Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 6. november 2018, Tartu 3-17-1216
Haldusasi
Bellaverde Investeeringud OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti poolt maksusaladuse avalikustamise õigusvastasuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2017. a otsus Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Bellaverde Investeeringud OÜ, esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2017. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega jätta Bellaverde Investeeringud OÜ kaebus täielikult rahuldamata.
3.Jätta Bellaverde Investeeringud OÜ menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 5. november 2018).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bellaverde Investeeringud OÜ soetas 22. veebruaril 2017 Greenpoint OÜ-lt Loosi kinnistu. Maksu- ja Tolliamet viis läbi maksumenetlust teise juriidilise isiku, CBB Property Partners UÜ suhtes ning koostas 11. aprillil 2017 kontrollakti, milles kajastas muuhulgas ka eelnevalt viidatud kinnistu müügitehingu detaile, sh tehingu toimumise aega, kinnistu maksumust jne.
2.Bellaverde Investeeringud OÜ esitas kaebuse, milles palus tuvastada Maksu- ja Tolliameti poolt maksusaladuse avalikustamise õigusvastasus. Kaebuse kohaselt said kinnistu müügitehingu
detailidest teada kaebaja konkurendid. Kaebajal on maksukorralduse seaduse (MKS) § 26 lg-st 1 tulenevalt õigus maksusaladuse kaitsele. Põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel nimetas ta kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsuse.
3.Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2016. a otsusega rahuldati kaebus järgmistel põhjendustel.
3.1.MKS § 26 lg 1 järgi on maksuhaldur, tema ametnikud ja töötajad kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, aktid, teated ja muud dokumendid) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistus- või töökohustuste täitmisega. MKS § 26 lg 2 järgi on lubatud maksusaladust avaldada ainult maksukohustuslase kirjalikul nõusolekul või sama seaduse §-des 27-30 nimetatud juhtudel.
3.2.Maksusaladuse mõte on kaitsta kogu maksukohustuslast puudutavat teavet, välja arvatud avalikud andmed, mis on loetletud MKS §-s 27. Kohus leidis, et maksuhaldur on rikkunud kaebaja kui maksukohustuslase suhtes MKS § 26 lg-t 1, kuna on käsitlenud kaebaja ja OÜ Greenpoint vahelist tehingut kontrollaktis, mis on koostatud CBB Property Partners UÜ maksumenetluses. Viimane on läbi talle koostatud kontrollakti saanud ärilist teavet kaebaja kohta. Sellega on maksuhaldur teinud teatavaks maksusaladuse CBB Property Partnes UÜ-le ja potentsiaalselt ka laiemale isikute ringile, kuna CBB Property Partners UÜ-l puudub vaikimiskohustus.
3.3.Vastustaja väide, et kaebaja juhatuse liige S. Kuusik ja CBB Property Partners UÜ juhatuse liige S. Puis olid omavahel seotud isikud ja et vaidlusaluse tehingu asjaolud olid CBB Property Partners UÜ-le teada juba enne kontrollakti koostamist, ei oma tähtsust. Kohtu arvates polnud see võimatu, kuid antud asjas on vaidlus selle üle, kas maksuhaldur on maksusaladuse nõuet rikkunud või mitte.
3.3.Kaebajal on põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Maksu- ja Tolliamet esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldamata jätta.
4.1.Kohus on jätnud arvestamata selle, et vaidlusalune leping oli CBB Property Partners UÜ maksukohustuse kindlakstegemisel asjakohane tõend, millega tutvumiseks oli CBB Property Partners UÜ-l õigus tulenevalt MKS § 14 lg-st 3. Maksumenetluses selgus, et CBB Property Partners oli teinud väljamakseid Greenpoint OÜ-le Loosi kinnistu soetamiseks. Vaatamata väljamaksete tegemisele ei viidud tehingut tema ja Greenpoint OÜ vahel lõpule, selle asemel võõrandas Greenpoint OÜ kinnistu kaebajale. Seega ei saanud tehingut CBB Property Partners UÜ ja Greenpoint OÜ vahel toimuda ja vaidlusalune leping lükkab ümber Property Partners UÜ väited kinnistu soetamise kohta.
4.2.Lisaks eelnevale sisaldus lepingus ka muu CBB Property Partners UÜ maksukohustuse tuvastamisel tähtsust omav teave. Lepingust nähtus, et rohkem kui kolmandik kinnistu müügihinnast (230 405 eurot) kantakse müüja kohustuste täitmiseks Maamees OÜ pangakontole selgitusega „Maamees OÜ ja Kapitalin OÜ vahel 18.08.2016 sõlmitud laenulepingust nr 1808/2016 tulenevate nõuete täitmine“ ning lepingu kohaselt loeb müüja vastavas osas lepingu eseme ostuhinna Bellaverde Investeeringud OÜ poolt endale tasutuks. Kapitalin OÜ oli kuni 7. novembrini 2016 selle ärinime all tegutsenud äriühing, kes ühines hiljem CBB Property Partners OÜ-ga.
4.3.Näiteks olukorras, kus tuleb kontrollida, kas maksukohustuslase tehingupartner on üldse väidetavalt edasimüüdud kaupa soetanud, võivad asjakohasteks tõenditeks olla kolmandate isikute arved, lepingud, veodokumendid jms. See on vajalik selleks, et maksuhaldur saaks oma väiteid põhjendada ja samuti selleks, et maksukohustuslane saaks maksuhalduri väiteid kontrollida. Halduskohtu nägemusest lähtudes puuduks maksuhalduril üldse võimalus selliseid tõendeid
kontrollitavale esitada ja sellega ka oma väiteid maksumenetluses tõendada, mis muudaks maksumenetluse läbiviimise sisuliselt võimatuks.
4.4.Maksuhaldur on veendunud, et OÜ Greenpoint ja kaebaja vahelise lepingu sisu oli CBB Property Partners UÜ-le teada juba enne kontrollaktiga tutvumist. Isikule juba teadoleva informatsiooni avaldamine talle ei ole saladuse avaldamine. Nähtuvalt Greenpoint OÜ, CBB Property Partners UÜ ja Maamees OÜ vahel raha tasumise osas kokkulepitust (vt ülal p 4.2) pidid nende äriühingute vahel olema kokkulepped Loosi kinnistu müügilepingu tingimuste osas. Kuigi CBB Property Partners UÜ ei olnud lepinguosaliseks, oli ta huvitatud isik, kellele lepingu sõlmimise kavatsus ja üldjoontes ka sisu oli teada juba enne tehingut. Lepingu tulemusel täitis Greenpoint OÜ kohustused CBB Property Partners UÜ ees ja samuti said täidetud Property Partners UÜ kohustused Maamees OÜ ees.
4.5.Hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kuigi kaebaja väidab, et ta sai kontrollaktis kajastuvast teada kolmandatelt isikutelt, on see väide kaheldav ning tõenäoline on, et ta sai sellest teada otse CBB Property Partners UÜ-lt. Ebamäärane ning maksuhalduri tegevusega seostamatu on kaebaja väide, et tehingust teadasaamise tõttu loobus investor tema arendusprojektiga liitumast.
5.Bellaverde Investeeringud OÜ vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Hüvitamiskaebuse perspektiivikust ei mõjuta see, kellelt sai kaebaja ülevaate kontrollakti sisust ja kontrollakti enda. Kahju täpse suuruse tõendamine ei ole käesoleva vaidluse küsimus.
5.2.Kohtuotsus on põhjendatult leitud, et maksuhaldur on avaldanud maksusaladusega kaitstud teavet. Kaebaja ei olnud andnud nõusolek tema ja Greenpoint OÜ vahel toimunud tehingu detailide avaldamiseks. Samuti pole tegemist MKS §-s 27 nimetatud andmetega ning CBB Property UÜ pole MKS §-s 29 nimetatud isikuks.
5.3.Täiendava maksusumma määramise vajadusega ei saa põhjendada maksusaladuse kaitsest loobumist. Kui maksuhaldur leidis, et CBB Property Partners UÜ maksumenetluse seisukohast oli oluline kontrollaktis viidata kaebaja ja Greenpoint OÜ vahelisele lepingule, piisanuks üksnes lepingu sõlmimise ja registrikande tegemise faktist.
5.4.Asjaolust, et osa kaebaja poolt tasutud summast kanti müüja (Greenpoint OÜ) soovil Maamees OÜ arvele, on meelevaldne teha järeldust, et CBB Property Partners UÜ teadis tehingu detaile.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Kaebaja on tuvastamiskaebuse esitamiseks vajaliku põhjendatud huvi osas märkinud kaebuses, et tal on kavatsus esitada tõenäoliselt hüvitamiskaebus. Tema kinnitusel on talle juba kaebuse esitamise hetkeks tekkinud kahju sellega, et potentsiaalne investor keeldus arendusprojektiga liitumast, mistõttu peab ta tegema täiendavaid pingutusi ja kulutusi uue investori leidmiseks. Lisaks sellele tekitab investori kaasamise viibimine täiendavaid kulusid, kuna projekti lõplik valmimine lükkub edasi. Muid põhjendusi kahju osas kaebuses ei esitatud (vt tl 1p).
8.Kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni (HKMS vr) § 45 lg 2 ls 3 järgi ei andnud hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades tuleb hüvitamiskaebust lugeda ringkonnakohtu arvates ilmselgelt perspektiivituks. Kaebaja poolt esitatud väited on äärmiselt üldsõnalised ning ei võimalda veenduda selles, et kaebajale võib olla vastustaja poolt kahju tekitatud. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kaebaja üldse tegeleb mingi arendusprojektiga ning ebaselge on selle arendusprojekti ja Loosi kinnistu vaheline seos. Paljasõnaline ja tõendamata on väide, et keegi
potentsiaalne investor olevat loobunud arendusprojektiga liitumisest. Arusaamatuks jääb ka see, kuidas on omavahel seotud väidetav maksusaladuse avaldamine, arendusprojekt ja investori loobumine sellest, st kuidas sai väidetav maksusaladuse avaldamine viia selleni, et mõjutas investorit loobuma arendusprojektis osalemisest. Seega on kaebaja esitatud selgitusi arvestades sisuliselt võimatu näha põhjuslikku seost väidetava maksuhalduri õigusvastase tegevuse ning kaebajal väidetavalt tekkinud kahju vahel. Ka kahju tekkimine pole kaebaja esitatud väidete põhjal selge. Ringkonnakohtu hinnangul annab see, kui kahju olemasolu kohta esitatud väited pole usutavad ning samuti pole võimalik näha põhjuslikku seost haldusorgani tegevuse ja kaebajal väidetavalt tekkinud kahju vahel, aluse lugeda hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivituks HKMS vr § 45 lg 2 ls 3 mõttes
9.Maksuhalduri tegevuse ja kaebaja väidetava kahju vahel oleva põhjusliku seose olemasolu tõenäosust kahandab veelgi see, et maksusaladuseks nimetatav info – Loosi kinnistu tehinguga seotud asjaolud – oli CBB Property Partners UÜ-le ilmselt teada ka ilma kontrollaktita. Maksuhaldur on ära näidanud, et kaebaja ja CBB Property Partners UÜ (enne ühinemist Kapitalin OÜ) vahel olid sellised sidemed, mis muudavad usutavaks, et CBB Property Partners UÜ teadis juba varem kõnealuse tehingu asjaoludest. Nimelt oli kaebaja juhatuse liige Siim Kuusik varem Kapitalin OÜ (CBB Property Partners UÜ õiguseellane) osanikeks olnud kahe äriühingu juhatuse liige ning S. Kuusik ja CBB Property Parners UÜ juhatuse liige Sven Puis olid samaaegselt juhatuse liikmed teises äriühingus, neil oli teisi seoseid veel mitmes äriühingus, lisaks on S. Kuusik olnud S. Puisi kaitsjaks kriminaalmenetluses (tl 21p). Samuti kinnitab kaebaja ja CBB Property Partners UÜ vahelisi suhteid ning viimase teadlikkust tehingu tegelikest asjaoludest see, et kaebaja tasus kinnistu ostmisel üle kolmandiku ostuhinnast hoopis Maamees OÜ pangakontole müüja (Greenpoint OÜ) kohustuste täitmiseks koos selgitusega „Maamees OÜ ja Kapitalin OÜ vahel 18. augustil 2016 sõlmitud laenulepingust tulenevate nõuete täitmine“ ning müüa loeb selles osas ostuhinna kaebaja poolt endale tasutuks (tl 51). Seega pidi Maamees OÜ olema andnud CBB Property Partners UÜ-le (tema õiguseellasele Kapitalin OÜ-le) laenu ning kaebaja tasus sisuliselt seda laenu CBB Property Partners UÜ eest. Ei ole usutav, et kui äriühingute vahel on sellised seosed ning üks äriühing (kaebaja) täidab teise äriühingu (CBB Property Partners UÜ) kohustusi, siis viimane äriühing tegelikult ei tea selle tehingu, mille kaudu tema kohustusi täideti, tegelikke asjaolusid.
10.Kahju tekkimisega seoses märgib ringkonnakohus veel seda, et isegi kui uskuda kaebaja väiteid arendusprojekti olemasolust ning investori loobumisest, siis on hetkeseisuga täiesti hüpoteetiline väide, et see põhjustas kaebajale kahju. Ringkonnakohus ei näe põhjust välistada võimalust, et kaebajal õnnestub uus investor kaasata hoopiski kasulikumatel tingimustel. Samuti ei ole majanduse viimaste aastate arenguid arvestades alust arvata, et mõningane viivitus arendusprojektiga tõi kaebajale kahju. Välistatud pole, et hilisem majandusseis oli kaebaja jaoks isegi soodsam.
11.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga iseenesest selles, et tuvastamiskaebuse lahendamise raames ei pea kaebaja ära tõendama kahju täpset suurust. Ent tuvastamiskaebuse esitamisel peab kaebaja ära näitama siiski asjaolud, millest lähtuvalt ta leiab, et talle on kahju tekitatud. Vastasel juhul pole võimalik kohtul hinnata hüvitamisnõude perspektiivikust. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et käesolevas asjas ei ole kaebaja ära näidanud selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et talle on kahju tekitatud. Tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatav lihtsalt selleks, et kaebaja saaks veenduda oma arvamuse õigsuses või tuua vastustajale kaasa negatiivseid tagajärgi. Arvestades seda, et kaebajat esindas vandeadvokaat, ei ole piisavate kahju hüvitamist kinnitavate asjaolude näitamata jätmine õigustatav ka kaebaja menetlusliku kogenematusega.
12.Kuna eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et kaebaja väidetav hüvitisenõue oleks perspektiivitu, siis pole kaebajal ka tuvastamiskaebuse esitamise õigust. Seetõttu tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ning jätab kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Et kaebus jääb rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu, ei anna ringkonnakohus hinnangut sellele, kas vastustaja tegevus oli õiguspärane või mitte.
13.Kaebaja poolt halduskohtus kantud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) jääb HKMS § 108 lg 1 järgi tema enda kanda. Apellatsioonimenetluses kaebaja poolt kantud menetluskulud 1092 eurot jäävad samuti tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.