T.R.e kaebus Viimsi Vallavalitsuse 12.09.2017 korralduse nr 650 „Ettekirjutus-hoiatus ehitise lammutamiseks“ tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja — T.R., esindaja vandeadvokaat Mart Sikut Vastustaja — Viimsi vald, esindaja Karin Laugas
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Tühistada 18.12.2017 määruse alusel kohaldatud esialgne õiguskaitse.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 15.08.2018 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Viimsi Vallavalitsus kohustas 12.09.2017 korralduse nr 650 „Ettekirjutus-hoiatus ehitise lammutamiseks“ alusel T.R.t lammutama täielikult talle kuuluval elamumaa sihtotstarbega kinnistul (xxxxxxxx) paiknev kuur (ehitisregistrikood xxxxxxxx) hiljemalt 31.12.2017. Ettekirjutuses sisaldub hoiatus sunniraha rakendamise kohta (kohustuse täitmiseni, korduvalt) summas 640 eurot ning asendustäitmise hoiatus. Lammutusettekirjutus tehti põhjusel, et xxxxxx asuv kuur on tugevalt amortiseerunud ja varisemisohtlik (st ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele) ning sellega võib kaasneda oluline või kõrgendatud oht (ehitusseadustiku (EhS) § 132 lg 3 p 1).
2.T.R. esitas 25.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 12.09.2017 korralduse nr 650 tühistamiseks. Kohus võttis 06.11.2017 määrusega kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks Viimsi valla. Kaebaja esitas kohtule 14.12.2017 esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus 18.12.2017 määrusega rahuldas ning peatas Viimsi Vallavalitsuse 12.09.2017 korralduse nr 650 täitmise kuni asjas tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.Kaebaja taotleb Viimsi Vallavalitsuse 12.09.2017 korralduse nr 650 tühistamist (täiendavad seisukohad 05.01.2018) alljärgnevatel põhjustel. 1) Vaidlusaluse korralduse tegemise ajal ei olnud täidetud EhS § 132 lg 3 p-st 1 tulenev eeldus, s.o olulise või kõrgendatud ohu esinemine. Korralduse olulises osas põhjendamata jätmisega on haldusorgan rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 56 tulenevat haldusakti põhjendamiskohustust. Lammutamise otsustamiseks peab olema tuvastatud, et ehitise nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht. Hoone seisukorra hindamise kohta tellitud auditi koostaja toetab ehitise renoveerimise asemel selle lammutamist põhjusel, et tegemist on lihtsa ja odava ehitisega, mis ei kuulu kaitse alla. Kuigi kaebaja on teatanud, et kavatseb võtta tarvitusele vajalikud meetmed hoone kandekonstruktsioonide tugevdamiseks ja katusekatte väljavahetamiseks, ei ole vastustaja sellise võimalusega arvestanud ning seda üksnes põhjusel, et tegemist on lihtsa ja odava ehitisega. Kaebaja on tugevdanud ehitise kandetarindeid, sirgestanud katuse räästajoone ning paigaldanud eterniitplaatidest katuse. Kaebaja teatas kuuri korrastamisest vallavalitsust oma 27.08.2017 vastus-taotluses. Vastustaja eeltooduga ei arvestanud. EhS § 132 lg 3 p-i 1 on mh sisustanud Tartu Ringkonnakohus lahendis nr 3-16-535. Kaebaja hinnangul ei kujuta lagunemisohtlik kuur endast tingimata olulist või kõrgendatud ohtu korrakaitse seaduse (KorS) § 5 lg-te 3 ja 4 tähenduses. Kuuri vahetus läheduses ei asu teisi hooneid, ka ei piirne ehitis vahetult üldkasutatava teega (sh jalgteega) ning seda ei kasutata elamiseks. Seega kuuri lagunemine ei pruugi endast olulist või kõrgendatud ohtu kujutada. Korralduse tegemise ajal ei ole arvestatud kuuri hetkelist olukorda ning pole hinnatud, kas kuuri varisemisohtlikkus kujutab endast ohtu EhS § 132 lg 3 p 1 ja KorS § 5 tähenduses. Vastustaja poolt kohtule esitatud heade kavatsuste protokollis ei ole sõnagi selle kohta, et kuur oleks ohtlikus seisukorras. Pole õiglane nõuda ehitise lammutamist vaid põhjusel, et see varjab vaadet mõisakompleksile. Kaebaja ei nõustu paikvaatluse järeldustega ning ka selle käigus tehtud fotode alusel ei saa väita, et ehitis oleks ohuks inimestele. 2) Vastustaja pole enne 2017. a suve teinud kaebajale etteheiteid, et kuurid on ohtlikud ja et neid tuleks tugevdada või teha muid renoveerimistöid. Kaebaja kuur registreeriti vastutaja poolt ehitusregistris alles 2017. a juulis. Kaebajal ei olnudki seega võimalust puht formaal-juriidiliselt enne nimetatud toimingut alustada kuuri renoveerimist ning puudus ka õiguskindlus kanda
2(7)
kulusid objektile, mis on legaliseerimata. Vastustaja enda õiguslik tegevus on olnud vastuoluline – esmalt menetleda kuuri ehitusregistrisse võtmist ca 3 aastat ja paari kuu pärast anda korraldus selle lammutamiseks. Vastustaja ei ole kasutanud optimaalselt kaalutlusõigust ning on rikkunud sellega kaebaja õiguspärast ootust, samuti õiguskindluse põhimõtet.
4.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. 1) EhS jõustumise ajal kasutatav ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Ekspertiisiga ja hilisema (17.11.2017) paikvaatlusega on tuvastatud, et xxxxx kinnistul asuv kuur ei vasta nõuetele ja on endiselt ohtlik. Väär on kaebaja väide, et ta on teostanud kuuri renoveerimistöid koheselt peale auditi saamist ning vahetanud välja kandekonstruktsioonid ja katuse. Paikvaatluse fotodelt nähtub, et kaebaja on küll teinud pisemaid muudatusi (eemaldanud koormakatte katuselt, asendanud siin-seal eterniitplaadid, toestanud paari kinnilöömata lauaga katusetalasid), mida ei saa aga käsitleda ehitise ettenähtud nõuetega vastavusse viimisena. Tulenevalt põhikonstruktsioonide halvast seisukorrast (mida ei ole asendatud) on ehitis endiselt kasutamiseks ohtlik. Ühtlasi ei ole kaebajal õigust ilma ehitusteatise ja ehitusprojektita kuuri renoveerida. Kinnistu ei ole aiaga piiratud ning kuur asub vahetult teemaa kaitsevööndis, mistõttu ei ole välistatud oht kõrvalistele isikutele lisaks kaebajale endale. Omades kinnisvara avalikus ruumis, kuulub selle juurde ka kohustus seda hooldada ja korras hoida. Seni ei ole kaebaja näidanud üles hoolsust oma vara haldamisel. Viimsi valla erinevad ametnikud on püüdnud kaebajaga alates 2015. a sügisest leida kuuri osas kompromissi. Vastustaja püüdis kaebajaga kokku leppida kuuri lammutamise ja uue ehitamise osas sobivasse asukohta. Ettekirjutuse andmise ja läbirääkimiste vahele jäi piisavalt pikk ajavahemik, mille vältel oleks kaebaja võinud näidata üles huvi ohtliku ehitise suhtes meetmete tarvitusele võtmiseks. Meetmeid hakkas kaebaja rakendama alles ettekirjutuse saamisel. 2) Korralduse andmisega ehitise lammutamiseks teostab vallavalitsus diskretsiooni. Omaniku kohustuseks on tagada ehitiste ohutus ning kohaliku omavalitsuse kohustus on tagada vastused kolmandate isikute korduvatele pöördumistele seoses ohtlike ehitistega. Ettekirjutusega tagab vald sisuliselt seaduslikkust, mis on kohaliku omavalitsuse kohustus. Lammutamiskorraldus ei ole karistusliku, vaid korrakaitselise iseloomuga ning selle andmise eesmärk − seaduslikkuse tagamine − on legitiimne. Omaniku huvi säilitada ohtlik ehitis ei ole kaalukam avalikust huvist seaduslikkuse tagamiseks ja naaberkinnisasjade omanike huvidest tagada korrektne ja ohutu miljöö. Avalik huvi seaduslikkuse tagamiseks on ülekaalukam ettekirjutuse adressaadi huvidest ohtlik ehitis säilitada. Eeldused ehitise lammutamiseks on täidetud, st esineb ehitise mittevastavus nõuetele ja ekspertiis on tuvastanud, et ehitis on teatud tingimuste saabumisel varisemisohtlik. Asjaolu, et ehitist ei kasutata elamiseks, ei loo eeldust välistamaks kellegi kuuris viibimist ajal, kui näiteks katus sisse langeb. Ehitusjärelevalvelised meetmed peavadki olema ennetavad, mitte tagajärge konstateerivad. Võimalik reaalne oht inimestele ja varale on tuvastatud ekspertiisiga. 3) Kuuri rekonstrueerimine saaks toimuda ainult läbi kohase menetluse, milleks on taotluse esitamine ehitise rekonstrueerimiseks koos nõuetekohaselt koostatud projektiga. Arvestades, et rekonstrueerimine ei ole ekspertiisi järelduste kohaselt mõistlik ning võib lõppkokkuvõttes osutuda kulukamaks kui väiksema uue kuuri rajamine, ei ole kaebaja omavoliline tegevus arusaadav, mõistlik ega ka lubatav. Kuna nõuetekohast ehitusteatist ja ehitusprojekti ei ole kohalikule omavalitsusele esitatud, ei saa vastustaja hinnata, mis osas ja kuidas on ehitist muudetud. Omanikujärelevalve arvamus on antud juhul asjassepuutumatu. Vastustaja lähtub kvalifikatsiooni omava eksperdi aruandest.
3(7)
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Käesolevas asjas vaieldakse selle üle, kas täidetud olid seadusest tulenevad tingimused kohustamaks kaebajat lammutama tema kinnistul asuv kuur ning kas vaidlusaluse korralduse andmisel on järgitud seadusest tulenevaid menetlusnõudeid ja õiguse üldpõhimõtteid.
6.EhS § 8 järgi peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Ehitise ja ehitamise ohutus hõlmab loodus- ja kultuuriväärtuse kaitset ning asjakohasel juhul ka looma elu ja tervist. EhS § 11 lg 1 kohaselt peab ehitis kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. EhS § 16 lg 1 järgi tuleb ehitise olemasolu vältel tagada selle ohutu seisund ja kui asjakohane, siis ka visuaalne korrasolek. EhS § 19 lg 1 p-s 4 sätestatu kohaselt peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse.
7.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on xxxxxx kinnistul paikneva kuuri omanik. Seega lasus kaebajal kohustus tagada selle ehitise korrashoid ja ohutu seisund. Seejuures ei oma tähtsust kaebuses välja toodud asjaolu, et kõnealune kuur kanti alles 2017. a juulis ehitisregistrisse. Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus (EhS § 61 lg 1). Asjaolust, kas ja millal ehitise andmed ehitisregistrisse kantakse, ei sõltu omandiõigus ega sellest tulenevalt ka omaniku seadusest tulenev kohustus tagada ehitise korrasolek ja nõuetele vastavus ning seeläbi ohutu seisund. Põhjendamatu on seega kaebaja väide, et tal ei olnud formaal-juriidiliselt võimalik enne kuuri registreerimist ehitisregistris alustada kuuri renoveerimist ja kanda kulusid legaliseerimata objektile.
8.Kaebaja väidab, et vastustaja ei ole enne 2017. a suve teinud kaebajale etteheiteid kuuri ohtlikkuse osas ega teatanud, et kuuri tuleks tugevdada või renoveerida. EhS § 16 lg 1 ega § 19 lg 1 p 4 ei sea ehitise korrashoiu ja ohutu seisundi tagamise eelduseks kohaliku omavalitsuse üksuse vastavasisulist ettekirjutust. Ennekõike peab ehitise omanik hoolitsema selle eest, et ehitis vastaks nõuetele, oleks visuaalselt korras ning et selle seisukord püsiks ohutu. Muuhulgas on omanikul ehitise rekonstrueerimiseks võimalik esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Kohaliku omavalitsuse üksus teeb ettekirjutusi ehitise nõuetega vastavusse viimiseks järelevalvemenetluse käigus, kui avastatakse, et omanik ei ole taganud ehitise nõuetele vastavust (sh korrashoidu ega kasutamise ohutust). Seega sekkub kohaliku omavalitsuse üksus üldjuhul alles seejärel, kui omanik ei ole oma seadusest tulenevaid kohustusi omal algatusel täitnud.
9.Põhjendamatu on seega lammutusettekirjutuse saamisel tugineda asjaolule, et vastustaja ei ole ise varem ehitise omaniku tähelepanu ehitise puudustele juhtinud. Pealegi on vastustaja selgitanud, et Viimsi vald on püüdnud kaebajaga juba alates 2015. a sügisest leida Xxxxxxx kuuri osas kompromissi ning kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud, vaid üksnes asunud seisukohale, et ta ei pidanudki enne kuuri andmete ehitusregistrisse kandmist selle kordategemiseks kulusid kandma. Eeltoodust ilmneb, et kaebaja pidi olema juba aastaid enne vaidlusaluse korralduse saamist teadlik, et kuuri osas võidakse alustada ehitusjärelevalvet (sh arvestades, et naaberkinnistu Xxxxxxx omanik lammutas tema kinnistul asuva kuuri vabatahtlikult) ning tal oli seega piisavalt aega omal algatusel meetmete rakendamiseks, välistamaks vaidlusaluse korralduse saamist. Kuuri amortiseerunud välisilmet arvestades ei saanud kaebajale ehitise nõuetele mittevastavus olla seniajani teadmata ega selguda ootamatult alles vaidlusaluse ettekirjutuse saamisel.
4(7)
10.EhS § 130 lg 2 p 2 kohaselt teostab kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet, kontrollides ehitise või ehitamise nõuetele vastavust, sealhulgas ehitise kasutamiseelset ohutust. EhS § 132 lg 3 p 1 sätestab, et korrakaitseorgan otsustab ehitise lammutamise eelkõige, kui ehitis ei vasta ehitisele vastavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht. Ehitise lammutusettekirjutus on kaalutlusotsus. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda siiski eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
11.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja nõuab kuuri lammutamist üksnes põhjusel, et see varjab vaadet Viimsi mõisakompleksile. Kaebaja on sellise järelduse teinud pelgalt Viimsi valla poolt 11.02.2016 kaebajale esitatud heade kavatsuste kokkuleppele viidates, milles oli ühe punktina toodud ka kuuri lammutamise kaudu mõisakompleksi vaadeldavuse osas soodsamate tingimuste loomine. Viidatud kokkulepe on koostatud enam kui poolteist aastat enne vaidlusaluse lammutamisettekirjutuse tegemist ning puudub alus selle seostamiseks valla poolt 12.09.2017 kuuri lammutamise nõudmisega.
12.Asja materjalidest nähtuvalt on Xxxxxxx eluhoone kinnismälestise staatuses (kantud kinnismälestiste registrisse nr 2993, Viimsi mõisa moonakatemaja nr 1 19.-20. sajandist) ning asub Viimsi mõisakompleksi kinnismälestise läheduses. Eeltoodust võib siiski kohtu hinnangul tuletada kõrgendatud hoolsuskohustuse kinnismälestise läheduses asuvate ehitiste visuaalse korrashoiu ja muude ehitisele ettenähtud nõuetele vastavuse tagamisel vastavate ehitiste omanike poolt. Samuti võib vallal omakorda seetõttu esineda suurem põhjendatud huvi seista kinnismälestiste ümbruses asuvate ehitiste nõuetele vastavuse tagamise eest. Vaidlusaluse korralduse tegemisel ei olnud vallal keelatud muuhulgas ühe asjaoluna arvesse võtta, et kuuri läheduses asub kinnismälestiseks olev mõisakompleks, millest tulenevalt on eriti tähtis tagada kuuri visuaalne korrasolek ja ohutus. Eeltoodu alusel ei saa aga praegusel juhul väita, et üksnes mõisakompleksile vaate avamise tõttu oleks kaebajale lammutusettekirjutus tehtud.
13.Selleks, et ehitise omanikult nõuda EhS § 132 lg 3 p 1 alusel ehitise lammutamist, peab see vastama antud sättes näidatud kriteeriumitele ning korraldusest peab nähtuma, kuidas kohaliku omavalitsuse üksus haldusmenetluses selle kindlaks on teinud (nt eksperdi arvamus, paikvaatlus vms). Tõendite ringi määrab haldusmenetluse läbiviija diskretsiooni alusel (HMS § 38). Järelevalve teostajal on kaalutlusruum ka ettekirjutuse sisu üle otsustamisel, arvestades ettekirjutuse tegemise faktilisi aluseid ja otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid. 13.1 Vaidlusalune korraldus kuuri lammutamiseks tehti kaebajale põhjusel, et ehitis on tugevalt amortiseerunud ja varisemisohtlik. Nõustuda ei saa kaebajaga, et vastustaja poolt ei olnud kindlaks tehtud, kas kuuri nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja Xxxxxxx asuvate kuuri ohutuse/ohtlikkuse ja visuaalse korrasoleku tuvastamiseks tellinud ehitustehnilise auditi, mille koostas 16.05.2017 riiklikult tunnustatud ekspert Margus Sarmet (tl 14-18).
5(7)
KorS § 2 lg 4 sätestab, et riiklik järelevalve on korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. KorS § 5 lg 2 kohaselt on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. Korrarikkumine on KorS § 5 lg 1 kohaselt avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine. Seejuures oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele, keskkonnale või KorS § 5 lg-s 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht (KorS § 5 lg 3). Praegusel juhul on ehitustehnilise auditi käigus tuvastatud, et teatud tingimuste saabumisel (s.o suurema tuule ja/või lumekoormuse tingimustes) on kuur olulises osas varisemisohtlik. Samuti puudub vaidlus, et kinnistu ei ole aiaga piiratud ning kuur asub vahetult teemaa kaitsevööndis. Seega võib väljaselgitatud asjaolusid arvestades pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus võib toimuda kuuri varisemine ja sellega võib kaasneda oht nii inimestele kui ka varale. Nõustuda tuleb vastustajaga, et ehitusjärelevalvelised meetmed peavadki olema ennetavad, mitte tagajärge konstateerivad. Eeltoodu ilmneb selgelt ka eelviidatud sätetest. 13.2 Kaebaja poolt välja toodud asjaolud – kuuri vahetus läheduses ei asu teisi hooneid, ehitis ei piirne vahetult üldkasutatava teega ja seda ei kasutata elamiseks – ei viita ohu puudumisele ega lükka ümber järelevalvemenetluse käigus tuvastatut. Kaebaja ei välista ka ise kuuri ehitustehnilisest seisukorrast tulenevat ohtu, märkides kaebuses, et kuuri lagunemine ei pruugi kujutada olulist või kõrgendatud ohtu. Kohus leiab, et kui kindlakstehtud asjaoludest tulenevalt ei ole võimalik (olulist) ohtu välistada, siis tuleb ohu olemasolu jaatada ja seda ennetama asuda. Praegusel juhul ongi selliselt toimitud – kuna tuvastatud asjaolude pinnalt ei saa olla kindel, et kuur ei kujuta endast ohtu inimese tervisele, varale või keskkonnale, on vastustaja hinnanud põhjendatuks selle lammutamise. 13.3 Eeltoodut arvestades on põhjendamatu ka kaebaja väide, et kuuri renoveerimise asemel nõuab vastustaja selle lammutamist põhjusel, et tegemist on lihtsa ja odava ehitisega. Lammutamisettekirjutus tehti kaebajale põhjusel, et kuur on olulises osas varisemisohtlik. Vastustaja on ettekirjutuse tegemisel teostanud kaalutlusõigust ning võtnud kuuri lammutamise kasuks otsustamisel arvesse järgmisi asjaolusid: kuur on tugevalt amortiseerunud (mis nähtub selgelt ka fotodelt); tegemist on kaitse alla mittekuuluva lihtsa ja odava ehitisega; kuuri omanikule on soodsam ja ka ehitustehniliselt on mõistlikum see lammutada ja rajada uus kuur. Eeltoodud asjaolusid on kinnitanud ehitustehnilise auditi koostanud riiklikult tunnustatud ekspert.
14.Vaidlustatud korraldust ei muuda õigusvastaseks ka kaebaja poolt välja toodud asjaolu, et vastustaja ei ole arvestanud kuuri olukorda korralduse tegemise aja seisuga. Ühestki asjakohasest õigusaktist ei tulene vastustajale kohustust kontrollida ehitise seisukorda lammutusettekirjutuse tegemise hetkel. Järelevalvemenetlus on kestev protsess, mille käigus esmalt hinnatakse konkreetse ehitise nõuetelevastavust, seejärel antakse ehitise omanikule võimalus koostatava haldusakti osas esitada seisukohti/vastuväiteid ja alles seejärel antakse lõplik haldusakt. Praegusel juhul on vastustaja pärast lammutusettekirjutuse tegemist (enne vaidlusaluses korralduses määratud täitmistähtaega ja pärast kaebaja poolt viidatud kuuri parandustööde tegemist) viinud 17.11.2017 täiendavalt läbi paikvaatluse, et kontrollida kuuri seisukorda võrreldes ajaga, mil teostati kuuri ehitustehniline audit (s.o 08.05.2017).
15.Nõustuda võib vastustajaga selles, et ilma nõuetekohast ehitusteatist ja ehitusprojekti esitamata ei olegi võimalik adekvaatselt hinnata, mis osas ja kuidas on ehitist kaebaja poolt muudetud/parendatud. Paikvaatluse tulemusena ei ole kaebaja poolt tehtud parendusi loetud piisavateks ehitise kasutamise ohtlikkuse välistamiseks. Kaebaja poolt esitatud 10.10.2017 kiri (ilma fotodeta) omanikujärelevalve tulemuste osas ei asenda samuti vastavat ehitusprojekti ning 6(7)
ei anna täielikku ülevaadet kuuri parenduste osas ega lükka ümber järelevalvemenetluses tuvastatut.
16.Vaidlusaluses korralduses on olemas faktiliste asjaolude kirjeldus ning viited kohaldatud õigusaktide konkreetsetele sätetele. Vastustaja on korralduse andmisel tuginenud tellitud ehitustehnilise auditi tulemustele. Samuti sisaldab korraldus selgitusi selle kohta, miks ei ole põhjendatud kuuri rekonstrueerida, vaid see tuleb lammutada ja vajadusel rajada uus kuur. Korraldusest on jälgitav, millistel kaalutlustel ning millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes on vald sellise otsustuseni jõudnud. Kaebaja menetlusse kaasamise ning talle selgituste ja vastuväidete esitamise võimaluse andmisega (tl 7) on järgitud HMS-s sätestatud menetluse üldist korda ning kohtule ei nähtu põhiseadusest tulenevate õiguste, otsustamist mõjutada võinud menetlusnõuete või õiguse üldpõhimõtete rikkumist menetluse käigus.
17.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlusalune korraldus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebus jääb seetõttu rahuldamata.
18.Kohus peatas 18.12.2017 määrusega esialgse õiguskaitse korras Viimsi Vallavalitsuse 12.09.2017 korralduse nr 650 täitmise kuni asjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni. Tulenevalt HKMS § 253 lg-st 3 kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, seega tema menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja ei ole kohtult menetluskulude hüvitamist taotlenud, seetõttu jäävad tema potentsiaalsed menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.