Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 11. detsember 2018, Tartu 3-16-1573
Haldusasi
Eesti Hobusekasvatajate Seltsi kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 26. aprilli 2016. a otuse nr 8-6/10 osaliseks tühitamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamises
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus
Tartu Halduskohtu 30. mai 2017. a otsus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Eesti Hobusekasvatajate Selts Vastustajad Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ning Veterinaar- ja Toiduamet
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu kaebaja esitatud kaebuse täiendamise taotlus ning lugeda kaebus esitatuks ka Veterinaar- ja Toiduameti 15. aprilli 2016. a kontrollakti nr 16-40716/006 õigusvastaseks tunnistamiseks osas, milles Veterinaar- ja Toiduamet leidis, et osad hobused ei vasta aretustoetuse nõuetele (36 eesti tõugu hobust, 15 tori TB hobust, 21 tori TA hobust, 9 eesti raskeveohobust ja 2 trakeeni) ning nende hobuste osas Veterinaar- ja Toiduameti kohustamiseks uue kontrolli läbiviimiseks. Lugeda Veterinaar- ja Toiduamet asjas vastustajaks.
2.Jätta Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Muuta Tartu Halduskohtu 30. mai 2017. a otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Täiendada halduskohtu otsuse resolutsiooni ja tunnistada Veterinaar- ja Toiduameti 15. aprilli 2016. a kontrollakt nr 16-407-16/006 õigusvastaseks osas, milles Veterinaar- ja Toiduamet leidis, et osad hobused ei vasta aretustoetuse nõuetele (36 eesti tõugu hobust, 15 tori TB hobust, 21 tori TA hobust, 9 eesti raskeveohobust ja 2 trakeeni) ning kohustada Veterinaar- ja Toiduametit nende hobuste osas uue kontrolli läbiviimiseks.
4.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt ning Veterinaar- ja Toiduametilt kummaltki MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Selts kasuks välja menetluskulu 120 eurot (kokku 240 eurot).
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 10. jaanuar 2019).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 26. aprilli 2016. a otsusega nr 8-6/10 lisa 1 p 1 kohaselt määrati ja maksti Eesti Hobusekasvatajate Seltsile osaliselt põllumajandusloomade aretustoetust summas 77 141,10 eurot. Toetust vähendati Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) teostatud kontrollitulemustest lähtudes. Eesti Hobusekasvatajate Selts esitas nimetatud PRIA otsuse peale vaide, mille PRIA jättis 4. juuli 2016. a vaideotsusega nr 8-4/16/3-2 rahuldamata.
2.Eesti Hobusekasvatajate Selts esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus eelnevalt nimetatud otsus tühistada osas, millega vähendati Eesti Hobusekasvatajate Seltsi aretustoetust VTA kontrolli tulemuste põhjal ning kohustada PRIA-t uuesti läbi vaatama aretustoetuse taotlust osas, millega toetust vähendati. Kaebuse kohaselt on haldusakt motiveerimata ning sellest ei selgu, millistele kriteeriumidele tuginedes on PRIA otsustanud, et toetust tuleb vähendada seetõttu, et tegelik põllumajandusloomade arv on väiksem taotluses esitatud põllumajandusloomade arvust. Haldusaktis on vaid umbmäärane viide VTA kontrolli tulemustele.
3.Tartu Halduskohtu 30. mai 2017. a otsusega rahuldati kaebus. VTA kontrollaktiga nr 16-40716/006 on tuvastatud, et osasid jõudluskatsetel osalenud loomi ei saa toetuse määramisel arvesse võtta. Halduskohus nõustus kaebajaga, et ei nähtu, millised konkreetsed rikkumised on aset leidnud ning arusaamatu on VTA otsus selle kohta, milliseid hobuseid ja mille alusel on peetud vastavaks aretustoetuse nõuetele ja milliseid mitte. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse (MPKS) § 12 lg 1 kohaselt kontrollib taotleja vastavust toetuse saamiseks esitatud nõuetele PRIA muude dokumentide ja nendes toodud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning kohapealse kontrolli käigus. Seega lasub PRIA-l kontrollikohustus toetuse määramise otsustamisel. Otsuses on kaebajale toetuse vähendamise õigusliku alusena märgitud määruse nr 6 „Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“ § 7 (Toetuse vähendamine ja selle vähendamise määr), konkretiseerimata, millisele lõikele ja punktile on vastava olukorraga tegemist. Samuti ei nähtu ka arvutustulemust lähtuvalt määruse nr 6 §-s 31 sätestatud korrast. Vaidlustatud otsuses on viidatud VTA kontrolli tulemustele, selgitamata, milliseid VTA kontrollitulemusi PRIA silmas peab. Selline formuleering ei vasta põhjenduse nõuetele. Otsuses on viidatud vaid sellele, et VTA kontrollis vastavalt määrusele nr 6 esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. Otsuses märgiti, et toetuse nõuetele ei vasta osad loomad, kes jõudluskatsetel osaledes ei vastanud jõudluskontrolli läbiviimise korrale ning üks eesti tõugu hobune oli vanem kui kuus aastat. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.PRIA apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldamata jätta. Apellatsioonkaebuse kohaselt on vaidlustatud haldusakt nõuetekohaselt motiveeritud. Otsuses on viidatud ka VTA läbiviidud kontrolli tulemustele, millega tuvastati kaebaja tegelik toetuskõlbulike loomade arv, mis võeti aluseks toetuse suuruse arvutamisele (vastavalt määruse nr 6 § 7 lg-le 1). PRIA otsuses on toetuse vähendamine toimunud VTA teostatud kontrolli tulemuste põhjal vastavalt 15. aprilli 2016. a kontrollaktis nr 16-407-16/006 fikseeritule. Kuna kontrollaktis on
põhjalikult aretusvaldkondade ning tõugude viisi välja toodud, mitu looma aretustoetuse maksmise kriteeriumitele vastab ning millised loomad ei vasta ja miks, ei pidanud PRIA vajalikuks neid andmeid oma otsuses uuesti välja tuua, vaid piirdus viitega VTA kontrolli tulemustele, mis on taotlejale kättesaadavaks tehtud. PRIA otsusest ja VTA kontrollaktist nende koosmõjus pidi kaebaja üheselt aru saama, mis põhjustel osad loomad ei vastanud toetuse saamise nõuetele. Vaidemenetluse käigus on põhjendused veelgi täpsemalt lahti kirjutatud. Põllumajandusloomade aretuse eest vastutab VTA, seega ei pidanud PRIA kontrollima kontrollaktis esitatud tulemusi.
5.Eesti Hobusekasvatajate Seltsi vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta. PRIA haldusakt ei vasta haldusakti põhjendamise miinimumnõuetele. Kui haldusaktis viidatakse mõnele teisele dokumendile, peab viide sisaldama vähemalt dokumendi rekvisiite, mis aitaks üheselt tuvastada viidatava dokumendi. VTA kontrollakt edastati kaebajale alles pärast PRIA otsust.
6.Veterinaar- ja Toiduameti vastuses PRIA apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldada. Vastuse kohaselt on VTA kontrollaktis fikseeritud konkreetsed hobused (nimeliselt ja identifitseerimisnumbriga), kelle suhtes läbi viidud jõudluskatsed ei ole toimunud asjassepuutuva korra nõuete kohaselt ning ei vasta seetõttu aretustoetuse saamise tingimustele. 36 eesti tõugu hobust, 15 tori TB hobust, 21 tori TA hobust, 9 eesti raskeveohobust ja 2 trakeeni olid osalenud jõudluskatsetel, mis ei vasta jõudluskontrolli läbiviimise korrale – vastaval piirkondlikul ülevaatusel ei osalenud minimaalselt nõutavat kolme noorhobust. Üks eesti tõugu hobune oli vanem kui kuus aastat – toetust makstakse vastavalt selliste hobuste jõudluskatsetel osalemise arvule, kelle vanus on 2–6 aastat. Kontrollaktis fikseeriti sõnaselgelt järeldus, et toetuse saamise nõudele vastab 190 eesti tõugu hobust, 50 tori tõugu hobuste universaalsuund (TA) hobust, 77 eesti raskeveohobust, 70 tori tõugu hobuste aretussuund (TB) hobust, 51 trakeeni, 19 araabia täisverelist hobust. Vanema kui kuueaastase hobuse osas jõudluskontrolli läbiviimise eest toetuse maksmine on välistatud tulenevalt määruse nr 6 § 5 lg-st 21, mille kohaselt makstakse toetust jõudluskatsel osalenud 2–6-aastaste hobuslaste arvu järgi. Nõue, et piirkondliku ülevaatuse saab läbi viia, kui on hinnata vähemalt kolme noorhobust, sisaldub jõudluskontrolli läbiviimise kordades, millele on viidatud ka kontrollaktis.
7.Apellatsioonimenetluses andis ringkonnakohus 30. novembri 2018. a määrusega kaebajale võimaluse kaebuse täiendamiseks. Kaebaja täiendas 6. detsembril 2018 oma nõuet ning palus tuvastada VTA 15. aprilli 2016. a kontrollakti nr 16-407-16/006 õigusvastasus osas, milles VTA leidis, et osad hobused ei vasta aretustoetuse nõuetele (36 eesti tõugu hobust, 15 tori TB hobust, 21 tori TA hobust, 9 eesti raskeveohobust ja 2 trakeeni).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Kõigepealt lahendab ringkonnakohus kaebuse muutmise taotluse. Kaebuse muutmiseks loetakse ka kaebuse täiendamine uue nõudega (RKHKo 3-3-1-62-10, p 16; RKHKm 3-3-1-87-14, p 13). Ringkonnakohus andis kaebajale võimaluse kaebuse täiendamiseks põhjusel, et üksnes PRIA otsuse tühistamine ja taotluse uueks lahendamiseks kohustamine ei viiks kaebajat sihile, sest PRIA peaks ikkagi lähtuma VTA senistest kontrollitulemustest. Vajalik on, et ka VTA viiks vaidlusaluste hobuste suhtes läbi uue kontrolli ning väljastaks uue kontrollakti. Kaebaja esitaski selles osas taotluse kaebuse muutmiseks ja täiendas seda uue nõudega. Ringkonnakohus võtab kaebuse muutmise vastu ja peab seda halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 2 ja 1 järgi lubatavaks, sest see on otstarbekas kaebaja eesmärgi saavutamiseks ja ebaefektiivse nõude esitamise ja menetlemise põhjuseks saab lugeda menetlusnormi rikkumist halduskohtu poolt (halduskohus ei juhtinud kaebaja tähelepanu nõude esitamise vajadusele VTA vastu).
Ringkonnakohus märgib ka, et ehkki võib leida argumente ka selle kasuks, et VTA kontrollakti käsitada eelhaldusaktina, on muuhulgas käesoleva vaidluse eripärasid arvestades põhjendatud lugeda seda siiski menetlustoiminguks. Seda põhjusel, et õigusaktid ei ava VTA kontrollakti olemust ja ei välista seega selle lugemist menetlustoiminguks. Samuti tagab käsitamine menetlustoiminguna kaebajatele sellises olukorras tõhusama ning lihtsama õiguskaitse. Eelhaldusaktiks lugemise korral läheks eelhaldusakti ning lõpliku haldusakti vaidlustamine erinevat teed pidi, kui esimest tuleks vaidlustada koheselt kohtus, kuid teist vaidemenetluse korras. Ebaselgus võiks kaasneda ka eelhaldusakti vaidlustamise tähtajaga. Eelneva tõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks ja piisavaks lugeda VTA kontrollakt menetlustoiminguks ning järelikult on selle suhtes esitatud tuvastamis- ja kohustamisnõue asjakohased. VTA tuleb asjas lugeda kaebuse täiendamise tõttu vastustajaks. Kuna VTA on asjas olnud kaasatud haldusorganina menetlusosaliseks algusest peale ning ta on kaebusele läbivalt vastu vaielnud, sh kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlusele, on võimalik arvestada VTA seniseid seisukohti ning uute seisukohtade andmine muutunud menetlusliku staatuse pärast ei ole vajalik.
9.Mis puudutab PRIA apellatsioonkaebust, siis selle rahuldamiseks ei ole alust.
10.Halduskohus rahuldas kaebuse kokkuvõtlikult põhjendusel, et ei vaidlustatud PRIA otsus ega VTA kontrollakt, millele oli viidatud PRIA otsuse põhjendustes ja mis kujutas seega teises dokumendis sisalduvat haldusakti põhjendust, ei sisaldanud korrektseid põhjendusi.
11.Iseenesest ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et PRIA otsus ei ole ka koostoimes VTA kontrollaktiga põhjendatud viisil, mis võimaldaks haldusorgani kaalutlustest täielikult aru saada.
12.Otsuses on märgitud, et toetuse määramisel on arvesse võetud VTA läbiviidud aretustoetuse taotlejate ning loomade arvu kontrolli tulemused (tl 6). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 annab küll võimaluse esitada haldusakti põhjendus ka menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud, kuid ehkki PRIA on viidanud VTA kontrollitulemustele, puudub viidatava akti kuupäev ning selle tuvastamiseks puudub muu vajalik info, sh akti number. Ka kohtupraktikas on aktsepteeritud seda, et haldusaktis võib küll viidata selle aluseks olevatele dokumentidele, kuid viide ei tohi olla üldine, vaid peab olema konkreetne (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 3. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-47-12, p 15). Käesolevas asjas on konkreetsete dokumendi rekvisiitide puudumine oluline ka seetõttu, et segane on VTA kontrollakti teatavakstegemise viis ja aeg - VTA kontrollaktis on märgitud, et see edastati kaebajale e-kirjaga 18. aprillil 2016 (tl 15, kontrollakti lk 5), kuid kaebaja väidab, et ta sai selle allkirjastatult kätte alles 3. mail 2016 ja ka toimiku materjalidest (tl 136) nähtub, et allkirjastatult edastati kontrollakt kaebajale 3. mail 2016. Kaebaja versiooni paikapidavuse korral võis talle PRIA 26. aprilli 2016. a otsuse kättesaamisel see otsus arusaamatuks jääda, sest VTA kontrollakti, millele seal viidati, tal veel ei olnud.
13.Lisaks on ebaselged ka VTA kontrollakti enda põhjendused. Selles on märgitud: „ [...] jõudluskontrolli korrad sätestavad, et piirkondlik ülevaatus on aretajate poolt eri piirkondades organiseeritud noorhobuste jõudluskontroll ning piirkondliku ülevaatuse saab läbi viia, kui on hinnata vähemalt 3 noorhobust [...]. Jõudluskatse protokollidest ei selgu katse toimumiskoht ning kohapeal hinnatud loomade arv. Arvestades loomade paiknemist loomaomanike järgi, ei vasta jõudluskatse jõudluskontrolli läbiviimise korrale järgmistel juhtudel:“. Sellele järgneb loetelu, kus kõigepealt on märgitud kuupäev ja selle järel erinevate maakondade nimed. Seejärel
esitatakse kokkuvõte, mitu hobust või mitme omaniku hobust üldse hinnati ning siis omakorda fraas „toetuse nõuetele ei vasta järgmised loomad ...“. Sellele järgnevalt on märgitud nt „hinnati 2 eesti tõugu hobust“, „hinnati 1 tori TB hobune“ jne (tl 13-14). Sellest põhjendustest on võimalik järeldada, et juhtudel, kus oli märgitud, et hinnati 1 või 2 hobust, peitub VTA etteheide selles, et tulenevalt eespool refereeritud jõudluskontrolli korrast oleks VTA nägemuse järgi olnud vajalik vähemalt 3 hobuse hindamine ning seetõttu ei ole jõudluskontroll nende hobuse osas nõuetekohane. Nii võib sellise põhjenduse veel arusaadavaks lugeda. Samas ei selgu sellest põhjendusest täpsemalt, milles seisneb VTA etteheide seoses väitega, et protokollidest „ei selgu katse toimumiskoht ning kohapeal hinnatud loomade arv“. Nagu ringkonnakohus eelnevalt välja tõi, oli jõudluskatsete toimumiskoht märgitud maakonna täpsusega. Miks selline täpsus VTA arvates ebapiisav on, kontrollaktist ei selgu. Seoses jõudluskatse koha toimumiskoha ebatäpsusega märgib ringkonnakohus veel, et kui jõudluskatse asukoht on protokollis märgitud ainult maakonna täpsusega, ei tähenda väiksema asustusüksuse puudumine ilmtingimata seda, et katseid ei saaks piirkondlikeks lugeda. Jõudluskontrolli juhendites on piirkondlikku ülevaatust defineeritud kui aretajate poolt eri piirkondades organiseeritud noorhobuste jõudluskontrolli (tl 93, tl 99). Kuna juhend eristab vaid kaht erinevat ülevaatuse liiki, milleks on piirkondlik ülevaatus ja finaalülevaatust, mis toimub üleriigiliselt, võib esimest määratleda iseenesest ka maakondade tasandil toimuva ülevaatusena. Seetõttu jääb ebaselgeks, miks pidas VTA protokollis konkreetsema piirkondliku üksuse märkimata jätmis selliseks veaks, mis toob kaasa järelduse, et toimunud jõudluskatsed ei olnud nõuetekohaselt läbi viidud. Samuti jääb ebaselgeks see, mida tähendab etteheide, et „ei selgu kohapeal hinnatud loomade arv“. Hiljem kontrollaktis esitatud andmetest nähtub pigem, et katsete puhul on olnud teada, mitu hobust hindamisel osales, sest ette heidetakse alla kolme hobuse osalemist.
14.Eelnevat arvestades on VTA kontrollakti põhjendustes arusaadav vaid see, et VTA arvates pole nõuetekohased osad jõudluskatsed seetõttu, et seal osales vähem kui kolm hobust. Selles küsimuses on ringkonnakohus samade poolte vahel vaidlust lahendanud ka varem (haldusasi nr 3-15-1691). Samad on ka asjas kohaldatavad jõudluskontrolli korrad. Nii tori tõugu hobuste, eesti raskeveo tõugu hobuste kui eesti tõugu hobuste jõudluskontrollide hindamise juhendites (lisa 1) on järgmine säte: „Hobuste arv ülevaatusel ei ole piiratud. Piirkondliku ülevaatuse saab korraldada, kui on hinnata vähemalt kolm noorhobust“ (tl 95p ja 102, tori tõugu hobuste jõudluskontrolli kord toimikus puudub, ent on leitav Kohtute infosüsteemis, vt PRIA vastus kaebusele, lisa 7). Selle sätte üle käib vaidlus ka käesolevas asjas. Kaebaja ühelt poolt ja VTA ning PRIA teiselt poolt on erinevatel seisukohtadel, kas selle sätte järgi on ülevaatuse nõuetekohaseks läbiviimiseks vajalik see, et kohal oleks vähemalt kolm hobust või mitte. Varasemalt lahendatud haldusasjas nr 3-15-1691 leidis ringkonnakohus 24. mail 2018 tehtud otsuses, et eelnevalt tsiteeritud regulatsiooni tuleb tõlgendada hoopis selliselt, et see ei ole üldse suunatud selle reguleerimisele, millal on lubatud või võimalik ülevaatust korraldada, vaid hoopis sellele, millal saab hobuse omanik taotleda ülevaatuse korraldamist – hobuse omanik või omanikud saavad ülevaatuse korraldamist taotleda siis, kui olemas on vähemalt kolm hobust, keda hinnata. Kui hindamiseks on vähem hobuseid kui kolm, siis ei ole hobuste omanikul õigust ülevaatuse korraldamist nõuda. Seega on selle normi sisuks hobuste omanike subjektiivse
nõudeõiguse reguleerimine, mitte aga selle reguleerimine, millal on õiguspärane ülevaatust läbi viia. Lähtudes normi sellisest tõlgendusest ei ole vastavaid ülevaatusi, kus osales vähem kui kolm hobust, alust pidada õigusvastasteks. See, et kaebaja tuli omanikele vastu ja korraldas ülevaatusi ka neil juhtudel, kui esindatud oli vähem kui kolm hobust, ei saa muuta kuidagi õigusvastaseks ülevaatust ennast. Sellise tõlgendusega nõustus viidatud asjas ringkonnakohtu istungil ka kaebaja (viidatud otsuse p 12). Seoses VTA väitega, et vähemalt kolme hobuse olemasolu on vajalik hobuste võrdlemiseks, märkis ringkonnakohus järgmist: „Samas on kaebaja järjekindlalt eitanud seda, et ülevaatusel on vajalik hobuste omavaheline võrdlemine (vt nt vastust apellatsioonkaebusele, tl 114, kd II; samuti ringkonnakohtu istungi protokolli). Kaebaja on selgitanud, et pikaajalise kogemusega hindajad ei vaja võrdluseks teisi hobuseid ning et ülevaatusel ei toimu võistlust, kus jagatakse hobused paremusjärjestusse. Ringkonnakohtu jaoks on selles küsimuses usutavam kaebaja kui reaalselt hindamisi ja jõudluskontrolli läbi viiva isiku seisukoht, mitte VTA seisukoht, kes ise sellist tegevust läbi ei vii. Kaebaja poolt esitatud selgituste põhjal ei näe ringkonnakohus alust kahelda selgitustes, et tegelikult ei ole hobuste vahetu võrdlemine vajalik. Seda kinnitab kaudselt ka asjaolu, et kõnealune regulatsioon – et vajalik on kolme hobuse olemasolu – ei ole esindatud kõigi hobusetõugude puhul. Nt trakeeni tõugu hobuste puhul sellist nõuet ei ole [...]. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kaebaja lisaks, et käesolevaks ajaks on sellest regulatsioonist loobutud ka mõne teise tõu puhul (vt ringkonnakohtu istungi protokolli). See kinnitab, et tegelikult ei saa omistada sellele regulatsioonile niisugust tähendust, nagu on omistanud VTA.“ (viidatud otsuse p 13).
15.Ringkonnakohtu hinnangul on need põhjendused asjakohased ka käesolevas asjas. Samasugustest põhjendustest lähtus ringkonnakohus ka 29. novembri 2018. a otsuses haldusasjas nr 3-17-1877.
16.Samuti nähtub VTA kontrollaktist p-st 2, et toetuse nõuetele ei vasta 2 trakeeni hobust (tl 12p). Seoses trakeeni tõugu hobustega märgib ringkonnakohus, et sama kontrollakt järgmistel lehekülgedel, kus on ära toodud nõuetele mittevastavad hobused tõugude ja nimede kaupa, mainitakse vaid ühte trakeeni: „10. november 2015 Pärnu- ja Viljandimaal – hinnatud 1 trakeen Viiking“ (tl 14). Sellest tulenevalt jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, miks räägitakse VTA kontrollaktis kahest trakeenist. Lisaks ei ole trakeeni tõugu hobuste jõudluskontrolli korras märget, et jõudluskontrolli saab läbi viia siis, kui hinnata on 3 hobust (tl 109). Seetõttu jääb trakeeni tõugu hobuste nõuetele mittevastavaks lugemise põhjus ringkonnakohtule arusaamatuks.
17.Veel oli nõuetele mittevastavaks loetud 1 eesti tõugu hobune, kes on vanem kui 6 aastat põhjusel, et toetust makstakse 2-6 aastaste hobuste eest. Hobuse nimeks on Ralla ja numbriks 233002100872608 (tl 12p ja 14). Selles osas on kaebaja omaks võtnud, et toetusetaotlus esitati selle hobuse suhtes ekslikult (tl 3-3p, tl 46). Halduskohtu otsusest ei nähtu põhjendust, miks rahuldati aga kaebuse nõue täielikult, st osas, millega kaebajale määratavat toetust vähendati, st kõigi hobuste osas. Kuna PRIA ei ole seda asjaolu aga apellatsioonkaebuses eraldi vaidlustanud, eeldab ringkonnakohus, et halduskohtu otsuse tühistamine ei ole selle ühe hobuse osas vajalik ning PRIA saab uue otsuse tegemisel arvesse võtta, et selle ühe hobuse osas oli otsus iseenesest põhjendatud. Ka muudaks halduskohtu otsuse resolutsiooni korrigeerimine ilmselt kohtuotsuse resolutiivosa märksa raskemini mõistetavaks. Lisaks ei oma see üks hobune, mille suhtes toetuse eksliku taotlemisega on kaebaja ise ka nõustunud, tähtsust
menetluskulude jagamise seisukohalt. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu otsuse resolutsiooni selles osas muutma hakata.
18.Eeltoodust tulenevalt jääb PRIA apellatsioonkaebus rahuldamata. Muuta tuleb aga halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Samuti tuleb arvestada apellatsioonimenetluses esitatud kaebuse muutmise taotlust ning sellest tulenevalt täiendada halduskohtu otsuse resolutsiooni ja tunnistada VTA 15. aprilli 2016. a kontrollakt nr 16-407-16/006 õigusvastaseks osas, milles VTA leidis, et osad hobused ei vasta aretustoetuse nõuetele (36 eesti tõugu hobust, 15 tori TB hobust, 21 tori TA hobust, 9 eesti raskeveohobust ja 2 trakeeni) ning kohustada VTA-d nende hobuste osas uue kontrolli läbiviimiseks. Ringkonnakohus loeb sellise resolutsiooni täiendamise halduskohtu otsuse muutmiseks ilma asja uueks läbivaatamiseks saatmiseta halduskohtumenetluse seadustiku § 200 p 3 mõttes. Asja uuel lahendamisel saab VTA vajaliku kontrolli uuesti läbi viia ning PRIA seejärel kontrollitulemuste põhjal taotluse uuesti lahendada.
19.Apellatsioonimenetluses kaebaja poolt kantud menetluskulud (õigusabikulu 240 eurot) tuleb PRIA-lt ja VTA-lt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel kaebaja kasuks välja mõista. Kummaltki tuleb seega välja mõista 120 eurot.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 11. detsembri 2018. a otsus ja Tartu Halduskohtu 30. mai 2017. a otsus asjas nr 3-16-1573 osas, millega tühistati Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 26. aprilli 2016. a otsus eesti tõugu hobust Ralla (233002100872608) puudutavas osas. Teha selles osas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Ülejäänud osas jätta Tartu Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 29. novembri 2018. a otsuse resolutsioon haldusasjas nr 3-171877 muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
4.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.