Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.03.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-18-1914
Haldusasi
XX ja YY kaebus Maksu- ja Tolliameti 20.07.2018 vastutusotsuse nr 13-7/00822-11 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – XX ja YY, esindaja advokaat Nikolai Majerovitš Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.11.2019 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 05.11.2019 otsus haldusasjas nr 3-18-1914 muutmata.
Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.04.2020, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-18-1914 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 14.01.2016 korralduse alusel osaühing FISTEROL (Fisterol OÜ) käibemaksu tasumise õigsust perioodil september kuni november 2015. MTA leidis kontrollaktis, et Fisterol OÜ on alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu BadaGeo OÜ, Raamos Puit Trading OÜ ja Tekmil Group OÜ arvete alusel. Fisterol OÜ raamatupidaja CC esitas 18.05.2016 kõnealuste perioodide käibedeklaratsioonide (KMD) parandused, mille järel teavitas MTA 24.05.2016 äriühingut kontrollimenetluse lõpetamisest.
2.MTA kohustas 20.07.2018 vastutusotsusega nr 13-7/00822-11 XX ja YY tasuma solidaarselt Fisterol OÜ maksuvõlga 31 509,67 eurot. Maksuvõlg koosneb maksustamisperioodide oktoober ja november 2015, aprill 2016 ning juuni kuni august 2016 KMD-del deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksusummadest ning nendelt arvestatud intressist (06.06.2016 intressinõue nr 13-3/88610, 04.06.2018 intressinõue nr 13-3/97790). MTA-l puudub alus kahelda äriühingu KMD-del deklareeritud andmete õigsuses. OÜ-lt Fisterol ei õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda, sest äriühingu majandustegevus lõppes 2016. a-l. Fisterol OÜ maksuvõlg on tekkinud XX ja YY poolse tasumiskohustuse rikkumise tulemusel. Äriregistri andmetel olid XX ja YY OÜ Fisterol omanikud ja juhatuse liikmed 03.01.2008–22.08.2016, kuid osanike otsuse kohaselt olid nad juhatuse liikmed 19.12.2007– 19.08.2016. Sel ajal omasid mõlemad isikud kontrolli äriühingu majandustegevuse ja rahaliste vahendite kasutamise üle. Kuigi 2016. a juuli ja augusti maksukohustuse deklareerimise ja tasumise kohustuse tekkimise ajal ei olnud XX ja YY enam Fisterol OÜ juhatuse liikmed, vastutavad nad ka nende perioodide maksukohustuse eest. 19.08.2016 võõrandasid nad Fisterol OÜ osad kuritegeliku taustaga „firmamatja“ BB-ga seotud osaühingule Tilgad (OÜ Tilgad). Fisterol OÜ pangakontolt on 2016. a-l välja viidud 70 854,74 eurot, mille kasutamise otstarve on teadmata ja mille kohta puuduvad raamatupidamisdokumendid. 2016. a juulis ja augustis on võõrandatud Fisterol OÜ-le kuuluvad sõidukid (sh kolm sõidukit XX-le), mille eest ei ole pangakontole raha laekunud. Seega oleks Fisterol OÜ-l olnud maksukohustuste tähtaegseks täitmiseks piisavalt vahendeid, kuid XX ja YY tegevus muutis äriühingu maksejõuetuks ning selle tõttu ei olnud uuel juhatuse liikmel võimalik äriühingu maksukohustust täita. Ka intressikohustus tekkis XX ja YY tegevuse tõttu. XX süü vormiks on tahtlus. Ta oli Fisterol OÜ tegevjuht, sõlmis lepinguid, tegi pangaülekandeid, kasutas äriühingu pangakaarti, esindas äriühingut maksumenetluses. Tal oli pikaajaline ettevõtte juhtimise kogemus, mille tõttu saab temalt oodata kursis olekut nii äriühingu kui ka juhatuse liikme kohustustega. Maksuhaldur alustas 14.01.2016 Fisterol OÜ kontrollimenetlust. Pärast seda asus XX raha äriühingust välja viima ja äriühingu vara võõrandama ning müüs äriühingu osad BB-ga seotud äriühingule. Puuduvad tõendid, et BBle oleks üle antud mingit vara või rahalisi vahendeid Fisterol OÜ maksukohustuse täitmiseks. Sellise tegevuse eesmärk oli hoiduda maksude tasumisest, mis saab oma olemuselt olla ainult tahtlik. YY süü vormiks on raske hooletus. Juhatuse liikmete vahel võib olla tööjaotus seoses äriühingu igapäevase majandustegevusega, kuid see ei kehti juhatuse liikme seadusest tulenevate ülesannete suhtes. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-st 1 tulenevat kohustust 2(7)
3-18-1914 ei saa delegeerida teisele juhatuse liikmele. YY-l on pikaaegne ettevõtluse kogemus, seega saab temalt eeldada äriühingu juhatuse liikme kohustustega kursis olemist. YY oli teadlik OÜ Fisterol tasumata maksukohustusest, kuid võimaldas oma passiivsuse ja hoolsuskohustuse täitmata jätmisega XX-l muuta äriühingu maksejõuetuks.
3.XX ja YY esitasid vaide, mille MTA jättis 04.09.2018 vaideotsusega nr 6-1/4177-2 rahuldamata.
4.XX ja YY esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi tühistada vastutusotsus osas, mis on seotud OÜ Fisterol poolt 22.08.2016 esitatud 2016. a juuli KMD parandusdeklaratsiooniga, s.o 6396,76 euro osas. Fisterol OÜ esitas 2016. a juuli KMD 19.08.2016, s.o kaebajate juhatuse liikme volituste viimasel päeval. Selles deklareeriti tasumisele kuuluvat käibemaksu 3950,5 eurot. Fisterol OÜ esitas 22.08.2016, kui omanikuks ja juhatuse liikmeks oli juba BB, 2016. a juuli KMD parandusdeklaratsiooni, millega suurendati tasumisele kuuluva käibemaksu summat 4600 euro võrra. Lisandunud summa oli seotud Bademi Group OÜ 15.07.2016, 22.07.2016 ja 08.07.2016 arvetega. Kaebajad ei ole Bademi Group OÜ müügiarveid väljastanud ega ole selle äriühingu või viidatud arvetega mingil viisil seotud. Kaebajad juhtisid sellele maksuhalduri tähelepanu juba vastutusotsusele esitatud eriarvamuses. Samuti pole kaebajad seotud 22.08.2016 parandusdeklaratsiooniga, vaid selle esitas raamatupidaja CC. CC ei mäletanud, kas algdokumendid esitas vana või uus juhatuse liige. Maksuhaldur jättis 2016. a juuli parandusdeklaratsiooniga seonduvad asjaolud välja selgitamata, sh ei pöördunud Bademi Group OÜ poole selgituste ja dokumentide saamiseks. Teises maksuasjas (haldusasi nr 3-171478) on tuvastatud, et BB oli DD kaudu seotud Bademi Group OÜ-ga ning see äriühing oli ka varem teinud näilikke tehinguid. Kaebajad andsid enne Fisterol OÜ osade võõrandamise notariaalse lepingu sõlmimist (19.08.2016) kõik raamatupidamisdokumendid üle BB-le. Eelnevat arvestades ei saa kaebajad vastutada 22.06.2016 juurde deklareeritud käibemaksu ja sellelt arvestatud intressi eest, sest see maksuvõlg ei ole tekkinud kaebajate tegevuse tulemusel.
5.Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vastutusotsuse põhjenduste juurde. CC kinnitas 02.03.2018 seletuses, et 2015. a augustist 2016. a augustini edastas maksudeklaratsioonide esitamiseks vajalikke raamatupidamise algdokumente XX (kuni ajani, mil XX teatas raamatupidajale, et ettevõte on müüdud). CC seletas, et parandatud andmetega 2016. a aprilli, mai ja juuni KMD-de esitamine oli tingitud asjaolust, et dokumendid ei jõudnud õigel ajal raamatupidajani. CC ei mäletanud, kas 2016. a juuli parandusdeklaratsiooni esitas XX või BB. Samas kuna CC väitel parandati KMD-sid siis, kui algdokumendid ei jõudnud õigel ajal raamatupidajani, pidid tehingud olema toimunud kaebajate juhatuse liikmeks oleku ajal. Sellel, kes parandusdeklaratsiooni aluseks olevad tõendid esitas, ei olegi tähtsust. Pole siiski usutav, et „firmamatjana“ tuntud BB alustas oma juhatuse liikme ülesannete täitmist valede andmetega KMD-de esitamisest, mis suurendas Fisterol OÜ maksukohustust. Tavapäraselt püütakse sellises olukorras äriühingu maksuvõlga vähendada. Kõiki asjaolusid arvestades on usutav, et 22.08.2016 parandusdeklaratsiooni esitas ikkagi XX. Maksuhaldur ei pidanud asjaolusid täpsemalt uurima, sest on ilmne, et kaebajad muutsid Fisterol OÜ maksejõuetuks, mille tõttu puudusid äriühingul vahendid maksuvõla tasumiseks.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 05.11.2019 otsusega kaebuse ning tühistas vastutusotsuse 6396,76 euro osas. Menetluskulud jättis halduskohus menetlusosaliste enda kanda. 3(7)
3-18-1914 Järeldus, et kaebajad vastutavad Fisterol OÜ 22.08.2016 esitatud 2016. a juuli KMD paranduse alusel tekkinud maksuvõla eest, ei tugine tõenditele ega ole piisavalt põhjendatud. Maksuhalduril lasus kohustus kontrollida vastutusmenetluse käigus 2016. a juuli KMD paranduse õigsust. MKS §-st 82 tulenevalt eeldatakse maksukohustuslase kogutud ja esitatud tõendite õigsust. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub maksuhaldur täiendavaid tõendeid. MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtte kohaselt peab maksuhaldur välja selgitama tegeliku olukorra ja tuvastama maksusuhtes olulised asjaolud. Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Seega olukorras, kus Fisterol OÜ ei olnud vaidlusaluse parandusdeklaratsiooni esitamise hetkel enam kaebajate kontrolli all ning kaebajad kinnitavad, et nad ei ole teinud parandusdeklaratsioonil kajastatud tehinguid Bademi Group OÜ-ga ja see äriühing on neile võõras, pidi maksuhaldur kontrollima, kas maksudeklaratsioon, mille alusel kaebajatelt sissenõutav maksuvõlg kujunes, on esitatud õigete ja täielike andmete alusel. MTA ei ole seda teinud. Seega on maksuhaldur jätnud uurimispõhimõtet rikkudes välja selgitamata, kas maksukohustuse tekkimise aluseks olnud teokoosseis (08.07.2016 arve nr 160014, 15.07.2016 arve nr 160015 ja 22.07.2016 arve nr 160016 alusel tehingute tegemine Bademi Group OÜ-ga) on tegelikkuses aset leidnud. Praegu ei ole teada, mis tehingud need olid, kes neid sooritas, kuidas toimus tasumine jne. Kuna ei ole tõendatud, et vaidlusalune maksuvõlg on tekkinud kaebajate tegevuse tulemusel, tuleb vastutusotsus tühistada 6396,76 euro ulatuses (2016. a juuli 22.08.2016 parandusdeklaratsioonil täiendavalt deklareeritud käibemaks 4600 eurot ning sellelt arvestatud intress 1796,76 eurot). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.Maksu- ja Tolliamet palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Kaebajad vastutavad Fisterol OÜ 22.08.2016 parandusdeklaratsiooni alusel tekkinud maksuvõla eest. Halduskohus jättis arvestamata CC seletuse. MTA jääb selles osas varasemate seisukohtade juurde. Vastutuskohustus sõltub juhatuse liikme süülisest teost või tegevusetusest, millega rikuti maksuseadust. Endise juhatuse liikme süüliseks tegevuseks võib olla nt tehingute asjaolude varjamine uue juhatuse liikme eest, kes sellest tulenevalt jätab eksitusest äriühingu käibe deklareerimata või tasumata. Selleks võib olla ka äriühingu varalise seisundi halvendamine, mis muudab uuel juhatuse liikmel maksukohustuse täitmise võimatuks. Maksuhalduril tuleb tuvastada see õigusvastane tegu või tegevusetus juhatuse liikme volituste kehtivuse ajal, mille tagajärjed võivad ilmneda ja mõju avalduda ka hiljem. On ilmne, et Fisterol OÜ majanduslik seis halvenes kaebajate tegevuse tagajärjel ning selle tõttu ei saanud uus juhatuse liige äriühingu maksukohustusi täita. Tehingud Bademi Group OÜ-ga toimusid kaebajate juhatuse liikmeks oleku ajal ja pole tähtsust, kes esitas dokumendid raamatupidajale. Isegi kui dokumendid esitas BB, ei olnud äriühingul vahendeid maksustamisperioodide juuli 2016 ja august 2016 maksuvõla tasumiseks. Eluliselt on siiski usutav, et dokumendid esitas XX. Tõendamiskoormus on üle läinud kaebajatele. Maksuhaldur ei pea vastutusmenetluses tõendama äriühingu deklareeritud andmete õigsust, sest vastutusmenetluse eesmärk on olemasoleva maksukohustuse sissenõudmine. Seetõttu eeldab maksuhaldur maksukohustuslase deklareeritud andmete õigsust. Kaebajad pidid hoolitsema selle eest, et kõik vajalikud andmed oleksid õigeaegselt raamatupidaja käsutuses. Tehingud toimusid kaebajate juhatuse liikmeks oleku ajal, kuid need deklareeriti siis, kui kaebajad ei olnud enam juhatuse liikmed. MTA-l ei olnud kohustust võtta ühendust Bademi Group OÜga. 4(7)
3-18-1914
8.XX ja YY paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, jäädes kaebuses toodud seisukohtade juurde. Puudub haldusakt, milles oleks tuvastatud, et kaebajad viisid Fisterol OÜ pangakontolt ettevõtlusega mitteseotult raha välja. Vastutusotsuses tuvastatud asjaolud ei kinnita seda järeldust. Vastutusotsus käsitleb üksnes maksuvõla tekkimisele järgnevat olukorda, kuid ei käsitle maksukohustuse tekkimist. Kaebajate juhatuse liikmeks oleku ajal puudus maksukohustuse tekkimise alus (maksuobjekt), seega ei saa rääkida juhatuse liikme kohustuste rikkumisest. Kaebajad ei saa vastutada maksuvõla eest, mis tekkis uue juhatuse liikme tegevuse tulemusel. Seda järeldust toetab ka kohtupraktika (nt Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2018 otsus nr 3-17-2112, p-d 8–14). Isegi kui selline konstruktsioon oleks õiguslikult võimalik, ei ole maksuhaldur tõendanud faktilisi asjaolusid, millest saaks järeldada kaebajate poolset juhatuse liikme kohustuste rikkumist ja selle tulemusena maksuvõla tekkimist. Kaebajad ei olnud faktiliselt seotud 22.08.2016 esitatud parandusdeklaratsiooniga. Maksuhaldur ei ole parandusdeklaratsioonidega seonduvat üldse analüüsinud. Kaebajad ei saa vastutada uue juhatuse liikme poolt Fisterol OÜ maksuarvestuses kajastatud võltsarvete eest. Kaebajad on kõik dokumendid üle andnud BB-le, seega ei saa kaebajatelt nende tõendite esitamist nõuda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 esimese lause järgi (kuni 31.03.2017 kehtinud redaktsioon) on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama (alates 01.04.2017 „korraldama“) esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Neist normidest tuleneb, et äriühingu juhatuse liige vastutab äriühingu maksuvõla eest, kui ta rikkus oma MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi, rikkumine on tahtlik või raskelt hooletu ning selle tulemusel on tekkinud maksuvõlg (vt täpsemalt Riigikohtu 11.12.2019 otsus nr 3-17-2235, p 11 ja seal viidatud varasemad lahendid).
10.MTA nõudis 20.07.2018 vastutusotsusega kaebajatelt sisse Fisterol OÜ maksuvõla, mis koosnes maksustamisperioodide oktoober ja november 2015, aprill 2016 ning juuni kuni august 2016 KMD-del deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksusummadest ning nendelt arvestatud intressist. Maksuhaldur leiab vastutusotsuses kokkuvõtlikult, et XX tahtliku ja YY raskelt hooletu tegevuse tõttu muutus Fisterol OÜ maksejõuetuks ega suutnud seetõttu oma deklareeritud maksukohustusi täita. Vastutusotsus hõlmab muu hulgas käibemaksukohustust, mille deklareerimise ja tasumise tähtaeg saabus siis, kui kaebajad ei olnud enam Fisterol OÜ seaduslikud esitajad. MTA on vastutusotsuses põhjendanud, et kaebajate süülise tegevuse tõttu ei olnud ka uuel juhatuse liikmel võimalik äriühingu maksukohustusi täita.
11.Kaebajad on kohtus vaidlustanud ühe osa neilt vastutusotsusega sissenõutavast Fisterol OÜ 2016. a juuli maksukohustusest – 22.08.2016 parandusdeklaratsioonis täiendavalt deklareeritud käibemaksu (4600 eurot) ja sellelt arvestatud intressi (1796,76 eurot).
12.Fisterol OÜ deklareeris 22.08.2016 täiendavat käibemaksu tulenevalt Bademi Group OÜga 2016. a juulis väidetavalt tehtud tehingutest. Äriregistri järgi olid kaebajad Fisterol OÜ juhatuse liikmed kuni 22.08.2016, kuid osanike otsuse järgi kuni 19.08.2016. Vastutusotsuses on MTA lähtunud osanike otsusest (p 2.1.2, lk 5; p 3.1.1, lk-d 6 ja 9; p 3.2.1, lk 9; p 6, lk-d 13 5(7)
3-18-1914 ja 14). Seega esitas Fisterol OÜ 22.08.2016 parandusdeklaratsiooni ajal, kui kaebajad ei olnud enam äriühingu seaduslikud esindajad, kuid parandusdeklaratsioon seondub tehingutega, mis väidetavalt tehti kaebajate juhatuse liikmeks oleku ajal.
13.Ringkonnakohus märgib alustuseks, et juhatuse liikme vastutust ei välista ainuüksi tema juhatuse liikme kohustuste lõppemine enne maksudeklaratsiooni esitamise või maksukohustuse tasumise kuupäeva. Sellises olukorras tuleb hinnata, kas juhatuse liikmele heidetakse ette üksnes formaalse deklareerimiskohustuse täitmata jätmist või ka näiteks näilike tehingute tegemist, sh raamatupidamisnõuetele vastavate algdokumentide puudumist. Lisaks tuleb anda hinnang sellele, kas juhatuse liikme eelnev tegevus võis olla suunatud maksukohustuse vältimisele, sh äriühingu varatuks tegemisele. Vastupidisel juhul võimaldaks üksnes deklaratsiooni esitamise kuupäevast lähtumine isikul vabaneda juhatuse liikme vastutusest selliselt, et juhatuse liige kutsutakse vahetult enne deklaratsiooni esitamise kuupäeva juhatuse liikme kohalt tagasi. Selline tõlgendus ei oleks kooskõlas MKS § 40 eesmärgiga (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2018 määrus nr 3-18-1081, p 8 ja 19.11.2019 määrus nr 3-19-1672, p 14; Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p-d 6, 10 ja 22). Praeguses asjas väidab maksuhaldur vastutusotsuses (sh 2016. a juulit puudutava maksuvõla osas), et kaebajad muutsid Fisterol OÜ varatuks, seejärel võõrandasid äriühingu osad kolmandale isikule ja astusid juhatuse liikme kohalt tagasi, jättes äriühingu maksukohustused täitmata ning muutes maksukohustuse täitmise võimatuks ka uuel juhatuse liikmel. Seega ei ole maksuhaldur tuginenud pelgalt kaebajate formaalsetele rikkumistele.
14.Praeguses asjas ei piisanud vaidlusaluse maksuvõla kaebajatelt sissenõudmiseks siiski põhjendusest, et kaebajate tegevuse tõttu oli Fisterol OÜ 19.08.2016 seisuga muutnud maksejõuetuks ning selle tõttu ei oleks uuel juhatuse liikmel olnud võimalik maksuvõlga tasuda. XX viitas vastutusotsuse projekti kohta 21.06.2018 esitatud eriarvamuses, et tema ja YY ei tea midagi tehingutest Bademi Group OÜ-ga ega ole seotud 22.08.2016 parandusdeklaratsiooniga, millega Fisterol OÜ käibemaksukohustust suurendati 4600 euro võrra. Maksuhaldur aktsepteeris vastutusotsuses, et kaebajad omasid kontrolli Fisterol OÜ majandustegevuse ja rahaliste vahendite kasutamise üle kuni 19.08.2016. Seega oli maksuhaldurile teada, et täiendav käibemaksukohustus deklareeriti ajal, kui Fisterol OÜ ei olnud enam kaebajate kontrolli all. Vastutusotsusest ei nähtu, et Fisterol OÜ oleks varem teinud Bademi Group OÜ-ga mingeid tehinguid või kaebajad olid selle äriühinguga mingil viisil seotud. Vastupidi, Fisterol OÜ väidetav tehingupartner Bademi Group OÜ oli seotud Fisterol OÜ uue juhatuse liikme BB-ga, keda on vastutusotsuses nimetatud kuritegeliku taustaga isikuks. Fisterol OÜ Swedbank AS-s ja Nordea Bank AS Eesti filiaalis asunud pangakontodelt ei nähtunud 2016. a juunis või augustis mingeid tehinguid Bademi Group OÜga. Ka Fisterol OÜ nimel maksudeklaratsioone esitanud raamatupidaja CC ei mäletanud 02.03.2018 kirjalikes seletustes 22.08.2016 parandusdeklaratsiooni esitamise põhjust ega raamatupidamisdokumentide sisu, samuti seda, kas kõnealuse parandusdeklaratsiooni aluseks olnud raamatupidamisdokumendid tõi talle XX või BB (vt vastused nr 7 ja 8). Ringkonnakohus leiab, et maksuhalduri uurimiskohustus (MKS § 11) kehtib ka vastutusmenetluses ning eespool kirjeldatud ebaselges olukorras pidi maksuhaldur enne Fisterol OÜ 2016. a juuli maksuvõla täies ulatuses kaebajatelt sissenõudmist põhjalikumalt kontrollima XX väidet, et 22.08.2016 täiendavalt deklareeritud maksuvõlg ei ole tekkinud kaebajate õigusvastase tegevuse tagajärjel.
15.Ringkonnakohtu sellist järeldust ei muuda asjaolu, et reeglina võib maksuhaldur eeldada äriühingu esitatud maksudeklaratsioonide õigsust (MKS § 82). Praeguses asjas tähendas XX eriarvamus sisuliselt maksuhalduri teavitamist asjaolust, et Fisterol OÜ poolt 22.08.2016 parandatud 2016. a juuli KMD-s esitatud andmed ei ole õiged ning 22.08.2016 6(7)
3-18-1914 parandusdeklaratsiooni esitamine ei olnud XX ega YY kontrolli all. Sellises olukorras ei saanud maksuhaldur piirduda vastutusotsuses väitega, et lähtub maksuvõla sissenõudmisel äriühingu esitatud deklaratsioonidest ning eeldab nende õigsust. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et Fisterol OÜ 2016. a juuli maksuvõla kohta ei olnud vastutusotsuse koostamise ajaks tehtud maksuotsust, samuti ei olnud möödunud aegumistähtaeg, mille tõttu ei oleks enam saanud 2016. a juuli KMD-d parandada. Fisterol OÜ suhtes 14.01.2016 korraldusega alustatud kontrollimenetlus ei olnud seotud 2016. a juuli KMD-ga. Seega ei olnud Fisterol OÜ 2016. a juuli maksuvõlg vastutusotsuse tegemise ajal lõplikult ja siduvalt kindlaks määratud ning põhimõtteliselt oleks olnud äriühingul õigus 2016. a juuli maksudeklaratsiooni veelkord parandada (vrd Riigikohtu 05.03.2009 otsus nr 3-3-1-91-08, p 12; 17.05.2016 otsus nr 3-3-13-16, p 18).
16.Maksuhalduri arvates ei ole eluliselt usutav, et uus juhatuse liige soovib täiendava maksukohustuse deklareerimisega võlgades äriühingu maksukohustusi veelgi suurendada ning pigem on usutav soov äriühingu maksukohustusi vähendada. Ringkonnakohus leiab, et mõnel juhul võib see tõesti nii olla. Samas võivad maksejõuetu äriühingu seaduslikuks esindajaks saanud isiku kaalutlused sellise äriühingu maksukohustuse suurendamisel seisneda ka näiteks soovis tekitada sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus mõnele teisele endaga seotud äriühingule, vormistades maksudeklaratsioonide parandused ajaliselt nii, et võimalik vastutuskohustus ei jääks mitte uue, vaid eelmise juhatuse liikme kanda. Selliselt saaks uus juhatuse liige tekitada äriühingu varasemate maksudeklaratsioonide parandamisega eelmisele juhatuse liikmele tagantjärele ja nende teadmata piiramatu vastutuskohustuse. Maksuhalduri seisukoha järgi ei peakski ta sellises olukorras deklaratsioonide parandamist täiendavalt kontrollima, isegi kui vastutusmenetluses esitatakse selline vastuväide, sest maksuhaldur eeldab äriühingu maksudeklaratsioonide õigsust. Ringkonnakohus leiab, et maksuhalduri selline arusaam ei ole kooskõlas eespool viidatud kohtupraktikaga, mis puudutab äriühingu seadusliku esindaja vastutust äriühingu maksuvõla eest.
17.Eelnevat arvestades jääb MTA apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna MTA apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning kaebaja pole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude väljamõistmise eelduseks olevaid kuludokumente (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohus märgib, et kaebajad ei ole apelleerinud halduskohtu otsust osas, milles nende riigilõiv ja õigusabikulud jäeti nende enda kanda. Seega selles osas ei ole alust halduskohtu otsust muuta. Apellatsioonimenetluses ei ole kaebajad riigilõivu tasunud. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.