Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

3-17-2188 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse korralduse nr 650 tühistamiseks.

Korralduses ei ole tuvastatud, et ehitise nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht. Ehitustehnilise auditi koostaja toetab ehitise renoveerimise asemel selle lammutamist vaid põhjusel, et tegemist on lihtsa ja odava ehitisega, mis ei kuulu kaitse alla. Kuigi kaebaja on teatanud, et kavatseb hoone kandekonstruktsioone tugevdada ja katusekatte välja vahetada, ei ole korralduses sellise võimalusega arvestatud. Kaebaja on juba tugevdanud ehitise kandetarindeid, sirgestanud katuse räästajoone ning paigaldanud eterniitplaatidest katuse. Kaebaja teavitas vallavalitsust kuuri korrastamisest 27.08.2017 vastus-taotluses, kuid vastustaja ei arvestanud sellega. Lagunemisohtlik kuur ei kujuta endast tingimata olulist või kõrgendatud ohtu korrakaitseseaduse (KorS) § 5 lg-te 3 ja 4 tähenduses. Kuuri vahetus läheduses ei asu teisi hooneid, ehitis ei piirne vahetult üldkasutatava teega (sh jalgteega) ning seda ei kasutata elamiseks. Korralduse vastuvõtmise ajal ei ole arvestatud kuuri hetkeolukorda. Vastustaja pole enne 2017. a suve teinud kaebajale etteheiteid, et kuur on ohtlik. Kuur registreeriti ehitisregistris alles 2017. a juulis ning enne kuuri seadustamist ei olnud kaebajal võimalust ega kohustust kuuri renoveerida. Vastustaja tegevus on olnud vastuoluline – esmalt menetleti ca 3 aastat kuuri ehitisregistrisse kandmist, seejärel anti korraldus selle lammutamiseks. Vastustaja on teinud kaalutlusvigu ning rikkunud õiguskindluse põhimõtet.

Viimsi vald palus jätta kaebus rahuldamata.

2(6)

3-17-2188 Kaebaja on Aiandi tee 13 kinnistul paikneva kuuri omanik, seega lasus tal kohustus tagada selle ehitise korrashoid ja ohutu seisund. Pole tähtsust, et kuur kanti ehitisregistrisse alles 2017. a juulis, sest selles osas on ehitisregistri andmetel informatiivne ja statistiline tähendus (EhS § 61 lg 1). Asjaolust, kas ja millal ehitise andmed ehitisregistrisse kantakse, ei sõltu omandiõigus ega ka omaniku seadusest tulenev kohustus tagada ehitise korrasolek ja nõuetele vastavus ning seeläbi selle ohutu seisund. Kaebaja ei saa tugineda ka asjaolule, et vastustaja ei ole varem ehitise puudustele tähelepanu juhtinud. EhS § 16 lg 1 ega § 19 lg 1 p 4 ei sea ehitise korrashoiu ja ohutu seisundi tagamise eelduseks kohaliku omavalitsuse üksuse vastavasisulist ettekirjutust, vaid see tehakse ehitise nõuetega vastavusse viimiseks järelevalvemenetluse käigus, kui avastatakse, et omanik ei ole seadusest tulenevaid kohustusi omal algatusel täitnud. Vastustaja on püüdnud kaebajaga juba alates 2015. a-st kuuriga seonduvalt kompromissi saavutada. Seega pidi kaebaja olema juba aastaid enne vaidlusaluse korralduse saamist teadlik, et kuuri osas võidakse alustada ehitusjärelevalvet, ning tal oli piisavalt aega omal algatusel meetmete rakendamiseks. Kuuri amortiseerunud välisilmet arvestades ei saanud ehitise nõuetele mittevastavus olla kaebajale teadmata ega selguda ootamatult alles vaidlusaluse ettekirjutuse saamisel. EhS § 130 lg 2 p 2 kohaselt teostab kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet, kontrollides ehitise või ehitamise nõuetele vastavust. EhS § 132 lg 3 p 1 sätestab, et korrakaitseorgan otsustab ehitise lammutamise eelkõige, kui ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht. Ehitise lammutamise ettekirjutus on kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb arvestada HMS § 4 lg-t 2. Kaalutlusotsuse kohtuliku kontrolli ulatus on sätestatud HKMS § 158 lg-s 3. Vastustaja ei nõua kuuri lammutamist üksnes põhjusel, et see varjab vaadet Viimsi mõisakompleksile. Kaebaja on sellise järelduse teinud pelgalt Viimsi valla poolt 11.02.2016 kaebajale esitatud heade kavatsuste kokkuleppest, milles oli ühe punktina toodud kuuri lammutamise kaudu mõisakompleksi vaadeldavuse tarbeks soodsamate tingimuste loomine. Viidatud kokkulepe on koostatud enam kui poolteist aastat enne lammutamisettekirjutuse tegemist ja seega puudub kokkuleppel vaidlustatud haldusaktiga otsene seos. Asja materjalidest nähtuvalt on aga Aiandi tee 13 kinnistul asuv eluhoone kinnismälestis ning asub Viimsi mõisakompleksi kinnismälestise läheduses. Sellest võib tuletada omanikule kõrgendatud hoolsuskohustuse kinnismälestise läheduses asuvate ehitiste visuaalse korrashoiu ja muude ehitisele ettenähtud nõuetele vastavuse tagamisel. Samuti võib vallal seetõttu olla suurem huvi seista kinnismälestiste ümbruses asuvate ehitiste nõuetele vastavuse tagamise eest. Vaidlusaluse korralduse tegemisel ei olnud vallal keelatud ühe asjaoluna arvesse võtta, et kuuri läheduses asub kinnismälestiseks olev mõisakompleks, millest tulenevalt on tähtis tagada ka kuuri visuaalne korrasolek. Lammutamisettekirjutus tehti kaebajale eeskätt põhjusel, et ehitis on tugevalt amortiseerunud ja varisemisohtlik. Vastustaja on kuuri seisundi ja visuaalse korrasoleku tuvastamiseks tellinud ehitustehnilise auditi, mille koostas 16.05.2017 riiklikult tunnustatud ekspert MS. KorS § 2 lg 4 sätestab, et riiklik järelevalve on korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. KorS § 5 lg 2 kohaselt on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. Korrarikkumine on KorS § 5 lg 1 kohaselt avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine. Oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele, keskkonnale või KorS § 5 lg-s 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht (KorS § 5 lg 3). Praegusel juhul on ehitustehnilise auditi käigus tuvastatud, et teatud tingimuste saabumisel (s.o suurema tuule ja/või lumekoormuse tingimustes) on kuur olulises 3(6)

3-17-2188 osas varisemisohtlik. Samuti puudub vaidlus, et kinnistu ei ole aiaga piiratud ning kuur asub vahetult teemaa kaitsevööndis. Seega võib väljaselgitatud asjaolusid arvestades pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus võib toimuda kuuri varisemine ja sellega võib kaasneda oht nii inimestele kui ka varale. Ehitusjärelevalve meetmed peavadki olema ennetavad, mitte tagajärge konstateerivad. Kaebaja poolt välja toodud asjaolud – kuuri vahetus läheduses ei asu teisi hooneid, ehitis ei piirne vahetult üldkasutatava teega ja seda ei kasutata elamiseks – ei viita ohu puudumisele ega lükka ümber järelevalvemenetluse käigus tuvastatut. Kaebaja ei välista ka ise täielikult kuuri ehitustehnilisest seisukorrast tulenevat ohtu. Kui kindlakstehtud asjaoludest tulenevalt ei ole võimalik (olulist) ohtu välistada, siis tuleb jaatada ohu olemasolu ja asuda seda ennetama. Praegusel juhul ongi selliselt toimitud – kuna tuvastatud asjaolude pinnalt ei saa olla kindel, et kuur ei kujuta endast ohtu inimese tervisele, varale või keskkonnale, on vastustaja pidanud põhjendatuks selle lammutamist. Eeltoodut arvestades on põhjendamatu ka kaebaja väide, et vastustaja nõuab kuuri renoveerimise asemel selle lammutamist põhjusel, et tegemist on lihtsa ja odava ehitisega. Vastustaja on ettekirjutuse tegemisel teostanud kaalutlusõigust ning võtnud kuuri lammutamise kasuks otsustamisel arvesse järgmisi asjaolusid: kuur on tugevalt amortiseerunud (mis nähtub selgelt ka fotodelt); tegemist on kaitse alla mittekuuluva lihtsa ja odava ehitisega; kuuri lammutamine ja uue kuuri rajamine on omanikule soodsam ja ka ehitustehniliselt mõistlikum. Eeltoodud asjaolusid on kinnitanud ehitustehnilise auditi koostanud riiklikult tunnustatud ekspert. Vastustajal ei olnud kohustust kontrollida ehitise seisukorda täpselt lammutusettekirjutuse tegemise hetkel. Järelevalvemenetlus on kestev protsess, mille käigus hinnatakse esmalt konkreetse ehitise nõuetelevastavust, seejärel antakse ehitise omanikule võimalus esitada koostatavale haldusaktile vastuväiteid ja alles seejärel antakse lõplik haldusakt. Vastustaja teostas 17.11.2017 täiendava paikvaatluse, et kontrollida kuuri seisukorda võrreldes ajaga, mil teostati kuuri ehitustehniline audit (08.05.2017). Kaebaja on vahepeal teinud kuurile parendusi, kuid vastustaja märgib õigesti, et ilma nõuetekohast ehitusteatist ja ehitusprojekti esitamata ei ole võimalik täpselt hinnata, millises osas ja kuidas kaebaja seda tegi. Paikvaatluse tulemusena ei ole kaebaja poolt tehtud parendusi loetud piisavateks, et välistada ehitise kasutamise ohtlikkus. Kaebaja poolt esitatud 10.10.2017 kiri (ilma fotodeta) omanikujärelevalve tulemuste kohta ei asenda vastavat ehitusprojekti, ei anna täielikku ülevaadet kuuri parenduste kohta ega lükka seetõttu ümber järelevalvemenetluses tuvastatut. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

Viimsi vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

4(6)

3-17-2188 Kaebaja oli kuuri omanik ja asja lahendamisel ei ole tähtis, et kuur kanti ehitisregistrisse alles 2017. a juulis. Alates 01.04.2016 on õiguslik tähendus ehitisregistrisse kantavatel taotlustel, projekteerimistingimustel, teatistel, ehitus- ja kasutuslubadel ning ettekirjutustel, ülejäänud andmeid on informatiivse ja statistilise tähendusega. Ehitise registrisse kandmisel ei ole selle seisukord tähtis, vaid see selgitatakse vajadusel välja hilisemas järelevalvemenetluses. Ehitise registrisse kandmine ei võrdu selle seadustamisega. Ehitise seisukorrale saab hinnangu anda vastav ekspert ja kohalik omavalitsus, mitte omanikujärelevalve. Kõnealuse kuuri puhul ei ole küsimus üksnes toreduslike paranduste tegemises, sest kuuri karkass on mädanenud, seda ei ole asendatud ning seetõttu on kuur jätkuvalt ohtlik. Seetõttu pole ka oluline kuuri kaugus tee teljest. Ehitis võib olla ohtlik selle omanikule, samuti möödujatele, arvestades, et kaebaja kinnistu ei ole aiaga piiratud. Kuuri ei ole renoveeritud projekti alusel, mida oleks eelnevalt vastustajaga kooskõlastatud. Lammutamisettekirjutuses ja selle aluseks olnud ekspertiisi aruandes on selgitatud, miks kuuri renoveerimine ei ole mõistlik. Halduskohus ei teinud otsuses oletusi, vaid tugines ehitise ekspertiisi aruandele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-17-2188 puudusi ega asendanud amortiseerunud fassaadilaudist (vt paikvaatluse akt, tl 33–38). Eelnevat arvestades olid EhS § 132 lg 3 p-s 1 sätestatud lammutamisettekirjutuse tegemise eeldused täidetud – ehitis ei vastanud nõuetele ja sellega kaasnes oluline või kõrgendatud oht.

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.