Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 29. november 2018, Tartu 3-17-1877
Haldusasi
MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Selts kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 30. märtsi 2017. a otsuse nr 8-6/12 osaliseks tühistamiseks ja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks ning Veterinaar- ja Toiduameti 17. märtsi 2017. a kontrollakti nr 16-226-17/002 osaliselt õigusvastaseks tunnistamiseks ja selles osas kontrolli uueks läbiviimiseks kohustamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 18. detsembri 2017. a otsus MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Selts apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Selts Vastustajad Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ja Veterinaar- ja Toiduamet
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu kaebaja esitatud kaebuse täiendamise taotlus ning lugeda kaebus esitatuks ka Veterinaar- ja Toiduameti 17. märtsi 2017. a kontrollakti nr 16-22617/002 osaliselt õigusvastaseks tunnistamiseks ja selles osas kontrolli uueks läbiviimiseks kohustamiseks. Lugeda Veterinaar- ja Toiduamet asjas vastustajaks.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 18. detsembri 2017. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Selts kaebus ja tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 30. märtsi 2017. a otsus nr 8-6/12 osaliselt (osas, milles jäeti toetus määramata eesti tõugu hobuste Tante (xxx), Apsakas (xxx), Essa (xxx), Ever (xxx), Ets (xxx), eesti raskeveo tõugu hobuse Karoliine Hõbelõng (xxx), tori tõugu aretussuuna hobuse Priston (xxx), universaalse suuna hobuste Amor (xxx), Vestern (xxx), Breik (xxx), Art (xxx) ja Hirsti (xxx) eest) ning kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit nende hobuste osas taotlust uuesti läbi vaatama vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti uutele kontrollitulemustele. Tunnistada õigusvastaseks Veterinaar- ja Toiduameti 17. märtsi 2017. a kontrollakt nr
16-226-17/002 eelpool nimetatud hobuste osas ning kohustada Veterinaar- ja Toiduametit nende hobuste osas uueks kontrolliks.
4.Võtta asja materjalide juurde MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Selts poolt esitatud hobuste jõudluskontrollide läbiivimise korrad.
5.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt ning Veterinaar- ja Toiduametilt kummaltki MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Selts kasuks välja menetluskulu 187,5 eurot (kokku 375 eurot).
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 31. detsember 2018).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Selts esitas taotluse põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 30. märtsi 2017. a otsusega nr 8-6/12 rahuldati toetustaotlus osaliselt ning määrati toetuseks 94725,46 eurot. Toetust vähendati Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) kontrollitulemuste alusel, kuna osad loomad olid osalenud ülevaatusel, kus oli hinnatud vähem kui kolme hobust, mistõttu ei saanud lugeda ülevaatust nende hobuste osas nõuetekohaselt läbiviiduks. Samuti ei olnud kaks hobust kantud tõuraamatusse.
2.Pärast edutut vaidemenetlust esitas MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Selts kaebuse, milles palus PRIA otsus osaliselt (hobuste Tante, Apsakas, Essa, Ever, Ets, Karoliine Hõbelõng, Priston, Amor, Vestern, Breik, Art ja Hirsti osas) tühistada ja kohustada PRIA-t taotlust uuesti lahendama. Kaebuse kohaselt nõustub ta otsusega osas, mis puudutab kahte tõuraamatusse mittekantud hobust, ent ei nõustu otsusega ülejäänud osas. Otsus on motiveerimata ning PRIA pole põhjendanud, miks on kolme looma olemasolu vajalik.
3.Tartu Halduskohtu 18. detsembri 2017. a otsusega jäeti kaebus järgmistel põhjendustel rahuldamata.
3.1.PRIA otsuse aluseks on VTA 17. märtsi 2017. a kontrollakt nr 16-226-17/002, millele on vaidlustatud otsuses ka viidatud. Seega on vaidlustatud otsus koostoimes kontrollaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 järgi motiveeritud.
3.2.Hobuste hindamine toimub vastavalt tunnustatud jõudluskontrolli läbiviimise korrale. Hobuste hindamise juhend seab ühe ülevaatuse minimaalseks hobuste arvuks kolm hobust.
3.3.Kuna toetuse vähendamine tugines VTA kontrollile, ei olnud PRIA-l võimalik muid asjaolusid kaaluda ja pidi lähtuma olemasolevatest andmetest.
3.3.Kaebaja on kontrollakti varem kätte saanud ning oli otsuse tegemise ajal teadlik kõikidest asjaoludest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Selts apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.PRIA-l on kaalutlusõigus. Samuti peab PRIA tulenevalt maaeluministri 15. detsembri 2016. a määrusega nr 69 kehtestatud „Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra“ (Kord) § 7 lg-st 1, mis sätestab, et PRIA vaatab taotluse läbi ja kontrollib esitatud andmete õigsust, kontrollima ka VTA otsustuse õigsust.
4.2.VTA on 2013. aastal aktsepteerinud samadel tingimustel korraldatud jõudluskatseid.
4.3.Haldusasjas 3-15-1691 on halduskohus samadel asjaoludel kaebuse rahuldanud.
4.4.Hobuste hindamise juhend on vastu võetud kaebaja enda poolt ning loomulik on, et esmane tõlgendaja on korra vastu võtnud isik.
4.5.Kohus on jätnud kaebaja seisukohtadele vastamata.
5.PRIA vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.Korra § 7 lg-st 2 ja § 3 lg-st 1-2 tulenevalt on loomade arvu ning nõuetelevastavuse tuvastamine VTA pädevuses. See tuleneb ka põllumajandusloomade aretuse seaduse (PõLAS) §st 30. Seetõttu on alusetu kaebaja väide, et PRIA-l on kaalutlusõigus VTA poolt teostatud kontrolli tulemuste suhtes.
5.2.Kaebaja poolt viidatud kohtulahend asjas 3-15-1691 ei ole jõustunud.
6.VTA vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
6.1.Loomade ja jõudluskontrolli kohta andmete tuvastamine on VTA pädevuses. Kord ei anna PRIA-le kaalutlusõigust selles osas, kas tugineda taotluse osas otsuse tegemisel VTA kontrollitulemustele või mitte.
6.2.Hobuste hindamise kordades on säte, mille järgi „piirkondliku ülevaatuse saab korraldada, kui on hinnata vähemalt kolm noorhobust“. Kui viiakse läbi tegevusi, mis ei vasta jõudluskontrolli korras kehtestatud nõuetele, siis ei saa selliseid tegevusi lugeda jõudluskontrolliks. Viidatud jõudluskontrolli korra regulatsioonist tuleneb, et kui hinnata on vähem kui kolm looma, siis piirkondlikku ülevaatust korraldada ei saa.
6.3.Üksikult ja erinevates piirkondades kogutud andmed ei ole võrreldavad. Kui ülevaatusel ei ole piisavalt hobuseid, ei ole võimalik teostada võrdlust.
7.Apellatsioonimenetluses andis ringkonnakohus 21. novembri 2018. a määrusega kaebajale võimaluse kaebuse täiendamiseks ning kaebaja täiendas 27. novembril 2018 kaebust uute nõuetega - Veterinaar- ja Toiduameti 17. märtsi 2017. a kontrollakti nr 16-226-17/002 osaliselt õigusvastaseks tunnistamiseks ja selles osas kontrolli uueks läbiviimiseks kohustamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Kõigepealt lahendab ringkonnakohus kaebuse muutmise taotluse. Kaebuse muutmiseks loetakse ka kaebuse täiendamine uue nõudega (RKHKo 3-3-1-62-10, p 16; RKHKm 3-3-1-87-14, p 13). Ringkonnakohus andis kaebajale võimaluse kaebuse täiendamiseks põhjusel, et üksnes PRIA otsuse tühistamine ja taotluse uueks lahendamiseks kohustamine ei viiks kaebajat sihile, sest PRIA peaks ikkagi lähtuma VTA senistest kontrollitulemustest. Vajalik on, et ka VTA viiks vaidlusaluste hobuste suhtes läbi uue kontrolli ning väljastaks uue kontrollakti. Kaebaja esitaski selles osas taotluse kaebuse muutmiseks ja täiendas seda uue nõudega. Ringkonnakohus võtab kaebuse muutmise vastu ja peab seda halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 2 ja 1 järgi lubatavaks, sest see on otstarbekas kaebaja eesmärgi saavutamiseks ja ebaefektiivse nõude esitamise ja menetlemise põhjuseks saab lugeda menetlusnormi rikkumist halduskohtu poolt (halduskohus ei juhtinud kaebaja tähelepanu nõude esitamise vajadusele VTA vastu). Ringkonnakohus märgib ka, et ehkki võib leida argumente ka selle kasuks, et VTA kontrollakti käsitada eelhaldusaktina, on muuhulgas käesoleva vaidluse eripärasid arvestades põhjendatud lugeda seda siiski menetlustoiminguks. Seda põhjusel, et õigusaktid ei ava VTA kontrollakti olemust ja ei välista seega selle lugemist menetlustoiminguks. Samuti tagab käsitamine menetlustoiminguna kaebajatele sellises olukorras tõhusama ning lihtsama õiguskaitse. Eelhaldusaktiks lugemise korral läheks eelhaldusakti ning lõpliku haldusakti vaidlustamine erinevat teed pidi, kui esimest tuleks vaidlustada koheselt kohtus, kuid teist vaidemenetluse korras. Ebaselgus võiks kaasneda ka eelhaldusakti vaidlustamise tähtajaga. Eelneva tõttu peab
ringkonnakohus põhjendatuks ja piisavaks lugeda VTA kontrollakt menetlustoiminguks ning järelikult on selle suhtes esitatud tuvastamis- ja kohustamisnõue asjakohased. VTA tuleb asjas lugeda kaebuse täiendamise tõttu vastustajaks. Kuna VTA on asjas olnud kaasatud haldusorganina menetlusosaliseks algusest peale ning ta on kaebusele läbivalt vastu vaielnud, sh kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlusele, on võimalik arvestada VTA seniseid seisukohti ning uute seisukohtade andmine muutunud menetlusliku staatuse pärast ei ole vajalik.
9.Enne asja sisulise arutamise juurde asumist märgib ringkonnakohus veel järgmist. Vaidlus asjas käib eeskätt selle üle, kuidas tõlgendada erinevate hobuste jõudluskontrolli kordasid, milles on reguleeritud jõudluskatsel osalevate hobuste arvu. Need jõudluskontrolli korrad on kinnitatud kaebaja enda poolt. Samas ei ole vaidlustatud kohtuotsusest arusaadav, milline on täpselt asjakohaste sätete sõnastus. Kohtuotsuses räägitakse küll abstraktselt hobuse hindamise juhenditest ning esitatakse fraase, mis kajastavad kohtu arusaama asjakohasest regulatsioonist, nt „hobuste hindamise juhend seab ühe ülevaatuse minimaalseks hobuste arvuks kolm hobust ehk minimaalselt kolm hobust peavad olema samades tingimustes hinnatud“ (otsuse p 12), kuid regulatsiooni täpset refereeringut või tsitaati kohtuotsuses ei esitata. Enamgi veel, isegi asja materjalides ei ole neid jõudluskontrolli kordasid olemas. Kohtuotsuses ei ole ka märgitud, et kohtunik oleks tutvunud jõudluskontrolli kordadega interneti vahendusel või muul moel. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas oli halduskohtul üldse võimalik käesolevat haldusasja lahendada, kuna millestki ei nähtu, et kohtunik oleks üldse tutvunud jõudluskontrolli kordadega, kus asjakohane regulatsioon sisaldub. Kui aga kohtunik üldse asjakohase regulatsiooniga ei tutvunud, siis pole välistatud võimalus, et kohus kajastaski sisuliselt otsuses üksnes PRIA või VTA poolt regulatsioonile omistatud tõlgendust ning lähtus sellest ka ise. Sellisel juhul on kaheldav, kas kohus on järginud uurimisprintsiipi ja on asjas välja selgitanud olulised asjaolud ning olnud sealjuures ka erapooletu. Ringkonnakohtu hinnangul võib selline olukord olla automaatseks halduskohtu otsuse tühistamise aluseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 199 lg 2 p 3 alusel. Lähtudes vajadusest lahendada asi mõistliku aja jooksul ning arvestades seda, et ringkonnakohus on sarnast vaidlust lahendanud juba varem, peab ringkonnakohus võimalikuks käesolev haldusasi siiski ise lahendada. Apellatsioonimenetluses kohustas ringkonnakohus kaebajat esitama asjakohased jõudluskontrolli korrad kohtule ning võtab need asja materjalide juurde.
10.Mis puudutab apellatsioonkaebust ennast, siis tuleb see rahuldada.
11.Jõudluskontroll on PõLAS § 19 lg 1 järgi põllumajanduslooma jõudlus- ja põlvnemisandmete regulaarne kogumine, registreerimine, töötlemine, säilitamine ja analüüsimine tema geneetilise väärtuse hindamiseks. Nagu eelnevalt märgitud, on ringkonnakohus lahendanud samasugust vaidlust samade poolte vahel juba varem (haldusasi nr 3-15-1691). Samad on ka asjas kohaldatavad jõudluskontrolli korrad. Nii tori tõugu hobuste, eesti raskeveo tõugu hobuste kui eesti tõugu hobuste jõudluskontrollide hindamise juhendites (lisa 1) on järgmine säte: „Hobuste arv ülevaatusel ei ole piiratud. Piirkondliku ülevaatuse saab korraldada, kui on hinnata vähemalt kolm noorhobust“. Selle sätte üle käib vaidlus ka käesolevas asjas ning kaebaja ühelt poolt ja VTA ning PRIA teiselt poolt on erinevatel seisukohtadel, kas selle sätte järgi on ülevaatuse nõuetekohaseks läbiviimiseks vajalik see, et kohal oleks vähemalt kolm hobust või mitte. Varasemalt lahendatud haldusasjas nr 3-15-1691 leidis ringkonnakohus 24. mail 2018 tehtud otsuses, et eelnevalt tsiteeritud regulatsiooni tuleb tõlgendada hoopis selliselt, et see ei ole üldse suunatud selle reguleerimisele, millal on lubatud või võimalik ülevaatust korraldada, vaid hoopis sellele, millal saab hobuse omanik taotleda ülevaatuse korraldamist – hobuse omanik või
omanikud saavad ülevaatuse korraldamist taotleda siis, kui olemas on vähemalt kolm hobust, keda hinnata. Kui hindamiseks on vähem hobuseid kui kolm, siis ei ole hobuste omanikul õigust ülevaatuse korraldamist nõuda. Seega on selle normi sisuks hobuste omanike subjektiivse nõudeõiguse reguleerimine, mitte aga selle reguleerimine, millal on õiguspärane ülevaatust läbi viia. Lähtudes normi sellisest tõlgendusest ei ole vastavaid ülevaatusi, kus osales vähem kui kolm hobust, alust pidada õigusvastasteks. See, et kaebaja tuli omanikele vastu ja korraldas ülevaatusi ka neil juhtudel, kui esindatud oli vähem kui kolm hobust, ei saa muuta kuidagi õigusvastaseks ülevaatust ennast. Sellise tõlgendusega nõustus viidatud asjas ringkonnakohtu istungil ka kaebaja (viidatud otsuse p 12). Seoses VTA väitega, et vähemalt kolme hobuse olemasolu on vajalik hobuste võrdlemiseks, märkis ringkonnakohus viidatud otsuses järgmist: „Samas on kaebaja järjekindlalt eitanud seda, et ülevaatusel on vajalik hobuste omavaheline võrdlemine (vt nt vastust apellatsioonkaebusele, tl 114, kd II; samuti ringkonnakohtu istungi protokolli). Kaebaja on selgitanud, et pikaajalise kogemusega hindajad ei vaja võrdluseks teisi hobuseid ning et ülevaatusel ei toimu võistlust, kus jagatakse hobused paremusjärjestusse. Ringkonnakohtu jaoks on selles küsimuses usutavam kaebaja kui reaalselt hindamisi ja jõudluskontrolli läbi viiva isiku seisukoht, mitte VTA seisukoht, kes ise sellist kontrolli läbi ei vii. Kaebaja poolt esitatud selgituste põhjal ei näe ringkonnakohus alust kahelda selgitustes, et tegelikult ei ole hobuste vahetu võrdlemine vajalik. Seda kinnitab kaudselt ka asjaolu, et kõnealune regulatsioon – et vajalik on kolme hobuse olemasolu – ei ole esindatud kõigi hobusetõugude puhul. Nt trakeeni tõugu hobuste puhul sellist nõuet ei ole [...]. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kaebaja lisaks, et käesolevaks ajaks on sellest regulatsioonist loobutud ka mõne teise tõu puhul [...]. See kinnitab, et tegelikult ei saa omistada sellele regulatsioonile niisugust tähendust, nagu on omistanud VTA.“ (viidatud otsuse p 13).
12.Ringkonnakohtu hinnangul on need põhjendused asjakohased ka käesolevas asjas. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et ka käesolevas asjas tuleb kaebus ülaltoodud põhjendustel rahuldada. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse. Ringkonnakohus tühistab PRIA 30. märtsi 2017. a otsuse osaliselt (osas, milles jäeti toetus määramata eesti tõugu hobuste Tante (xxx), Apsakas (xxx), Essa (xxx), Ever (xxx), Ets (xxx), eesti raskeveo tõugu hobuse Karoliine Hõbelõng (xxx), tori tõugu aretussuuna hobuse Priston (xxx), universaalse suuna hobuste Amor (xxx), Vestern (xxx), Breik (xxx), Art (xxx) ja Hirsti (xxx) eest) ning kohustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit nende hobuste osas taotlust uuesti läbi vaatama vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti uutele kontrollitulemustele. Samuti tunnistab ringkonnakohus õigusvastaseks VTA 17. märtsi 2017. a kontrollakti eelnimetatud hobuste osas ning kohustab VTA-d nende hobuste osas kontrolli uuesti läbi viima ning väljastama uue kontrollakti.
13.Kuna kaebus ja apellatsioonkaebus rahuldatakse, on kaebajal HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt õigus menetluskulude hüvitamisele. Kaebaja on esitanud 8. novembril 2018 taotluse, milles palub hüvitada menetluskulud õigusabikulud 360 eurot ja riigilõiv 15 eurot, kokku 375 eurot. See taotlus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus mõistab PRIA-lt ja VTA-lt kummaltki kaebaja kasuks välja 187,5 eurot (kokku 375 eurot).
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.