J.J., M.J., OÜ JJ-Projekt ja T.A. kaebus Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsuse nr 40 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad — J.J., M.J., OÜ JJ-Projekt ja T.A., volitatud esindaja vandeadvokaat Anto Variku Vastustaja — Tallinna linn, volitatud esindaja Elis Allas
Asja läbivaatamise vorm
16.05.2018 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Keelduda kaebuse muutmise vastuvõtmisest.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 27.06.2018 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Linnavolikogu algatas 23.03.2006 otsusega nr 90 Haabersti linnaosa üldplaneeringu.
2.Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus esmalt 25.04.2011–23.05.2011 ning muudetud kujul 26.01.2012–23.02.2012. Liivaranna tee 15b kinnistu kaasomanik T.A. tegi üldplaneeringu avaliku väljapaneku raames alljärgnevad ettepanekud: 1) korrigeerida üldplaneeringut vastavalt Liivaranna tee 15b ja Liivaranna tee 17 kinnistute detailplaneeringu eskiislahendusele; 2) mitte kavandada Haabersti linnaosa üldplaneeringus ehituskeeluvööndi laiendamist kuni Liivaranna teeni ning Liivaranna tee 15b kinnistu määramist roheala koosseisu; 3) määrata Liivaranna tee ja ehituskeeluvööndi vahelise ala maakasutuse juhtotstarbeks pereelamute ala.
3.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) ei nõustunud T. A. ettepanekutega ning üldplaneeringu lahenduse muutmisega Liivaranna tee 15b kinnistu osas (vt TLPA 30.06.2011 vastus nr 3-1/1978 ja 02.04.2012 vastus 3-1/11/1978). TLPA juhtis tähelepanu Keskkonnaameti poolt Liivaranna tee 15b ja 17 kinnistute detailplaneeringu eskiisi kohta antud seisukohale (Keskkonnaameti 08.06.2011 kiri nr HJR 14-4/11/15232-2; tl 170), mille kohaselt amet ei nõustu Liivaranna tee 15b ja Liivaranna tee 17 kinnistute hoonestamisega. TLPA tugines mh Keskkonnaameti hinnangule, mille kohaselt on põhjendatud lugeda Tallinnas Kakumäel Liivaranna tee piirkonna ranna astanguesist ala korduvalt üleujutatavaks alaks looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lg 31 mõistes ning piirkonnas tuleb ehituskeeluvööndi ulatuse arvestamise aluseks võtta 1 m kõrgune samakõrgusjoon (Keskkonnaameti 19.12.2011 kiri nr HJR 14-4/11/34615-2; tl 173).
4.Tallinna Linnavolikogu kehtestas 20.04.2017 otsusega nr 40 „Haabersti linnaosa üldplaneeringu kehtestamine“ Haabersti linnaosa üldplaneeringu (tl 14-122; arvutivõrgus kättesaadav: https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001& aktid=136002&fd=1&leht=1&q_sort =elex_akt.akt_vkp). Kehtestatud üldplaneeringuga määrati muuhulgas Haabersti linnaosas asuv Liivaranna tee 15b kinnistu (katastritunnus 78406:611:0008, sihtotstarve 100% sotsiaalmaa) roheala koosseisu (üldplaneeringu põhikaardi 2 “Roheline võrgustik“ kohaselt roheala nr 7 (Kakumäe läänerand) koosseisus). Samuti laiendati Läänemere ranna ehituskeeluvööndit kuni Liivaranna teeni, mille tulemusena jääb Liivaranna tee 15b kinnistu peaaegu kogu ulatuses ehituskeeluvööndisse
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Liivaranna tee 15b kinnistu kaasomanikud J.J., M.J., OÜ JJ-Projekt ja T.A. esitasid 22.05.2017 (täiendatud 13.04.2018) Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsuse nr 40 osaliseks tühistamiseks. Kaebajad taotlesid vaidlusaluse otsuse tühistamist Liivaranna tee 15b kinnistule (katastritunnus 78406:611:0008) kohaldatud piirangute osas alljärgnevatel põhjustel. 1) Liivaranna tee 15b kinnistu arvamine roheala hulka piirab põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt kaebajate omandiõigust, kuna kaebajatele tehakse võimatuks maa sihtotstarbe muutmine ja kinnistule elamute püstitamine. Kaebajaid koheldakse põhjendamatult erinevalt naaberkinnistute omanikest, kelle kinnistud on arvatud rohealast välja. Vaidlusaluse üldplaneeringu kohaselt on roheala puhkeotstarbeline ala nagu metsad, avalikud pargid ja looduslikud haljasalad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Rohealal võivad paikneda mänguväljakud ja lemmikloomade jalutusplatsid ning üksikud väiksemad puhke- ja
2(11)
spordiehitised. Tegelikkuses on kogu piirkond Liivaranna tee 15b kinnistu kõrval tihedalt hoonetega asustatud. Liivaranna tee 13 ja Liivaranna tee 11 naaberkinnistutel paiknevad elamud sisuliselt samal joonel, kuhu sooviksid võimalikku hoonestust rajada ka kaebajad. Elamud paiknevad samuti teisel pool kaebajate kinnistut (vahepealne kinnistu on Liivaranna tee 17) aadressidel Kakumäe tee 249 ja Kakumäe tee 251. Võimaliku rohekoridori lõikab täielikult läbi Kakumäe tee tänav ja selle äärde jääv hoonestus, mistõttu ei moodustu ka haljaskoridori. 2) Kaalutlusotsus, millega piiratakse puudutatud isikute omandiõigust, peab olema piisavalt täpselt ja ammendavalt motiveeritud. Üksnes asjaolu, et kinnistul ei ole planeerimismenetluse ajal hoonestust või kehtivat detailplaneeringut, ei anna menetluslikku õigustust selle arvamiseks üldplaneeringus roheala hulka. Liivaranna teed ei saa ka kuidagi käsitleda mõttelise piirina roheala ja pereelamute ala vahel. Kaebajate vahetult piirnevaks naabriks on Liivaranna tee 24 kinnistul elav MTÜ Kakumäe Selts juhatuse liige Urmas Sõgel. MTÜ Kakumäe Selts vastuseis ehitusõiguse määramisele Liivaranna tee 15b kinnistule lähtub U. Sõgeli isiklikust huvist, kuna hoonestuse tekkimine Liivaranna 15b ja Liivaranna tee 17 kinnistutele võib rikkuda tema merevaate ja privaatsuse. Lisaks pargivad ümberkaudsete kinnistute omanikud Liivaranna tee 15b kinnistul enda ja külaliste autosid ning ladustavad asju. 3) Liivaranna tee 15b kinnistul puuduvad mistahes loodusväärtused, sh sanglepik ja metsaala, mis üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb puutumatuna säilitada. Hõreda ja juhusliku haljastuse tõttu ei saa seda pidada rannapargiks ning kivise kalda tõttu ei kasutata seda ka supelrannana. Eeltoodu tõttu ei ole põhjendatud pidada kaebajate kinnistut rohealaks. 4) Liivaranna tee 15b kinnistu puhul peaks arvestama ainult veekogu ranna- ja kaldapiiranguvööndiga, milline piirang on proportsionaalne. Isegi juhul, kui keegi sooviks kasutada Liivaranna tee 15b kinnistut supelrannana, saada rannaalale juurdepääsu või luua kinnistu alale rannaäärne liikumisrada, ei tee kaebajad selleks takistusi ning vastavad kitsendused tuleks sätestada näiteks ehitusõiguse määramisel detailplaneeringuga. Ehitusõiguse võimalikul määratlemisel on samuti oluliseks asjaoluks, et vaidlusaluse kinnistu rannaala puhul on määratletud üleujutusalaks +1 meetrit, mistõttu ei olekski otstarbekas teha erandeid veekogu ranna- ja kaldapiiranguvööndist. Loodusliku rannikuala kaitset reguleerib ehituskeeluvöönd (50 m ja metsamaal 200 m) ning kaitse alla võtmise vajadus peab tulenema vastavatest rannaala uuringutest, mida Liivaranna tee 15b kinnistu puhul teostatud ei ole. 5) Üldplaneeringu koostamise aluseks võetud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne on formaalne dokument, milles kasutatud mõisted, kriteeriumid ja hindamismeetodid on ebaselged. Territoriaalselt haaras KSH kogu Haabersti linnaosa territooriumi ning Liivaranna 15b kinnistut ei ole selles piirangute seadmisel kordagi eraldi nimetatud. KSH-s viidatakse konkreetsetele kinnistutele Kakumäe poolsaarel, mille osas oleks vajalik ehituskeeluvööndi seadmine ranna metsamaa piiranguvööndi piirini ning nendeks on Soolahe tee 64, Kakumäe tee 250 ja poolsaare lääneossa jääv kinnistu Riigimaa 4. KSH aruande kohaselt on Kakumäe poolsaarel negatiivse mõjuga ainult elamuehituse laienemine Õismäe rabaalale, kuna see toob kaasa raba veerežiimi muutuse koos sellega kaasnevate negatiivsete tagajärgedega taimestiku ja elupaikade osas. KSH ei tuvastanud piirangute või kaitsevööndite vajadust Liivaranna 15b kinnistu osas. 6) Kohalik omavalitsus on käitunud vastuoluliselt. Üldplaneeringus on lubatud vastavasse piirkonda rajada tehnovõrkude trassid (sh Liivaranna tee 15b kinnistu teenindamiseks), kuid
3(11)
samas piiratakse läbi roheala loomise oluliselt hoonestuse loomist, mille jaoks on tehnovõrk planeeritud. 7) Liivaranna tee 15b kaasomanik T. A. esitas nii 29.09.2011 kui ka 07.06.2012 toimunud avalikul arutelul omapoolsed ettepanekud Liivaranna 15b kinnistu osas, kuid need jäeti täies ulatuses tähelepanuta. Vaidlusaluse otsuse tegemisel on erinevate huvide kaalumisel ebaõigesti kohaldatud diskretsiooniõigust. Üldplaneeringu kehtestamisel on omistatud liialt suur kaal asjaoludele, mis on kaebajate huvidega vastuolus. Kinnisasja omanike huvid on jäetud ilma sisuliste põhjendusteta arvesse võtmata. Seejuures on üksnes selgitatud, et haldusorgan ei ole kohustatud nimetatud huvidest lähtuma. Eelnev aga ei tähenda, et vastavaid huvisid ei peaks üldse koos teiste asjakohaste huvidega arvesse võtma ega neid omavahel kõrvutama, et jõuda kaalutletud ja õiguspärasele lõppotsusele. Kuna planeerimisotsus on kaalutlusotsus, tuleb haldusorganil lähtuda proportsionaalsuse printsiibist, mis peaks aitama leida kompromissi erinevate huvide kokkupõrkel. Antud juhul ei ole menetleja püüdnudki vastandlike huvide vahel kompromisse leida. Üldplaneeringus on võetud vaikivaks eelduseks, et esinevad teatud avalikud huvid, mis a priori vastanduvad kinnistute omanike erahuvidele. Avalike huvide sisu ei ole aga avatud (v.a. keskkonnakaitse ja tasakaalustatud arengu põgus mainimine). Kuna „avalikud huvid“ on määratlemata õigusmõiste, tuleb kaalumisel nendele tuginemist eriti põhjalikult põhistada. 8) Olemasoleva ehitusjoonega on jäetud arvestamata. Põhjendamatud on vastustaja väited, et hiljem on üldplaneeringut võimalik detailplaneeringuga muuta.
6.Tallinna linn palub oma 04.09.2017 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist. 1) Kinnisasja senise maakasutuse ja ehitusõiguse muutmine üldplaneeringuga ei ole seadusega tagatud omandiõigus, vaid võimaldatav omandiõigus. Selle rakendamise juures peab kinnisasja omanik arvestama kohaliku omavalitsuse seisukohtade, teiste huvitatud isikute põhjendatud seisukohtade ja avalike huvidega. Kohalik omavalitsus lähtub oma tegevuses eelkõige tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamise põhimõttest ning keskkonnakaitse vajadustest. Avalikes huvides on rohealade säilitamine, ranna, metsa, vee ja pinnase kaitse ning puhketingimuste säilimine, millest on üldplaneeringu koostamisel lähtutud. Omanik saab nõuda kohalikult omavalitsuselt kinnistu sihipärast kasutamist (antud juhul sotsiaalmaana). Kinnistu senise ehitusõiguse (sh sihtotstarbe) muutmisel tuleb arvestada kehtivate planeeringutega ning omavalitsuse planeerimisdiskretsiooniga. 2) Kaebajad omandasid Liivaranna tee 15b kinnistu sotsimaalmaana, millele ehitusõigust määratud ei olnud. Seega ei saanud kaebajad kuidagi eeldada, et saavad nimetatud kinnistu sihtotstarvet muuta ning kinnistu hoonestada. Kaebajatele ei tulenenud ka enne üldplaneeringu vastuvõtmist Haabersti linnaosa ulatuses kehtinud Tallinna Linnavolikogu 11.01.2011 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringust õiguspärast ootust kinnistu sihtotstarbe muutmiseks. Tallinna üldplaneeringuga on Liivaranna tee ja mere vahelise ala (mis hõlmab kogu Liivaranna tee 15b kinnistut) juhtfunktsiooniks määratud mets, park või looduslik haljasala. See tähendab, et tegemist on puhkeotstarbelise alaga, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks ning alale võib ehitada üksikuid väiksemaid spordi- või puhkeehitisi. Tallinna üldplaneeringu alusel kulgeb piki mereäärt ka haljaskoridor koos liikumisrajaga, mis on soovitavalt 50 m laiune haljasala ja tuleb säilitada hoonestusvabana. 3) Asjaolu, et Liivaranna tee 13 ja Liivaranna tee 11 kinnistutel paiknevad elamud sisuliselt samal joonel, kuhu sooviksid võimalikku hoonestust rajada kaebajad, ei ole käsitletav ebavõrdse kohtlemisena. Liivaranna tee 13, Liivaranna tee 11, Kakumäe tee 249 ja Kakumäe tee 251 kinnistute puhul on algusest peale olnud tegemist elamumaa sihtotstarbega kinnistutega, mis on
4(11)
juba hoonestatud. Kaebajatele kuuluv Liivaranna tee 15b kinnistu on sotsiaalmaa sihtotstarbega hoonestamata kinnistu. 4) Vaidlusaluse üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on roheala puhkeotstarbeline ala nagu mets, avalik park või looduslik haljasala, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Alal võivad paikneda mänguväljakud ja lemmikloomade jalutusplatsid ning üksikud väiksemad puhke- ja spordiehitised. Rohealad on üldiselt mõeldud avalikuks kasutamiseks, juhul kui omanik määramisega nõustub. Detailplaneeringute koostamisel kaalutakse rohealaks määratud aladele üksikute pereelamute rajamise võimalust kohtades, mis külgnevad olemasolevate või üldplaneeringus kavandatud tänavatega ning kus puudub väärtuslik kõrghaljastus. Rohealadel paiknevaid üksikuid krunte saab kasutada senise sihtotstarbe kohaselt. Nende täpsemad hoonestustingimused määratakse detailplaneeringu või projekteerimistingimustega. Väär on kaebajate seisukoht, mille kohaselt puudub põhjus pidada Liivaranna tee 15b kinnistut rohealaks, sest kinnistul puudub sanglepik, haljastus on juhuslik ning kallas kivine. Roheala võib olla igasugune looduslik haljasala, mis aitab kaasa olemasoleva loodusliku keskkonna säilimisele. 5) Liivaranna tee 15b ja 17 kinnistute sihtotstarbe muutmise ja elamute püstitamiseks ehitusõiguse saamise eesmärgil on alates 2002. a esitatud korduvalt detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekuid, kuid vastustaja on jäänud seisukohale, et Liivaranna tee 15b ja 17 kruntidele väikeelamukvartali rajamine ei ole planeeringuliselt ega ka õiguslikult põhjendatud ning kinnistute sotsiaalmaa sihtotstarve tuleks säilitada (vt Tallinna Linnavalitsuse 28.02.2007 korraldus nr 348-k „Liivaranna tee 15b ja 17 kruntide detailplaneeringu koostamise algatamata jätmine“). Seejuures on vastustaja oma seisukohta põhjendanud avalike huvidega. Kakumäe tee äärsed alad, eriti just Liivaranna teest mere poole jääv kitsas maariba on alates 1990ndate algusest muutunud nii kohalike elanike kui ka teiste tallinlaste meelispuhkepaigaks. Pidevalt tugevnev inimtegevuse surve väljendub kõige teravamalt elavnenud ehituslikes huvides. Uuselamute rajamine ja võimalik kruntide tarastamine tekitavad juurdepääsupiiranguid rannikualale tervikuna ning piiravad inimeste vaba liikumist rannaribal, mis on muutunud populaarseks aktiivse puhkuse ja rekreatsioonialaks. Kavandatavad ja kaitstavad rohealad säästaks haruldast rannikut ning pakuks matka- ja puhkevõimalusi linlastele. 6) Liivaranna tee 15b ja 17 kinnistute detailplaneeringu algatamise taotluse menetluse käigus asus Keskkonnaamet seisukohale, et nimetatud ala tuleb lugeda korduvalt üleujutatavaks alaks LKS § 35 lg 31 mõistes ning piirkonnas tuleb ehituskeeluvööndi ulatuse arvestamise aluseks võtta 1 m kõrgune samakõrgusjoon. See on seotud nii eesmärgiga hoida vahetult rannal asuvad kooslused looduslikena kui ka ennetada loodusjõudude mõju inimeste varale (Keskkonnaameti 19.12.2011 kiri nr HJR 14-4/11/34615-2). Kuivõrd Liivaranna tee 15b rannaala on aktiivses meretegevuse mõjuväljas, sh suuremate tormide ajal toimub rannaastangu taganemine sisemaa suunas, ei toetanud Keskkonnaamet Liivaranna tee 15b kinnistu hoonestamist ega maa sihtotstarbe muutmist. Samuti pidas Keskkonnaamet ebamõistlikuks ka rannaala ulatuslikku kindlustamist täiendavalt rajatava hoonestuse kaitseks (Keskkonnaameti 08.06.2011 kiri nr HJR 14-4/11/15232-2). Samal seisukohal oli ka Keskkonnaministeerium (Keskkonnaministeeriumi 30.05.2006 kiri). Üldplaneeringu menetlemisel lähtuti Keskkonnaameti tõlgendusest ning kanti üldplaneeringusse vaidlusaluse kinnistu osas looduskaitseseadusest tulenev ehituskeeluvöönd. Üldplaneeringus on arvestatud seadusest tulenevate piirangutega, väljakujunenud hoonestusalade ja kehtivate planeeringutega. Hoonestusaladele ja rannaaladele on planeeritud terviklikumad omavahel ühenduses olevad rohealad. Üldplaneeringus on planeeritud ka rohekoridorid, tänavahaljastus ning säilitatava või loodava rohevõrgustikuga arengualad. Rohealadeks saab määrata ennekõike need alad, kus on kõrghaljastus täna säilinud ning nende
5(11)
säilitamine on avalikes huvides. Avalik huvi säilitada roheala ja olemasolev elukeskkond kaaluvad antud juhul üles üksikisiku huvi muuta kinnistute sihtotstarve sotsiaalmaast elamumaaks eesmärgiga ehitada kinnistutele elamud. Rohealade muutmine elamumaaks ning uute hoonete ehitamine hävitaks olemasoleva loodusliku keskkonna ning oleks tagasipööramatu protsess. Väärtuslikku roheala hiljem taastada oleks võimatu. 7) Ehitustegevus ei toimu üldplaneeringu alusel, vaid selleks tuleb koostada detailplaneering ja seejärel selle alusel ehitusprojekt. Kuna planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut, ei välista ega takista kehtestatud üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarve kaebajatel taotlemast kinnistule detailplaneeringu koostamist tulevikus. Samuti ei takista selles kajastatud seadusjärgne ehituskeeluvöönd kaebaja õigust taotleda alale detailplaneeringu koostamist, kuna vastavalt looduskaitseseadusele on võimalik ka detailplaneeringu menetluse käigus ehituskeeluvööndi vähendamist taotleda. Kui esineb uusi olulisi asjaolusid, mis põhjendaksid nii ehituskeeluvööndi vähendamist kui ka roheala vähendamist, on detailplaneeringu koostamine ka üldplaneeringu kehtima jäämisel võimalik. Hetkel on TLPA sõltumata üldplaneeringu kehtivusest seisukohal, et Liivaranna tee 15b kinnistu hoonestamine ning rannaala kindlustamine ühe kinnistu ulatuses ei ole soovitav. 8) Planeerimismenetlus on läbi viidud korrektselt ning vaidlustatud otsus on kaalutlusvigadeta. Koostöö planeeritava maa-ala elanike ja teiste huvitatud isikutega kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 16 lg 1 p 4 mõttes väljendub selles, et kohalik omavalitsus informeerib planeeringu menetluse etappidest avalikkust planeerimisseaduses sätestatud korras ja loob võimalused huvitatud isikutel esitada planeeringulahenduse kohta ettepanekuid ja märkusi, sh vastuväiteid avaliku väljapaneku ajal. Vaidlus puudub selles, et kaebajad olid teadlikud planeeringulahendustest ning said planeeringu koostamise käigus oma seisukohti väljendada. Vastustaja kaalus haldusakti andmisel nii kaebajate, Eesti Vabariigi, teiste piirkonna elanike kui ka avalikke huve. Kinnistu omanike omandiõigus ei ole piiramatu. Põhiseaduse (PS) § 32 lg 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 2 annavad selge võimaluse piirata omandiõiguse teostamist seadusega. Üheks omandiõiguste piiramatut kasutamist kitsendavaks seaduseks on ka planeerimisseadus (vt kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 8 lg 3 ja § 4 lg 2 p 2). 9) Harju maavanem on 27.10.2016 kirjaga nr 6-7/2014/3318 asunud järelevalve tulemusena seisukohale, et antud juhul on avalikkust üldplaneeringu menetlemisel kaasatud, järgitud on avaliku menetluse nõudeid ning ei ole rikutud seadusi ja norme ega neid vaidlustajate seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid järelevalve teostaja poolt tagamisele. Vastuväiteid esitanud isikud on olnud teadlikud planeeringu lahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Vastuväiteid esitanud isikute vastuväidete ja ettepanekute arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Sellest tulenevalt on Harju maavanem üldplaneeringu heaks kiitnud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Seega lahendab kohus esmalt menetlusosaliste veel lahendamata taotlused (I), seejärel lahendab kohus kaebuse ja menetluskulude taotluse (II). I.
8.Kaebajad esitasid 13.04.2018, s.o pärast kohtu poolt 05.03.2018 määrusega määratud ja 03.04.2018 pikendatud tähtaega, täiendavad seisukohad (tl 183-189).
6(11)
Kaebajad palusid seisukohas võtta asja juurde lisatud dokumentaalsed tõendid. Lisatud dokumente kaebajad ei esitanud, mistõttu määras kohus 16.05.2018 kohtuistungil, et täiendava seisukoha punktid, mis puudutavad viidatud tõendeid, tuleb jätta tähelepanuta (kohtuistungi protokoll 14:50:22).
9.Seisukohas selgitasid kaebajad sedagi, et soovivad kaebust täiendada ilma kaebuse nõudeid muutmata. Seejuures nimetasid kaebajad soovi täiendada kaebust populaarkaebusega tulenevalt asjaolust, et üldplaneeringu menetlemisel on rikutud oluliselt menetlusnorme. Kaebajad viitasid, et planeeringu avaliku väljapaneku lõppemisest aastal 2012 kuni planeeringu kehtestamiseni aastal 2017 on Haabersti linnaossa lisandunud tuhandeid uusi elanikke, kes soovinuks võib-olla samuti üldplaneeringu osas oma seisukohti avaldada, kuid kellel ebamõistliku menetlusaja tõttu see võimalik ei olnud. Samuti on kaebajate hinnangul sel ajavahemikul toimunud avalikus ruumis olulisi muudatusi (Haabersti ringristmiku ümberehitus, Kakumäe jahisadamakompleksi ehitamine, detailplaneeringute kehtestamine, uuselamurajoonide ehitamine, mitmete riigi omandis olevate rohealade suhtes hoonestamise otsuse langetamine jne), mille ruumilised mõjutused avaldusid alles pärast üldplaneeringu avalikku väljapanekut ja mille osas oleksid kindlasti paljud inimesed soovinud avaldada üldplaneeringu menetluse raames oma seisukohti ja vastuväiteid. Täiendava seisukoha lõpptaotlustes palusid kaebajad tühistada vaidlustatud üldplaneering osaliselt. Samas nimetati ka kohustamisnõuet, millega kaebajad palusid kohustada vastustajat jätkama Haabersti üldplaneeringu menetlusega.
10.Kohus selgitas 25.04.2018 määruses, et kaebajate soov kaebust täiendada on käsitatav kaebuse muutmise avaldusena. Kuna seisukoha sisulised põhjendused ja lõpptaotlused kaebuse muutmise osas olid vastuolus, jättis kohus sama määrusega 13.04.2018 avalduse selles osas käiguta, paludes kaebajatel selgitada, kas ja kuidas nad on soovinud kaebust muuta. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei soovi kaebajad kaebust täiendada kohustamisnõudega, kuid soovivad esitada alternatiivselt populaarkaebuse vaidlustatud otsuse täielikuks tühistamiseks (kohtuistungi protokoll 14:37:26 ja 14:47:06).
11.HKMS § 49 lg-st 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav. Seega on kaebuse muutmise eelduseks nii selle otstarbekus kui ka kaebuse esitamise lubatavus muudetud kujul.
12.Praegusel juhul on kohtu menetluses vaidlustatud otsuse osaliseks tühistamiseks esitatud kaebus, kusjuures kaebus oli esitatud kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks. Kohtu hinnangul on kaebuse eesmärgiks vabaneda üldplaneeringust osas, milles sellega arvati kaebajate kinnistu roheala koosseisu ja laiendati sellele ehituskeeluvööndit. Selle eesmärgi saavutamiseks sobiv nõue – tühistamisnõue kaebajate kinnistut puudutavas osas – on juba esitatud ning see on kohtu menetluses. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse täiendamine populaarkaebusega otstarbekas, kuna see ei aita täiendavalt kaasa kaebuse eesmärgi saavutamisele.
13.Sõltumata kaebuse muutmise otstarbekusest ei pea kohus kaebuse täiendamist populaarkaebusega praegusel juhul ka lubatavaks. Populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide kaitse, mitte kolmandate isikute huvide kaitse. Kaebajate väited seonduvad eelkõige etteheitega, et haldusorgan ei ole ebamõistlikult pika menetlusaja tõttu viie aasta jooksul lisandunud elanike huve välja selgitanud ega nendega arvestanud (kohtuistungi protokoll 14:24:41). Kaebuse täiendusest ega kohtuistungil antud selgitustest ei nähtu, millist avalikku huvi vaidlusalune üldplaneering riivab ning milles riive seisneb. Avaliku huvi alusel kaebuse esitamine ei tähenda, et isik võiks pöörduda kohtusse üksnes seaduslikkuse kontrolliks
7(11)
(Riigikohtu lahend nr 3-3-1-29-10, p 19). Abstraktne viide isikutele, kes oleksid võib-olla soovinud planeerimismenetluses oma seisukohti avaldada, ei kujuta endast praegusel juhul sellist avaliku huvi riivet, mille alusel oleks õigustatud populaarkaebuse esitamine.
14.Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus kaebuse muutmisest selle populaarkaebusega täiendamise kaudu. Seega jätkub menetlus vaidlustatud otsuse osalise tühistamise nõudes. II.
15.Praeguses asjas osaliselt vaidlustatud Haabersti linnaosa üldplaneeringuga määrati kogu kaebajatele kuuluv Liivaranna tee 15b kinnistu roheala koosseisu (üldplaneeringu põhikaardi 2 „Roheline võrgustik“ kohaselt roheala nr 7 (Kakumäe läänerand) koosseisus). Lisaks laiendati ehituskeeluvööndit kuni Liivaranna teeni, mille tulemusena jääb Liivaranna tee 15b kinnistu peaaegu kogu ulatuses ehituskeeluvööndisse.
16.Kaebajad on seisukohal, et seeläbi piiratakse põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt nende omandiõigust ning muudetakse võimatuks maa sihtotstarbe muutmine. Kaebajad leiavad, et neid koheldakse põhjendamatult erinevalt naaberkinnistute omanikest, kelle kinnistud on arvatud rohealast välja. Samuti on kaebuse kohaselt üldplaneeringu kehtestamise otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldatud diskretsiooniõigust, jättes erinevate huvide kaalumisel ilma põhjendusteta arvestamata Liivaranna tee 15b kinnistu omanike huvid.
17.Käesoleval juhul puudub vaidlus, et Liivaranna tee 15b kinnistu sihtotstarbeks oli juba enne Haabersti linnaosa üldplaneeringu kehtestamist sotsiaalmaa (üldmaa) ning vaidlusaluse üldplaneeringu kehtestamine ei muutnud seda. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 p 13 kohaselt on sotsiaalmaa maa, millelt ei taotleta kasumit. Sotsiaalmaa jaguneb ühiskondlike ehitiste maa ja üldkasutatava maa sihtotstarbe alaliigiks. 17.1 Eeltoodut arvestades ei ole kaebajad vaidlustatud üldplaneeringu tõttu ebasoodsamas olukorras, kui nad olid enne selle kehtestamist. Ka kuni vaidlustatud üldplaneeringu kehtestamiseni Haabersti linnaosas kehtinud Tallinna üldplaneering ei võimaldanud kaebajatel maad kasutada muul otstarbel kui sotsiaalmaana. Tallinna üldplaneeringus on Liivaranna tee ja Läänemere vahelise ala (mis hõlmab kogu Liivaranna 15b kinnistu) juhtfunktsiooniks määratud mets, park või looduslik haljasala. Seega ei olnud kaebajatel ka enne vaidlusaluse üldplaneeringu kehtestamist kindlat alust eeldada, et nad saavad kinnistu sihtotstarvet muuta pereelamute alaks ning selle hoonestada. 17.2 Vaidlusaluse üldplaneeringu seletuskirja kohaselt saab rohealadel paiknevaid üksikuid krunte kasutada senise sihtotstarbe kohaselt. Kaebaja maakasutuse sihtotstarve on jätkuvalt sotsiaalmaa (üldmaa) ning väidetavad omandiõiguse piirangud ei tulene kaebajatele vaidlustatud üldplaneeringust, vaid nende kinnistu sihtotstarbest ja kehtivatest õigusaktidest (vt eelpool viidatud Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155). Maa kasutusotstarve oli asjaolu, millega kaebajatel oli võimalik kinnistu omandamisel arvestada. Kaebajatel ei olnud alust eeldada, et nad saavad tulevikus kinnistu sihtotstarvet muuta ja selle hoonestada.
18.Kohus nõustub vastustajaga, et rikutud ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebuses viidatud Liivaranna tee 13, Liivaranna tee 11 ning Kakumäe tee 249 ja Kakumäe tee 251 kinnistute puhul on olnud algusest peale tegemist elamumaa sihtotstarbega kinnistutega, mis on juba hoonestatud. Liivaranna tee 15b kinnistu puhul on tegemist sotsiaalmaa sihtotstarbega hoonestamata kinnistuga. Seega ei ole kaebajad ning kaebuses nimetatud naaberkinnistute omanikud ühetaolises olukorras ega ole seega ka võrreldavad isikute grupid. Eeltoodut arvestades on kaebajate väide ebavõrdsest kohtlemisest põhjendamatu.
8(11)
19.Ekslik on kaebajate seisukoht, mille kohaselt puudub põhjus pidada Liivaranna tee 15b kinnistut rohealaks, kuna kinnistul puuduvad loodusväärtused, haljastus on juhuslik ning kallas kivine. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on roheala puhkeotstarbeline ala nagu mets, avalik park või looduslik haljasala, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Vastustaja on õigesti selgitanud, et roheala võib olla igasugune looduslik haljasala, mis aitab kaasa olemasoleva loodusliku keskkonna säilimisele. Vastustaja on rohealade ulatuse kindlaksmääramisel lähtunud muuhulgas avalikest huvidest. Üldplaneeringuga rohealade määratlemisel on muuhulgas arvesse võetud asjaolu, et Liivaranna teest mere poole jääv kitsas maariba on muutunud tallinlaste meelispuhkepaigaks ning uuselamute rajamine ja võimalik kruntide tarastamine piiraks inimeste vaba liikumist rannaribal. Kavandatavad ja kaitstavad rohealad säästaks haruldast rannikut ning pakuks matka- ja puhkevõimalusi linlastele. Põhjendamatu on seega ka kaebajate seisukoht, justkui oleks nende kinnistu määratud roheala koosseisu pelgalt seetõttu, et kinnistul ei ole hoonestust või kehtivat detailplaneeringut, või üksnes tulenevalt asjaolust, et kinnistu senine sihtotstarve on sotsiaalmaa.
20.Kaebajate väidet, justkui MTÜ Kakumäe Selts juhatuse liige U. Sõgel on planeerimismenetluses osalenud üksnes enda isiklikes huvides, ei saa pidada asjakohaseks ega põhjendatuks. Vastustaja ei ole üldplaneeringuga rohealade kindlaksmääramisel ja ehituskeeluvööndi laiendamisel võtnud aluseks ainuüksi MTÜ Kakumäe Selts poolt planeerimismenetluse käigus avaldatud arvamusi ja ettepanekuid. Seega ei ole alust asuda seisukohale, justkui oleks kaebajate kinnistu osas piirangute seadmisel saanud otsustavaks MTÜ Kakumäe Selts ja selle juhatuse liikme vastuseis. Nagu ka vastustaja on selgitanud, lähtub kohalik omavalitsus oma tegevuses eelkõige tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamise põhimõttest ning keskkonnakaitse vajadustest. Avalikes huvides on rohealade säilitamine, ranna, metsa, vee ja pinnase kaitse ning puhketingimuste säilimine, millest üldplaneeringu koostamisel on lähtutud.
21.Kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 8 lg 3 p-st 12 tulenevalt on üldplaneeringu ülesandeks muuhulgas ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine looduskaitseseaduses sätestatud korras. Kuivõrd Keskkonnaamet on asunud seisukohale, et Kakumäel Liivaranna tee piirkonna ranna astanguesist ala tuleb lugeda korduvalt üleujutatavaks alaks (vt Keskkonnaameti 19.12.2011 kiri nr HJR 14-4/11/34615-2), lähtus vastustaja eeltoodud hinnangule tuginedes ehituskeeluvööndi kindlaksmääramisel põhjendatult LKS § 35 lg-st 31 ja § 38 lg 1 p-st 3. Vastustajal ei olnud eeltoodut arvestades võimalik üldplaneeringuga kaebajate kinnistut ehituskeeluvööndist välja arvata.
22.Kaebajad viitavad vastustaja vastuolulisele käitumisele seoses asjaoluga, et kuigi roheala loomise tõttu on hoonestamise võimalused vastavas piirkonnas piiratud, on sinna lubatud tehnovõrkude trasside rajamine. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on roheala puhkeotstarbeline ala nagu mets, avalik park või looduslik haljasala, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Seletuskirja punktis 4.1.6 (rohealad nr 7 ja 8) on märgitud, et piirkonda võib rajada ainult supelranda teenindavaid ehitisi, nagu rannahoone, väiksemad spordi- ja puhkeehitised, ning maastikku kaitsvaid rajatisi, mänguväljakuid ja koerte jalutusväljakuid. Tehnovõrkude rajamine võib olla vajalik eelnimetatud avalikuks kasutamiseks mõeldud väikeehitiste juurde. Eeltoodut ei saa pidada vastustaja vastuoluliseks käitumiseks. Kõnealuses piirkonnas roheala loomise põhjuseks oli muuhulgas haruldase ranniku säästmine ning puhkevõimaluste loomine linlastele. Avalikku supelranda teenindavate väiksemate ehitiste rajamine (ja nende tarbeks tehnovõrkude rajamine) ei lähe vastuollu roheala otstarbega.
23.Üldplaneeringu muutmine kaebajate soovitud viisil ei taga neile ehitamise õigust. Ehitustegevus ei toimu üldplaneeringu alusel, vaid selleks tuleb kõigepealt koostada detailplaneering ja seejärel selle alusel ehitusprojekt. Vastustaja on õigesti selgitanud, et 9(11)
kehtestatud üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarve ei välista kaebajal taotlemast kinnistule detailplaneeringu koostamist tulevikus. Samuti ei takista selles kajastatud seadusjärgne ehituskeeluvöönd kaebaja õigust taotleda alale detailplaneeringu koostamist, kuna detailplaneeringu menetluse käigus on võimalik ka ehituskeeluvööndi vähendamist taotleda (LKS § 40). Kui esineb uusi olulisi asjaolusid, mis põhjendaksid nii ehituskeeluvööndi vähendamist kui ka roheala vähendamist, on detailplaneeringu koostamine ka üldplaneeringu kehtima jäämisel võimalik.
24.Kaebajad leiavad, et nende ettepanekute ja vastuväidetega ei ole arvestatud ning mittearvestamist ei ole sisuliselt põhjendatud. Tuleb arvestada, et planeerimismenetluse üheks eesmärgiks on erinevate isikute huve ning avalikku huvi arvestava tasakaalustatud lahenduse saavutamine. Kohalik omavalitsus peab planeeringu menetluse käigus piisava tõhususega täitma planeerimisseadusest tulenevaid kohustusi avalikkuse kaasamisel, erinevate seisukohtade arvessevõtmise võimalikkuse kaalumisel ja erinevate huvide vahel tasakaalustatud lahenduse leidmisel (Riigikohtu 06.11.2002 lahend nr 3-3-1-62-02). Kohalik omavalitsus peab planeerimisdiskretsiooni teostades kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb tal piisavalt põhjendada, miks menetlusosalise esitatud argumente pole aktsepteeritud (Riigikohtu 18.10.2004 lahend nr 3-3-1-37-04). Planeerimisotsustused alluvad kohtulikule kontrollile piiratud ulatuses. Kohus ei saa otsustada planeerimisotsustuse otstarbekuse üle (Riigikohtu 13.03.1998.a lahend nr 3-3-1-9-98).
25.Kohus nõustub vastustajaga, et „koostöö“ kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 16 lg 1 p 4 mõistes tähendab seda, et kohalik omavalitsus peab informeerima planeeringu menetluse etappidest avalikkust planeerimisseaduses sätestatud korras ja looma reaalsed võimalused planeeringulahenduse kohta ettepanekute ja märkuste, sh vastuväidete esitamiseks avaliku väljapaneku ajal. Avaliku väljapaneku kestel esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse kohta on kohalik omavalitsus kohustatud kaaluma ja neile vastama (kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 16 lg 8).
26.Puudub vaidlus, et kaebajad olid teadlikud planeeringumenetlusest ja said väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus, sh esitada vastuväited planeeringu avalikul väljapanekul. Vaidlusaluse üldplaneeringu esimene avalik väljapanek toimus 25.04.2011 kuni 23.05.2011. Teistkordne üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 26.01.2012 kuni 23.02.2012. Vastuväidete ja ettepanekute arutamiseks toimusid ka avalikud arutelud 29.09.2011 ja 07.06.2012. Asja materjalidest nähtuvalt on üks kaebajatest, T. A., esitanud 23.05.2011 ja 22.02.2012 omapoolsed vastuväited ja ettepanekud üldplaneeringule (tl 154-155 ja 158-159) ning TLPA on 30.06.2011 ja 02.04.2012 kirjalikes vastustes andnud vastuväidete kohta oma seisukohad (tl 156-157; tl 160-161). Samuti on neid käsitletud üldplaneeringu seletuskirja lisas 2 „Ettepanekute ja vastuväidete koondtabel“ (tl 28, 36). Harju maavanem andis planeeringule heakskiidu 27.10.2016 kirjaga nr 6-7/2014/3318 (tl 151-153).
27.Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitajad saanud kasutada oma menetluslikke õigusi üldplaneeringu koostamisel ning asja materjalidest menetlusnormide rikkumisi ei nähtu. T. A. poolt edastatud vastuväidetele ja ettepanekutele on vastatud ning TLPA 30.06.2011 ja 02.04.2012 vastustes toodud põhjendused on kohtu arvates kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 20 lg-s 2 ettenähtud nõuete täitmiseks piisavad. Neist nähtuvad põhjused, miks T. A. vastuväidete ja ettepanekutega ei arvestatud. Asjaolu, et isik, keda on nõuetekohaselt menetlusse kaasatud ja ära kuulatud, ei nõustu kohaliku omavalitsuse seisukohtadega ning peab põhjendusi ebapiisavaks, ei tähenda, et diskretsiooni pole teostatud õiguspäraselt. Üksnes asjaolu, et kaebajate soovid kinnistu osas on pärast üldplaneeringu avalikke väljapanekuid muutnud, ei kinnita, et planeeringu menetlemisel oleks rikutud nende menetluslikke õigusi.
10(11)
28.Neil põhjustel leiab kohus, et Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsuse nr 40 osaliseks tühistamiseks puudub alus.
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebajate kahjuks, seega jäävad nende menetluskulud kaebajate endi kanda. Vastustaja ei ole kohtult menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seetõttu jäävad ka tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.