X.X. kaebus Maksu- ja Tolliameti 11.05.2018 korralduse nr 12.2-3/041286-7 ja 11.07.2018 vaideotsuse nr 6-1/41322 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks lõpetada 11.05.2018 korraldusega nr 12.2-3/041286-7 määratud sunniraha sissenõudmine ja esitada kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avaldus
Menetlusosalised
Kaebaja – X.X., volitatud esindaja v.adv Tarvo Lindma Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Rivo Koemets
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.X. kaebus täies ulatuses rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja kohtuotsuse punktides 1 ja 41 nimetatud isiku nimed tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 05.12.2018.
Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 11.04.2018 korralduse nr 12.2-3/041286-6, millega kohustas X.X.t kui kolmandat isikut tulema maksuhalduri ametiruumidesse 19.04.2018 suulise teabe andmiseks OÜ XXX majandustehingute kohta perioodil, kui ta oli juhatuse liige. Korraldus sisaldas hoiatust, et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendab MTA sunniraha, mille suurus on suulise teabe andmata jätmisel esimesel korral 200 eurot.
2.X.X. teavitas 19.04.2018 e-kirja teel MTA-d, et ei saa tulla nõutud ajal seletusi andma, kuna on haigestunud.
3.MTA maksuaudiitor Tiina Koit vastas 20.04.2018 X.X.le e-kirjaga, milles märkis, et võtab tema haigestumise teadmiseks ja ootab teda suulist teavet andma 10.05.2018 kell 10.30. 1(8)
Maksuaudiitor palus edastada e-posti teel arsti tõendi või koopia haiguslehest. X.X. tõendit ega koopiat haiguslehest ei edastanud.
4.X.X. abikaasa ilmus 10.05.2018 MTA ametiruumidesse ja teatas maksuaudiitorile koheselt, et X.X. ei saa tulla nõutud ajal suulist teavet andma, sest ta on jätkuvalt haige.
5.MTA tegi 11.05.2018 korralduse nr 12.2-3/041286-7, millega andis X.X.le sunniraha 200 euro tasumiseks tähtaja 10 päeva korralduse kättesaamisest arvates. Korralduses on selgitatud, et sunniraha tuleb tasuda seetõttu, et X.X. on jätnud MTA 11.04.2018 korralduse nr 12.2-3/041286-6 selles märgitud tähtajaks 19.04.2018 täielikult täitmata. MTA pikendas korralduse täitmise tähtaega ning kohustas teda ilmuma teabe andmiseks 10.05.2018 kell 10.30. X.X. jättis korralduse täitmata ning ei teatanud ka korralduse täitmist takistavatest teguritest. MTA määras kohustuse täitmiseks uue tähtaja ja kohustas X.X.t tulema korralduses nõutud teabe andmiseks 05.06.2018 kell 14.00 MTA ametiruumidesse. MTA hoiatas, et korralduse teisel korral täitmata jätmisel rakendatakse 06.06.2018 sunniraha, mille suurus on suulise teabe andmata jätmisel 320 eurot. X.X. sai korralduse kätte 04.06.2018.
6.X.X. esitas MTA-le vaide 11.05.2018 korralduse kehtetuks tunnistamiseks ja korralduse täitmise ja sunniraha sissenõudmise peatamiseks kuni vaide alusel korralduse kohta tehtava lahendi jõustumiseni.
X.X. käis 05.06.2018 MTA ametiruumides suulisi seletusi andmas.
MTA jättis 11.07.2018 vaideotsusega nr 6-1/4132-2 vaide rahuldamata.
9.X.X. esitas 26.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 11.05.2018 korralduse nr 12.2-3/041286-7 ja MTA 11.07.2018 vaideotsuse nr 6-1/4132-2 tühistamiseks ning MTA maksuaudiitori Tiina Koidu 20.04.2018 e-kirja kui haldusakti tühisuse tuvastamiseks.
10.Tallinna Halduskohus võttis 30.07.2018 määrusega kaebuse menetlusse, tõlgendades kaebust selliselt, et kaebaja nõuab MTA 11.05.2018 korralduse nr 12.2-3/041286-7 ja 11.07.2018 vaideotsuse nr 6-1/4132-2 tühistamist.
11.Kaebaja esitas kohtule 04.09.2018 avalduse kaebuse täiendamiseks järgnevate nõuetega tulenevalt eesmärgist vältida õigusvastaselt määratud ning kaebuses vaidlustatud sunniraha sissenõudmist: 1) Kohustada MTA-d lõpetama 11.05.2018 korraldusega nr 12.2-3/041286-7 määratud sunniraha sissenõudmine X.X.lt; 2) juhul, kui MTA on asunud sunniraha sisse nõudma kohtutäituri kaudu, kohustada MTA-d esitama täiturile täitemenetluse lõpetamise avaldus.
12.Tallinna Halduskohus võttis 05.09.2018 määrusega vastu kaebuse muutmise ja luges kaebuse nõueteks MTA 11.05.2018 korralduse nr 12.2-3/041286-7 ja 11.07.2018 vaideotsuse nr 61/4132-2 tühistamise ning Maksu- ja Tolliameti kohustamise lõpetada 11.05.2018 korraldusega nr 12.2-3/041286-7 määratud sunniraha sissenõudmine ja esitada kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avaldus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
13.Kaebaja leiab, et MTA 11.05.2018 korraldus on vastuolus seadusega ja tuleb seetõttu tühistada. Kuna MTA jättis korraldusele esitatud vaide rahuldamata, tuleb ka MTA 11.07.2018 vaideotsus tühistada.
14.Korralduse põhjendamine MTA 11.04.2018 korralduse 19.04.2018 täitmata jätmise kohta on asjakohatu ning ei saa vaidlustatava korralduse andmise seisukohalt omada mistahes õiguslikku tähendust, kuivõrd MTA ise pikendas 11.04.2018 korralduse täitmise tähtaega kuni 10.05.2018. Seda on MTA korralduses ka ise märkinud ning samuti on MTA selle põhjenduse asjakohatust möönnud vaideotsuses. Kuna aga vaideotsusega ei ole korraldust vastavas osas kehtetuks 2(8)
tunnistatud, jääb kaebaja nimetatud väite ja põhjenduse juurde ning leiab, et 11.05.2018 korraldus ei ole nimetatud osas õige ja põhjendatud.
15.Kaebaja teatas oma abikaasa kaudu MTA-le 10.05.2018 kell 10.00, et ei saa tulla suulisi seletusi andma, kuna on jätkuvalt haige. Haigus ja muud tervislikud põhjused on seaduslikuks takistuseks teabe andmise kohustuse tähtaegselt täitmisele ning sellise takistuse tõttu kohustuse mittetäitmisega ei saa kaasneda kaebajale negatiivseid õiguslikke tagajärgi. Seetõttu on sunniraha kohaldamine ainuüksi nimetatud põhjusel alusetu. Kaebaja leiab, et kohus ega maksuhaldur ei ole pädevad andma meditsiinilist hinnangut selle kohta, kas haigus takistas maksuhalduri juurde ilmumist või mitte. Kaebaja oli haige, avaldas seda maksuhaldurile ja väitis, et ei saa seetõttu osaleda teabe andmisel ettenähtud ajal. Kaebaja leiab, et seda asjaolu ei ole ümber lükatud. Siinjuures on oluline see asjaolu, et maksuhaldur põhimõtteliselt aktsepteeris esimesel korral kaebaja väidet haiguse ja sellest tingitud takistuse kohta. Kaebaja leiab, et teisel korral selle mitteaktsepteerimine ei ole millegagi põhjendatud. Lisaks, arvestades Eesti ravikindlustuse eripära, on tavaline, et isikud ei pöördu haiguse korral igakordselt arsti poole, kuna selleks puudub mõistlik vajadus. Kaebaja leiab, et primaarne on teavitamine haigusest ning see on kriteerium, millest lähtudes saab määrata teabe andmiseks kohale ilmumata jätmise õiguslikke tagajärgi. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et sunniraha määramise korraldus tehti just seetõttu, et maksuhalduri algse seisukoha kohaselt ei teavitatud ilmumata jätmise takistusest. Päev pärast teabe andmiseks määratud tähtpäeva sunniraha määramine sai tugineda üksnes sellel, et ei teavitatud ning selliselt koheselt sunniraha määrates pidi maksuhaldur eeldama, et oluline on just teatamata jätmine ning takistuse enda tõendamine ei olnud primaarne ega võimalik.
16.MTA ei ole andnud haldusakti ei korralduse ega otsuse vormis, mis kohustaks maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg 1 ja 3 tähenduses kaebajat ilmuma 10.05.2018 kell 10.30 maksuhalduri juurde suulisi selgitusi andma. MTA maksuaudiitori 20.04.2018 e-kiri ei ole ega saa olla käsitatav haldusaktina. Nimetatud e-kiri ei vasta ühelegi haldusaktile esitatavale sisu- ega vorminõudele. Haldusakti tühisuse küsimus saab tõusetuda üksnes juhul, kui dokumendil on olemas elementaarsedki haldusakti tunnused, mida aga antud juhul pole, mistõttu leiab kaebaja, et antud juhul isegi ei tõusetu nimetatud dokumendi kui haldusakti tühisuse küsimust. Sellele vaatamata, kui kohus leiab, et siiski tuleb lahendada küsimus nimetatud e-kirja kui haldusakti võimalikust tühisusest, esitab kaebaja ka kaebuses sellekohase nõude. Kuna puudub haldusakt kaebajale kohustuse panemise kohta, ei ole ega saa lugeda ka täidetuks sunniraha kohaldamise hoiatuse nõuet. Sunniraha kohaldamise hoiatust pole e-kirjas nimetatud.
17.Jättes kõrvale kõik eeltoodud asjaolud ning eeldades, et kaebajal oli kehtiv ja seaduslik kohustus 10.05.2018 kell 10.30 minna maksuhalduri juurde suulisi selgitusi andma ning isegi eeldades, et selle kohustuse täitmiseks puudus seaduslik takistus, on sunniraha kohaldamine sellele vaatamata antud juhul õigusliku aluseta. Kaebaja leiab, et teabe andmise kohustuse mittetäitmise eest sunniraha kohaldamine (selle sissenõutavaks muutumine) pärast teabe andmise kohustuse täitmist on põhjendamatu. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja täitis 05.06.2018 teabe andmise kohustuse. Korraldus sunniraha tasumise kohta muutus täidetavaks alles 14.06.2018 ehk üheksa päeva pärast seda, kui kohustus, mille täitmist kaebaja poolt soovis MTA sunnirahaga tagada ja sundida, oli juba täidetud. Kaebaja leiab, et sunniraha kohaldamine ja sissenõudmine on lubamatu olukorras, kus kohustus ise on juba täidetud enne sunniraha sissenõudmist ja sissenõutavaks muutumist. Sunniraha kohustuse eesmärgiks on mõjutada isikut täitma oma kohustust, mitte isikut karistada. Antud juhul oli nõutud kohustus täidetud enne kui tekkis sunniraha tasumise kohustus, mistõttu on antud juhul korraldusega sunniraha kohaldamisel sisuliselt karistuslik iseloom. Kaebajale jääb arusaamatuks, millise pärast 14.06.2018 (s.o sunniraha sissenõutavaks muutumise aeg) eksisteeriva konkreetse kaebaja kohustuse täitmist peaks sunniraha mõjutama. Seega on sunniraha kohaldamine alusetu ja korraldus vastavas osas õigusvastane.
18.Tulenevalt eesmärgist vältida õigusvastaselt määratud ning kaebuses vaidlustatud sunniraha sissenõudmist, täiendas kaebaja kaebust nõuetega kohustada MTA-d lõpetama 11.05.2018 3(8)
korraldusega nr 12.2-3/041286-7 määratud sunniraha sissenõudmine ja juhul, kui MTA on asunud sunniraha sisse nõudma kohtutäituri kaudu, kohustada MTA-d esitama kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avaldus. Vastustaja seisukohad
19.Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja leiab, et MTA 11.05.2018 korraldus nr 12.2-3/041286-7 ning 11.07.2018 vaideotsus nr 6-1/4132-2 on õiguspärased ning puuduvad alused nende tühistamiseks.
20.Vastustaja leiab, et kaebuses on sisu poolest korratud samu väiteid nagu vaides. Nende väidete osas on MTA oma 11.07.2018 vaideotsuses juba seisukoha võtnud ning ei pea vajalikuks hakata neid dubleerima. Vastustaja palub kohtul asja lahendamisel vaideotsuse seisukohtadega arvestada.
21.Kui kaebaja väidab, et tema haigestumine oli mõjuvaks põhjuseks korralduse täitmata jätmiseks, siis oleks tulnud tal esitada põhjendatud taotlus tähtaja pikendamiseks või kui tähtaeg oli mõjuval põhjusel mööda lastud, siis esitada põhjendatud taotlus menetlustähtaja ennistamiseks. See oleks tulnud aga esitada kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist. Kaebaja ei ole vastavaid taotlusi maksuhaldurile esitanud. Samuti ei ole kaebaja esitanud oma väite tõendamiseks arsti tõendit ega ka haiguslehe koopiat, mille pinnalt oleks võimalik hinnata haigestumise mõjusust korralduse täitmisele. Maksuhaldur palus juba 20.04.2018 e-kirjas kaebajal vastavad dokumendid edastada, kuid kaebaja ei ole neid maksuhaldurile edastanud. Samuti ei esitanud ta neid oma väidete tõendamiseks vaidemenetluses ega ka kaebusega kohtule.
22.Efektiivse maksumenetluse läbiviimine on oluline avalik huvi, mistõttu ei saa praktikas kergekäeliselt aktsepteerida isikute paljasõnalisi väiteid haigeks olemise kohta, vaid korralduste täitmata jätmise põhjuste mõjusus peab olema kontrollitav. Seega antud juhul palus maksuhaldur kaebaja haigusest teada saades esitada ka arstitõendi või koopia haiguslehest. Vastustaja nõustub kaebajaga, et kohus ega maksuhaldur ei ole pädevad andma meditsiinilist hinnangut selle kohta, kas haigus takistas kaebajal maksuhalduri juurde ilmumist. Seega leiab vastustaja, et selleks oleks kaebajal endal tulnud pädeva meditsiinitöötaja poole, kelle tõend oleks saanud seda maksuhaldurile ja kohtule kinnitada. Erinevalt kaebajast leiab vastustaja, et maksuhalduril ei olnud kohustust sellist väidet hakata ümber lükkama, vaid kaebajal oli kohustus esitada oma väidete tõendamiseks asjakohased tõendid.
23.Vastustaja ei nõustu ka sellega, et takistusest teavitamine on kriteerium, millest lähtudes saab määrata teabe andmiseks kohale ilmumata jätmise õiguslikke tagajärgi. Vastustaja võtab omaks kaebaja väite, et 10.05.2018 teatas kaebaja abikaasa maksuaudiitorile, et kaebaja ei tule 10.05.2018 suulisi seletusi andma, sest ta on jätkuvalt haige. MTA 11.05.2018 sunniraha tasumise korralduses on kirjas, et sunniraha tuleb tasuda seetõttu, et korraldus jäi tähtajaks täitmata, mitte seetõttu, et maksuhaldurit ei teavitatud. Kuna isik ei olnud uueks täitmise tähtajaks, mis oli peaaegu kuu aega hiljem, esitanud ikka veel temalt palutud arstitõendit või haiguslehe koopiat, leidis maksuhaldur, et kaebaja abikaasa teavitust ei saa käsitleda kui põhjendatud taotlust MKS-i mõttes. MKS nõuab tähtaegade pikendamise ja ennistamise korral menetlusosaliselt taotluste põhjendamist. Märkimist väärib ka asjaolu, et uue tähtaja puhul ei vaevunud kaebaja maksuhaldurit ka isiklikult teavitama, sarnaselt 19.04.2018 e-kirjale.
KOHTU PÕHJENDUSED
24.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
25.Kaebaja leiab, et sunniraha rakendamine oli õigusvastane ja seetõttu on õigusvastane ka sunniraha sissenõudmiseks toimuv täitemenetlus. Vaidlus puudub selles, et MTA 11.04.2018 4(8)
korraldusega nr 12.2-3/041286-6 kohustati kaebajat kolmanda isikuna tulema maksuhalduri ametiruumidesse 19.04.2018. Samuti puudub vaidlus selles, et MTA määras 20.04.2018 e-kirjaga suulise teabe andmise uueks päevaks 10.05.2018. Menetluse kestel on vastustaja võtnud omaks, et kaebaja abikaasa, kes ilmus 10.05.2018 MTA ametiruumidesse suulist teavet andma, teatas maksuaudiitorile, et kaebaja ei tule 10.05.2018 suulisi seletusi andma, sest ta on jätkuvalt haige. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebajal oli mõjuv põhjus MTA ametiruumidesse mitteilmumiseks, mis pidanuks tingima sunniraha rakendamata jätmise 11.05.2018 korraldusega. Kaebaja leiab, et sunniraha poleks pidanud rakendama, sest ta teavitas MTA-d oma haigusest. MTA leiab, et sunniraha rakendamine oli õiguspärane, sest kaebaja ei esitanud haiguse kohta tõendeid ega taotlenud tähtaja (10.05.2018) pikendamist ega ennistamist.
26.MKS § 67 lg 1 kohaselt võib maksuhaldur MKS §-s 60-62 sätestatud kohustuste tähtaja määramisel teha hoiatuse, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. Hoiatust on täpsemalt reguleeritud MKS §-s 136. Isikule, kelle suhtes soovitakse sunnivahendit kasutada, antakse kohustuse täitmiseks tähtaeg ja teda hoiatatakse, et kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunnivahendeid (lg 1). Hoiatus vormistatakse kirjalikult. Hoiatuse võib teha ka haldusaktis, mille täitmise tagamiseks sunnivahendit rakendatakse (lg 2). MKS § 67 lg 2 sätestab, et kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt MKS §-dele 128-132.
27.Esmalt selgitab kohus nõuetega seonduvat. Kaebaja on esitanud MTA 11.05.2018 korralduse nr 12.2-3/041286-7 tühistamise nõude. Nimetatud korraldusega anti kaebajale sunniraha 200 euro tasumiseks tähtaeg. Eelnevalt oli MTA teinud 11.04.2018 korralduse, milles kaebajat hoiatati sunniraha rakendamise eest ja määrati kindlaks sunniraha summa, juhuks kui kaebaja ei täida korraldust määratud tähtpäeval (alguses 19.04.2018, seejärel 10.05.2018). Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-72-14 p-s 13 selgitanud, et asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 10 lg 1 kohaselt määratakse sunniraha kindlaks hoiatusega ning et sunniraha maksmise kohustus tekib juhul, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata (ATSS § 2 lg 1). Seega pole sunniraha maksmise kohustuse tekitamiseks tarvis vormistada sunniraha määramise otsust. Ettekirjutuse täitmise kontroll (järelkontroll) viiakse läbi ja sunniraha rakendatakse toimingutega (vt asendustäitmise ja sunniraha seaduse eelnõu seletuskiri, IX Riigikogu, 458 SE, § 9 lg 1 ja § 16 lg 1 selgitus). Seega ei ole MTA 11.05.2018 korraldus nr 12.2-3/041286-7 mitte haldusakt, vaid toiming.
28.Eeltoodust tulenevalt tuleb MTA 11.05.2018 korralduse nr 12.2-3/041286-7 tühistamise nõue jätta rahuldamata juba seetõttu, et toimingu tühistamine ei ole halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 punkti 1 kohaselt lubatav. Toimingu puhul oleks lubatav nõue õigusvastasuse tuvastamine. Kohus saab kontrollida MTA 11.05.2018 korralduse nr 12.2-3/0412867 õigusvastasust kohustamisnõude raames, sest MTA poolt sunniraha sissenõudmise lõpetamise ja kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamise eelduseks on see, et vastustaja on õigusvastaselt sunniraha rakendanud. Seega kontrollib kohus järgnevalt, kas MTA rakendas 11.05.2018 korraldusega nr 12.2-3/041286-7 sunniraha õigusvastaselt.
29.ATSS § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. ATSS §-s 12 on sätestatud erandid, kuid need ei ole käesolevas vaidluses asjakohased.
30.MTA kohustas kaebajat suulise teabe andmiseks MTA ametiruumidesse ilmuma 11.04.2018 korraldusega nr 12.2-3/041286-6. Tegemist on kehtiva ettekirjutusega, mis on kaebajale teatavaks tehtud ja mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Esmalt pidi kaebaja ilmuma 19.04.2018. Kaebaja andis 19.04.2018 kell 07.08 e-kirja teel maksuaudiitorile teada, et on haigestunud ega saa tulla samal 5(8)
päeval kell 10.30 suulisi seletusi andma. MTA vastas 20.04.2018 e-kirjaga, et kaebajat oodatakse seletusi andma 10.05.2018 kell 10.30.
31.Kaebaja on märkinud, et vastustaja ei ole andnud haldusakti ei korralduse ega otsuse vormis, mis kohustaks MKS § 61 lg 1 ja 3 tähenduses kaebajat ilmuma 10.05.2018 kell 10.30 maksuhalduri juurde suulisi selgitusi andma. Seetõttu leiab kaebaja, et täitmata on sunniraha kohaldamise eest hoiatamise nõue. Vastab tõele, et MTA ei ole vormistanud haldusakti, millega kohustataks kaebajat uuel tähtajal suulisi seletusi andma. Samas ei ole täiendava haldusakti vormistamine vajalik. Kaebajale oli tema kohustus teada juba MTA 11.04.2018 korraldusest. Tallinna Ringkonnakohus on 25.11.2016 kohtuotsuse nr 3-15-2095 punktis 12 leidnud, et MTA ei pea korralduse täitmise tähtaja pikendamise aktsepteerimise korral tegema uut sunniraha rakendamise hoiatust. Kui maksuhaldur määrab haldusakti täitmiseks uue tähtaja, on keskmisele mõistlikule inimesele üheselt arusaadav, et muu haldusaktis kirjapandu jääb samaks (käesolevas juhul 11.04.2018 haldusaktis kirjapandu). MKS § 135 lg 2 lausete 2 ja 4 eesmärk on tagada, et isik oleks uuest tähtajast informeeritud sama hästi kui esialgu määratud tähtajast. Tulenevalt MKS § 10 lg-st 3 ei olnud tähtaja muutmise kohta uute otsuste vormistamine otstarbekas. MKS § 10 lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Praegusel juhul pole vaidlust, et tähtaja muutmine tehti kaebajale 20.04.2018 e-kirja teel teatavaks. MKS § 10 lg-s 3 sätestatud põhimõtet silmas pidades ei ole seega põhjust vastustajale ette heita, et tähtaja pikendamise kohta ei antud eraldi haldusakti ega tehtud uut hoiatust sunniraha kohta.
32.Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui maksuhaldur oleks pidanud 20.04.2018 e-kirja vormistama haldusaktina, ei esineks haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 sätestatud tühisuse aluseid. E-kirjast selgub selle saatnud haldusorgan ja e-kirja adressaat. E-kirja on saatnud MTA maksuaudiitor. MTA peadirektori 23.11.2012 käskkirja nr 376-P „Volituste andmine maksuauditi osakonna ametnikele“ punkti 2.3.2 kohaselt on maksuaudiitoritel volitus teha otsuseid menetlustähtaja pikendamise kohta. E-kiri ei kohusta toime panema õigusrikkumist ja see on täitmiseks piisavalt selge.
33.Vaidlusaluses 11.05.2018 korralduses on vastustaja märkinud, et kaebaja jättis oma kohustuse 19.04.2018 täielikult täitmata, kuid kuna MTA oli nimetatud tähtaega pikendanud ja ka see tähtaeg oli möödunud, siis on arusaadav, et vastustaja pidas silmas 10.05.2018 täitmata jäänud kohustust. Sealjuures on korralduses märgitud, et kaebaja jättis ka 10.05.2018 korralduse täitmata. Seega on korraldust tervikuna lugedes arusaadav, millisel kuupäeval kohustuse täitmata jätmist kaebajale ette heidetakse.
34.Kuna puudub vaidlus, et kaebaja ei täitnud korraldust 10.05.2018, saaks sunniraha rakendamise välistada ainult mõjuv põhjus mitteilmumiseks. Kaebaja väidab, et ta oli 19.04.2018 ja 10.05.2018 haige. Haigust saab pidada mõjuvaks põhjuseks ettekirjutus täitmata jätta, kui see takistas isikul kohale ilmumist. Kohus ei nõustu aga kaebaja seisukohaga, et haiguse puhul piisab selle kohta teavitamisest. Selleks, et menetlusosalised ei hakkaks pahatahtlikult kohustuste täitmist vältima või edasi lükkama, tuleb kõikvõimalikud kohustuse täitmise takistused maksuhaldurile ära tõendada. Seega nõudis MTA õigustatult 20.04.2018 e-kirjas kaebajalt arstitõendit või koopiat haiguslehest. Kaebaja nõutud tõendit ei esitanud. Ka kohus nõudis kaebajalt haiguse kohta tõendi esitamist, misjärel selgus, et kaebaja ei pöördunudki haiguse ajal arsti poole, sest leidis, et selleks puudub mõistlik vajadus. HKMS § 59 lg 1 esimene lause sätestab, et menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kuna kaebajal puuduvad tõendid selle kohta, et ta 10.05.2018 ja ka 19.04.2018 haige oli ja tõendit on võimatu tagantjärele hankida, tuleb lugeda, et kaebajal puudus ettekirjutuse täitmata jätmiseks mõjuv põhjus. Ka vastustaja esitatud ekraanipildid kaebaja avalikest sotsiaalmeedia postitustest viitavad pigem sellele, et kaebaja ei olnud 19.04.2018 ja 10.05.2018 haige. Eluliselt on 6(8)
väheusutav, et isik suudab 19.04.2018 haige olles juba 20.04.2018-22.04.2018 ning 10.05.2018 haige olles juba 11.05.2018-12.05.2018 olla kehaliselt aktiivne, sealhulgas võtta treenerina osa üritustest nii Eestis kui välismaal.
35.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et maksuhaldur aktsepteeris 20.04.2018 e-kirjas väidet haiguse kohta. Maksuhaldur on 20.04.2018 e-kirjas ettekirjutuse täitmise uueks kuupäevaks määranud 10.05.2018, kuid on ühtlasi nõudnud arstitõendi või haiguslehe koopia esitamist. Kaebaja ei saanud eeldada, et tõendi esitamata jätmisel ei ole tagajärgi. Kui kaebaja ka 10.05.2018 MTA ametiruumidesse ei ilmunud, ei andnud maksuhaldur kaebajale täiendavat võimalust esitada ettekirjutuse täitmist takistava haiguse kohta tõend. Kohtu hinnangul oli see põhjendatud, sest kaebaja oli selleks ajaks juba teadlik, et väited haigeks olemise kohta peavad olema tõendatud ja maksuhaldur ootas endiselt tõendit 19.04.2018 ettekirjutuse täitmist takistanud haiguse kohta. Kaebaja abikaasa teavitas maksuaudiitorit 10.05.2018 sellest, et kaebaja on jätkuvalt haige ega saa kohale ilmuda, kuid taoline suuline informeerimine ei asenda kaebaja enda esitatud põhjendatud taotlust ettekirjutuse täitmise tähtaja muutmiseks. Seega ei olnud vastustajal kohustust kaaluda tähtaja pikendamist või ennistamist.
36.Kohtul puudub alus arvata, et sunnivahendi liik ja selle kohaldamise viis olid ebaproportsionaalsed. Vastustaja määratud sunniraha ei ole ebamõistlikult kõrge. MKS § 67 lg 3 kohaselt ei või sunniraha sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks esimesel korral ületada 640 eurot. MTA ei ole sunniraha määramisel MKS § 67 lg-ga 3 vastuollu läinud. Sunniraha on määratud maksimaalsest määrast väiksemas määras.
37.ATSS § 8 lg-s 3 on sätestatud, millal sunnivahendit rakendada ei tohi. Praeguses asjas neid aluseid ei esine.
38.Kaebaja leiab, et sunniraha sissenõudmine on lubamatu, sest sunniraha sissenõutavaks muutumise ajaks (14.06.2018) oli kaebaja ettekirjutuse täitnud. Nimelt käis kaebaja 05.06.2018 MTA-le suulist teavet andmas. Kohus selgitab, et sunniraha summas 200 eurot, mida MTA 11.05.2018 korralduses rakendati, oli seotud MTA 11.04.2018 korralduses nr 12.2-3/041286-6 sisalduva ettekirjutusega tulla suulist teavet andma esmalt 19.04.2018 ja seejärel 10.05.2018. MTA 11.05.2018 korralduses sisaldub hoiatus, et kui kaebaja jätab korralduse teisel korral täitmata ega ilmu 05.06.2018 kell 14.00 maksuaudiitori juurde nõutud teavet andma, rakendatakse 06.06.2018 sunniraha, mille suurus on suulise teabe andmata jätmisel 320 eurot. Kuna kaebaja ei täitnud ettekirjutust esimesel korral, rakendas maksuhaldur sunniraha summas 200 eurot ja andis seejärel kaebajale teise võimaluse ettekirjutuse täitmiseks, hoiatades teda juba suurema sunniraha eest. Seega täitis kaebaja ettekirjutuse 05.06.2018 teise hoiatuse tõttu, vältimaks suuremas summas sunniraha rakendamist. Kuna 11.05.2018 korralduse tegemise aja seisuga olid esmakordseks sunniraha rakendamiseks kõik eeldused täidetud, ei saanud kaebaja hilisema suulise teabe andmisega juba rakendatud sunniraha tasumise kohustust kõrvaldada. Sellise tõlgenduse korral muutuks MTA määratud ettekirjutuse täitmise tähtajad sisutuks, sest isik saaks ettekirjutuse täitmisega viivitada kuni sunniraha vabatahtliku tasumise tähtaja lõpuni. Kohus leiab, et taolise menetluse venitamise võimaluse loomine ei olnud ATSS-i väljatöötamisel seadusandja eesmärk. MTA on vaideotsuses selgitanud, et üheks sunniraha rakendamise eesmärgiks on tagada kohustuse täitmine tähtaegselt ning kui isik ei ole kohustust tähtaegselt täitnud, tulebki tal tasuda sunniraha. Ka MKS § 67 lg-s 2 on sätestatud, et sunniraha peab tasuma, kui isik ei ole sunniraha hoiatust sisaldava haldusaktiga pandud kohustust tähtaegselt täitnud. MKS-s ei ole sätestatud ühtegi erandit, mis võimaldaks isikul juba rakendatud sunniraha tasumise kohustusest hiljem vabaneda.
39.Kokkuvõttes leiab kohus, et MTA 11.05.2018 korralduse nr 12.2-3/041286-7 tühistamise nõuet ei saa rahuldada, sest tegemist on toiminguga. Kohtu hinnangul on tegemist õiguspärase toiminguga, mistõttu on ka MTA 11.07.2018 vaideotsus nr 6-1/4132-2 õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Kuna sunniraha rakendamine 11.05.2018 korraldusega nr 12.2-3/041286-7 oli õiguspärane, on ka selle alusel toimuv sunniraha sundtäitmine õiguspärane. Seega ei saa rahuldada ka nõuet kohustada MTA-d lõpetama 11.05.2018 korraldusega nr 12.2-3/041286-7 määratud 7(8)
sunniraha 200 euro sissenõudmine ja esitada kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avaldus. Kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata.
40.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
41.Kaebaja on taotlenud, et HKMS § 175 lg 3 alusel piirataks jõustunud kohtulahendis avaldatavaid andmeid selliselt, et kaebaja ning OÜ XXX nimed asendatakse tähemärgiga ning ei avaldata registrikoodi, isikukoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad neid üheselt identifitseerida. HKMS § 175 lg 3 esimene lause sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohus rahuldab taotluse ja asendab kohtuotsuses kaebaja ning teise taotluses nimetatud isiku nimed tähemärgiga. Muid andmeid, mis võimaldavad andmesubjekte üheselt identifitseerida, käesolev kohtuotsus ei sisalda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.