lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1496/4

Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 09.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1496/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Planeeringud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
720
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Määruse tegemise aeg ja koht

09.11.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1496

Haldusasi

Pae tn 1 korteriühistu kaebus Keila Linnavalitsuse 21.06.2018 korralduse nr 235 tühistamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

Resolutsioon

Tagastada kaebus

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

ASJAOLUD

1.Keila Linnavalitsus (edaspidi Keila LV) võttis 21.06.2018 korraldusega nr 235 vastu Keskväljak 8 kinnistu ning lähiala detailplaneeringu. Ühtlasi otsustas Keila LV korraldada ajavahemikul 13.07.27.07.2018 detailplaneeringu avaliku väljapaneku.
2.Pae tn 1 korteriühistu, Keila linn (reg kood: 8321913, edaspidi KÜ) esitas 26.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila LV 21.06.2018 korralduse nr 235 tühistamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Kohus leiab, et kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel.
4.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kaebaja on vaidlustanud detailplaneeringu (DP) vastuvõtmise otsuse. Kohus tuvastas, et Keila linn ei ole DP kehtestanud1. Kohus selgitab, et DP menetlus koosneb järgmistest etappidest: 1) planeeringu algatamine 2) planeeringu koostamine 3) planeeringu vastuvõtmine 4) planeeringu avalik väljapanek 5) planeeringu avalik arutelu 6) planeeringu kehtestamine. Planeeringu vastuvõtmise näol ei ole tegemist lõpliku otsusega. DP vastuvõtmisega kinnitab kohalik omavalitsus, et DP vastab õigusaktidele ja valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele (planeerimisseaduse, edaspidi PlanS, § 134). Planeeringu vastuvõtmine ei tähenda, et planeeringulahendus on lõplikult selge ning sellisel kujul planeering kindlasti kehtestatakse. PlanS eelnõu nr 571 SE seletuskirjas (lk 174)2 on planeeringu vastuvõtmise kohta öeldud järgnevat. Vastuvõtmise otsusega kinnitab detailplaneeringu koostamise korraldaja, et detailplaneering vastab õigusaktidele ning et detailplaneering vastab linna- või valla ruumilise arengu eesmärkidele.

http://www.keila.ee/et/kehtestatud-detailplaneeringud. SE 571 seletuskiri, www.riigikogu.ee.

Täpne planeeringulahendus, mis selgub pärast DP avalikku väljapanekut ja sellele järgnevat arutelu, määratakse kindlaks DP kehtestamise otsuses. DP kehtestamise otsuse kui haldusakti vaidlustamise regulatsiooni on seadusandja ette näinud PlanS §-s 141. DP vastuvõtmist otsuse vaidlustamist PlanS eraldi ette ei näe.

5.Planeeringu vastuvõtmisega ei muudeta ega lõpeta õigussuhteid ning sellega ei määrata siduvalt kindlaks, milline DP kehtestatakse. Seega on kohtu hinnangul tegemist menetlustoiminguga. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma lõpliku haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamisete esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.DP vastuvõtmise kontekstis tähendab see, et juba vastuvõtmise staadiumis on selge, et DP ei vasta õigusaktidele ega/või linnavõi valla ruumilise arengu eesmärkidele.
6.Keila LV informeeris kaebajat 26.06.2018 kirjaga DP vastuvõtmisest, millega kaasas kaebaja kui naaberkinnistu omaniku planeerimismenetlusse. Kohtu hinnangul ei viita ükski kaebuse väide ega kaebusele lisatud dokumendid sellele, et DP vastuvõtmise otsus tooks vältimatult kaasa kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Kaebaja ei ole välja toonud, et DP ei vasta õigusaktidele ega/või linna- või valla ruumilise arengu eesmärkidele. Kaebaja märgib, et ta ei tee takistusi uue hoone ehitamiseks, kuid soovib, et kavandav hoone oleks oma mahult väiksem ja et jätkuvalt oleks tagatud päikesevalguse ja –soojuse hulk. Kohtu hinnangul ei ole alust arvata, et DP edasises menetluses kaebaja tähelepanekuid insolatsiooni säilimise osas ei analüüsitaks. Seega esineb HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud kaebeõiguse piirang, mistõttu puudub kaebajal kaebeõigus Keila LV 21.06.2018 korralduse nr 235 vaidlustamiseks.
7.Kohus märgib täiendavalt järgmist, juhuks kui DP kehtestatakse sellisel kujul, nagu ta on vastu võetud, ning kaebaja soovib DP kehtestamise otsuse vaidlustada. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud korteriomandist tulenevaid õigusi korteriühistu kaudu. Sellest ei saa aga järeldada, et KÜ saab korteriomanike asemel nende omandiõiguse või muu subjektiivse õiguse kaitseks kohtusse pöörduda. Seda kinnitab kohtupraktika, mille kohaselt on ühistul on õigus oma nimel kohtulikult maksma panna KÜ liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid (Riigikohtu lahendid asjades 3-2-1-18-12, 3-2-1-85-07, 3-2-1-91-06). Ühiselt kuuluvateks nõueteks on Riigikohus pidanud elamu haldamisest ja majandamisest tõusetunud vaidlusi. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus tunnustanud korteriühistu kohtusse pöördumise õigust korteriomanike ühiste huvide kaitseks näiteks olukorras, kus ehitusluba seab väidetavalt ohtu hoone säilimise tervikuna (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2014 määrus haldusasjas nr 3-13-2270). Küttekulude suurenemise puhul ei ole tegemist vaidlusega, mis õigustab KÜ kaebeõigust. Juhul, kui küttekulud tõepoolest päikeseenergia vähenemise tõttu suurenevad, puudutab see üksnes väikest osa korteriomanikke (maja lõunapoolses otsas asuvate korterite omanikke) ning see ei ole käsitatav hoone valitsemisest tõusetunud vaidlusega. Tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 peab korteriomanik oma subjektiivseid õigusi ise kaitsma. Kohus selgitab, et kuna õigusaktid ei näe ette subjektiivset õigust nõuda kindlal hulgal päikeseenergia säilimist, ei ole korteriomanike poolt esitatud kaebus seoses küttekulude suurenemisega ilmselt perspektiivikas. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja