib kasutusloa menetluses ehitise vastavust ehitusloa saanud projektile. Menetluse käigus teostati paikvaatlus, küsiti selgitusi kaebaja esindajalt ja omanikujärelevalvelt. Seega on vastustaja rakendanud uurimisprintsiipi ja kogunud tõendeid (paikvaatluse akt, fotod, puudutatud isikute selgitused). Ettekirjutus on vajalikul määral põhjendatud selle andmist tinginud asjaolude osas. Ettekirjutuses puudub küll vaidlustamisviide, kuid selle puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. See võib olla haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui möödalaskmine oli tingitud vaidlustamisviite puudumisest.
8.2.Kaebaja üritab oma tegemata jätmist näidata ehitusettevõtte süüna. Vald ei pea ehitusjärelevalve käigus tuvastama, mis on isikute omavahelised lepingud või kes vastutab selle eest, et tee ei vasta ehitusprojektile. Ehitusjärelevalve menetluses vastutab arenduse omanik. Kasutusloa menetluses ei ole võimalik arendajat motiveerida enda kohustusi täitma: 3(6)
3-18-158 kaebaja ei ole kohustusi täitnud kaheksa aastat. Mitteprojektikohase ehitamise osas on vallal kohustus ja õigus viia läbi ehitusjärelevalve. Kaebaja on ettevõtja, kelle juhatuse liige peab näitama tehingute tegemisel vajalikku hoolsust. See tähendab muu hulgas, et ettevõtjal tuleb endale selgeks teha õiguslik regulatsioon. Teadmine, et ehitustöid võib teostada vaid ehitusloa saanud projekti kohaselt, võib pidada ettevõtja põhiteadmiseks. Mittenõuetekohase ehitamisega on kaebaja võtnud riski, et ettekirjutuse andmisega seotud kulutused võivad osutuda tema enda majanduslikuks kuluks.
8.3.Ettekirjutuse täitmise tähtaja ja sunniraha määramine on vallavalitsuse kaalutlusotsus, mille tegemisel arvestatakse menetluse asjaolusid. Kuna ettekirjutus tehti talvel ning talv ei ole sobilik teetöödeks, tuleb ettekirjutus täita hiljemalt 31.05.2018. Sunniraha määramisel kaalus järelevalve teostaja senist koostööd, samuti seda, missugune summa oleks kohustuse täitmisele sundimiseks kõige vähem kahjustav, kuid siiski mõjus. Pooltevahelise lepingu kohaselt oleks tee pidanud olema valmis ja vallale üle antud hiljemalt 27.06.2009. Eelnevat arvestades määrati sunniraha 6400 eurot, mis on 10% juriidilisele isikule määratava sunniraha maksimaalsest võimalikust suurusest. Sunniraha suurus on praktiliselt olematu, võrreldes leppetrahvi nõudega, mida vallal oleks õigus kaebaja vastu esitada. Lepingu kohaselt on leppetrahv 100 000 krooni iga tähtaega ületava kuu eest. Kaebaja ei ole kohustusi täitnud 96 kuud. Kui kaebaja ei jõua ette nähtud tähtajal ettekirjutust täita, on tal võimalik taotleda tähtaja pikendamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
10.Võib eeldada, et peamine põhjus, miks kaebaja kohtusse pöördus, oli vältida sunniraha rakendamist ja sissenõudmist. Kaebaja on korduvalt viidanud, et sunniraha oli ootamatu, ebaproportsionaalselt kõrge ning vastustaja oleks pidanud kasutusloa taotluse jätma rahuldamata või otsustama jätta see andmata, mitte määrama sunniraha. Kohus kordab 29.01.2018 määruses väljendatud seisukohta, et vaidlus sunniraha rakendamise üle on ennatlik, kuna ettekirjutuse täitmise tähtpäev ei ole saabunud: ettekirjutus tuleb täita hiljemalt 31.05.2018. Kaebaja õiguste kaitseks on sobiv tühistamisnõue. Kui langeb ära põhikohustus teostada 01.11.2017 ettekirjutuses nõutud ümberehitus- ning heakorra- ja haljastustööd, langeb ära ka alus sunniraha rakendamiseks. Kaebaja nõustus 12.02.2018 avalduses kohtu käsitlusega kaebuse nõuetest ega pidanud eraldiseisvalt vajalikuks sunniraha vaidlustada. Kohus selgitab täiendavalt, et sunniraha määramist ja rakendamist tuleb ettekirjutusest eristada. Sunniraha suurus määratakse kindlaks hoiatuses. Praegu on hoiatus tehtud 01.11.2017 ettekirjutuses. Kohtupraktikas ei ole hoiatuse eraldiseisvat vaidlustamist peetud vajalikuks. Nimelt ei ole hoiatus lõplik ja siduv otsustus, mis tingiks vältimatult sunniraha rakendamise ja välistaks haldusorgani kaalutlusõiguse (Riigikohtu 22.04.2015 otsus haldusasjas nr 3-3-1-72-14, p 14). Hoiatusega sunniraha ka ei rakendata. Sunniraha asutakse rakendama siis, kui ettekirjutus jäetakse tähtaegselt täitmata. Sunniraha rakendamine on eriliigiline haldusmenetlus – haldustäitemenetlus. Sunniraha rakendatakse toimingutega ning need toimingud on vaidlustatavad. Kuna ettekirjutuse õiguspärasus ei sõltu sellest, mis on hoiatuses märgitud sunniraha määr, ei hinda kohus käesolevas vaidluses sunniraha õiguspärasust. Kohus hindab üksnes 01.11.2017 ettekirjutuse õiguspärasust.
11.Vastustaja viib läbi riiklikku järelevalvemenetlust, kontrollides muu hulgas, kas ehitis vastab nõuetele (EhS § 130 lg 2 p-d 1–2). Järelevalvemenetlus algatatakse kohaliku omavalitsuse kaalutlusõiguse alusel. Tegemist on diskretsioonilise otsustusega. Kohtu pädevusse ei kuulu diskretsiooniotsustuste otstarbekuse kontroll (halduskohtumenetluse 4(6)
3-18-158 seadustiku (HKMS) § 158 lg 3). Praegusel juhul ei ole kohtu pädevuses hinnata, kas järelevalvemenetlus tuli algatada või mitte, sh kas see oli mõistlik. Kaebaja väited selle kohta, et ettekirjutuse tegemine ei olnud mõistlik, ei ole seega asjakohased. Kohus saab hinnata üksnes seda, kas järelevalvemenetluses antud haldusakt – 01.11.2017 ettekirjutus – on õiguspärane.
12.Kaebaja heidab vastustajale ette, et ettekirjutust ei ole põhjendatud ning haldusorgan on rikkunud uurimisprintsiipi. Kohus kaebaja etteheidetega ei nõustu. Vaidlust ei ole, et kaebaja ja vastustaja on leppinud kokku, et Laiamäe tee ehitab valmis kaebaja. See tuleneb poolte vahel 13.06.2007 sõlmitud lepingust. See, kas kaebaja on nõuetekohaselt lepingut täitnud, s.o ennekõike tähtaegselt, puudutab pooltevahelist lepingulist suhet. Kaebaja esitas vastustajale 31.08.2017 kasutusloa taotluse. Vastustaja kui kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse kuulub aga ehitus- ja kasutuslubade väljastamine (EhS §-d 39 lg 1 ja 51 lg 1), st ehitus- ja kasutuslubasid väljastatakse avalik-õiguslikus suhtes. Kasutusloa menetluses tuleb vastustajal muu hulgas kontrollida kasutusloa vastavust ehitusloale (EhS § 54 lg 1). Kuna ehitusluba väljastatakse ehitusprojekti alusel (EhS § 38 lg 1), tuleb tal kontrollida ka ehitise vastavust ehitusprojektile. Vastustaja tuvastas 11.10.2017 paikvaatlusel, et Laiamäe tee ei vasta ehitusprojektile. Asfaltbetoonkatte asemel on tee ja mahasõidud kaetud pinnatud kattega, teekate on vajunud, selles on augud, puudu on teepeenrad ja haljastus, lõpuni on rajamata mulle, põikikalle on 3%, kuigi peab olema 2,5%, kaevudel puuduvad kaaned. Puudused on kajastatud 11.10.2017 protokollis nr 2-18.3/5147. Kaebaja ei ole puudusi vaidlustanud. Vastustaja on õigesti märkinud, et nendevahelises avalik-õiguslikus suhtes – kasutusloa väljastamise menetluses – vastutab kohustuse täitmise eest kaebaja, mitte kolmas isik (tee-ehitaja, Telia Eesti AS). Kaebaja on ehitusloa saamisel võtnud kohustuse rajada projektile vastav tee. See, kas tee-ehitaja või Telia Eesti AS täidab kaebaja ees endale võetud kohustust, puudutab kaebaja ja tee-ehitaja või Telia Eesti AS vahelist lepingulist suhet. Kaebajal on võimalik lepingu mittenõuetekohasel täitmisel kasutada tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid ja pöörduda maakohtusse. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väited, et rikutud on uurimisprintsiipi ja arvestamata on jäetud tee-ehitaja ja sideettevõtja tegevus või tegevusetus. Vastustaja ei pidanudki arvestama kaebaja väiteid selle kohta, et tee-ehitaja on vastuolus kaebaja huvidele rajanud pinnatud kattega tee (millega kaebaja nõustus) või Telia Eesti AS pole paigaldanud kaevudele kaasi. Vastustaja on kogunud piisavalt tõendeid rikkumise tuvastamiseks. Haldusakti on ka piisavalt põhjendanud: sellest nähtuvad faktilised asjaolud, mille alusel ettekirjutus tehti – Laiamäe tee ei vasta ehitusprojektile – ning ettekirjutuse tegemise õiguslik alus (Ehs § 130 lg-d 1, 2). Ettekirjutusest nähtuvad ka kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus. Täitmise tähtaja osas on arvestatud külmaperioodi.
13.Pooled ei vaidle selle üle, et ettekirjutuses puudub vaidlustamisviide. Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist ei ole puudusega, mis mõjutaks asja otsustamist. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 57 lg-s 2 sätestatakse, et vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. Sellel on tähtsus üksnes kaebetähtaja ennistamise kontekstis. HMS § 57 lg 3 kohaselt võib vaidlustamisviite puudumist pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Kaebaja on oma õigusi tähtaegselt kaitsnud, seega ei ole vaidlustamisviite puudumisel asja lahendamisel tähtsust.
14.See, kuidas haldusorgan haldusmenetlust läbi viib, on haldusorgani otsustada. Haldusorganil tuleb küll järgida haldusmenetluse seadust, kuid menetlustoimingud on vormivabad ja määratavad haldusorgani kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Etteheited selle kohta, et haldusmenetlus viidi läbi liiga kiiresti – ettekirjutust hakati koostama kohe pärast selgituste võtmist omanikujärelevalve teostajalt –, on seega põhjendamatud. 5(6)
3-18-158 Haldusmenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul on üks haldusmenetluse põhimõtteid (HMS § 5 lg 2). Oluline on, et kaebaja kuulati ära ning ta sai esitada haldusaktile vastuväited.
15.Kohtule ei nähtud, et ettekirjutusega pandud kohustused ning tööde teostamise tähtaeg oleks ebamõistlik. Kaebajal tuli tööde teostamisel lähtuda projektist. Ettekirjutus tehti 01.11.2017, ehitisregistris määrati ümberehitustööde ning heakorra- ja haljastustööde tegemise tähtajaks 31.05.2018. Seega on kaebajal ettekirjutuse täitmiseks aega seitse kuud. Vastustaja on arvestanud, et ehitus- ning heakorra- ja haljastustööde tegemine ei ole talveperioodil võimalik, mistõttu on andnud kaebajale aega tööde tegemiseks terve kevade. Vastustaja vastuse kohaselt on kaebajal võimalik taotleda ka tähtaja pikendamist. Igal juhul on kaebajal piisavalt aega, et ettekirjutus täita, sh leida vajalikud töötajad. Ettekirjutuse vaidlustamine ei peata haldusakti kehtivust. Ka kohus ei ole peatanud haldusakti kehtivust. Kaebaja risk on, kui ta ei ole ettekirjutust kohtumenetluse ajal asunud täitma ning on sellega aega kaotanud. Eelnevat arvestades on 01.11.2017 ettekirjutuses küll vormilisi puudusi, s.o puudub vaidlustamisviide, kuid tegemist ei ole puudusega, mis oleks mõjutanud asja otsustamist. Kaebus jääb rahuldamata.
16.Kohus selgitab kaebajale täiendavalt, et kui ta jätab ettekirjutuse tähtaegselt täitmata ja tema suhtes rakendatakse sunniraha, on tal võimalik enda õiguste kaitseks pöörduda kohtusse. Sunniraha üle peetavas vaidluses tuleb hinnata, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ega ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu. Kaebajal on võimalik esitada keelamis-, heastamis-, kohustamis- või hüvitamiskaebus. Eesmärgipärane nõue sõltub sellest, mis staadiumis on sunniraha rakendamise menetlus. Keelamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 3) täitmisavalduse esitamise keelamiseks on sobiv, kui haldusorgan rakendab sunniraha, ent ei ole sunniraha täitmise nõuet kohtutäiturile täitmiseks edastanud ega täitmisavaldust esitanud. Kui kohtutäitur on täitemenetlust alustanud, võib adressaat esitada kohustamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 2), mille esemeks on täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamine. Kui sunniraha on sisse nõutud, on sobiv heastamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 5) tasutud sunniraha tagastamiseks. Heastamiskaebus on sobiv ka siis, kui ettekirjutus täidetakse pärast täitmisavalduse esitamist ja enne sunniraha sissenõudmist. Hüvitamiskaebusega (HKMS § 37 lg 2 p 4) saab nõuda tagasi täitemenetluse alustamise kulu ja kohtutäituri tasu.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole kohtule esitanud menetluskulusid tõendavaid dokumente, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
18.HKMS § 104 lg 5 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu 192 eurot. Kuna kaebaja nõustus kohtu käsitlusega kaebuse nõuetest – kaebuse eesmärgi saavutamiseks on sobiv tühistamisnõue ning kaebaja ei soovi eraldi vaidlustada sunniraha määramist, kuna see on asjaolusid arvestades ennatlik –, tuleb enam tasutud riigilõiv tagastada. RLS § 60 lg-te 1 ja 4 kohaselt makstakse tühistamiskaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu kummagi eest 15 eurot. Kaebaja on seega tasunud enam riigilõivu 162 euro ulatuses. HKMS § 104 lg 8 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Kohus võib riigilõivu tagastada ka otsuses. Seda võib teha nii menetlusosalise nõudel kui omal algatusel. Kuna riigilõivu on tasunud menetlusosaline, kellel oli kohustus riigilõiv tasuda, saab kohus selle tagastada omal algatusel menetlusosalisele. Kaebajale tuleb seega tagastada enam tasutud riigilõiv. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee 6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.