Maksuõigus › Maksuotsused

Maksuhalduri seisukoht tugineb alljärgneval: 1) Arkolon OÜ ja Reinz Group OÜ vahel koostatud dokumentatsioon on puudulik, üldsõnaline ega vasta nõuetele; 2) Reinz Group OÜ poolt esitatud teostatud tööde aktid on koostatud Arkolon OÜ poolt; 3) Arkolon OÜ seletused on vastuolulised Reinz Group OÜ volitatud isiku Andrei Eideli seletustega; 4) Reinz Group OÜ väidetavate töötajate seletustest ei nähtu töötamist perioodil november-detsember 2016 Reinz Group OÜ-s; 5) kontrollitaval perioodil puudus Reinz Group OÜ-l töötajaskond; 6) Reinz Group OÜ väidetavate töötajate seletused on vastuolus Reinz Group OÜ volitatud isiku Andrei Eideli seletustega; 7) vastuolulised on kontrollitaval perioodil Reinz Group OÜ juhatuse liikmeks olnud Stanislav Baikalovi seletused Reinz Group OÜ tegevuse osas; 8) Arkolon OÜ ei kontrollinud Reinz Group OÜ tausta; 9) Reinz Group OÜ ei ole reaalselt majandustegevust omav äriühing; 10) Arkolon OÜ poolt esitatud Reinz Group OÜ volitatud esindaja Andrei Eideli avaldus tehingute toimumise kohta ei ole usaldusväärne; 11) Arkolon OÜ oli teadlik, et Reinz Group OÜ ei osutanud talle nimetatud teenuseid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

kas on täpselt kindlaks tehtud, millal Reinz Group OÜ Pärnu mnt 18, Kadaka tee 145A ja Toompuiestee 35 hoonetes tööde teostamisega alustas. Arvetelt ja aktidelt nähtub, et Reinz Group OÜ tehtud tööd lõpetati hiljemalt arvete ja aktide koostamise ajaks – Pärnu mnt 18 hoones 25.11.2016, Kadaka tee 145A hoones 21.12.2106 ja Toompuiestee 35 hoones 28.12.2016. 3.1.4 Asjaolu, et aktid koostas kaebaja, mitte Reinz Group OÜ ei oma maksustamise seisukohalt mingisugust tähendust. Aktide koostamine kaebaja poolt oli vajalik selleks, et tööd vastaksid tema klientide esitatud tingimustele. Seetõttu soovis kaebaja, et aktid oleksid kooskõlas tema ja ta klientide vahel koostatavate tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidega. Maksuhalduri väidetest jääb mulje, et oleks loogiline ja põhjendatud, kui kaebaja ja Reinz Group OÜ vahelistes aktides oleksid kirjas ühed tööd ning kaebaja ja tema klientide vahelistes aktides teised tööd. Maksuhaldur jätab tähelepanuta eriarvamuses viidatud asjaolu, et õigusliku sisuga dokumendi (leping, teade, akt vms) koostamine näitab dokumendi koostaja õigusliku positsiooni tugevust. Ükskõik millise lepingu puhul on väga oluline, kelle – kas müüja/teenuse osutaja või ostja/teenuse saaja – esindajad koostavad lepingu projekti, mis võetakse edasistes läbirääkimistes aluseks. Dokumendi koostaja saab eelise teise poole suhtes. Näiteks krediidiasutus annab laenu või rendileandja sõlmib rendilepingu ainult nende endi poolt koostatud tingimuste alusel. Samuti sõlmivad suured ehitusettevõtjad alltöövõtjatega teenuse osutamise lepingud ainult nende enda poolt koostatud tingimustel. Seetõttu on ebaõige maksuhalduri väide, et tavapraktikas koostab tööde teostamise akti see pool, kes teenust osutab ja kes on osutatud teenusega kursis. Otsitud on ka maksuhalduri küsimus, kuidas Reinz Group OÜ töötajad teadsid teha just neid töid ja sellises mahus, mis oleksid kooskõlas kaebaja klientidega koostatavates aktides näidatuga. Reinz Group OÜ töötajad suunas objektidele Reinz Group OÜ esindaja Andrei Eidel ning kohapeal andsid neile vajadusel juhiseid kas kaebaja esindaja Deniss Oršanski või viimase peatöövõtja esindaja. Järelikult on ebaõige maksuhalduri väide, et Reinz Group OÜ töötajad olid tööülesannete jagamise ja kontrolli osas kaebaja kontrolli all ning et kaebaja oli seetõttu teadlik, et töötajad ei osuta kaebajale teenust Reinz Group OÜ töötajatena. 3.2 Maksuhalduri väide, et kaebaja ütluste ja Reinz Group OÜ esindaja Andrei Eideli ütluste vahel on vastuolu, on asjakohatu. Esiteks on ebaõige väide, et kui tehingud oleksid reaalselt toimunud, siis oleksid kaebaja ja Reinz Group OÜ vahelised seletused tehingutega seotud asjaolude vahel kattunud. Olukord, kus tehingu mõlemad pooled mäletavad kõiki tehingu ja selle täitmisega seotud detaile täpselt ühtemoodi, on pigem haruldane kui tavaline. Seega on võimalik ja loomulik, kui erinevate inimeste ütlustes samade asjaolude kohta on teatavad vastuolud. Sisuline vastuolu kaebaja ja Andrei Eideli ütluste vahel puudub. Arkolon OÜ 17.03.2017 seletuste protokolli p 16 kohaselt: „Andrei Eideliga olen kohtunud Pärnu mnt 18 objektil, teistel objektidel tema käinud ei ole, kuna meil oli kokkulepe, et Reinz Group OÜ töötajate poolt teostatud töid kontrollin mina. Kui töötajatel tekkisid küsimused, siis nad pöördusi minu poole.“ Andrei Eideli 08.09.2017 seletuste protokolli p 14 kohaselt: „Töötajad ise teadsid, mis töid nad tegema peavad, aga kui tekkisid probleemid, siis pöörduti Denissi poole“. Seega on mõlemad pooled andnud ütlusi, et Reinz Group OÜ töötajate tehtud töid kontrollib D. O., mitte Andrei Eidel. See seisukoht on kooskõlas ka maksuhalduri poolt maksumenetluses küsitletud Reinz Group OÜ töötajate seletustega. Ühtlasi nähtub Arkolon OÜ 17.03.2017 seletuste protokolli p-st 16, et Arkolon OÜ ütlustes Andrei Eideli tööobjektidel viibimise kohta ei peetud silmas tema aktide allkirjastamiseks kohaletulekut, vaid tööülesannete täitmise kontrollimist. Seetõttu on väär maksuhalduri järeldus, et Andrei Eideli roll piirdus vaidlusalustes tehingutes ainult kaebaja poolt koostatud aktide allkirjastamise ja arvete väljastamisega ning et Andrei Eidel tegelikult ei teadnud, kas arvetel kajastatud tööd on ka tegelikult teostatud. 3.3 Ebaõige on maksuhalduri seisukoht, et Reinz Group OÜ-l puudusid kõnealusel perioodil (november-detsember 2016) töötajad. Esiteks, D. Z. 17.08.2017 seletuste protokollist, T. S.

16.08.2017 seletuste protokollist ja V. S. 15.08.2017 seletuste protokollist ei nähtu, et töötajad oleksid perioodil november-detsember 2016 pidanud Arkolon OÜ-d enda tööandjaks. Vastupidi kõik töötajad nimetavad enda ülemuseks Andrei Eidelit. Ühtlasi tagas Andrei Eidel Reinz Group OÜ nimel tegutsedes nelja töötaja olemasolu Tallinn Pärnu mnt 18, Tallinn Kadaka tee 145A ja Tallinn Toompuiestee 35 objektidel. Järelikult on põhjendatud lugeda D. Z., V. S., T. S. ja M. P. Reinz Group OÜ töötajateks. Teiseks on asjakohatu maksuhalduri väide, et Reinz Group OÜ-l ei olnud töötajaid, kuna need neli töötajad, kes 01.01.2017 üheks päevaks Reinz Group OÜ töötajateks registreeriti, ei saanudki sisuliselt enne 01.01.2017 teada, et nad on Reinz Group OÜ töötajad. Puudusid kirjalikud töölepingud ja töötasu maksis neile jätkuvalt Sieppe Grupp OÜ, kuhu nad olid tööle vormistatud. Töötajate ütlustest jääb mulje, et neil oli ükskõik, millise äriühingu juures nad töötasid või kes neile palka maksis. Samas nähtub töötajate ütlustest, et kõiki töötajate seotud äriühinguid (Reinz Group OÜ ja Sieppe Grupp OÜ) sidus Andrei Eideli isik, keda töötajad pidasid enda tööandjaks. Seega kinnitavad Reinz Group OÜ töötajate ütlused seda, et nende tööandjaks oli Reinz Group OÜ. Arusaamatuks jääb, kuidas saab maksuhaldur väita, et eelneva näol on tegemist paljasõnalise väitega. Kolmandaks on asjakohatu maksuhalduri väide, et Reinz Group OÜ-l puudusid TÖR-is töötajad või et Reinz Group OÜ ei olnud töötajatega sõlminud kirjalikke töölepinguid. Asjaolu, kas Reinz Group OÜ registreeris enda töötajad TÖR-is, kas Reinz Group OÜ deklareeris enda töötajad või kas Reinz Group OÜ sõlmis enda töötajatega kirjalikud töölepingud, ei mõjuta kaebaja õigusi ega kohustusi. Kui ilmneb, et Reinz Group OÜ on rikkunud tööjõumaksudega seotud deklareerimise ja tasumisega seotud kohustusi, on alus määrata Reinz Group OÜ-le täiendavaks tasumiseks tööjõumaksud novembridetsembri 2016 eest. Samas ei piira Reinz Group OÜ väidetavad tööjõumaksukohustuste rikkumised kaebaja õigust arvata maha Reinz Group OÜ arvetel näidatud käibemaksu. Ühtlasi ei pane Reinz Group OÜ väidetavad tööjõumaksukohustuste rikkumised kaebajale kohustust tasuda TuMS § 51 lg 2 p-s 3 näidatud tulumaksu. 3.4 Asjaolu, et kaebaja ei kontrollinud Reinz Group OÜ-ga tehingute tegemisel Andrei Eideli volitusi, ei õigusta maksu määramist, kuna Andrei Eidelil olid vajalikud volitused olemas. Samuti ei kinnita Reinz Group OÜ juhatuse liikme Stanislav Baikalov teadmatus kaebajaga tehtud tehingutest tehingute mittetoimumist, kuna Stanislav Baikalov ei osalenud Reinz Group OÜ juhtimises. 3.5 Asjakohatu on maksuotsuse väide, et kui kaebaja oleks teostanud piisavat taustakontrolli, oleks ta saanud teada, et Reinz Group OÜ volitatud esindaja on olnud paljude äriühingute juhatuses ning need äriühingud on olnud lühiajaliselt käibemaksukohustuslaste registris või on äriühingud äriregistrist kustutatud või on äriühingutel majandusaasta aruannete esitamisega probleeme. Maksuhaldur ei ole viidanud seadusele, millest tulenes kaebaja kohustus kontrollida Reinz Group OÜ esindaja varasemat tegevust teiste äriühingute juhatuse liikmena. Kohtupraktika kohaselt peab maksukohustuslane kauba soetamisel või teenuse saamisel kontrollima seda, et kauba müüja või teenuse osutaja on käibemaksukohustuslane ning seda, et kauba müüja või teenuse osutaja esindajana teguseval isikul on õigus esindatava nimel tehinguid teha. Vaidlust ei ole selles, et Reinz Group OÜ oli tehingute tegemise ajal käibemaksukohustuslane ning et Andrei Eidelil oli volitus Reinz Group OÜ esindamiseks. Paljasõnaline on maksuotsuse väide, et Reinz Group OÜ-l puudus reaalne majandustegevus. Kui Reinz Group OÜ-l oleks puudunud majandustegevus, siis ei oleks tal olnud töötajaid, st isikuid, kes alluvad Reinz Group OÜ esindaja korraldustele. 3.6 Ükski maksuotsuses kirjeldatud asjaolu ei kinnita seda, et kaebaja teadis või pidi teadma, et Reinz Group OÜ ei osutanud arvetel näidatud teenuseid. Vaidlust ei ole selles, et D. Z., T. S., V. S. ja M. P. tegid arvetel ja aktidel näidatud töid, et nimetatud isikud pidasid Andrei Eidelit enda tööandja esindajaks, et Andrei Eidelil oli volitus Reinz Group OÜ nimel tehingute tegemiseks,

et Andrei Eidel kinnitab kaebajale teenuste osutamist ning kaebaja maksis arvete alusel Reinz Group OÜ-le arvetes näidatud summad. Seetõttu on ebaõige maksuhalduri väide, et Reinz Group OÜ ei osutanud kaebajale arvetel näidatud teenuseid. 3.7 Maksuhaldur on jätnud õigusvastaselt kontrollimata, kas hindamise teel tulumaksu määramise tingimused on täidetud või mitte.

seletuste andmist arutatud kaebaja esindajatega. Samuti on märkimisväärne, et maksuhalduril õnnestus võtta A. Eidelilt ütlusi alles peale 03.07.2017 kaebajaga toimunud vestlust maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolude kohta. Vastustaja on endiselt seisukohal, et Andrei Eideli ja kaebaja tegevjuhi D. O. omavaheline seotus ja tutvus võimaldas vormistada just neid dokumente tehingute kohta, mida reaalselt ei ole toiminud. Kaebaja väited Andrei Eideliga usaldussuhete olemasolu kohta on ebausaldusväärsed. 30.08.2016 maksuhalduri ja kaebaja vahel toimunud vestluse kokkuvõttest nähtub, et kaebajale antud soovitusi, kuidas vältida käibemaksupettuste ahelasse sattumist. Vestluse põhjuseks oli näilik tehing AP Vision OÜ-ga, kelle juhatuse liikmeks oli perioodil 10.05.2016 – 18.10.2016 Andrei Eidel. 4.7 Kaebaja väidab, et Reinz Group OÜ arvetel näidatud töid teinud töötajad ei olnud Arkolon OÜ kontrolli ja juhtimise all, kuid 17.03.2017 seletuste andmisel väitis just, et D. O. oli nende töötajate otsene ülemus ehitusobjektidel. 4.8 Maksuhalduril ei olnud käesolevas olukorras kohustust välja selgitada kõik ehitustöödega seotud asjaolud olukorras, kui esineb põhjendatud kahtlus, et Reinz Group OÜ ja Arkolon OÜ vahel ei ole tehingud toimunud. Kui maksuotsuses näidatakse ära, et töid ei saanud teostada arvel näidatud isik, on see maksukohustuse määramiseks piisav, kuna sellisel juhul sai töid teostada ainult kas teenuse ostja (kaebaja) ise või siis tundmatud kolmandad isikud, kelle puhul pole alust eeldada käibemaksukohustust. Kogutud on piisavalt tõendeid väitmaks, et Reinz Group OÜ arvetel näidatud tehingud ei ole toiminud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7.3 Kohus leiab, et maksuotsuses on menetluses kogutud tõenditele tuginedes õigesti asutud seisukohale, et Reinz Group OÜ ei osutanud kaebajale vaidlusalustel arvetel kajastatud ehitusja viimistlusteenust ning kaebaja oli sellest teadlik. 7.4 Käesoleval juhul sõlmis kaebaja Reinz Group OÜ-ga suusõnalise kokkuleppe Pärnu mnt 18, Kadaka pst 145A ja Toompuiestee 35 objektidel kipsseinte ehitus- ja viimistlustööde teostamiseks. Tegemist oli töödega, mille lõpptellijateks olid AS TTP, Vilcon Ehitus OÜ ja AS Shnelli Ärimaja. Seega oli tegemist töödega, mille eest pidi lõppkokkuvõttes vastutama kaebaja. Äris mõistlikult käitudes tulnuks sellist kokkulepet sõlmides otsustada ehitaja kogemuste, oskuste, võimaluste ja vastutuse üle. Asjas puudub vaidlus, et kaebajal puudus varasem koostöö Reinz Group OÜ-ga ning ainus, mida kaebaja oma tehingupartneri puhul kontrollis, oli see, kas tal on olemas käibemaksukohustuslase number. Kaebaja väitel piisas talle sellest, et Reinz Group OÜ-d esindas tehingutes kaebajaga A. Eidel, kellega ta oli koostööd teinud. Seejuures ei kontrollinud kaebaja ka seda, kas A. Eidelil oli õigus Reinz Group OÜ-d esindada (Arkolon OÜ 17.03.2017 protokoll). Seega ei kontrollinud kaebaja Reinz Group OÜ suutlikkust suusõnalist lepingut täita. 7.5 Tuvastatud on, et Reinz Group OÜ on reaalse majandustegevuseta äriühing, kellel puudusid töötajad, kes ei deklareerinud töötasu ning kes omas tüüpilise variühingu tunnuseid (pangakontodelt ei paista tavapärast majandustegevust ning laekunud summad võetakse koheselt sularahas välja või kantakse edasi kolmandatele isikutele, äriühingu seaduslik esindaja ei ole teadlik äriühingu tegevusest ega kinnita tehingute toimumist, äriühingul puudub kehtiv aadress ning äriühing kustutatakse käibemaksukohustuslaste registrist peatselt pärast käibemaksuga arvete esitamist majandustegevuse tõendamatuse tõttu). Eeltoodu viitab sellele, et Reinz Group OÜ ei saanud olla ehitusteenuse osutajaks. 7.6 Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kuivõrd vaidlusalustel objektidel töid teostanud V.S., T.S. ja D.Z. nimetasid enda ülemuseks A. Eidelit, kellel oli volitus Reinz Group OÜ nimel tehinguid teha, on paljasõnaline maksuhalduri väide, et Reinz Group OÜ-l puudus majandustegevus. Kohus leiab, et ainuüksi sellest, et kõnealused töötajad nimetasid enda ülemuseks A. Eidelit, ei saa järeldada, et tegemist oli Reinz Group OÜ töötajatega. V.S., T.S. ja D.Z. seletustest nähtub, et nad ei olnud teadlikud, millise äriühingu heaks nad kontrollperioodil töötasid ning kirjalikud lepingud neil Reinz Group OÜ-ga puudusid. Samas nähtub töötajate seletustest ka see, et kontrollitaval perioodil ei andnud neile tööülesandeid Reinz Group OÜ esindaja (tööülesandeid jagas kaebaja tegevjuht D. O.) ning töötasu ei maksnud neile Reinz Group OÜ, vaid Sippe Grupp OÜ või äriühing, kuhu nad olid tööle vormistatud (vt D.Z. 17.08.2017 suuliste seletuste protokoll; V.S. 15.08.2017 suuliste seletuste protokoll; T. S. 16.08.2017 suuliste seletuste protokoll). Asjas puudub vaidlus, et kuigi kontrollitaval perioodil puuduvad töötajate registris (TÖR) V.S., T.S., D.Z. ja M.P. kohta kanded, olid nad deklareeritud Sippe Grupp OÜ tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonil palga väljamakse saajatena. Reinz Group OÜ ei ole kontrollitaval perioodil deklareerinud ega pangakonto väljavõttest nähtuvalt ka teinud kõnealustele isikutele mingisuguseidki palgaväljamakseid. Kuivõrd kõik töötajad on kinnitanud, et nad said töötasu üksnes ülekandega, on seega välistatud ka võimalus, et Reinz Group OÜ maksis neile töötasu sularahas, ilma seda deklareerimata. Lisaks on tuvastatud, et perioodil 01.08-30.09.2016 olid V.S., T.S., D.Z. ja M.P. registreeritud TÖR-is Sippe Grupp OÜ töötajateks, mille juhatuse liige

oli A. Eidel. Reinz Group OÜ töötajateks olid nimetatud isikud registreeritud ainult üheks päevaks, s.o 01.01.2017. Seega on maksuhaldur õigesti jõudnud järeldusele, et Reinz Group OÜ ei omanud töötajaskonda. V.S., T.S., D.Z. ja M.P. puhul ei ole tegemist Reinz Group OÜ töötajatega, kes jäid „kogemata“ registreerimata ja deklareerimata. Tähelepanuväärne on seejuures asjaolu, et enne Sippe Grupp OÜ-s ja pärast Reinz Grupp OÜs töötamise registreerimist olid T.S., D.Z. ja M.P. registreeritud Arkolon OÜ töötajateks ning V.S. oli registreeritud Arkolon OÜ töötajaks pärast ühe päevalist töötamist Reinz Grupp OÜ-s. Seega tegid kõnealustel objektidel töid töötajad, kes on olnud kaebaja töötajad nii enne kui pärast kontrollitavat perioodi ning kes olid vaidlusaluste tööde teostamise ajal kaebaja kontrolli all. Seejuures, vormistatuna kolmanda äriühingu töötajateks, tegid nad töid ainult kaebaja objektidel, kus neile jagas tööülesandeid kaebaja tegevjuht ning kolmandad äriühingud on olnud seotud A. Eideliga, kellega kaebajat seob omavaheline tutvus. Kõike kogumis vaadeldes on alust arvata, et V.S., T.S., D.Z. ja M.P. olid tegelikult kaebaja kontrolli all ja seega oli kaebajal ka teadmine, et nad ei osuta kaebajale ehitusteenust Reinz Grupp OÜ töötajatena. 7.7 Mis puudutab tehingute kohta kirjalike lepingute puudumist, siis märgib kaebaja õigesti, et ühestki õigusaktist ei tulene kohustust vormistada ehitustööde alltöövõtu kohta kirjalikku lepingut. Samas, sõltumata sellest, kas kirjaliku lepingu vormistamine oli kohustuslik või mitte, pidi kaebaja arvestama võimalusega, et tal tuleb tehingu toimumist ja selle tegelikku sisu (sh tehingu teiseks pooleks olnud isikut) hiljem tõendada. Jättes tehinguga seotud asjaolud dokumenteerimata (millistes töödes konkreetselt kokku lepiti, kuidas toimus teenuse mahu arvestamine, kuidas kujunes teenuse maksumus jne), riskis kaebaja sellega, et ta ei suuda tehingute toimumist tõendada. Kuivõrd antud juhul on tuvastatud teenuse osutaja reaalse majandustegevuse puudumine, kinnitab kirjalike lepingute puudumine seda, et tehinguid ei ole tegelikkuses tehtud. 7.8 Kohus nõustub kaebajaga ka selles, et tellija poolt teostatud tööde aktide koostamises ei ole midagi ebaharilikku. Käesoleval juhul on aga tähelepanuväärne, et väidetava tööde teostaja esindaja A. Eidel ei osanud tööde tegemise kohta mingeid adekvaatseid selgitusi anda (vt A. Eideli 08.09.2017 suuliste seletuste protokoll). Selles valguses viitab asjaolu, et teostatud tööde aktid vormistas kaebaja, täiendavalt sellele, et Reinz Group OÜ neid töid ei teinud. 7.9 Tehingute mittetoimumist kinnitab ka asjaolu, et tehingute osapoolte seletused ei ole käesolevas asjas usaldusväärsed. Oluliste asjaolude mitteteadmine ja vastuolud seletustes (kas A. Eidel viibis ühel või kõikidel objektidel, mitu töötajat Reinz Group OÜ-l oli, kas nendega oli sõlmitud kirjalikud lepingud, kuidas toimus nende palgaarvestus) loovad muude kontrollitavate tõendite puudumisel põhjendatud kahtluse, et tegelikult arvetel märgitud tehinguid aset ei leidnud. 7.10 Kohus nõustub maksuhalduriga, et võttes arvesse eelnevalt välja toodud asjaolusid, võimaldab isikute omavaheline tutvus järeldada nende kooskõlastatud tegevuse olemasolu. Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja oleks võinud heas usus eeldada, et tööde teostajaks on Reinz Group OÜ. 7.11 Maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg 1 kohaselt on maksuotsuse vaidlustamisel maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. See tähendab, et kui maksuotsuses on esitatud loogiliselt argumenteeritud seisukoht, et tehingut ei ole toimunud, ei saa maksukohustuslane piirduda arutlusega selle üle, kas üks või teine maksuhalduri tuvastatud

asjaolu kinnitab tehingu mittetoimumist. Kui maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud on sellised, mis õigustavad kahtlust, et tehingut pole toimunud ning kontrollitav maksukohustuslane oli sellest teadlik, tuleb kontrollitaval maksukohustuslasel maksuotsuse vaidlustamiseks esitada omalt poolt täiendavad tõendid, mis kinnitavad, et tehingud toimusid. Seejuures pole tähtsust, kas vaidlusaluste tehingute liiki ja iseloomu või tehinguosaliste usalduslikke suhteid silmas pidades on tehingute täpsem dokumenteerimine nõutav või mitte. Käesoleval juhul on maksuhaldur piisavalt põhjendanud maksuotsuses enda seisukohta, et tehingud kaebaja ja Reinz Group OÜ vahel ei ole tegelikkuses toimunud. Kaebaja ei ole suutnud maksuhalduri järeldust ümber lükata. 7.12 Eeltoodud põhjustel tuleb asuda seisukohale, et kaebaja ei ole soetanud Reinz Group OÜ rekvisiitidega arvetel märgitud teenuseid. Seega ei olnud kaebajal õigus arvetel näidatud sisendkäibemaksu maha arvata. Kuivõrd väljamakse tegemise aluseks olevad arved ei kajasta tehinguid õigesti ning kaebaja pidi seda teadma, puudub kaebajal väljamakse kohta nõuetekohane raamatupidamisdokument. Seega on maksuhaldur õigesti kvalifitseerinud kaebaja poolt tehtud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena. Kuna ei ole teada, kellele ja milleks kulus Reinz Group OÜ arvete alusel välja makstud raha, ei ole võimalik ka tuvastada, et see kulu oleks seotud olnud kaebaja ettevõtlusega. Kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur oleks pidanud kaaluma tulumaksu määramist hindamise teel. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei ole teenuse, sealhulgas ehitamise, puhul tulumaksu määramine hindamise teel võimalik (vt RKHKo 3-3-1-42-13; 3-3-1-49-13; 3-3-1-65-13, p 21; 3-3-1-3314; 3-3-1-55-14, p 19), vaid see saab toimuda üksnes erandlikel asjaoludel. Selliseid erandlikke asjaolusid antud juhul ei esine.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.