MTÜ Eesti Evangeeliumi Vennasteühingu kaebus Misso Vallavalitsuse 17.10.2017. a korralduse nr 2.1-3/185 õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised Kaebaja – MTÜ Eesti Evangeeliumi Vennasteühing, seaduslik esindaja juhatuse liige Vello Niilo Vastustaja – Rõuge vald Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Kirjalik menetlus
1.Jätta MTÜ Eesti Evangeeliumi Vennasteühingu kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 30.11.2018. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.MTÜ Eesti Evangeeliumi Vennasteühing (edaspidi EEVÜ) esitas 05.09.2017 Misso Vallavalitsusele taotluse mittetulunduslikuks tegevuseks toetuse saamiseks (tl 9-11).
Misso Vallavalitsus jättis 17.10.2017. a korraldusega nr 2.1-3/185 „Mittetulundustegevuseks toetuste eraldamine“ EEVÜ taotluse rahuldamata (tl 18-19).
3.EEVÜ esitas 28.11.2017 Misso Vallavalitsusele vaide Misso Vallavalitsuse 17.10.2017. a korralduse nr 2.1-3/185 kehtetuks tunnistamiseks ning taotluste uueks lahendamiseks kohustamiseks (tl 6-8).
4.Rõuge valla Misso Vallavalitsus pikendas 08.12.2017. a kirjaga nr 6-14/452-2 vaidele vastamise tähtaega kuni 05.01.2018 (tl 12).
5.Rõuge Vallavalitsus jättis 16.05.2018. a korraldusega nr 2-3/218 EEVÜ vaide rahuldamata (tl 4-5p).
6.EEVÜ esitas 31.05.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ei nõustu Rõuge Vallavalitsuse 16.05.2018. a korraldusega (tl 1-3p).
7.Tartu Halduskohus jättis 11.06.2018. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
8.Kaebaja esitas 19.06.2018 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 17).
9.Tartu Halduskohus võttis 23.07.2018. a määrusega kaebuse menetlusse. Kohus tõlgendas kaebust ja kaebaja avaldusi selliselt, et kaebaja soovib vaidlustada Misso vallale 05.09.2017 esitatud taotluse mittetulunduslikuks tegevuseks toetuse saamiseks Misso valla eelarvest rahuldamata jätmist ja soovib uue kaalutletud otsuse tegemist, millega tema taotlus rahuldataks. Kohus leidis, et kaebaja nõudeks on seega Misso Vallavalitsuse 17.10.2017. a korralduse nr 2.1-3/185 tühistamine osas, millega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata ning valla kohustamine kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks.
10.Tartu Halduskohus andis 04.09.2018. a määrusega kaebuse esitajale tähtaja esitada kohtule vastus hiljemalt 07.09.2018 selles osas, kas kaebaja soovib menetluse jätkamist ning selgitama sel juhul põhjendatud huvi ja miks on kaebaja õiguste kaitseks vajalik nõuda Misso Vallavalitsuse 17.10.2017. a korralduse õigusvastasuse tuvastamist, st mis on kaebaja eesmärk, mida ta kaebusega taotleb. Kohus märkis, et kaebaja on 05.09.2017. a taotlusega taotlenud toetust projektile, mille toimumisajaks oli 09.06.2018–26.08.2018. Kuna määruse tegemise hetkeks oli projekti toimumise aeg möödunud, siis võib Misso Vallavalitsuse 17.10.2017. a korralduse mõju olla ammendunud. Isegi, kui kohus tühistaks vaidlustatud korralduse, ei saavutaks kaebaja oma eesmärki saada toetust juba toimunud projektile. Kohus selgitas, et olukorras, kus tühistamiskaebusega ei ole enam võimalik kaebuse eesmärki saavutada, on võimalik jätkata menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudes, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
11.Kaebaja teavitas 07.09.2018 avaldusega kohut, et soovib menetluse jätkamist. Eelkõige soovib kaebaja, et jätkataks sellise nõude menetlemist, millega kaebajal on võimalik saavutada oma taotluse rahuldamine. Kui see ei ole võimalik, siis soovib kaebaja Misso Vallavalitsuse 17.10.2017. a korralduse õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja märgib, et tal on selleks preventiivne huvi. Soovib, et tema tulevased taotlused rahuldataks ning ta on järgmise taotluse Rõuge Vallavalitsusele juba esitanud.
12.Halduskohus otsustas 27.09.2018. a määrusega jätkata menetlust Misso Vallavalitsuse 17.10.2017. a korralduse nr 2.1-3/185 õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
13.Kaebaja leiab kaebuses, et Misso Vallavalitsuse 17.10.2017. a korraldus on nõuetekohaselt põhjendamata, selles esinevad kaalutlusvead ning see rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebaja
palub kohtul lähtuda 28.11.2017 esitatud vaidest. Vaide kohaselt on kaebaja seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on nii formaalselt kui materiaalselt õigusvastane. Rikutud on põhjendamiskohustust, kuna korralduses on märgitud üksnes üldsõnaliselt, et taotlus jäi rahuldamata vahendite lõppemise tõttu. Puuduvad põhjendused, miks vastustaja eelistas rahaliste vahendite jagamisel teisi taotlejaid EEVÜ ees. Kaebaja leiab, et korraldusest ei nähtu, et haldusorgan on diskretsiooniõigust teostanud. Korraldusest ei selgu, millistel kaalutlustel on vastustaja eelistanud kuute esimest taotlejat EEVÜ ees. Haldusorgan on kaebaja arvates ebaõigesti taotlust hinnanud ning jätnud oluliste asjaoludega arvestamata. Kaebaja leiab, et võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt oleks rahaliste vahendite nappuse korral pidanud jagama olemasolevat raha võrdselt kõikide kvalifitseeritud taotlejate vahel. Kaebaja märgib kaebuses, et ta ei ole kordagi Misso vallalt mittetulunduslikuks tegevuseks toetust saanud, kuigi on valla vanim MTÜ. Kaebaja vaidleb vastu Rõuge Vallavalitsuse 16.05.2018. a korralduses märgitule, et vaide esitaja on ära kuulatud. Kaebaja soovib, et Rõuge Vallavalitsus ei jätaks tulevikus rahataotlusi põhjendamatult rahuldamata. Korralduses ei ole põhjendatud, miks eelistati teisi taotlejaid, võrdlemata kõigi taotluste esitajate üritusest osavõtjate arvu ning sihtgruppide suurust. Kaebaja soovib, et Rõuge vald kohtleks taotlejaid võrdselt ning oleks tulnud arvesse võtta ka seda, et EEVÜ-le ei ole kunagi toetust makstud.
14.Vastustaja on vastuses kaebusele seisukohal, et kaebus on põhjendamatu. Vastustaja märgib, et mittetulunduslikuks tegevuseks toetuse andmist Misso valla eelarvest reguleeris Misso Vallavolikogu 29.01.2015. a määrus nr 3 „Misso valla eelarvest mittetulundustegevusteks toetuse andmise kord“. Misso valla 2017. a MTÜ-de toetuste taotlemise teise vooru laekus kokku kaheksa avaldust. Kokku oli taotletav summa 2750,05 eurot. Misso valla eelarves oli toetusteks ette nähtud summa 1000 eurot. Hindamiskomisjon pidas olulisemaks suuremale sihtrühmale mõeldud tegevusi ja jättis tagaplaanile projektid, mille puhul oli kohalike kasusaajate hulk liiga väike. Rahaliste vahendite vähesuse tõttu vähendati toetuse suurust viie projekti puhul ja kaks projekti jäid rahastamata. EEVÜ taotlus „Kultuur ääremaa valda. Tule maale!“ asetus Misso Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni 05.10.2017. a koosolekul tehtud hindamise tulemusena pingereas viimasele kohale, mis ei võimaldanud taotlust rahaliselt toetada. Projekt, millele toetust taotleti, pidi olema avalikkusele suunatud, võimalikult pikaajalise mõjuga, võimalikult suure mõjuga paljudele isikutele või huvigruppidele, piirkonna tuntust suurendav, piirkonna konkurentsivõimet suurendav, lisaväärtust loov. Hindamiskomisjonil oli õigus ja kohustus seada taotlused pingeritta põhjendustega koos rahalise ettepanekuga. Toetust taotlevate MTÜ-de pingerida ja eraldatud summad koos põhjendustega on kajastatud vallavalitsuse korralduses. Samas korralduses on põhjendatud, miks EEVÜ taotlus jäi rahuldamata. Kohtu seisukoht
15.Halduskohus on hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
16.Kaebaja esitas 05.09.2017 Misso Vallavalitsusele taotluse mittetulunduslikuks tegevuseks toetuse saamiseks. Misso Vallavalitsus jättis 17.10.2017. a korralduse nr 2.1-3/185 punktiga 2.2. kaebaja taotluse rahuldamata.
Kaebaja leiab, et Misso Vallavalitsuse 17.10.2017. a korraldus on nii materiaalselt kui formaalselt õigusvastane. Kaebaja arvates on rikutud põhjendamiskohustust ja kaalutlusõigust ning võrdse kohtlemise põhimõtet.
17.Kohus kaebajaga ei nõustu. Kaebaja on taotlenud 05.09.2017. a taotlusega toetust mittetulunduslikuks tegevuseks Misso Vallavolikogu 29.01.2015. a määruse nr 3 „Misso valla eelarvest mittetulundustegevusteks toetuse andmise kord“ (edaspidi määrus nr 3) alusel. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole taotlejal subjektiivset õigust toetusele. Olukorras, kus taotluste hindamine on komisjoni ülesanne, kus komisjoni liikmetele on hindepunktide andmisel jäetud ulatuslik hindamisruum, on kohtulik kontroll ahenenud. Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.04.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-77-12, p 18). Kui kohus asub sellist tüüpi hinnanguliste otsuste puhul kontrollima sisulise otsuse põhjendatust ja otstarbekust, siis võib ta ületada kohtuliku kontrolli piire (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.01.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-71-13, p-d 17-18). Seega piirdub hindepunktide puhul kohtulik kontroll vormi- ja menetlusvigade ning ilmselgete kaalutlusvigade kindlakstegemisega (Riigikohtu halduskolleegiumi 26.11.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-60-14, p 16).
18.Ka käesolevas asjas on vaidluse all komisjonile antud ulatuslikku hindamisruumi sisaldava otsustusega, mille kohtulik kontroll on piiratud. Misso Vallavalitsus on 17.10.2017. a korralduse nr 2.1-3/185 andmisel juhindunud volikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekust. Määruse nr 3 § 8 lg 1 kohaselt hindab taotlusi komisjon, milleks on § 6 lg 4 kohaselt vallavolikogu sotsiaalkomisjon. Määruse nr 3 § 8 lõike 3 kohaselt hindavad komisjoni liikmed taotluste vastavust määruse § 3 toodud tingimustele, lõike 4 kohaselt seatakse taotlused pingeritta motiveeritud põhjendustega koos rahastuse ettepanekuga, lõike 7 kohaselt protokollitakse taotluste hindamise tulemused ning lõike 8 kohaselt esitab komisjon vallavalitsusele ettepaneku taotluste rahastamiseks pingereana koos konkreetse rahastuse ettepanekuga. Misso Vallavolikogu 05.10.2017. a sotsiaalkomisjoni koosoleku protokolli kohaselt on sotsiaalkomisjon mittetulundusühingute taotlusi hinnanud, seadnud need pingeritta koos rahastuse ettepanekuga, protokollinud selle ning esitanud vallavalitsusele ettepaneku taotluste rahastamiseks pingereana koos konkreetse rahastuse ettepanekuga. Kaebaja taotlus on pingereas viimane ehk kaheksas ettepanekuga toetada seda 0 euroga. Määruse nr 3 § 9 lg 4 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata, kui taotlus asetub pingereas kohale, mis ei võimalda taotlust toetada. Kohtu hinnangul on kaebaja taotlust menetletud vastavalt määruses nr 3 sätestatud korrale.
19.Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on nõuetekohaselt põhjendamata ja selles esinevad kaalutlusvead. Misso Vallavalitsuse 17.10.2017. a otsuses on välja toodud, et projektikonkursil taotlusvooru, mille tähtaeg oli 10.09.2017, laekus kaheksa taotlust, millega taotleti kokku toetust summas 2750,05 eurot. Korralduses on märgitud, et Misso valla 2017. a eelarve kohaselt oli selles voorus jagamiseks planeeritud 1000 eurot. Volikogu sotsiaalkomisjoni poolse hindamise tulemusena ja lähtudes asjaolust, et esitatud taotlused ületasid toetuseks planeeritud vahendeid, tegi komisjon viie
taotluse kohta ettepaneku eelarvet muuta ning toetuse osa vähendada ja taotlejad nõustusid sellega. Seoses vahendite lõppemisega tegi komisjon ettepaneku jätta kaks taotlust rahastamata.
20.Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-le 1 ja peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Toetuste taotluste rahuldamata jätmise otsuste puhul on Riigikohus leidnud, et haldusakt on piisavalt põhjendatud, kui see kajastab rahaliste vahendite puudumist kõigi taotluste rahuldamiseks, taotleja punktisummat, kohta paremusjärjestuses ja seda, mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. Vaideotsuses tuleb vaidlusaluste hindepunktide andmata jätmist sisuliselt põhjendada (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.04.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p 18 ja seal viidatud varasem kohtupraktika).
21.Käesolevas asjas sisalduvad põhjendused vaidlustatud Misso Vallavalitsuse 17.10.2017. a korralduses ning sotsiaalkomisjoni 05.10.2017. a koosoleku protokollis. Kuigi korralduses ei viidata otseselt sotsiaalkomisjoni 05.10.2017. a koosoleku protokollile, vaid üksnes sotsiaalkomisjoni ettepanekule, on vaideotsuses sotsiaalkomisjoni 05.10.2017. a koosoleku protokollile viidatud ning seal kajastatud põhjendused vaideotsusesse üle toodud. Seega oli põhjendamiskohustus täidetud ning kaebajale olid haldusorgani põhjendused ja kaalutlused enne kohtusse pöördumist teada.
22.Riigikohtu praktika kohaselt on ulatuslikku kaalumisruumi ja sisult hinnanguliste otsustuste puhul oluline küll põhjenduste olemasolu, kuid selliste otsustuste omapärast tingitult ei ole motiivid halduskohtus sisuliselt kontrollitavad. Põhjendustest saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.05.2008. a otsus asjas nr 3-3-1-18-08, p 13).
23.Määruse nr 3 § 8 lg 3 kohaselt hindavad komisjoni liikmed taotluste vastavust määruse § 3 toodud tingimustele. Määruse nr 3 § 3 lg 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärgiks arendada Misso vallas omaalgatuse toetamise kaudu tegevusi, mis tagaks Misso valla elanike vaimse ja füüsilise vormisoleku ning heaolu, külaelu arengu ja noorte mitmekesise võimete arendamise järgnevates tegevusvaldkondades: 1) kultuur; 2) harrastus- ja võistlussport; 3) tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; 4) haridus ja noorsootöö; 5) külaelu arendamine; 6) keskkonnakaitse; 7) vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamine; 8) füüsilise elukeskkonna parendamine; 9) siseturvalisuse ennetustöö. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab projekt, millele toetust taotletakse, olema avalikkusele suunatud, võimalikult pikaajalise mõjuga, võimalikult suure mõjuga paljudele isikutele või huvigruppidele, piirkonna tuntust suurendav, piirkonna konkurentsivõimelisust suurendav, lisaväärtust loov. Misso Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni 05.10.2017. a koosoleku protokolli kohaselt on komisjoni liikmed hinnanud laekunud taotlusi ja lähtunud taotluste pingerea koostamisel sihtrühma suurusest ning asjaolust, et toetatavad projektid oleksid erinevad kultuuri- ja spordivaldkonna projektid. Protokolli kohaselt on rahaliste vahendite vähesuse tõttu jäänud tagaplaanile projektid, mille puhul kohalike kasusaajate hulk on liiga väike. Kaebaja taotluse juurde on lisatud märge, et üritustel osaleb vähe kohalikke.
24.Arvestades määruse nr 3 §-s 3 sätestatud kriteeriume, ei ole kohtu hinnangul alust pidada komisjoni seisukohti, millest kaebaja taotluse hindamisel on lähtutud, asjakohatuteks või täiesti sobimatuteks kaalutlusteks. Määruse nr 3 § 3 lg 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärgiks Misso valla elanike heaolu suurendamine. Seega ei ole komisjoni hinnang, et kaebaja üritustel osaleb vähe kohalikke, asjakohatu ega sobimatu kaalutlus. Kaebaja taotluses on projekti sihtrühmana märgitud, et projekt on mõeldud kõikidele vanustele alevikust, vallast ja teistest maakondadest. Taotluses ei ole kirjeldatud sihtrühma suurust, kuigi taotluse vormis on see ette nähtud. Lisaks arvestades asjaoluga, et kaebaja projektitaotluse kohaselt on taotletava summa suuruseks olnud 490,05 eurot, koos filmimisega 1570,05 eurot, mis viimati nimetatud summa puhul juba iseenesest ületas kogu taotlusvooru jaoks kokku eraldatud summat pooleteise kordselt, siis ei oleks kaebaja taotluse täies ulatuses rahuldamine võimalik olnudki.
25.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt oleks pidanud olemasolevat raha jagama võrdselt kõigi kvalifitseeritud taotlejate vahel. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et võrdses olukorras olevaid isikuid ja isikute gruppe tuleb kohelda võrdselt (Riigikohtu halduskolleegiumi 24.03.1997, a määrus asjas nr 3-3-1-5-97, p 4). Võrdse olukorraga oleks käesoleval juhul olnud tegemist siis, kui kõik esitatud projektitaotlused oleksid komisjonilt saanud võrdse hinnangu. Kuna ühte projekti otsustati toetada 100%-liselt, viite projekti otsustati toetada osaliselt ja kaks projektitaotlust jäeti rahastamata, siis ei olnud käesoleval juhul tegemist sellise olukorraga. Ka asjaolu, et viiele taotlejale tehti ettepanek rahaliste vahendite vähesuse tõttu toetuse vähendamise kohta, ei riku võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna määruse nr 3 § 8 lg 5 kohaselt oli komisjonil õigus teha taotlejale ettepanekuid tegevuste mahu, eelarve muutmise või toetuse vähendamise kohta. Määrus ei kohustanud komisjoni tegema sellist ettepanekut kõigile taotlejatele. Komisjonile oli antud kaalutlusõigus, kas ja millistele taotlejatele selline ettepanek teha.
26.Kaebuses esitatud muud väited jätab kohus tähelepanuta, kuna need ei ole käesoleva ajas lahendamisel asjakohased. Määruse nr 3 regulatsioon ei näe ette, et projektitaotluste hindamisel peaks komisjon arvestama ka sellega, et kaebaja puhul on tegemist selles piirkonnas tegutseva vanima MTÜ-ga või sellega, et kaebajale ei ole varem kordagi toetust määratud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et vastustaja oleks rikkunud kaebaja usuvabadust. Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka asjaolu, et kaebaja hinnangul ei väärinud teistest taotlustes kavandatud tegevused rahastamist. Samuti ei ole käesoleva asja lahendamisel asjakohased kaebaja väited, mis puudutavad Riia mnt 39 maja avalikule enampakkumisele andmist Misso valla poolt.
27.Kaebaja väitel on vaidemenetluses rikutud kaebaja ärakuulamisõigust, kuna kaebaja ei saanud aru, et vallavanema telefonikõne oli mõeldud kaebaja ärakuulamisena vaidemenetluses. Kuna kaebaja ei vaidle vastu vaideotsuses märgitule, et kaebajale oli antud võimalus selgituste esitamiseks, siis ei ole kohtu hinnangul kaebaja ärakuulamisõigust rikutud.
28.Kohus märgib täiendavalt järgmist. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas vaide 29.11.2017 ning Misso Vallavalitsus teavitas kaebajat 08.12.2017, et pikendab vaidele vastamise tähtaega kuni 05.01.2018, vaideotsus tehti aga alles 16.05.2018, seega HMS § 84 lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes. Kohtu hinnangul ei anna ka nimetatud asjaolu alust kaebuse rahuldamiseks, kuna ei nähtu, et vaide läbivaatamise tähtaja mittejärgimise vaidlustamiseks tuvastamisnõudega võiks kaebajal esineda põhjendatud huvi. Kuna vastustaja on põhjendanud vaidele vastamise tähtaja pikendamist valdade ühinemisest tingitud vallavalitsuse liikmete vahetumisega, siis ei oleks
halduskohtu hinnangul kaebajal vaidemenetluse tähtaja rikkumise vaidlustamiseks ka preventiivset huvi, sest puudub alus eeldada, et samal põhjusel rikkumine tulevikus korduks.
29.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus rahuldamata.
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega peaksid menetluskulud jääma kaebaja kanda. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus määras 27.09.2018. a määrusega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtajaks 15.10.2018. Vastustaja ei ole kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.