XX, YY, OÜ JJ-Projekt ja CC kaebus Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsuse nr 40 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – XX, YY, OÜ JJ-Projekt ja CC, esindaja v.adv Anto Variku Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.05.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX, YY, OÜ JJ-Projekt ja CC apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX, YY, OÜ JJ-Projekt ja CC apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.05.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-1201 muutmata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.12.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-17-1201 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnavolikogu algatas 23.03.2006 otsusega nr 90 Haabersti linnaosa üldplaneeringu. Tallinna Linnavolikogu võttis 10.03.2011 otsusega nr 28 vastu Haabersti linnaosa üldplaneeringu. Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus esmalt 25.04.2011– 23.05.2011 ning muudetud kujul 26.01.2012–23.02.2012.
2.Tallinna Linnavolikogu kehtestas 20.04.2017 otsusega nr 40 Haabersti linnaosa üldplaneeringu. Üldplaneeringuga määrati muu hulgas Haabersti linnaosas asuv Liivaranna tee 15b kinnistu (katastritunnus 78406:611:0008, sihtotstarve 100% sotsiaalmaa) roheala koosseisu (üldplaneeringu põhikaardi 2 "Roheline võrgustik" kohaselt roheala nr 7 (Kakumäe läänerand) koosseisus). Samuti laiendati Läänemere ranna ehituskeeluvööndit kuni Liivaranna teeni, mille tulemusena jääb Liivaranna tee 15b kinnistu peaaegu kogu ulatuses ehituskeeluvööndisse.
3.XX, YY, OÜ JJ-Projekt ja CC (Liivaranna tee 15b kinnistu kaasomanikud) esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsuse nr 40 tühistamiseks Liivaranna tee 15b kinnistule kohaldatud piirangute osas. Haabersti linnaosa üldplaneeringuga piiratakse põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt kaebajate omandiõigust. Tallinna linna 11.01.2001 kehtestatud üldplaneeringus oli maakasutuse juhtfunktsioonina määratletud väikeelamute ala. Haabersti üldplaneeringu kohaselt on kaebajate kinnistu täies ulatuses määratletud rohealana, kuigi kinnistul puuduvad igasugused loodusväärtused. Tegelikkuses on kogu piirkond Liivaranna tee 15b kinnistu kõrval tihedalt hoonetega asustatud, muu hulgas paiknevad Liivaranna tee 11 ja 13 kinnistutel elamud sisuliselt samal joonel, kuhu kaebajad sooviksid eluhoonet rajada. Võimaliku rohekoridori lõikab täielikult läbi Kakumäe tee tänav ja selle äärde jääv hoonestus. Loodusliku rannikuala kaitset reguleerib ehituskeeluvöönd ja proportsionaalne oleks Liivaranna tee 15b kinnistu puhul ainult veekogu ranna- ja kalda piiranguvööndiga arvestamine. Kaebajatel ei ole võimalik muuta maa kasutamise sihtotstarvet ja saada ehitusõigust. Kaebajad ei ole nõus enda omandis oleva kinnistu avaliku kasutamisega. Üldplaneeringu menetluses koostatud AS Maves 2009. a keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ei maini piirangute seadmisel eraldi Liivaranna tee 15b kinnistut. Kaebajad esitasid üldplaneeringu avalikel arteludel omapoolsed ettepanekud, mis jäid täies ulatuses tähelepanuta. Kohalik omavalitsus on käitunud vastuoluliselt, sest on lubanud piirkonda rajada tehnovõrkude trassid, sh Liivaranna tee 15b kinnitu teenindamiseks, kuid nüüd piirab roheala loomisega oluliselt hoonestuse rajamist. XX, YY, OÜ JJ-Projekt ja CC soovisid 13.04.2018 seisukohas täiendada kaebust populaarkaebusega Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsuse nr 40 täielikuks tühistamiseks.
4.Tallinna linn palus kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Planeerimismenetlus oli läbi viidud korrektselt ja sellele on heakskiidu andnud ka Harju maavanem. Kohalik omavalitsus otsustab planeeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega. Kaebajad olid teadlikud planeeringulahendusest ja said selle koostamise käigus oma seisukohti väljendada. Haldusakti andmisel kaaluti nii kaebajate, Eesti Vabariigi, teiste piirkonna elanike kui ka avalikke huvisid. Omanik saab omavalitsuselt nõuda kinnistu sihipärast kasutamist, kuid antud juhul oli kinnistu sotsiaalmaa (üldkasutatav maa), millele ei olnud määratud ehitusõigust, seega ei saanud kaebajad eeldada, et saavad õiguse sihtotstarvet muuta ning kinnistu hoonestada. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on Liivaranna tee ja mere 2(7)
3-17-1201 vahelise ala (mis hõlmab ka kogu Liivaranna tee 15b kinnistut) juhtfunktsiooniks määratud mets, park või looduslik haljasala. Piki mereäärt kulgeb ka haljaskoridor koos liikumisrajaga, mis on soovitavalt 50 m laiune haljasala ja tuleb säilitada hoonestusvabana. Haabersti linnaosa üldplaneeringuga määrati kogu Liivaranna tee 15b kinnistu roheala koosseisu. Rohealadel paiknevate üksikute kruntide täpsemad hoonestustingimused on võimalikud üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Tallinna linn on alates 2002. aastast jäänud seisukohale, et Liivaranna tee 15b ja 17 kruntidele väikeelamukvartali rajamine ei ole planeeringuliselt ega ka õiguslikult põhjendatud, kinnistute sotsiaalmaa sihtotstarve tuleks säilitada ning esitatud eesmärgil ei ole võimalik detailplaneeringut algatada. Keskkonnaamet on seisukohal, et Liivaranna tee 15b rannaala on aktiivses meretegevuse mõjualas ja piirkonnas tuleb looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lg-st 31 ja § 38 lg 1 p-st 3 tulenevalt ehituskeeluvööndi arvestamise aluseks võtta 1 m kõrgune samakõrgusjoon, mille vastustaja kandis ka üldplaneeringusse. Liivaranna tee 13, Liivaranna tee 11, Kakumäe tee 249 ja Kakumäe tee 251 kinnistute puhul on algusest peale tegemist elamumaa sihtotstarbega kinnistutega, mis on juba hoonestatud, seega ei ole tegemist kaebajate ebavõrdse kohtlemisega.
5.Tallinna Halduskohus keeldus 28.05.2018 otsusega kaebuse muutmise vastuvõtmisest (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (resolutsiooni p 3). Kaebuse täiendamine populaarkaebusega ei ole avaliku huvi riive puudumise tõttu lubatav ning ei ole otstarbekas, kuna see ei aita täiendavalt kaasa kaebuse eesmärgi saavutamisele. Üldplaneeringu kehtestamine ei muutnud seda, et Liivaranna tee 15b kinnistu sihtotstarve oli sotsiaalmaa (üldmaa). Kuni Haabersti linnaosa üldplaneeringu kehtestamiseni kehtis Tallinna üldplaneering, mille kohaselt oli Liivaranna tee ja Läänemere vahelise ala juhtfunktsioon mets, park või looduslik haljasala, seega ei olnud kaebajatel alust eeldada, et nad saavad kinnistu sihtotstarvet muuta pereelamute alaks ning selle hoonestada. Kaebajate väidetavad omandiõiguse piirangud ei tulene vaidlustatud üldplaneeringust, vaid kinnistu sihtotstarbest ja kehtivatest õigusaktidest. Kaebajad ei ole Haabersti linnaosa üldplaneeringu kehtestamise tõttu ebasoodsamas olukorras. Kaebuses viidatud Liivaranna tee 13, Liivaranna tee 11 ning Kakumäe tee 249 ja Kakumäe tee 251 kinnistud on olnud algusest peale elamumaa sihtotstarbega kinnistud, mis on juba hoonestatud, seega ei ole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Roheala võib olla igasugune looduslik haljasala, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks ja aitab kaasa loodusliku keskkonna säilimisele. Üldplaneeringuga rohealade määratlemisel on arvesse võetud, et Liivaranna teest mere poole jääv kitsas maariba on muutunud tallinlaste meelispuhkepaigaks ning uuselamute rajamine ja võimalik kruntide tarastamine piiraks inimeste vaba liikumist rannaribal. Kohalik omavalitsus lähtub oma tegevuses eelkõige tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamise põhimõttest ning keskkonnakaitse vajadustest. Tallinna linn lähtus ehituskeeluvööndi kindlaksmääramisel põhjendatult LKS § 35 lg-st 31 ja § 38 lg 1 p-st 3, sest Keskkonnaameti 19.12.2011 kirjast nr HJR 14-4/11/34615-2 lähtuvalt tuleb Kakumäel Liivaranna tee piirkonna ranna astanguesist ala lugeda korduvalt üleujutatavaks alaks, mida ei olnud võimalik ehituskeeluvööndist välja arvata. Piirkonda teenindavate väiksemate ehitiste rajamine (ja nende tarbeks tehnovõrkude rajamine) ei lähe vastuollu roheala otstarbega. Üldplaneeringu muutmine ei taga kaebajatele ehitamise õigust, sest ehitustegevuse jaoks tuleb kõigepealt koostada detailplaneering ja seejärel selle alusel ehitusprojekt. Üldplaneeringule määratud maakasutuse juhtotstarve ei välista kaebajal taotlemast kinnistule detailplaneeringu koostamist tulevikus, sest ehituskeeluvööndi vähendamist on võimalik taotleda ka detailplaneeringu menetluse käigus (LKS § 40). Kaebajad olid teadlikud planeeringumenetlusest ja said väljendada oma seisukohti 3(7)
3-17-1201 planeeringu koostamise käigus, sh esitada vastuväiteid planeeringu avalikul väljapanekul. CC vastuväiteid on käsitletud üldplaneeringu seletuskirja lisas 2 „Ettepanekute ja vastuväidete koondtabel“. Menetluses edastatud vastuväidetele ja ettepanekutele on vastatud ja nendega mittenõustumist on põhjendatud. Üksnes asjaolu, et kaebajate soovid kinnistu osas on pärast üldplaneeringu avaikke väljapanekuid muutunud, ei kinnita, et planeeringu menetlemisel oleks rikutud nende menetluslikke õigusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.XX, YY, OÜ JJ-Projekt ja CC esitasid 27.06.2018 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse (täiendatud 25.07.2018), milles paluvad tühistada Tallinna Halduskohtu 28.05.2018 otsuse osaliselt ja teha asjas uus otsus, millega tühistada Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsus nr 40 Liivaranna tee 15b kinnistule kohaldatud piirangute osas ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Oluline menetlusviga on üldplaneeringu kehtestamine rohkem kui viis aastat peale viimase avaliku väljapaneku lõppemist (nt Riigikohtu 09.06.2004 otsus nr 3-3-1-28-04, p 20). XX, YY ja OÜ JJ-Projekt said 16.03.2012 lepingu alusel Liivaranna tee 15b kinnistu kaasomanikeks ja oleks soovinud osaleda planeerimismenetluses. Kaebajatel oli õigustatud ootus, sest kehtinud Tallinna üldplaneering nägi ette kinnistu võimaliku kasutamise perspektiivse väikepereelamute ja 2-korruseliste korterelamute alana ning kinnistu ei olnud haaratud rohelise vööndi skeemi. Haabersti linnaosa üldplaneeringu kehtestamisega on tehtud kaebajate õigusi piirav kaalutlusotsus. Kaebajate soov kinnistut hoonestada nähtub korduvalt esitatud detailplaneeringu menetluse algatamise avaldustest. Rohealade säilitamine ei ole selline avalik huvi, mis kaalub üles kaebajate õiguse omandi teostamiseks ja kinnistute hoonestamiseks. Adepte Ekspert OÜ 2017. a ekspertiisi kohaselt ei esine kinnistul teadaolevalt kaitsealuste taimeliikide kasvukohti ega kõrge väärtusega taimekooslusi, mida tegevusega võidaks kahjustada. Sotsiaalmaa otstarve ei anna vastustajale automaatset õigust kuulutada kinnistu rohealaks. Liivaranna tee 15b lülitamine rohevõrgustiku koosseisu ei täida oma eesmärki ilma kaebajate nõusolekuta kinnistu avalikuks kasutamiseks. Rohealad peaks moodustatama eeskätt riigi või kohaliku omavalitsuse omandis olevate kinnistute baasil ning olulise avaliku huvi korral kompenseerima eraomanikele nende kinnistute lülitamise rohealade hulka. Kogu piirkond Liivaranna tee 15b kinnistu naabruses on tihedalt asustatud hoonetega, mille kasutusotstarve on pereelamute ala. Kakumäe tee ja selle äärde jääv hoonestus lõikab rohekoridori täielikult läbi, mistõttu ei moodustu mingisugust haljaskoridori. LKS-s sätestatud ehituskeeluvööndiga seonduvat ei ole kohane reguleerida selle asemel rohealaks kuulutamisega.
7.Tallinna linn palus 26.09.2018 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Haabersti linnaosa üldplaneeringu kehtestamine viibis vastuväidete lahendamise tõttu, menetluse viibimise asjaolusid on selgitatud üldplaneeringu kehtestamise seletuskirjas. Eristada tuleb üldplaneeringut ja konkreetsele maa-alale lähiaastate ehitustegevuse aluseks koostatavat detailplaneeringut. Mõistlikuks ei saa pidada uut üldplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamist, kui mõni planeeringuala kinnistu võõrandatakse. Tallinna üldplaneering ei näinud Liivaranna tee 15b maakasutuse osas ette perspektiivsete väikeelamute ja 2korruseliste korterelamute ala juhtotstarvet. Kui ka konkreetses looduskeskkonnas ei kasva ega elutse parajasti riiklikul tasandil kaitstavaid taime-, looma- või linnuliike, ei tähenda see, et looduskeskkonda võiks kahjustada või hävitada. Rohealale elamute rajamine tähendab olemasoleva looduskoosluse hävitamist ja selline protsess on üldjuhul pöördumatu. Roheala ei pea kuuluma kindlasti vaid munitsipaal- või riigi omandisse ja üldplaneeringust ei tulene, et eraomandis olev roheala funktsiooniga kinnistu peaks olema avalikus kasutuses, kui omanik seda ei taha. 4(7)
3-17-1201
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.XX, YY, OÜ JJ-Projekt ja CC apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning ei pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.
9.Vaidlus puudub selles, et Liivaranna tee 15b kinnistu sihtotstarve on püsinud muutumatuna (100% sotsiaalmaa (üldkasutatav maa)), Haabersti linnaosa üldplaneeringu algatamise ja vastuvõtmise ajal oli CC kinnistu ainuomanik ning teised kaebajad said kinnistu kaasomanikeks 2012. aastal.
10.Tallinna Linnavalitsus on 28.02.2007 korraldusega nr 348-k juhtinud tähelepanu sellele, et Liivaranna tee 15b kinnistule konkreetse juhtfunktsiooni määratlemine on keerukas (I kd, tl 162). Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaanil oli punktiirjoonega tähistatud haljaskoridori ja liikumisraja kulgemine Liivaranna teest mere poole jääval maa-alal (soovitavalt 50 meetri laiune haljasriba), mis tuleb säilitada hoonestusvabana (I kd, tl 197). Liivaranna tee ja mere vahelise ala sisemaa poole jääv osa asub osaliselt ka väikeelamute juhtfunktsiooniga ala piiril. Tallinna üldplaneeringus on nimetatud juhtfunktsioon defineeritud kui põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid. Tallinna üldplaneering muutus osaliselt, sh Liivaranna tee 15b osas, kehtetuks alates Haabersti üldplaneeringu kehtestamisest. Haabersti linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaanil on Liivaranna tee 15b kinnistu märgitud täies ulatuses rohealana (I kd, tl 129). Kuigi Tallinna üldplaneeringuga oli Liivaranna tee 15b kinnistu varasemalt osaliselt hoonestusvaba haljaskoridori ja osaliselt väikeelamute juhtfunktsiooniga alana määratletud, siis võimalikku maa kasutamise otstarvet tuleb pidada üldiseks ning sellest ei saa eeldada, et iga vastaval alal asuv kinnistu peab saama ehitusõiguse. Tallinna üldplaneeringus märgitud maakasutuse juhtotstarve ei tähendanud seda, et kaebajale kuuluvatele kinnistutele antakse ehitusõigus, vaid seda tulnuks otsustada detailplaneeringu menetluse käigus.
11.Kohalikul omavalitsusel tuleb planeerimisdiskretsiooni teostamisel lähtuda mitte üksnes kinnistu omaniku erahuvist, vaid ka avalikest huvidest ning võtta arvesse konkreetse piirkonna üldisi planeerimiseesmärke ning -põhimõtteid. Haabersti üldplaneeringu lähteülesannete p-des 4.8, 4.20 ja 4.22 määratleti vajadus täpsustada looduslike haljasalade ja rohekoridoride piire ning teha ettepanekud olemasolevate alade täiendamiseks, analüüsida mereveetaseme kõrguseid teede ja elamualade planeerimiseks ning täpsustada ranna ehituskeeluvööndit (suurendamine või vähendamine), seejuures arvestada ranna kasutamise eesmärke, olemasolevat taimestikku, reljeefi, kõlvikute ja kinnisasjade piire, olemasolevaid tänavaid ja tehnovõrke ning väljakujunenud asustust (I kd, tl 125–125p). Kinnistu määratlemine rohealana ei ole seotud kaitsealuste taime- või loomaliikide asumisega kinnistul. Üldplaneeringu lahendusega kavandatakse piirkonda tervikuna ning sealhulgas nii rekreatsioonilisi ja puhkealasid kui ka rohealasid (vt ka Riigikohtu 18.10.2016 otsus nr 3-3-131-16, p 16). Ringkonnakohus nõustub, et sotsiaalmaa kasutusotstarve ei tähenda automaatselt, et vastavad kinnistud tuleb kuulutada rohealaks. Samas ei saa põhjendamatuks pidada ilma hoonestusõiguseta ning veekaitsevööndis asuva kinnistu käsitlemist üldplaneeringus loodusliku haljasalana ja rohealana.
5(7)
3-17-1201
12.Liivaranna tee 15b kinnistule kehtib LKS § 35 lg-st 31 ja § 38 lg 1 p-st 3 tulenevalt ranna ja kalda ehituskeeluvöönd. Kohalik omavalitsus ei saa ehituskeeluvööndit omaalgatuslikult vähendada ja selle jaoks on vajalik taotleda üldplaneeringu või detailplaneeringu menetluses Keskkonnaameti luba. Keskkonnaamet selgitas üldplaneeringu menetluses 19.12.2011 hinnangus nr HJR 14-4/11/34615-2, et Kakumäe poolsaare läänekülje rannale kujunenud astangust tulenevalt on põhjendatud võtta 50 m ehituskeeluvööndi ulatuse arvestamise aluseks 1 m kõrgune samakõrgusjoon (I kd, tl 173p–174). Keskkonnaamet võttis sealjuures arvesse, et astangu peal asuv piirkond (sh ehituskeeluvööndi sisse jääv ala) ei ole korduvalt üleujutatav ala. Eeltoodust tulenevalt puudus vastustajal alus üldplaneeringu menetluses Liivaranna tee 15b kinnistu osas Keskkonnaameti seisukohast kõrvale kalduda ning määratleda kinnistut perspektiivika elamumaana olukorras, kui kinnistu asus olulises osas ehituskeeluvööndis.
13.Kaebajate õigusi, sh õigust rajada kinnistule eluhoone, piirab maa sihtotstarve, mitte üldplaneeringuga määratud juhtotstarve või kasutusala. Haabersti linnaosa üldplaneering lubab rohealadel paiknevaid üksikuid krunte kasutada senise sihtotstarbe kohaselt. Detailplaneeringute koostamisel kaalutakse rohealaks määratud aladele üksikute pereelamute rajamise võimalust kohtades, mis külgnevad olemasolevate või üldplaneeringus kavandatud tänavatega ning kus puudub väärtuslik kõrghaljastus. Ka LKS § 40 lg-st 1 ja lg 4 p-st 2 tulenevalt ei ole välistatud Liivaranna tee 15b kinnistu ehituskeeluvööndi vähendamine ja sihtotstarbe muutmine detailplaneeringu menetluses.
14.Üldplaneeringu menetluse käigus on läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine, üldplaneering on olnud kahel korral avalikul väljapanekul ja saanud maavanema heakskiidu. Kinnistu omanikul oli planeerimismenetluses olnud jooksvalt võimalus esitada oma vastuväiteid ja seisukohti, mida on ka aktiivselt kasutatud – CC esitas Haabersti linnaosa üldplaneeringu menetluses ettepanekuid, mis on kajastatud üldplaneeringu lisades koos otsusega nende mittearvestamise kohta (I kd, tl 28p; I kd, tl 36). CC vastuväiteid on käsitlenud ka Harju maavanem oma 29.07.2013 kirjas nr 6-7/2013/941 (I kd, tl 146p–147). Üldplaneeringu lahendust on planeeringu otsuses ja seletuskirjas piisava põhjalikkusega põhjendatud. Kuna viidatud kinnistute maakasutuse sihtotstarve nende omandamise ajal ega antud hetkel väikeelamute ehitamist ei võimalda, ei ole kaebaja olukord muutunud üldplaneeringu tõttu halvemaks. Kaebuses esitatud taotlused ja vastuväited kattuvad planeeringumenetluses esitatud vastuväidetega. See, et kaebajad ei ole ärakuulamise tulemusega rahul, ei tähenda seda, et õigust olla ära kuulatud on rikutud.
15.Ainuüksi asjaolu, et menetluses esitatud vastuväide lahendamine ning üldplaneeringu lahenduse kooskõlastamine kestis pärast selle vastuvõtmist rohkem kui viis aastat, ei ole aluseks Haabersti üldplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks.
16.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb XX, YY, OÜ JJ-Projekt ja CC apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.05.2018 otsus muutmata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et XX, YY, OÜ JJ-Projekt ja CC on tasunud apellatsioonimenetluses riigilõivu 60 eurot (II kd, l 24). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsus, millega jäeti kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad apellantide menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel nende enda kanda. Tallinna linna võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6(7)
3-17-1201
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.