lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-1322/6

Omandireform › Munitsipaliseerimine

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-1322/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Omandireform › Munitsipaliseerimine
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2899
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
MaaRS § 22 lg 12, 2Maa erastamise viisidMaaRS § 31 lg 1Välisriigi omandisse antav maaMaaRS § 313 lg 1, 2HKMS § 104 lg 1, 8Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 121 lg 2, 4Kaebuse tagastamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 45 lg 3Kaebeõiguse piirangud

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-18-1322/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja24.07.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-20-318/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium22.10.20203-20-318/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja21.04.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

29.11.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1322

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Linnavalitsuse 06.06.2018 korralduse 841-k osaliselt või täielikult tühistamiseks Kaebaja – XX, volitatud esindaja vandeadvokaat Merle Järvala Eeldatav vastustaja – Tallinna linn

Menetlusosalised

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Halduskohtu 24.07.2018 määrus XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

RESOLUTSIOON

1.Võtta XX määruskaebus menetlusse.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.07.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-1322 muutmata.
3.Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot XX arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-s.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Omandireform
  • 14.07.20263-21-895/60Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.06.20263-25-628/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20263-25-2035/19Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 24.04.20263-26-1226/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.04.20263-26-130/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.04.20263-26-821/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
MaaRS § 233 lg 6
MaaRS § 312 lg 2
1.Tallinnas Suitsu tn 6a asuva kinnistu omanik esitas Tallinna Maa-ametile 30.05.2006 maareformi seaduse (MaaRS) § 22 lg 12 alusel avalduse tema kinnistut ümbritsevate maatükkide ostueesõigusega erastamiseks (tl 9). Avaldus hõlmas Suitsu tänava ja Suitsu tn 6a vahelist, Suitsu tn 6a ja Suitsu tn 6 vahelist ning Suitsu tn 6a ja Suitsu tn 10 vahelist maa-ala (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ametniku 22.04.2009 e-kiri, tl 12; plaan tl 10). 17.07.2006 sai Suitsu tn 6a kinnistu uueks omanikuks XX (tl 8).
2.Maa-amet teavitas 25.04.2018 kirjaga nr 6-5/18/7421 Tallinna Linnavalitsust MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel maaüksuse AT1804230008 riigi maareservina riigi omandisse jätmise menetluse algatamisest.

3-18-1322

3.Tallinna Linnavalitsus andis 06.06.2018 korralduse nr 841-k „Arvamuse andmine Suitsu tn 6b ja Suitsu tn 6c maade riigi omandisse jätmise kohta ning maaüksuste sihtotstarvete ja aadresside määramine“, millega määras riigi omandisse jäetavate maaüksuste koha-aadressid ja sihtotstarbed (p 2) ning nõustus nende maaüksuste riigi maareservi jätmisega MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel (p-d 3 ja 4). Tallinna Linnavaraametil tuli teha korraldus teatavaks Maa-ametile (p 5). Korralduse sisu on järgmine. Maa-amet on algatanud maa riigi omandisse jätmise menetluse kahe maaüksuse suhtes: 1) asukoht Kesklinna linnaosa, piiriettepaneku nr AT1804230008 (Suitsu tn 6a ja Suitsu tn 6 ning Suitsu tn 6a ja Suitsu tn 10 vahel asuv maa-ala), ligikaudne pindala 690 m2; 2) asukoht Kesklinna linnaosa, piiriettepaneku nr AT1804230009, ligikaudne pindala 434 m2 (Suitsu tn 6 ja Suitsu tn 10 vahel asuv maa-ala). Esimese maaüksuse koha-aadressiks tuleb määrata Kesklinna linnaosa Suitsu tn 6b ja sihtotstarbeks elamumaa ning teise maaüksuse kohaaadressiks Kesklinna linnaosa Suitsu tn 6c ja sihtotstarbeks sihtotstarbeta maa. Suitsu tn 6b maa jätmisega riigi maareservi tuleb nõustuda, arvestades mh järgmist: „Maaüksusele ei ole esitatud maa ostueesõigusega erastamise taotlust. Maaüksuse kohta on esitanud taotluse Suitsu tn 6a kinnistu omanik MaaRS § 22 lg 2 lg 12 alusel erastamiseks. Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määruse nr 50 „Kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise kord“ (määrus nr 50) § 3 lg 31 järgi tuleb maaüksuse erastamise eeltoimingud lõpetada“. Suitsu tn 6c maa jätmisega riigi maareservi tuleb nõustuda, arvestades mh, et maaüksusele ei ole esitatud maa ostueesõigusega erastamise ega MaaRS § 22 lg 12 alusel erastamise taotlusi.
4.XX esitas 05.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 06.06.2018 korralduse nr 841-k tühistamiseks tervikuna või alternatiivselt Suitsu tn 6b maaüksust puudutavas osas. Tallinna linn ei ole põhjendanud, miks ta otsustas lõpetada kaebajale kuuluva Suitsu tn 6a kinnistuga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise eeltoimingud ning nõustuda maa riigi omandisse jätmisega. Otsustus on kaebajale arusaamatu, sest linn on seni kaebaja taotlust toetanud ning väljendanud e-kirjavahetuses kaebajaga seisukohta, et Suitsu tn 6a kinnistuga seotud erastamise avaldus otsustatakse kaebaja kasuks ja toimingud viiakse lõpule. Korraldus ei sisalda ühtki põhjendust selle kohta, miks peaks kõnealune maa jääma riigireservi ning miks peab linn riigi huvi kaalukamaks kaebaja huvist maad erastada. Korraldus rikub kaebaja õiguspärast ootust maa erastamisele. Tallinna linn ei ole nõusolekut andes kontrollinud, kas Maa-ametil on põhjendatud vajadus maatüki riigi omandisse jätmiseks. Tallinna linn on kaebajat teadvalt eksitanud, sest kinnitas kaebajale veel 04.06.2018, et erastatava maa piirid on kooskõlastatud ja katastriplaanid on koostamisel. Kaebajat ei ole kaasatud maa riigi omandisse jätmise menetlusse. Sellega on rikutud tema õigust olla ära kuulatud. Samuti ei teavitatud kaebajat linna tehtavast otsusest nõustuda Suitsu tn 6b maaüksuse riigi omandisse jätmisega ja lõpetada maa erastamise toimingud talle kuuluva Suitsu tn 6a kinnistu juurde. Kaebaja sai korraldusest teada juhuslikult. Haldusorgan ei tohiks isikuid eksitada segase sisuga haldusotsusega. Tulevikus tehtava lõpliku haldusakti vaidlustamine ei taga kaebajale piisavat õiguskaitset, sest vaidlustatud korraldusega on võetud vastu otsus lõpetada maa erastamise eeltoimingud. Maa riigi omandisse jätmise menetluse algatamine ja menetlemine toob kaasa õigusvastase viivituse juba niigi ebamõistlikult pikaks veninud erastamise menetluse läbiviimisel. XX märkis 11.07.2018 kaebuse täienduses, et kui vaidlustatud korraldus on menetlustoiming, siis on täidetud HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud eeldused selle vaidlustamiseks. Kui kohus leiab, 2(6)

3-18-1322 et mõni teine nõue oleks kaebuse eesmärgi saavutamiseks eesmärgipärasem, tuleks anda kaebajale võimalus kaebuse muutmiseks.

5.Tallinna linn leidis 18.07.2018 seisukohas, et kaebus tuleks tagastada. Vaidlustatud korraldusega ei ole otsustatud maa riigi omandisse jätmist ning sellel puudub õiguslik mõju väljaspool maa riigi omandisse jätmise menetlust. Korraldusega on tehtud Vabariigi Valitsuse 03.09.1996 määruse nr 226 „Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine“ (määrus nr 226) p-s 9 nimetatud toimingud, see ei mõjuta maa riigi omandisse jätmise otsust ega ole kohustuslik eeltingimus maa riigi omandisse jätmise otsustamiseks. Seega ei ole korralduse vaidlustamisega võimalik saavutada kaebuse eesmärki, s.o maa erastamist kaebajale. Korralduse p-s 3.4 toodud kinnituse näol ei ole tegemist erastamise menetlust lõpetava otsusega, vaid õigusregulatsioonile viitava informatsioonilise avaldusega. Tallinna linn ei ole veel kaebaja taotluse lahendamiseks vajalikke otsuseid teinud, samuti pole tehtud otsust erastamise eeltoimingute lõpetamiseks. Vastava otsuse tegemisel teeb Tallinna linn selle kaebajale teatavaks ning kaebajal on võimalik seda vaidlustada.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 24.07.2018 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Vaidlustatud korralduse p-de 1‒3.3 ja 3.5‒5 näol on tegemist haldusakti andmist, s.o maa riigi omandisse jätmist ettevalmistava menetlustoiminguga, millega ei määrata kindlaks haldusakti sisu. Sellised menetlustoimingud ei saa kahjustada kaebaja õigusi. Kaebajal on soovi korral võimalik vaidlustada lõplik haldusakt ehk maa riigi omandisse jätmise otsus. Kohus ei saa maa riigi omandisse jätmise õiguspärasust kontrollida ennetavalt (Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2012 määrus nr 3-12-1909). Kaebaja ei ole menetlusosaliseks Tallinna Linnavalitsuse arvamuse andmise menetluses Suitsu tn 6b ja Suitsu tn 6c maade riigi omandisse jätmise kohta. Kaebaja õigusi ei riku ka korralduse p-s 3.4 toodu, sest Tallinna linna kinnitusel ei sisalda see erastamise eeltoimingute lõpetamise otsustust, vaid tegemist on õigusregulatsioonile viitava informatsioonilise avaldusega ning Tallinna linn ei ole veel vastavat otsust teinud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7.XX palub 05.08.2018 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 24.07.2018 määrus tühistada. Kaebaja õigusi rikub nii korraldusega vastu võetud otsustus lõpetada maa erastamise eeltoimingud kui ka põhjendamatu ja kaebaja huve mittearvestav nõustumine Suitsu tn 6b maaüksuse riigi omandisse jätmisega. Korraldust ei ole võimalik mõista teisiti, kui et linn on otsustanud lõpetada kaebajale maa erastamise eeltoimingud ning alusetu on Tallinna linna väide informatiivsest avaldusest. Seda, kas haldusakt on selge ja üheselt mõistetav (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 1), saab kohus kontrollida menetluse käigus. Isegi kui korralduse näol on tegemist üksnes maa riigi omandisse jätmise menetluses tehtud menetlustoiminguga, on kaebajal kaebeõigus selle vaidlustamiseks HKMS § 45 lg 3 alusel, sest korralduse õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Kui halduskohus tuvastab, et linna nõustumine on põhjendamatu ja maa erastamist kaebajale toetavad kaalukamad huvid, tuleks Maa-ametil vastavat lõplikku otsust sisuliselt põhjalikumalt ja kaebaja huvisid kaaludes põhjendada. Vaidlusega seotud faktilised asjaolud kogumis – linna sõnamurdlik käitumine, kaebaja teadmatuses hoidmine maa riigi omandisse jätmise menetlusest, linna ja riigi vasturääkivad seisukohad maa kasutamisvõimaluste osas jm – näitavad selgelt, et kaebaja õigusi on rikutud juba linna poolt nõustuva arvamuse andmisega ning Maa-amet teeb 100%-lise tõenäosusega otsuse maa riigi omandisse jätmiseks. Erinevalt haldusasjast nr 3-12-1909 on linn praeguses asjas 12 aastat kinnitanud, et kaebaja kinnistu 3(6)

3-18-1322 juurde maa erastamiseks puuduvad takistused, maatükk vastab MaaRS § 22 lg 12 tingimustele ning erastamine viiakse lõpule. Maa-ameti seisukoht, et tegemist on iseseisva kasutusvõimalusega maatükiga, on vastuolus linna seisukohaga. Linn ei ole Maa-ametile nõustumuse andmisel kontrollinud, kas Maa-ametil on põhjendatud vajadus maatüki, mida on alates 2006. a-st lubatud erastada kaebajale, riigi omandisse jätmiseks. Seda, et kaebajal on kaebeõigus, kinnitab Maa-ameti 23.07.2018 kiri nr 6-7/18/10851-2. Maaameti hinnangul ei ole kaebajal maa riigi omandisse jätmist otsustava Maa-ameti peadirektori käskkirja vaidlustamiseks kaebeõigust. Seda enam ei ole lõpliku haldusakti ootamine kaebaja õiguste kaitse seisukohalt võimalik ning tema õiguste riive on ilmselge juba linna poolt ebaõige arvamuse andmise etapis. Kaebaja on viidanud võimalusele minna tühistamiskaebuselt üle tuvastamiskaebusele, kuid kohus ei ole seda kaalunud. Kaebajal on praeguses menetlusstaadiumis põhjendatud huvi kaebuse esitamiseks, sest vastasel juhul lõpetatakse maa erastamise eeltoimingud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus võtab XX määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kuna XX määruskaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv 15 eurot, tuleb see tagastada. Kohus peab võimalikuks tagastada riigilõiv XX arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s, millelt riigilõiv on kohtule tasutud (HKMS § 104 lg 8).
9.Puudub vaidlus, et Suitsu tn 6a kinnistu endine omanik esitas 30.05.2006 Tallinna Maaametile avalduse Suitsu tn 6a kinnistuga piirnevate alade ostueesõigusega erastamiseks MaaRS § 22 lg 12 alusel (tl 9) ning Tallinna Linnavalitsus on avalduse alusel alustanud kinnisasja liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamise menetluse (määruse nr 50 § 3 lg 1; MaaRS § 313 lg 1). Vastavalt MaaRS § 313 lg-le 2 teeb linnavalitsus kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandisse andmise eeltoimingud, mille käigus selgitab välja kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa ning koostab maaüksuse asendiplaani, kandes maa piirid katastrikaardi väljatrükile, millelt nähtuvad selgelt piirnevate kinnisasjade piirid ja katastritunnused. Lisaks eeltoodud toimingutele tuleb linnavalitsusel MaaRS § 313 lg 2 kohaselt kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandisse andmise eeltoimingute tegemise raames välja selgitada ka see, kas kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa kohta on esitatud maa tagastamise või ostueesõigusega erastamise avaldusi või on algatatud maa riigi omandisse jätmise menetlus või kas piirneva kinnisasja riigivara valitseja on huvitatud nimetatud maa riigi omandisse jätmisest või kas on otstarbekas maa liita piirneva munitsipaalomandis oleva kinnisasjaga. Samasisulised kohustused tulenevad linnavalitsusele määruse nr 50 § 3 lg-test 2 ja 3. Ka pärast seda, kui linnavalitsus on esitanud Maa-ametile kinnisasjaga liitmiseks sobiva maaüksuse plaani piiride kooskõlastamiseks (määruse nr 50 § 3 lg 6), kontrollib Maa-amet seda, ega ei esine maa erastamist takistavaid asjaolusid (määruse nr 50 § 3 lg 7). Määruskaebusele lisatud Maa-ameti 23.07.2018 kirjast (tl 42‒43) selgub, et Tallinna Linnavaraamet pöördus 12.04.2018 kirjaga nr 4.2-5/2302-1 Maaameti poole riigi huvi väljaselgitamiseks ning Maa-amet väljendas maaüksuse AT1804230008, s.o Suitsu tn 6a ja Suitsu tn 6 ning Suitsu tn 6a ja Suitsu tn 10 vahel asuva maa-ala vastu huvi 26.04.2018 kirjaga nr 6-7/18/6664-2. Tegemist on osaga maa-alast, mille suhtes oli Suitsu tn 6a kinnistu omanik esitanud 30.05.2006 taotluse maa liitmiseks enda kinnisasjaga. Maa-amet on 23.07.2018 kirjas seisukohal, et kuna kõnealune Suitsu tn 6b maaüksus on korrapärase kujuga, selle pindalaks on ligikaudu 690 m2, sellele on võimalik rajada juurdepääs Suitsu tänavalt ning tegemist ei ole maaga, mis on tekkinud maareformi läbiviimise käigus tehtud vea tõttu (määruse nr 50 § 1 lg 2), on tegemist iseseisvalt kasutatava maaga. 4(6)

3-18-1322

10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Tallinna Linnavalitsuse 06.06.2018 korraldus on menetlustoiming Maa-ameti algatatud Suitsu tn 6b ja Suitsu tn 6c maatükkide riigi omandisse jätmise menetluses. Määruse nr 226 p 9 alapunkti 2 järgi tuleb linnavalitsusel ühe kuu jooksul maa riigi omandisse jätmise toimiku või määruse nr 226 p 7 alapunktides 1 ja 5 nimetatud dokumentide saamise päevale järgnevast päevast määrata riigi omandisse jäetava maa sihtotstarve ja vajaduse korral koha-aadress, anda arvamus maa riigi omandisse jätmise kohta ning näidata eraldi ära maa riigi omandisse jätmise taotluses ja asendiplaanil toodud suuruses ja piirides maa riigi omandisse jätmist takistavad asjaolud. Määruse nr 226 p 11 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksuse arvamus maa riigi omandisse jätmise kohta ei ole esitatud kehtestatud tähtaja jooksul, ei takista see maa riigi omandisse jätmise otsustamist. Eeltoodust nähtub, et linnavalitsuse arvamuse andmine ei ole maa riigi omandisse jätmise otsustamiseks vältimatult vajalik ega saa määrata õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Tegemist on haldusakti andmist ettevalmistava menetlustoiminguga, mitte maa riigi omandisse jätmise otsustamiseks kohustusliku eeltingimusega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2012 määrus nr 3-12-1909, p 15; 12.10.2012 määrus nr 3-12-1909, p 16; vrd Riigikohtu 19.03.2014 otsus nr 3-3-1-73-13, p 17, ja MaaRS § 233 lg 6 viimane lause).
11.HKMS § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise (vt ka Riigikohtu 11.10.2018 määrus nr 3-17-2132, p 8).
12.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et täidetud on eeldused Tallinna Linnavalitsuse 06.06.2018 korralduse kui menetlustoimingu vaidlustamiseks. Kaebeõiguse jaatamiseks ei anna alust kaebaja väited sellest, et linna arvamus on üllatuslik ning rikutud on tema õiguspärast ootust, sest linn on erastamise avaldust aastate vältel järjepidevalt toetanud. Kaebaja ja linna vahel peetud kirjavahetusest (tl 12‒16) nähtub, et pärast Suitsu tn 6a kinnistu omaniku poolt erastamise taotluse esitamist on erastamise materjalid olnud TLPA-s erastamise võimalikkuse kohta seisukoha võtmiseks (e-kirjad tl 12‒14), menetluse läbiviimiseks on olnud vajalik kinnistuga piirneva tänava aluse maa munitsipaliseerimine (teemaa registreeriti 04.09.2015 maaregistris katastriüksusena Luite tänav T2; 21.09.2015 e-kiri, tl 16) ning seejärel on menetlust jätkatud asukohaplaani koostamisega (24.01.2018 e-kiri, tl 15). Linn on küsinud Maa-ameti kooskõlastust krundi piiridele (10.04.2018 e-kiri, tl 15) ning linna kinnitusel on Maa-amet piirid kooskõlastanud (04.06.2018 e-kiri, tl 15). Linna vastavad selgitused menetluse käigu kohta ei saanud tekitada kaebajale õiguspärast ootust sellele, et talle Suitsu tn 6a piirneva maa-ala erastamiseks puuduvad igasugused takistused ning erastamine otsustatakse tingimata tema kasuks. Nagu kohus eespool selgitas, tuli erastamise taotluse menetluses välja selgitada ka see, kas vastava maatüki osas on esitatud riigi omandisse jätmise taotlusi või on riigivara valitsejal huvi selle maa vastu. Õigusaktidest ei tulene riigile ajalisi piiranguid vastava taotluse esitamiseks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2014 määrus nr 3-13-2017). Seega ei tekitanud pelgalt linna poolt määruses nr 50 sätestatud eeltoimingute tegemine kaebajale õigust erastada määruse nr 50 alusel tema kinnistuga piirnevat maad. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamist korraldab Maa-amet (määruse nr 50 § 2 lg 1) ning kohalik omavalitsus teostab MaaRS-s ja määruses nr 50 sätestatud eeltoiminguid, selgitades välja kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud (määruse nr 50 § 2 lg 2).
13.Asja materjalidest nähtub tõepoolest, et TLPA on andnud kaebajale Suitsu tn 6a piirneva maa-ala erastamise kohta oma arvamuse, milles toetas kõnealuse maatüki erastamist ja liitmist naaberkruntidega (TLPA 02.04.2009 kiri nr 1/2-3/684, tl 11). Selle seisukoha andmisel on TLPA aga arvestanud asjaoludega, et Suitsu tn 6a kinnistuga piirnevale alale ei olnud esitatud 5(6)

3-18-1322 maa riigi omandisse jätmise avaldusi (tl 18) ning maa-ala ei ole iseseisvalt hoonestatav (TLPA 22.04.2009 e-kiri, tl 12). Menetluse hilisemas järgus selgus linnale seevastu, et riik on huvitatud maa riigi omandisse jätmisest. Kuna MaaRS § 312 lg 2 järgi ei käsitata kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana maatükki, mis kuulub erastamisele muul MaaRS-s sätestatud alusel, tagastamisele või iseseisvalt kasutatava maaüksusena munitsipaalomandisse andmisele või riigi omandisse jätmisele, muudaks maa riigi omandisse jätmine ka kaebajale Suitsu tn 6a piirneva maa erastamise võimalusi ning linnal tuleb seetõttu oodata ära maa riigi omandisse jätmise menetluse lõpptulemus. Kaebajal on õigus taotleda maa erastamist MaaRS § 22 lg 12 alusel alles siis, kui on selgunud, et maa ei jää riigi omandisse (Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2012 määrus nr 3-12-1909, p 15).

14.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et tema õiguste ja kohustuste üle on otsustatud vaidlustatud korralduse p-s 3.4, milles linn on nentinud, et maa riigi omandisse jätmise menetluse algatamise tõttu tuleb erastamise eeltoimingud lõpetada. Nii korralduse pealkirjast, selle andmise õiguslikest alustest kui ka korralduse põhjendustest on mõistetav, et tegemist on pelgalt arvamuse andmisega maade riigi omandisse jätmise menetluses ning maaüksustele sihtotstarvete ja aadresside määramisega, mitte erastamise eeltoimingute lõpetamise kohta tehtava otsusega määruse nr 50 § 3 lg 31 tähenduses. Seisukohta, et tegemist ei ole määruse nr 50 § 3 lg 31 alusel tehtava otsusega, toetab ringkonnakohtu hinnangul ka see, et vaidlustatud korraldus on adresseeritud Maa-ametile (vt korralduse p 5), mitte kaebajale kui erastamise menetluse subjektile. Samuti on kaebaja ise kinnitanud, et sai korraldusest teada juhuslikult ning linn talle korraldust ei edastanud. Arvestades eelnevat, ei näe kohus põhjust kahelda linna väidetes (tl 29‒30), et korralduses ei ole otsustatud erastamise eeltoimingute lõpetamist ning linn ei ole veel kaebaja taotluse lahendamiseks vajalikke otsuseid teinud. Kohtule ei ole teada, et linn oleks ka praeguse määruse tegemise ajaks teinud erastamise menetluses täiendavaid toiminguid või otsuseid. Küll aga juhib kohus linna tähelepanu määruse nr 50 § 3 lg 31 teisele lausele, mis sätestab, et kui taotletakse maa riigi omandisse jätmist osaliselt, viiakse erastamine läbi pärast seda, kui riigi omandisse jäetava või munitsipaalomandisse antava maa piirid on kindlaks määratud. Maa-ameti 23.07.2018 kirjast nr 6-7/18/10851-2 selgubki, et Maa-amet on huvitatud kaebaja taotletud maa riigi omandisse jätmisest osaliselt, s.o Maa-amet ei ole huvitatud Suitsu tn 6a ja Suitsu tn vahelisest maa-alast ning selle maa-ala osas on võimalik erastamise menetlusega jätkata pärast seda, kui riigi omandisse jäetava maa piirid on kindlaks määratud. Kui linn peaks tegema kõnealuse erastamise taotluse kohta otsuse, on kaebajal õigus see soovi korral vaidlustada.
15.Kaebeõiguse jaatamiseks ei anna alust ka kaebaja viited Maa-ameti 23.07.2018 kirjas toodud seisukohtadele sellest, et Maa-ameti hinnangul ei ole kaebajal kui piirneva kinnisasja omanikul maa riigi omandisse jätmise menetluses kaebeõigust. Kohtusse pöörduval isikul haldusakti või -toimingu vaidlustamiseks kaebeõiguse olemasolu üle otsustab kohus, mitte asjassepuutuv haldusorgan (vt kaebeõiguse osas ka Riigikohtu 17.09.2008 otsust nr 3-3-1-3908, p 9).
16.Eeltoodust tulenevalt on halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õigesti tagastanud. Määruskaebus jääb rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 24.07.2018 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 25.03.20263-25-3077/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.03.20263-25-2674/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium