lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2650/18

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 27.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2650/18
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2260
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Haldusasi 3-17-2650

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Indrek Andreas Paukštys

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.11.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2650

Haldusasi

M.P. kaebus Maksu- ja Tolliameti 15.09.2017 maksuotsuse nr 12.2-5/028430 tühistamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

30.10.2018

Menetlusosalised

Kaebaja M.P., esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jaanek Lips

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Jätta M.P. kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 15.09.2017 maksuotsusega nr 12.2-5/028430 kohustati M.P.t täiendavalt tasuma 2015 maksuperioodi eest juurde tulumaksu 5195,98 eurot. Otsuse põhjendus: 1.1 M.P. võõrandas 20.07.2015 korteriomandi asukohaga Mõisavahe 23-44, Tartu müügihinnaga 36 000 eurot. 18.02.2016 esitas M.P. residendist füüsilise isiku 2015.a tuludeklaratsiooni, milles kasu vara võõrandamisest ei deklareerinud. Deklareeritud andmete alusel tasumisele ega tagastamisele kuuluvat tulumaksu ei tekkinud. MTA pöördus 20.10.2016 ja 08.12.2016 M.P. poole telefoni teel seoses korteriomandi võõrandamisest saadud kasu maksustamisega ning selgitas vara võõrandamisest saadud kasu deklareerimise korda. Telefonivestluses paluti M.P.l esitada kinnistu soetamise ja võõrandamise dokumendid (notariaalne leping, vms dokument) ning kinnistu soetamise ja võõrandamisega otseselt seotud kulutusi tõendavad dokumendid (notaritasu, maakleritasu, vms). Kuna M.P. palutud dokumente ja parandatud andmetega 2015.a tuludeklaratsiooni ei esitanud, tegi MTA 01.02.2017 korralduse nr 9-1/0363, millega kohustati M.P.t esitama korteriomandi võõrandamise ja soetamise dokumendid ning kasu saamisel parandatud andmetega 2015.a

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

tuludeklaratsiooni 10 päeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates. Nimetatud korraldus on allkirja vastu kätte toimetatud 10.02.2017. 20.02.2017 esitas M.P. volitatud esindaja Robert Sarv taotluse nimetatud korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks kuni 10.03.2017 põhjusel, et M.P. ei mäleta korteri omandamisega seotud asjaolusid. Ühtlasi palus M.P. esindaja vara omandamisega seotud lepinguid MTA-l endal välja nõuda. MTA pöördus korteriomandi omandamise ja võõrandamise lepingute saamiseks kinnistusregistrisse ja korteriomandi eelmise omaniku M. H. poole. Kinnistusregistrist saadud 08.04.2004 notariaalsest „Elamuühistu poolt liikmetele nende kasutuses olevate korteriomandite omandiõiguse tasuta üleandmise lepingust“ nähtuvalt omandas M.P. kõnesoleva korteri omandiõiguse Elamuühistu Metsa-1 poolt tasuta üleandmise teel elamuühistu liikmena. 05.05.2017 võttis MTA ühendust ühistuga M.P. korteriostuga seotud asjaolude väljaselgitamiseks. 09.05.2017 edastas korteriühistu MTA-le 05.02.1997 juhatuse protokolli nr 12, mille kohaselt müüs M. H. tema kasutuses olnud korteri nr 44 M.P.le; rahuldas M. H. ja M.P. avaldused, esimesel juhul korteriühistu liikmest väljaarvamisest ja teisel juhul liikmeks vastuvõtmisest. Ostuhinna kohta korteriühistul andmed puuduvad. M.P. esitas 02.06.2017 parandatud andmetega 2015.a tuludeklaratsiooni, milles deklareeris korteriomandi müügitulu summas 36000 eurot ja soetamismaksumuse summas 32109,91 eurot, samuti võõrandamisega seotud kulud summas 1069,44 eurot. Deklareeritud andmete alusel tekkis tulumaksu tasumise kohustus summas 299,10 eurot, mis on 05.06.2017 tasutud. 02.06.2017 edastas M.P. e-posti aadressile: [email protected] korteri-omandile tehtud kulutuste nimekirja ja kuludokumendid, mille alusel deklareerisite soetamis-maksumuse ja müügiga seotud kulud 02.06.2017 esitatud 2015.a tuludeklaratsioonis. MTA 20.06.2017 kirjas nr 9-2/020557 selgitati M.P.le, et esitatud dokumentide alusel loetakse korteriomandi soetamismaksumuseks üksnes võõrandamisega seotud kulu, AS Ober-Haus Kinnisvara 20.07.2015 arve nr 11911 korteriomandi müügitehingu vahendamise eest, summas 1000 eurot. Selgitati ka, et seaduse kohaselt saab soetamismaksumust tõendada üksnes dokumentaalse kuludokumendi alusel ja kirjalikust kuludokumendist peab nähtuma nii kulutuse sisu, selle tegemise aeg, kui ka raha maksja ja saaja. Samuti tehti kirjas ettepanek esitada parandatud andmetega 2015.a tuludeklaratsioon, paranda korteriomandi võõrandamisest saadud kasu ning ühtlasi anti teada, et kui M.P. palutud kuupäevaks parandatud andmetega tuludeklaratsiooni ei esita, arvutatakse M.P. poolt tasumisele kuuluva tulumaks maksuhalduri käsutuses olevate andmete alusel ja selle kohta väljastatakse maksuotsus lähtuvalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 92 lg 1 p-st 2. Kiri on allkirja vastu kätte toimetatud 27.06.2017. Kirjas anti M.P.le täiendav võimalus korteriomandi soetusmaksmust tõendavate dokumentide esitamiseks hiljemalt 05.07.2017. Vastavalt M.P. 05.07.2017 ja 01.08.2017 avaldustele pikendati dokumentide esitamise tähtpäeva kuni 05.09.2017. 05.09.2017 edastas M.P. volitatud esindaja e-posti aadressile [email protected] järgnevad dokumendid: 1) AS Dalp 24.02.1999 hinnapakkumine remondi teostamiseks summas 188 800 krooni; 2) OÜ Edmest EDM 18.05.2006 arve nr 1 PVC aknad, paigaldus, aknalauad summas 11211,00 krooni; 3) OÜ Mööbliproff 12.05.2006 arve nr 90, mööbel koos paigaldusega (1. makse) summas 45183,50 krooni; 4) OÜ Valga June 26.07.2007 sularahaarve nr 730079 summas 7599,20 krooni, vannitoa remont; 5) OÜ Valga June 12.09.2007 sularahaarve nr 730107 summas 10208,05 krooni, korteri remont; 6) OÜ Valga June 28.09.2007 sularahaarve nr 730127 summas 6819,45 krooni, korteri remont; 7) OÜ Valga June 31.12.2007 arve nr 730178 summas 3472,20 krooni, korteri remont; 8) OÜ Valga June 31.01.2008 arve nr 830024 summas 8260,00 krooni, korteri remont; 9) FIE Vassili Sustrov 16.04.2008 arve nr 008 summas 10058,00 krooni,

sanitaartehnilised tööd koos materjalidega; 10) OÜ Lundestar 21.05.2008 arve nr 71 summas 25000 krooni, ehitustööd; 11) AS DALP 26.02.2000 saateleht nr 13 summas 5425,47 krooni (kirjed ei ole loetavad). Koos dokumentidega esitas D. P. kinnituse, et dokumendid on seotud Mõisavahe 23-44 remondiga ja remondikulud on tasunud sularahas A. P. ja D. P. MTA leiab, et tulenevalt D. P. kinnitusest ei ole M.P. omanikuna teinud korteriomandi parendamise ja täiendamisega seotud kulusid, vaid need on tehtud kolmandate isikute poolt, mistõttu ei saa neid arvesse võtta kõnesoleva vara soetamisemaksumusena tulumaksuseaduse (TuMS) § 38 lg 1 tähenduses, mille eelduseks on kulutuse tegemine maksumaksja enda poolt. Kulutuste nimekirjas märgiti korteri ostuhinnaks 98000 krooni. M.P. teatas, et tasus ostu eest sularahas ja ostu-müügileping ei ole säilinud. 11.09.2017 saatis M. H. e-kirja, milles kinnitas, et müüs korteriomandi M.P.le ja M.P. tasus selle eest sularahas 97000 krooni (6199,42 eurot). Seega loeb MTA tõendatuks korteriomandi soetusmaksumuse summas 6199,42 eurot. Käesoleva maksuotsuse koostamise ajaks ei ole M.P. parandatud andmetega 2015.a tuludeklaratsiooni esitanud. 1.2 TuMS § 12 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas kasu vara võõrandamisest (§ 15). TuMS § 37 lg 1 kohaselt on kasu vara müügist müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Viidatud paragrahvi 3. lause kohaselt on maksumaksjal õigus kasust maha arvata vara müügiga otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Sama seaduse § 38 lg 1 kohaselt on soetamismaksumus kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud komisjonitasud ja lõivud. Kokkuvõtvalt leiab MTA, et M.P. poolt maksumenetluses esitatud korteriomandi remondiga seotud kuludokumendid ei ole käsitletavad kinnistu soetamismaksumusena TuMS § 38 lg 1 tähenduses. Võõrandamisega seotud kuluna võtab MTA arvesse AS Ober-Haus Kinnis-vara müügiga seotud vahendustasu 20.07.2015 arve nr 11911 summas 1000 eurot ja korteri ostuhinnana 97000 krooni (6199,42 eurot) sularahas tasumist. Vara võõrandamisest saadud kasu arvutamise metoodika: 1) müügihind 36000,00 eurot; 2) soetamismaksumus 97000 krooni (6199,42 eurot); 3) võõrandamisega otseselt seotud kulu (maakleritasu) 1000,00 eurot. Kasu: 36000,00–6199,42-1000,00 = 28800,58 eurot.

2.M.P. esitas 16.10.2017 maksuotsusele vaide. Vaide põhjendus: 2.1 Esmalt heidab vaide esitaja maksuhaldurile ette tunnistaja üle kuulamata jätmist vaatamata vaide esitaja 05.07.2017 esitatud sellekohasele taotlusele. Vaide esitaja hinnangul saanuks just tema poolt nimetatud tunnistaja selgitada maksuhaldurile vaide esitaja poolt esitatud arvete seotust korteriomandiga ja seega õigusega arvestada need kulud maha korteri soetusmaksumusest. Vaide esitaja hinnangul on maksuhaldur rikkunud uurimispõhimõtet, jättes tõendid kogumata ja kogumis hindamata. D. P. ülekuulamist peab vaide esitaja oluliseks, et tuvastada kõik olulised asjaolud, s.h. selle, millised olid D. P., A. P. ja M.P. vahelised kokkulepped kulutuste finantseerimise osas. 2.2 Vaide esitaja teine etteheide maksuhaldurile seisneb maksuõiguse vääras kohaldamises. Nimelt ükski kehtiv õigusnorm ega kohtupraktika ei keela ega piira soetusmaksumuse määramise

juures arvestada maksukohustuslase eest kolmanda isiku poolt tasutud arveid. Vaide esitaja leiab, et kuivõrd maksukohustus määratakse tsiviilõigusliku suhte pinnalt, tuleb tuvastada, missuguse tsiviilõigusliku tehinguga on konkreetsel juhul tegemist. Vaide esitaja kinnitab, et antud juhul on tegemist tema poolt sõlmitud müügilepingute ja töövõtulepingutega, mille alusel soetas vaide esitaja korteriga seotud esemeid, mistõttu vaidlust ei saa olla selles, et tegemist on just konkreetse korteri jaoks tehtud kulutustega, mille eest tasusid D. P. ja A. P. Edasi märgib vaide esitaja, et võlaõigusseadus (VÕS) ei keela kolmandal isikul täita võlgniku kohustust. Eeltoodu aga ei tähenda, et kolmandal isikul oleksid nimetatud lepingud enda nimel või huvides sõlmitud. Just sel põhjusel oli vaide esitaja hinnangul vajalik D. P. ülekuulamine, kuivõrd nimetatud isik oskab selgitada tehingutega seotud asjaolusid.

3.MTA 01.11.2017 vaideotsusega nr 6-1/3905-2 jäeti vaie rahuldamata. Vaideotsuse põhjendus: 3.1 Asjas ei ole vaidlust nende faktiliste asjaolude üle, mis puudutavad vaidlusaluse korteriomandi ostu- ja müügihinda, vaid kogu vaidlus taandub sisuliselt sellele, kas kõnesoleva korteriomandi soetusmaksumusena saab käsitleda kolmandate isikute poolt tehtud kulutusi. Kasu arvutamise reeglid on sätestatud TuMS § 37 lg-s 1, mille esimese lause kohaselt on kasu või kahju vara (§ 15 lg 1) müügist müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Sama seaduse § 38 lg 1 kohaselt loetakse soetamismaksumuseks kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud vahendustasud ja lõivud. Vaidlust ei näi olevat ka selles, et kulutuste eest, mille kohta vaide esitaja esitas maksumenetluse ajal dokumentaalsed tõendid, tasusid vaide esitaja poeg A. P. ja viimase abikaasa D. P., mida D. P. maksuhaldurile edastatud kirjalikus avalduses ka kinnitas. Seetõttu jääb arusaamatuks vaide esitaja soov D. P. jätkuvaks ülekuulamiseks ning sellest tulenevad etteheited maksuhaldurile. Vaide lahendajale jääb arusaamatuks, kuidas saanuks D. P. ülekuulamine ja võimalik teave selle kohta, millised olid D. P., A. P. ja M.P. vahelised kokkulepped kulutuste finantseerimisel, muuta maksustamist, kui vaide esitaja kinnitab vaides jätkuvalt, et kõikide tehtud kulutuste eest tasusid A. P. ja D. P. 3.2 Vaide lahendaja hinnangul ei jäta TuMS § 38 lg 1 sõnastus võimalust erinevateks tõlgendusteks küsimuses, kelle tehtud kulutused võetakse vara soetamismaksumusena arvesse, kuna seadus sätestab ühemõtteliselt, et „kõik maksumaksja poolt [---] tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud“. Seadusandja mõte on seega olnud võimaldada kasust maha arvata üksnes need dokumentaalselt tõendatud kulud, millised on maksumaksja enda poolt tehtud. Sellega seoses on ainetu vaide esitaja arutlus VÕS-e teemadel või vaide esitaja väide, et ükski kehtiv seadusesäte ei keela ega piira soetamismaksumuse määramise juures arvestada maksukohustuslase eest kolmanda isiku poolt tasutud arveid. Vastav piirang tuleneb TuMS § 38 lg-st 1, mis ei jäta ruumi vaide esitaja poolt soovitud tõlgenduseks. Kuna vaide esitaja esindaja edastas maksuhaldurile D. P. avalduse kinnitusega selle kohta, et korteriomandi parendamiseks tehtud kulutuste eest tasusid tema ja tema abikaasa, siis puudus maksuhalduril vajadus D. P.lt täiendava selgituse võtmiseks ning põhjendamatu on vaide esitaja etteheide isiku üle kuulamata jätmisest. 3.3 Kuigi täiendava tulumaksu määramist tingivaks asjaoluks oli kontrolliobjektiks olnud korteriomandiga seotud kulude tegemine kolmandate isikute poolt, ei kvalifitseeruks need vara soetamismaksumusena ka juhul, kui need oleks tehtud vaide esitaja enda poolt põhjusel, et mööbli soetust ja jooksva remondi kulusid soetusmaksumuseks TuMS § 38 lg 1 tähenduses ei loeta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4.Kaebuse põhjendused. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur ei ole maksuotsuse tegemisel järginud nõuetekohaselt uurimisprintsiipi, sest kogutud tõendeid ja ütlusi ei ole uuritud ega hinnatud igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kaebaja tugineb omapoolsele kinnitusele, et kõik tema poolt esitatud kuludokumentides nähtuvad kulutused on teinud tema ise ning tema eest ja nimel on teinud makseid tema poeg ja poja abikaasa, suuresti sularahas, kaebaja isiklikest vahenditest. Kaebaja hinnangul ei keela kehtivad õiguse sätted soetusmaksumuse määramise juures arvestada maksukohustuslase eest kolmanda isiku poolt tasutud arveid. Kaebaja väitel tegi ta alates 1999 aastast vastavalt võimalustele järjepidevalt korteris kapitaalremonti, mille käigus visati kogu korter tühjaks ja eemaldati amortiseerunud mööbel, misjärel sisustas kaebaja korteri täielikult kõige eluks vajalikuga ning müüs korteri kogu sinna ostetud sisustusega. Kaebaja arvates ei ole põhjendatud MTA etteheited esitatud kuludokumentide sisule või nendele kantud kuluridade detailsusastmele, kuna ta on eraisik ning ta ei nõustu MTA seisukohaga, nagu ei kvalifitseeruks vara soetamismaksumusena TuMS § 38 lg 1 mõttes kulutused korteri kapitaalremondi tegemisele, siseviimistlusele ja selle täielikule sisustamisele.
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et maksuotsus on õiguspärane ja põhjendatud. Kaebaja sugulaste poolt korterile tehtud kulutused, ka TuMS § 38 lg 1 selgesõnaliselt sätestatu kohaselt, kaebaja poolt müüdud korteri soetusmaksumusena müügi hinnast maha arvatavad. Sellisele seisukohale on asutud ka maksuotsuse lk-l 3, mida ei väära kaebuses esitatud TuMS § 38 lg 1 sõnastusele „maksumaksja poolt vara omandamiseks“ antud vastupidine tõlgendus. Seetõttu on vastustaja veendunud, et kaebaja etteheide väidetud uurimisprintsiibi rikkumisest on ka kaebuses piiritletud vaidlusaluste asjaolude kontekstis läbivalt ainetu. Sisuliselt võtab kaebaja omaks väite, mida kinnitavad ka muud asjas kogututud usaldusväärseks hinnatud tõendid (vt D. P. kinnitus arvete maksmise kohta sularahas ja kaebaja esindaja kinnitus A. P. ja D. P. poolt arvete tasumise kohta), et vaidlusaluse korteri soetusmaksumusena kaebaja poolt käsitletud kulusid kaebaja ei tasunud. Ilmselgelt ei ole sellisel juhul tegu TuMS § 38 lg 1 kontekstis maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud kuluga, mistõttu eksib kaebaja, kui püüab nende alusel nüüd kaebuses alusetult väita kolmandate isikute vahelisi kokkuleppeid või toob asjasse puutumatuid võrdlusi panga poolt maksete vahendamisega seonduvalt.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. 6.1 MTA 15.09.2017 maksuotsus nr 12.2-5/028430 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub maksuotsuse ja 01.11.2017 vaideotsuse nr 6-1/3905-2 põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (vt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg 2). 6.2 Täiendavalt märgib kohus järgmist. Kaebuses väidetud remondi teostamine kõnealuses korteris pole ka tõendatud. Kui kaebusest nähtuvalt tehti korteris „kapitaalremonti, mille käigus vahetati korteri põrandad, uksed, aknad, küttesüsteem, elektrisüsteem, santehnika, valgustus ja kogu korteri siseviimistlus kasutades kaasaaegseid ja kvaliteetseid materjale“ (vt kaebuse p 26), siis 20.07.2015 korteriomandi müügilepingu järgi on tegemist remonti vajava korteriga (vt lepingu p-d 1.7.5 ja 1.8.5). Seega on kaebaja esitanud kõnealuse korteri seisundi kohta kaebuses ja müügilepingus teineteistvälistavaid andmeid. Kohtu arvates ei ole usutav, et 2006-2008 kapitaalremonditud korter vajas juba 2015.a lepingus märkimist väärivat remonti. Arvestades mittevaieldava asjaoluga, et kaebaja omandis oli vaatlusalusel perioodil veel teisigi kortereid,

kus ta kaebaja esindaja väitel on teinud samuti remonti (tl 40), ning seda, et kaebaja esitatud arvetelt ei nähtu, millise korteri remondiga on igal konkreetsel juhul tegemist, on eeltoodu valguses küllaldane alus arvata, et nimetatud kulud ei ole seotud kaebuses väidetud remondiga.

7.Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastanud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja