XXXX`ile seatud eestkoste jätkumise vajalikkuse otsustamine ja talle määratud eestkostja ametiaja pikendamine kohtu algatusel
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita asjas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isik: XXXX (isikukood XXXX, elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele Kristiine linnaosa, tegelik viibimiskoht käesoleval ajal AS XXXXasukohaga XXXX); Puudutatud isik: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX); Puudutatud isik: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX); Puudutatud isiku XXXX`i elukohajärgne kohalik omavalitsus: Tallinna linn Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht Tulika 33b, 10615 Tallinn); Puudutatud isikule XXXX`ile riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Mart Sikut (Osaühing Sikuti Advokaadibüroo, registrikood 10249999, asukoht Tartu 8, 71020 Viljandi).
RESOLUTSIOON
1.Tuvastada, et eestkoste jätkumine XXXX`i (isikukood XXXX) üle tema kõigi asjade ajamiseks on eestkostetava huvide kaitseks vajalik.
2.Pikendada XXXX`ile määratud eestkostja XXXX(isikukood XXXX) ametiaega.
3.Kohus kontrollib, kas eestkoste jätkumine XXXX`i üle on XXXX`i huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada hiljemalt 17.11.2021.
5.XXXX ei saa piisavalt aru abielu sõlmimise ega muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
6.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.
7.XXXX ülesanneteks on XXXX`i esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamine, samuti XXXX`i esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.
8.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta 31. detsembril. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele.
9.Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi XXXX`i varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
10.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest.
11.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Menetluskulude jaotamine
12.Jätta XXXX`ile riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest isik, kellele eestkostja määramist menetleti; isik, kes eestkostjaks määrati; isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 531 lõikele 1 kehtib ja kuulub täitmisele kohtumäärus alates kohtumääruse teatavakstegemisest eestkostjale. Tsiviilasja asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses on XXXX`ile seatud eestkoste jätkumise vajalikkuse otsustamine ja talle määratud eestkostja ametiaja pikendamine kohtu algatusel. Harju Maakohtu 12.12.2008 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-08-54504 seati XXXX`i üle eestkoste, määrates tema eestkostjaks XXXX. Harju Maakohtu 06.12.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-11-32652 pikendati XXXX`i üle seatud eestkostet kõigi tema asjade ajamiseks, pikendades tema eestkostja XXXX volituste tähtaega kuni 06.12.2016.
2.Harju Maakohus algatas käesoleva hagita asja menetluse oma 15.09.2016 kohtumäärusega, kaasates menetlusse puudutatud isikud XXXX`i, XXXX, XXXX`i ja Tallinna linna Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu. Samuti määras kohus, juhindudes TsMS § 520 lõike 2 punktist 2, XXXX`ile riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabikulusid. Riigi õigusabi osutas XXXX`ile vandeadvokaat Mart Sikut.
3.Puudutatud isiku XXXX`i elukohajärgne kohalik omavalitsus Tallinna linn Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu kinnitas oma 03.10.2016 kohtule saadetud seisukohas, et XXXX`i üle seatud eestkoste jätkumine on igal juhul vajalik. Samuti kinnitas Kristiine Linnaosa Valitsuse esindaja, et Kristiine Linnaosa Valitsus toetab XXXX volituste pikendamist, kuna XXXX on oma ülesannete täitmisega hästi toime tulnud.
4.Puudutatud isikule XXXX`ile riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mart Sikut leidis oma 26.10.2016 kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et kuivõrd XXXX`i eestkostevajadus ei ole ära langenud, tuleks tema üle seatud eestkostet pikendada. Samuti on põhjendatud XXXX eestkostja ametiaja pikendamine, kuna XXXX on eestkostja ülesannete täitmisega käesoleva ajani hästi toime tulnud.
5.Tartu Maakohus kuulas 19.09.2016 TsMS § 524 lõike 1 alusel erinõude korras isiklikult ära puudutatud isiku XXXX`i tema viibimiskohas AS-is XXXX. Kohtunik veendus vahetu mulje põhjal, et XXXX ei ole võimeline tema suhtes käivas eestkostja määramise menetluses oma tahet avaldama, kuna XXXX, kes oli külastusel kõhuli koridori põrandal ega täitnud personali korraldusi, on kõnetu.
6.Harju Maakohus kuulas 08.11.2016 vastavalt TsMS § 524 lõikele 3 ära puudutatud isiku XXXX, kes kinnitas, et ta on nõus ka edaspidi olema XXXX`i eestkostja. XXXX sõnul on XXXX sünnist saadik invaliid. XXXX märkis, et ta on XXXX`ile teinud ID-kaardi, taotlenud ortopeedilisi jalanõusid ja ostnud ka mänguasju, mida ta aga kahjuks omaks ei võtnud.
7.XXXX Kohtumääruse põhjendused
8.Vastavalt TsMS § 528 lõikele 1 kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lõike 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Eestkoste seadmise eelduseks täisealisele isikule on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 203 lõike 1 kohaselt asjaolu, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
9.Vastavalt TsMS § 528 lõikele 2 ei pea eestkostja ülesannete muutmisel, uue eestkostja määramisel või eestkostja ametiaja pikendamisel uut ekspertiisi tegema ega eestkostetavale menetluseks esindajat määrama, kui: 1) eestkostja ülesandeid oluliselt ei laiendata või 2) eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui 5 (viis) aastat. TsMS § 528 lõike 3 kohaselt ei pea eestkostja ametiaja pikendamisel eestkostetavale ekspertiisi tegema, kui eestkostetava ärakuulamisest ja tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ilmneb, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Kuivõrd käesoleval juhul ilmnes XXXX`i ärakuulamisest selgelt, et XXXX`i eestkostevajadus ei ole ära langenud, ei määranud kohus XXXX`i suhtes uut kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi. Kohus on seisukohal, et XXXX on käesoleva ajani TsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik, mistõttu asub kohus, juhindudes PKS § 203 lõikes 4 sätestatust, seisukohale, et eestkoste jätkumine on eestkostetava üle tema huvide kaitseks vajalik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXXX`i huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu.
10.PKS § 204 lõige 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kohus, nõustudes XXXX`i elukohajärgse kohaliku omavalitsuse Tallinna linna Kristiine Linnaosa Valitsuse esindaja ja XXXX`ile riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohtadega, leiab, et kuivõrd XXXX on käesoleva ajani oma eestkostja ülesannete täitmisega hästi toime tulnud, tuleb XXXX ametiaega XXXX`i eestkostjana pikendada. Samuti on XXXX andnud eestkostja ametiaja pikendamise kohta oma nõusoleku. XXXX eestkostja ametiaja pikendamist takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.
11.Tulenevalt puudutatud isiku XXXX`i psüühilisest seisundist, XXXX`ile riigi õigusabi korras määratud esindaja ja XXXX`i elukohajärgse kohaliku omavalitsuse Tallinna linna Kristiine Linnaosa Valitsuse esindaja seisukohtadest, asub kohus seisukohale, et XXXX`i eestkostja ülesanneteks tuleb jätta XXXX`i esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXXX`i esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
12.Tulenevalt asjaolust, et XXXX`ile tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks, tuleb vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule tunnistada XXXX ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXXX ei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
13.TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 ja lõike 3 kohaselt märgitakse kohtumääruses tähtaeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, mis ei või olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus iga 5 (viie) aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et kohus on kohustatud kontrollima, kas eestkoste jätkumine XXXX`i üle on XXXX`i huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada hiljemalt 17.11.2021.
14.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab XXXX`t esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 31. detsembril. Aruande vorm lisatakse määrusele. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.
15.Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või
kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Menetluskulude jaotamine
16.TsMS § 172 lõige 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus asub seisukohale, et XXXX`ile riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik Kohtuistungi sekretär Lea Krüger (telefon (+372)6200057, elektronpost [email protected]). Kohtujurist Anneli Põder (elektronpost [email protected]). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks [email protected]).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.