Maksu- ja Tolliameti taotlus I.A.i suhtes täitmist tagavate toimingute tegemiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – I.A. (isikukood xxxxxxxxxxx) Lihtmenetlus
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 26.11.2018 taotlus osaliselt.
2.Anda Maksu- ja Tolliametile luba esitada taotlus Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) 36 321,99 euro ulatuses hüpoteegi seadmiseks I.A.ile kuuluvale kinnistule asukohaga xxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxx).
4.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte I.A.ile.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 26.11.2018 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse I.A.i suhtes MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingute sooritamiseks järgmiselt: 1) Maanteeameti liiklusregistrisse käsutamise keelumärke seadmiseks I.A.ile kuuluvale sõidukile Mercedes-Benz C 220 CDI (registreerimismärgiga xxx xxx) ja 2) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks 36 321,99 euro ulatuses I.A.ile kuuluvale kinnistule asukohaga xxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxx).
2.Taotluses selgitab MTA, et taotluse esitamisega kohtule alustab maksuhaldur OÜ Minorberg (registrikood 12793164) endise juhatuse liikme I.A.i suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. Maksumenetluse eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS §
40 alusel, mille tulemuseks võib olla I.A.i solidaarne vastutus OÜ Minorberg maksuvõla eest. Kohustuse ligikaudne suurus on 25 077,35 eurot, millele lisandub intress (seisuga 26.11.2018 on intressinõue 7 024,64 eurot).
3.OÜ Minorberg maksuvõlg on kujunenud MTA 01.08.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/041074182 määratud, kuid tasumata jäetud maksusummast 25 077,35 eurot ning nimetatud maksusummalt arvestatud intressist. Maksuotsuse põhjendused olid järgmised:
3.1.OÜ Minorberg deklareeris 2017. a juulikuu käibedeklaratsioonil (KMD) sisendkäibemaksu hulgas käibemaksu OÜ-lt Expertvision soetatud kaupadelt ja teenustelt summas 8 085,17 eurot ja isikustamata soetust summas 4 864,40 eurot (isikustamata soetus on sisendkäibemaks, mille kohta äriühing ei ole INF B osal andmeid (nt tehingupartneri nime, arve numbrit jne) esitanud.
3.2.Maksuhaldur tuvastas, et OÜ-l Minorberg ei olnud õigust kajastada KMD-l mahaarvatava sisendkäibemaksu osas OÜ-gu Expertvision arvel näidatud käibemaksusummat 8 085,17 eurot, sest maksumenetluse käigus tuvastatud asjaoludest nähtuvalt ei soetanud OÜ Minorberg kaupu ega teenuseid OÜ-lt Expertvision. Kontrollitaval perioodil oli OÜ Minorberg ainus juhatuse liige I.A., kes aga ei esitanud maksuhaldurile andmeid, mis tõendaksid tehingute toimumist. I.A. ei selgitanud MTA-le tehingute asjaolusid ja täitis kaasaaitamiskohustust vaid üldsõnaliselt. OÜ Expertvision arved ei vasta käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 6 p-i 7 nõuetele, sest arvetelt ei selgu teenuse osutamise aeg ning arvel ei ole kajastatud eraldi teenuse ja materjali maksumust. Arved on üldsõnalised ja neid ei ole võimalik seostada reaalse objektiga, kus töid teostati. Puuduvad ka mistahes muud dokumendid, mis kinnitaks tehingute toimumist. OÜ Expertvision ei ole oma maksudeklaratsioonides deklareerinud tehinguid OÜ-ga Minorberg. Menetluse käigus on leidnud kinnitust asjaolu, et OÜ Expertvision ei ole reaalselt tegutsev äriühing, tal ei ole töötajaid ja äriühing ei ole maksuhaldurile kättesaadav. OÜ Expertvision juhatuse liikmelt ei ole maksuhalduril samuti õnnestunud selgitusi saada.
3.3.Maksumenetluse käigus ei esitanud OÜ Minorberg andmeid ka 2017.a juulikuu KMD-l kajastatud isikustamata sisendkäibemaksu, kokku 4 864,40 eurot, osas. Seega ei olnud maksuhalduril võimalik kontrollida deklareeritud sisendkäibemaksu seotust ettevõtlusega.
3.4.Käibemaksukohustuslasel on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus järgmistel tingimustel: 1) kaubad ja teenused on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt; 2) maksukohustuslasel on olemas KMS §-s 37 sätestatud nõutele vastav arve, ning 3) kaubad ja teenused on soetatud ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks. Maksumenetluse käigus selgus, et 2017.a. juulikuu käibedeklaratsioonil kajastatud sisendkäibemaksu puhul ei ole selge, kellelt OÜ Minorberg tegelikult kaubad ja teenused soetas, seega ei ole teada, kas müüja või teenuse osutaja oli käibemaksukohustuslane. OÜ-l Minorberg puudusid ka KMS §-s 37 sätestatud nõuetele vastavad arved. Isikustamata sisendkäibemaksu puhul ei ole selge ka see, millise kauba või teenusega oli üldse tegemist ning seeläbi ei saa kontrollida selle seost maksustatava käibega.
3.5.OÜ Minorberg arvelduskontode väljavõtetelt nähtub, et kõik peatöövõtjatelt laekunud summad võetakse sularahas välja raha laekumise päeval. Kokku on kontrollitaval perioodil välja võetud sularaha 63 250,00 eurot. OÜ Expertvision arvetel on märgitud sularahas tasumise kuupäev (arvete esitamise periood 01.07.2017-24.07.2017). Eeltoodust saab järeldada, et OÜ Minorberg on teinud OÜ Expertvision arvetel kajastatu eest väljamakseid sularahas. Kuivõrd OÜ-l Minorberg puuduvad OÜ-le Expertvision tehtud väljamaksete kohta nõuetekohased algdokumendid, tuleb neid väljamakseid (kokku 48 511,12 eurot) käsitleda ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena, millelt tuleb tasuda tulumaksu tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 punkti 3 kohaselt.
4.Sellest tulenevalt suurendas maksuhaldur OÜ Minorberg 2017.a juulikuu käibemaksukohustust 12 949,57 eurot (varem alusetult maha arvatud sisendkäibemaksu ulatuses). Samuti määras maksuhaldur OÜ-le Minorberg täiendavalt tasumiseks tulumaksu 12 127,78 eurot seoses OÜ-le Expertvision 2017.a juulikuus tehtud väljamaksetega. Lisaks on
OÜ-l Minorberg kohustus tasuda intressi MKS § 115 lõike 1 kohaselt. 26.11.2018 seisuga on intressi suuruseks 7 024,64 eurot. Maksuvõla sissenõudmine OÜ-lt Minorberg ei ole tulemusi andnud.
5.MKS § 8 lõike 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava MKS-st, maksuseadustest ja MKS § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuse tähtaegse ning täieliku täitmise. MKS § 40 lg 1 kohaselt, kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg-st 1 tulenevalt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuse täitmise eest.
6.I.A. oli 2017.a juulikuus, mil tekkis OÜ-l Minorberg maksuvõlg, äriühingu ainus juhatuse liige ning seega seaduslik esindaja, kes vastutas äriühingu maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Arvestades maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolusid, on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et I.A. korraldas teadlikult äriühingu majandustegevust viisil, mille tõttu äriühingul ei olnud võimalik rahalisi kohustusi täita ja tekkis maksuvõlg. Sellest tulenevalt alustab MTA I.A.i suhtes vastutusmenetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on OÜ Minorberg maksuvõla sissenõudmine I.A.ilt.
7.MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat ning maksusumma tahtliku tasumata jätmise korral viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Maksuhalduril on tekkinud kahtlus, et võib esineda põhjuslik seos OÜ Minorberg endise juhatuse liikme kohustuste tahtliku rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel, seega rakendub I.A.i suhtes viieaastane maksusumma määramise tähtaeg. Kuna maksukohutus pärineb 2017. a juulist (nõue muutus sissenõutavaks 10.08.2017), aegub see 10.08.2022. Seega ei ole maksusumma määramise tähtaeg käesolevaks ajaks möödunud.
8.MKS § 1361 kohaldamise eelduseks on, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
8.1.Maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt on I.A. saanud tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid 2018. aastal Kaitseressursside Ametist keskmise kuutasuga 477,27 eurot. 2017. a sai ta perioodil veebruar kuni juuni tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid keskmiselt 466,67 eurot kuus TRANSCOM EESTI OÜ-st. Maksuhalduril ei ole käesoleval hetkel võimalik hinnata I.A.i väljamaksete võimalikku suurenemist. Võttes arvesse eelnevat, ei ole I.A.i sissetulekud piisavad vastutusotsusega kavandatava kohustuse täielikuks täitmiseks ning tõenäoliselt esineb vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks.
8.2.KMD-l kohustuste ebaõige kajastamine sisendkäibemaksu suurendamise näol maksueelise saamiseks ning võltsarvete alusel väljamaksete tegemine iseloomustab maksuhalduri hinnangul I.A.i pahatahtlikku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Maksuhalduri hinnangul võib I.A. suhtuda sarnaselt ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada endale kuuluva vara. I.A.il puudub sissetulek ulatuses, mille arvelt oleks võimalik planeeritava vastutusotsusega määratava kohustuse täitmine. Arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, leiab maksuhaldur, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine I.A.i suhtes olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks.
9.Eeltoodust tulenevalt, on MTA seisukohal, et ainus viis tagada maksukohustuse tasumine, on MKS § 1361 alusel tehtavad toimingud. MTA hinnangul on käesoleval hetkel võimalikeks ja
sobivateks täitetoiminguteks võõrandamise keelumärke seadmine I.A.ile kuuluvale sõidukile Mercedes-Benz C 220 CDI (registreerimismärgiga xxx xxx) ja kohtuliku hüpoteegi seadmine 36 321,99 euro ulatuses I.A.ile kuuluvale kinnistule asukohaga xxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx). MTA-le ei ole teada, kas I.A.ile kuulub muud vara (nt väärtpabereid).
9.1.Portaalist www.auto24.ee nähtub, et nimetatud sõiduki väärtuseks võib olla ligikaudu 7 000,00 eurot. Saadud andmete abil saab määrata vaid ligikaudselt I.A.i omanduses oleva sõiduvahendi väärtust, kuna väärtuste määramisel on oluline arvestada ka sõiduvahendi seisukorda, mis maksuhaldurile aga teada ei ole.
9.2.Maa-ameti leheküljelt leitava kinnisvara hinnastatistika kohaselt Mustamäel korteriomanditega (eluruumide) tehtud tehingutes perioodil 01.10.2018-26.11.2018 oli üle 70m2 korterite ruutmeetri keskmiseks hinnaks 1 755,12 eurot/m2 (xxxxxxx osas on tegemist uue ehitisega, mistõttu võib võtta aluseks vähemalt keskmise ruutmeetri hinna). Seega võib I.A.ile kuuluva korteri hinnaks olla ca 130 580,93 eurot. Kinnisasja väärtus on hinnanguline, tegelik müügihind võimalikul sissenõude pööramisel võib sellest erineda.
10.MTA selgitab, et tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur I.A.i vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või I.A. esitab tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122).
10.1.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 38 alusel kannab täitekulud võlgnik. Kohtutäituri seaduse (edaspidi KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu võib KTS §-i 34 kohaselt olla kuni 120 eurot. KTS § 35 lõike 1 kohaselt on kohtutäituri põhitasu vähemalt 2100 eurot. Kohtutäituril on keerukamate ja aeganõudvamate toimingute puhul õigus nõuda lisatasu (KTS § 43 lg 1). Näiteks enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, kui seda on teinud kohtutäitur, on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 3% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 2 000,00 eurot (KTS § 45 lg 1). Antud juhul võib kohtutäituri tasuks kujuneda ligikaudu 4 220,00 eurot (120 + 2 100,00 + 2 000,00). Sellest tulenevalt hindab maksuhaldur piisavaks asendustagatise väärtuseks 36 321,99 eurot.
10.2.Kui I.A. soovib tagatisena kasutada deposiidina makstavat tagatissummat, siis on tagatissummaks kokku 32 101,99 eurot (põhivõlg 25 077,35 eurot + intress seisuga 26.11.2018 summas 7 024,64 eurot).
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Maksuhaldur taotleb praeguses asjas luba täitetoiminguteks, et tagada kavandatava vastutusotsuse täitmine. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS §-ga 1361 ei sätestata maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
12.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib
maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda vararegistrisse käsutamise keelumärke seadmist või hüpoteegi seadmist kinnisasjale.
13.Tulenevalt väljakujunenud kohtupraktikast on MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmise eelduseks sellise menetluse läbi viimine maksuhalduri poolt, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine. Teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva menetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Vastutusotsuse põhjalik sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Samas ei oleks taotluse rahuldamiseks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
14.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või TMS sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Haldustoiminguks loa andmine toimub kiireloomuliselt ja teatud määral piiratud informatsiooni tingimustes. Haldustoiminguks loa andmise taotlus peab seetõttu olema sisuliselt veenev.
15.Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leian, et taotlus vastab seaduses ettenähtud nõuetele. MTA on esitanud kohtule taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Käesoleval juhul on maksuhaldur tuvastanud, et OÜ Minorberg maksuvõlg on 25 077,35 eurot, millele lisandub intress (seisuga 26.11.2018 summas 7 024,64 eurot). Maksuvõla sissenõudmine äriühingult ei ole andnud tulemusi. Käesolevas asjas kohtule esitatud taotlusega alustas maksuhaldur OÜ Minorberg endise juhatuse liikme, I.A.i, suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud menetlust, mille eesmärgiks on tuvastada, kas I.A. rikkus äriühingu seadusliku esindajana tahtlikult või raskest hooletusest maksuseadusest tulenevaid kohustusi ning vastutab sellest tulenevalt solidaarselt OÜ-ga Minorberg maksukohustuse täitmise eest. Menetlus võib lõppeda äriühingu juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemisega.
15.1.Maksuhaldur on varasema maksumenetluse käigus tuvastanud, et OÜ Minorberg kajastas 2017.a juulikuu maksudeklaratsioonides ebaõigeid andmeid, deklareerides mahaarvatava sisendkäibemaksu osas OÜ Expertvision poolt esitatud arvetel kajastatud käibemaksu, samuti isikustamata käibemaksu kokku 12 949,57 eurot, kuid tegelikult ei olnud äriühingul sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Samuti jättis äriühing deklareerimata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku 12 127,78 eurot seoses väljamaksetega OÜ-le Expertvision. I.A. oli 2017.a. juulikuus äriühingu ainus juhatuse liige, kes korraldas äriühingu kogu tegevust sh vastutas äriühingu maksukohustuste täitmise eest ning korraldas äriühingu raamatupidamis- ja maksuarvestust. Maksuotsuses tuvastatud asjaolude pinnalt on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et I.A. tegutses ebaõigete andmete deklareerimisel teadlikult ja tahtlikult, mille tulemusena jäi äriühingul õigeaegselt tasumata maksukohustus kokku 25 077,35 eurot (käibemaks 12 949,57 ning tulumaks 12 127,78). Taotluses väljatoodu pinnalt ei saa seega väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt õigusvastane.
15.2.Möödunud ei ole ka maksu määramise aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1), kuivõrd maksukohustus, mille tasumise kohustust I.A.ilt nõutakse, pärineb 2017. a juulist (nõue muutus sissenõutavaks 10.08.2017).
15.3.Seega on maksumenetluse võimalikuks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine, mistõttu on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud esimene eeldus.
16.Täidetud on ka MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud teine eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Taotluse põhjendustest ja esitatud tõenditest nähtub, et äriühingul endal puuduvad vahendid maksuvõla tasumiseks, samuti, et I.A.i sissetulek ei võimalda vastutusotsuse tegemise korral otsuses määratud kohustuste täitmist. Seega esineb tulevikus tõenäoliselt vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Arvestades I.A.i käitumist äriühingu majandustegevuse korraldamisel ning asjaolu, et juhatuse liikmena pole ta taganud äriühingu seadusest tulenevate maksete tasumise kohustust, jagan MTA kahtlust, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib I.A. asuda võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara hilisema sundtäitmise vältimiseks. I.A.i varasem käitumine iseloomustab tema suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seega on tõenäoline, et sarnaselt võib ta suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse.
16.1.Samas leian, et maksuhalduri taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Maksuhaldur on välja selgitanud, et I.A.ile kuulub järgmine registervara: sõiduk Mercedes-Benz C 220 CDI (registreerimismärgiga xxx xxx) ja kinnistu asukohaga xxxxxxxx (registriosa nr xxxxxx). MTA on hinnanud, et sõiduki väärtuseks võib olla ligikaudu 7 000,00 eurot ning kinnistu vääratuseks ligikaudu 130 500 eurot. Seega nähtub, et ainuüksi kinnistu võimalik väärtus ületab võimaliku vastutuskohustuse ja sundtäitmise kulud. Seetõttu puudub vajadus täiendavalt käsutamise keelumärke seadmiseks sõiduautole.
17.Arvestan taotluse rahuldamisel ka maksuhalduri kinnitusega, et MTA lõpetab määruse alusel lubatud täitetoimingud, kui I.A. esitab maksuhaldurile vastavalt MKS § 120 lg 1 p-le 3 ja §-le 121 asendustagatise väärtuses 36 321,99 eurot (vastutuskohustus 32 101,99 eurot ning sundtäitmise kulud 4 220,00 eurot), valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Kui I.A. soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 32 101,99 eurot (põhivõlg 25 077,35 eurot + intress seisuga 26.11.2018 summas 7 024,64 eurot).
18.Arvestades eeltoodut leian, et taotlus hüpoteegi seadmiseks kinnisasjale on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud eeldatava maksusumma 32 101,99 euro ulatuses, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Rahuldan seega MTA taotluse kohtuliku hüpoteegi seadmiseks 36 321,99 euro ulatuses I.A.ile kuuluvale kinnistule asukohaga xxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx).
19.Jätan rahuldamata MTA taotluse sõiduautole käsutamise keelumärke seadmiseks põhjusel, et hüpoteegi seadmisega kinnistule on eelduslikult tagatud võimalik vastutuskohustus täies ulatuses ning täiendava keelumärke seadmine sõidukile ei ole seega põhjendatud.
20.Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. I.A.ile toimetatakse määrus kätte pärast kohtu teavitamist täitetoimingute sooritamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.