XXXX(XXXX) seatud eestkoste jätkumise vajalikkuse otsustamine ja talle määratud eestkostja ametiaja pikendamine kohtu algatusel
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita asjas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isik: XXXX (isikukood XXXX, elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele XXXX, tegelik viibimiskoht käesoleval ajal XXXX); Puudutatud isik: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX); Puudutatud isiku XXXXelukohajärgne kohalik omavalitsus: Tallinna linn Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht Ehitajate tee 109a, 13514 Tallinn); Puudutatud isikule XXXXriigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Marina Valge (Osaühing Advokaadibüroo Valge & Uiga, registrikood 10050795, asukoht Vanemuise 21A, 51014 Tartu).
RESOLUTSIOON
1.Tuvastada, et eestkoste jätkumine XXXX(XXXX, isikukood XXXX) üle tema kõigi asjade ajamiseks on eestkostetava huvide kaitseks vajalik.
3.Kohus kontrollib, kas eestkoste jätkumine XXXX üle on XXXX huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada hiljemalt 17.11.2021.
5.XXXX ei saa piisavalt aru abielu sõlmimise ega muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
6.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.
7.XXXX ülesanneteks on XXXX esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamine, samuti XXXX esindamine kõigis
õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.
8.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta 15. detsembril. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele.
9.Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi XXXX varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
10.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest.
11.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Menetluskulude jaotamine
12.Jätta XXXX riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja XXXX kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest isik, kellele eestkostja määramist menetleti; isik, kes eestkostjaks määrati; isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 531 lõikele 1 kehtib ja kuulub täitmisele kohtumäärus alates kohtumääruse teatavakstegemisest eestkostjale. Tsiviilasja asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses on XXXX(XXXX) seatud eestkoste jätkumise vajalikkuse otsustamine ja talle määratud eestkostja ametiaja pikendamine kohtu algatusel. Tallinna Linnakohtu 28.11.2000 kohtuotsusega tsiviilasjas 2/3/23-6919/00 tunnistati XXXX teovõimetuks, määrates tema eestkostjaks XXXX (surnud XXXX, isikukood XXXX). Harju Maakohtu 15.12.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-10-50663 pikendati XXXXüle seatud eestkostet ja talle määratud eestkostja, XXXX, ametiaega. Harju Maakohtu 29.01.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-1460986 määrati XXXXeestkostjaks XXXXtähtajaga kuni 15.12.2016.
2.Harju Maakohus algatas käesoleva hagita asja menetluse oma 14.09.2016 kohtumäärusega, kaasates menetlusse puudutatud isikud XXXX, XXXXja Tallinna linna Haabersti Linnaosa Valitsuse. Samuti määras kohus, juhindudes TsMS § 520 lõike 2 punktist 2, XXXXriigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabikulusid ning määras XXXXsuhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi.
3.Puudutatud isiku XXXXelukohajärgne kohalik omavalitsus Tallinna linn Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu kinnitas oma 04.10.2016 kohtule saadetud seisukohas, et XXXXüle seatud eestkoste jätkumine on vajalik. Lisaks kinnitas Haabersti Linnaosa Valitsuse esindaja, et kuivõrd XXXXon sobiv isik täitmaks XXXXeestkostja ülesandeid, tuleks XXXXametiaega XXXXeestkostjana pikendada.
4.Puudutatud isikule XXXXriigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marina Valge leidis oma 28.10.2016 kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et kuivõrd XXXXeestkostevajadus ei ole ära langenud, tuleks tema üle seatud eestkostet pikendada. Samuti on põhjendatud XXXXmääratud eestkostja, XXXX, kes XXXXmeeldib, ametiaja pikendamine.
5.XXX
6.Tartu Maakohus kuulas 04.10.2016 TsMS § 524 lõike 1 alusel isiklikult erinõude korras ära puudutatud isiku XXXX. Kohtunik veendus vahetu mulje põhjal, et XXXX ei ole võimeline tema suhtes käiva eestkoste pikendamise menetluses oma tahet väljendama. Seejuures kinnitas XXXX, kes küll ei teadnud, kes XXXXtalle on, et talle XXXXmeeldib.
7.Kohus kuulas 10.11.2016, juhindudes TsMS § 525 lõikest 3, isiklikult ära ka puudutatud isiku XXXX, kes selgitas, et XXXX on tema endise elukaaslase XXXX, kes suri aastal 2014, tütar. XXXXmärkis, et ta käib XXXXt vaatamas korra kuus. Seejuures helistab ta talle aga igal nädalavahetusel. Kaks korda aastas viib ta XXXXka oma koju. Lisaks kinnitas XXXX, et ta on jätkuvalt valmis täitma XXXXeestkostja ülesandeid. Kohtumääruse põhjendused
8.Vastavalt TsMS § 528 lõikele 1 kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lõike 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Eestkoste seadmise eelduseks täisealisele isikule on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 203 lõike 1 kohaselt asjaolu, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
9.Vastavalt TsMS § 528 lõikele 2 ei pea eestkostja ülesannete muutmisel, uue eestkostja määramisel või eestkostja ametiaja pikendamisel uut ekspertiisi tegema ega eestkostetavale menetluseks esindajat määrama, kui: 1) eestkostja ülesandeid oluliselt ei laiendata või 2) eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui 5 (viis) aastat. TsMS § 528 lõike 3 kohaselt ei pea eestkostja ametiaja pikendamisel eestkostetavale ekspertiisi tegema, kui eestkostetava ärakuulamisest ja tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ilmneb, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Käesoleval juhul määras kohus XXXXsuhtes uue ekspertiisi.
10.Kohus on seisukohal, et asjaolu, et XXXX esineb nõrgamõistuslikkus, mõõdukas vaimne alaareng (RHK 10 järgi - F71.0), on tõendatud käesolevas tsiviilasjas läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 195. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et XXXXeestkostevajadus ei ole ära langenud ning XXXX on endiselt TsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik, mistõttu tuleb asuda, juhindudes PKS § 203 lõikes 4 sätestatust, seisukohale, et eestkoste jätkumine on eestkostetava üle tema huvide kaitseks vajalik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXXXhuve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu.
11.PKS § 204 lõige 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kohus, nõustudes XXXXelukohajärgse kohaliku omavalitsuse Tallinna linna Haabersti Linnaosa Valitsuse esindaja ja XXXXriigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohtadega, leiab, et kuivõrd XXXXon käesoleva ajani oma eestkostja ülesannetega hästi toime tulnud, tuleb XXXXametiaega XXXXeestkostjana pikendada. Samuti on
XXXXandnud eestkostja ametiaja pikendamise kohta oma nõusoleku. XXXXeestkostja ametiaja pikendamiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.
12.Tulenevalt puudutatud isiku XXXXpsüühilisest seisundist, XXXXriigi õigusabi korras määratud esindaja ja XXXXelukohajärgse kohaliku omavalitsuse Tallinna linna Haabersti Linnaosa Valitsuse esindaja seisukohtadest, asub kohus seisukohale, et XXXXeestkostja ülesanneteks tuleb jätta XXXXesindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXXXesindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
13.Tulenevalt asjaolust, et XXXXtuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks, tuleb vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule tunnistada XXXX ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXXX ei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
14.TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 ja lõike 3 kohaselt märgitakse kohtumääruses tähtaeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, mis ei või olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus iga 5 (viie) aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et kohus on kohustatud kontrollima, kas eestkoste jätkumine XXXXüle on XXXXhuvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada hiljemalt 17.11.2021.
15.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab XXXX esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15. detsembril. Aruande vorm lisatakse määrusele. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.
16.Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või
kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Menetluskulude jaotamine
17.TsMS § 172 lõige 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus asub seisukohale, et XXXX riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja XXXX ekspertiisi kulud tuleb jätta täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik Kohtuistungi sekretär Lea Krüger (telefon (+372)6200057, elektronpost [email protected]). Kohtujurist Anneli Põder (elektronpost [email protected]). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks [email protected]).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.