Vaidlustatud kohtulahendid Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar 7. november 2018, Tartu 3-18-55 M.M. kaebus Viru Vangla kohustamiseks väljastada ergonoomiline ja alus/vahemadrats olemasolevate madratsite asemele Tartu Halduskohtu 30. juuli 2018. a ja 9. augusti 2018. a määrused M.M. määruskaebused Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja M.M. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 30. juuli 2018. a määruse resolutsiooni punkt 2 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. juuli 2018. a määrus selles osas muutmata.
2.Tagastada M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 30. juuli 2018. a määruse resolutsiooni punkt 1 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkti 1 alusel.
3.Jätta M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 9. augusti 2018. a määruse peale rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.M. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla, Justiitsministeeriumi ja Terviseameti vastu seoses ebasobivate madratsite ja magamistingimustega Viru Vanglas ning selles osas järelevalvekohustuse täitmata jätmisega.
2.3. juunil 2018 esitas M.M. Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi korras kaitsja saamiseks, kuna kaebajal puudub sissetulek ja juriidiline haridus, mistõttu ei saa ta menetluses osaleda võrdsetel alustel vastustaja ja kohtuga.
3.Tartu Halduskohus jättis 30. juuli 2018. a määrusega M.M. taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), tagastas M.M. kaebuse tuvastamisnõuete osas Justiitsministeeriumi ning Terviseameti tegevuse peale (resolutsiooni p 2), rahuldas kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse (resolutsiooni p 3), võttis M.M. kohustamiskaebuse Viru Vangla vastu menetlusse
(resolutsiooni p 4), kohutas Viru Vanglat esitama vastuse kaebusele hiljemalt 30. augustil 2018 (resolutsiooni p 5) ja kaasas menetlusse arvamuse andmiseks Terviseameti (resolutsiooni p 6). Halduskohus leidis, et kaebaja tahteks on saavutada Viru Vanglas temale sobivad magamistingimused, mis vastaksid tema kehakaalule ja tervislikule seisundile. Kaebaja leiab, et kinnipeetava magamistingimuste eest vastutab Terviseamet, arvestades vangla arstide ettepanekuga. Terviseamet on vastanud M.M. avaldusele, et tema esitatud magamistingimusi puudutavad selgitustaotlused on edastatud vastamiseks Viru Vanglale. Kaebaja on esitanud ka Justiitsministeeriumile selgitustaotlusi vanglas kasutatavate madratsite ja Justiitsministeeriumi järelevalvekohustuse täitmata jätmise kohta. M.M. 8. novembri 2017. a päringu edastas Justiitsministeerium vastamiseks Viru Vanglale ning 7. detsembri 2017. a taotlusele esitas vastuse
22.detsembril 2017. Halduskohus leidis, et praegusel juhul ei saavuta kaebaja oma eesmärki kaebuse esitamisega Terviseameti ja Justiitsministeeriumi vastu. Kinnipeetavale inimväärikate magamistingimuste tagamine on vangla kohustus. Seetõttu tagastab halduskohus M.M. kaebuses esitatud tuvastamisnõuded Justiitsministeeriumi ja Terviseameti vastu HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
4.M.M. esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30. juuli 2018. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamiseks. Kaebaja leiab, et kohus on korduvalt (ka haldusasjas nr 3-18-10) jätnud tähelepanuta kaebaja taotluse tuvastada menetlustähtaja ületamine. Kui haldusorgan ületab taotlustele vastamise 30 päevast tähtaega, saab sellise tegevuse kordumise vastu kaitsta vaid preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebust esitades. Menetlustähtaegade ületamise tuvastamise puhul on tegu põhiõiguse kaitsega. Kui kohus tuvastab menetlustähtaja ületamise peab ta kaebuse rahuldama ja toimingu õigusvastaseks tunnistama. Vangla vastustab selle eest, et kaebaja magamistingimused vastaksid nõuetele, tagaksid tervise säilimise ja ei tekitaks rohkem kannatusi ja ebameeldivusi kui vangistusega paratamatult kaasneb. Sealhulgas peab vangla tagama, et kaebaja saab igal ööl kaheksa tundi katkematult magada. Käesoleval juhul vangla seda kohustust täitnud ei ole. Kaebaja saab taotleda rikkumise tuvastamist, et hoida ära sarnaste rikkumiste kordumist tulevikus. Terviseamet on jätnud täitmata kohustuse, et vanglas oleksid täidetud elukeskkonna ja tervisekaitse põhinõuded, sh. inimväärikust tagavad magamistingimused. Vangla tellis kinnipeetavatele, sh kaebajale madratsid, mille sertifikaat kinnitab, et nende sisu ei kõlba kasutamiseks madratsina ning kaebaja on pidanud kannatama rohkem ebameeldivusi kui vangistusega paratamatult kaasneb. Justiitsministeerium on vastustav selle eest, et puudub õiguslik regulatsioon, mis sätestaks elukeskkonna ja tervisekaitse põhinõuded vanglas ja nende täitmise kontrollmehhanismi. Kuna puuduv regulatsioon on tekitanud kaebajale kannatusi on Justiitsministeerium selles osas kaasvastutaja ning kaebaja tuvastamiskaebus on selles osas põhjendatud ja õigustatud. Samuti peab Justiitsministeerium tagama kaebaja õiguste kaitse ning teostama selle tagamiseks teenistuslikku järelevalvet.
5.1. augustil 2018 esitas M.M. Tartu Halduskohtule taotluse kohustada Viru Vanglat väljastama kaebajale esialgse õiguskaitse korras tema kehakaalule vastav madrats.
6.Tartu Halduskohus jättis 9. augusti 2018. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2).
7.M.M. esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 9. augusti 2018. a määruse resolutsiooni p 2 tühistamiseks. Kaebaja esitas enda väitel koos määruskaebusega kohtule ka tõendid, mis kinnitavad, et ta vajab oma kehakaalule vastavat madratsit.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 30. juuli 2018. a määruse resolutsiooni p 1 peale tuleb tagastada HKMS § 207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkti 1 alusel ning määruskaebus Tartu Halduskohtu 30. juuli 2018. a määruse resolutsiooni p 2 peale jätta rahuldamata.
9.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega Justiitsministeeriumi ja Terviseameti vastu esitatud tuvastamisnõuete tagastamise osas, järgib neid ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel neid siinkohal ei korda.
Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus, et kohtule arusaadavalt soovib kaebaja, et Viru Vangla väljastaks talle madratsi, mis oleks senise madratsi asemel tema tervislikku olukorda ja kehakaalu arvestades sobilikum. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja eesmärgi saavutamiseks tõhusaima õiguskaitsevahendina kohustamisnõude Viru Vangla vastu esitanud ja halduskohus on selle nõude ka menetlusse võtnud. Seega puudub vajadus esitada tuvastamisnõudeid Justiitsministeeriumi ja Terviseameti vastu, sest asja materjalidest nähtuvalt tegeleb madratsite hankimise ja kinnipeetavatele väljastamisega Viru Vangla.
10.M.M. esitas algses kaebuses halduskohtule mitmeid nõudeid, sh nõude tuvastada, et Viru Vangla teadlikult ületas taotlusele vastamise tähtaega, jättis taotlused ja vaide sisuliselt menetlemata ning rikkus selliselt käitudes hea halduse tava. Tartu Halduskohtu 30. juuli 2018. a määruse resolutsioonis ei kajastu viidatud tuvastamisnõude menetlusse võtmine ega ka tagastamine. Sama määruse punktis 17 on halduskohus avaldanud, et kaebaja väiteid haldusmenetluses esinenud rikkumistele saab kohus hinnata asja sisulise lahendamise käigus. Eelneva tõttu leiab ringkonnakohus, et kuigi halduskohus ei ole viidatud tuvastamisnõude edasise menetlemise osas veel ühest seisukohta võtnud, ei ole see M.M. määruskaebuse rahuldamise aluseks. Halduskohus saab menetlusse võetud kohustamisnõude lahendamisega üheaegselt teha otsustuse ka nimetatud tuvastamisnõude edasise menetlemise kohta.
11.Määruskaebus Tartu Halduskohtu 9. augusti 2018. a määruse resolutsiooni p 2 peale tuleb jätta rahuldamata.
12.Esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks on esialgse õiguskaitse vajadus, s.o on pöördumatute või raskesti kõrvaldatavate tagajärgede saabumine juba kohtumenetluse ajal. Käesolevas asjas kogutud tõenditest ilmenvate asjaolude alusel ei ole ettenähtav sellise tagajärje saabumine. Üldjuhul ei ole kohtul alust asuda ümber hindama arsti otsustust meditsiinilise eriteadmise valdkonda kuuluva asjaolu kohta. See oleks siiski vajalik ja põhjendatud, kui muud asjas kogutud tõendid seaksid kahtluse alla meditsiinitöötaja pädevuse või järelduse konkreetse asjaolu kohta. Käesoleval juhul, on Viru Vangla arst 9. augustil 2018 väljastanud tõendi, milles leiab, et puuduvad meditsiinilised näidustused kaebajale jäigema madratsi võimaldamiseks. Seega on arst eriteadmiste valdkonda kuuluva asjaolu kohta teinud otsustuse ning leidnud, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Ka määruskaebusele lisatud tõenditest Tallinna Vanglas ja Viru Vanglas meditsiinitöötajate poolt kaebajale näidustatud või keelatud tegevustest ja abivahenditest ei saa kaebaja väidetud vajadust järeldada. Seega puuduvad tõendid, mis seaksid kahtluse alla Tartu vangla arsti 9. augusti 2018. a tõendis väljendatud seisukoha. Lisaks puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja soovitud jäigem madrats üldse leevendaks tema vaevusi une ajal. Kaebaja ei ole väitnud, et kõval pinnal lamamisel valu ei esineks. Seega võib jäigem madrats olla küll kaebajale mugavam, kuid võimalik on ka see, et kohtumenetluses taotletud toimingu tegemine ei too muutusi kaebaja tervislikus seisundis. Täpsemalt saab seda asjaolu hinnata halduskohus kaebuse sisulisel lahendamisel. Seetõttu, käesoleval ajal teadolevate andmete põhjal, ei jaga ringkonnakohus seisukohta, et jäigema madratsi võimaldamata jätmisega kohtumenetluse ajal rikutakse kaebaja suhtes piinamise keeldu. Kuna esialgse õiguskaitse vajadus ei ole tõendatud, siis on halduskohus põhjendatult jätnud rahuldamata kaebaja taotluse jäigema madratsi väljastamiseks kohtumenetluse ajal.
11.Eeltoodud asjaolusid arvestades jääb M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 30. juuli 2018. a määruse resolutsiooni p 2 peale rahuldamata. M.M. määruskaebused Tartu Halduskohtu 30. juuli 2018. a määruse resolutsiooni p 1 peale ja Tartu Halduskohtu 9. augusti 2018. a määruse peale kuuluvad tagastamisele käesoleva määruse resolutsioonis toodud õiguslikel alustel. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.