lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1299/35

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 30.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1299/35
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.10.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1015
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene 30. oktoober 2018, Tartu 3-17-1299

Haldusasi

Aleksei Bobrovnitski kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 10. augusti 2017. a otsus Aleksei Bobrovnitski apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksei Bobrovnitski Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. augusti 2017. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 29. november 2018).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla kinnipeetav Aleksei Bobrovnitski esitas 2. juunil 2014 venekeelse avalduse uute särkide ja pükste saamiseks. Uued riided väljastati talle 13. jaanuaril 2015. A. Bobrovnitski esitas 3. aprillil 2017 Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2500 eurot. Taotluse kohaselt viivitati tema taotluse lahendamisega. Lisaks olid väljastatud riided talle väikesed, mistõttu pidi ta neis külmetama ja taluma teiste kinnipeetavate naeru. Tallinna Vangla 2. juuni 2017. a vastusega jättis vangla taotluse rahuldamata.
2.A. Bobrovnitski esitas kaebuse, milles palus hüvitada talle tekitatud kahju kohtu äranägemisel. Kaebuses loetleti korrati kahju hüvitamise taotluse põhjendusi ning refereeriti erinevate siseriiklike ja rahvusvahelise õiguse akte ja dokumente ning seisukohti.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Halduskohtu 10. augusti 2017. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Ei nähtu, et kaebajale oleks saanud kahju tekkida. Viivitus kaebajale riiete väljastamisel tekkis kaebaja venekeelsete taotluste tagastamise tõttu. See on õiguspäraseks hinnatud haldusasjas nr 315-295 ning otsus on jõustunud.
3.2.Samuti ei ole kaebaja rahul lõpuks väljastatud riiete suurusega. Kaebaja andis riiete saamisel nende saamise kohta allkirja ja ei nähtu, et tal oleks nende suhtes pretensioone. Vangla on selgitanud, et kaebajal oli võimalus välja valida enda kasvule vastavad riietusesemed kas riietel olevate numbrite järgi või proovimise teel. Miski ei tõenda seda, et tema pikkusele mittevastavad riided väljastati kaebajale vastustaja süül, mitte aga kaebaja enda tähelepanematuse, tegevusetuse või muu sarnase tõttu.
3.3.Isegi kui kaebaja sai liiga lühikesed riided, ei ole tegemist sellise taluvuse piire ületava kannatusega, mida saaks käsitleda rahalise hüvitise saamist õigustava süülise väärikuse alandamisena. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.A. Bobrovnitski esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses leitakse, et kohtuotsus asjas nr 3-15-295 oli ekslik. Kaebaja palvetele väljastada tema kasvule sobiv riietus vastati, et midagi muud talle väljastada ei saa. Samuti loetletakse ja refereeritakse apellatsioonkaebuses erinevaid rahvusvahelisi õigusakte, dokumente ja seisukohti.
5.Tallinna Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.Haldusasjas nr 3-15-295 on Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus leidnud, et vangla tagastas kaebajale venekeelsed taotlused õiguspäraselt ja et vangla pole riiete väljastamisel õigusvastaselt viivitanud. Isegi kui pidada kaebaja väiteid eesti keele mitteoskamise kohta õigeks, oli viidatud haldusasjas hinnatud ka muid kaebaja poolt eestikeelsete pöördumiste esitamise võimalusi – kaebajal oli piisavalt rahalisi laekumisi, laskmaks oma pöördumised tõlkida; samuti oli tal võimalik kasutada kaaskinnipeetavate või inspektor-kontaktisiku abi.
5.2.Otsitud on väited, et riided ei vastanud kaebaja kasvule ja et uute väljastamisest keelduti. Kaebaja ei märkinud vanglavormi vahetuse lehele mingeid pretensioone. Riideid oli võimalik valida ning neid selga proovida. Ta ei ole esitanud hilisemaid taotlusi riiete väljavahetamiseks ja need on tal kasutusel senini.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Kaebaja on tõepoolest läbinud vangla poolt riiete väljastamisega viivitamise osas juba ühe kohtuvaidluse (haldusasi nr 3-15-295), kus nii halduskohus kui ringkonnakohus on pidanud Tallinna Vangla tegevust õiguspäraseks ning Riigikohus on jätnud kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Ringkonnakohus ei saa nõustuda kaebaja paljasõnalise seisukohaga, et kohtuotsused olid ekslikud. Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 2016. a otsusest nähtub, et kaebaja esitas korduvalt venekeelseid taotlusi, mis tagastati talle seetõttu, et kaebaja oskab eesti keelt. Kohus viitas sellele, et kaebaja on läbinud eesti keele A2 taseme koolituse, sai eksamil 83% võimalikust punktisummast ja on õppinud riigikeelt ka B1 tasemel (otsuse p 12). Halduskohus on lisaks oma 29. oktoobri 2015. a otsuses arvesse võtnud seda, et kaebaja on eelnevalt vangla poole pöördunud eestikeelsete taotlustega ning tal oli vaidlusalusel perioodil piisavalt raha (130 eurot),

et lasta taotlus eesti keelde tõlkida (otsuse p 7). Vaidlust pole poolte vahel käesolevas asjas enam selles, et materiaalõiguslikult on eesti keelt piisavalt oskava isiku esitatud venekeelse pöördumise tagastamine õiguspärane (põhiseaduse §-d 6 ja 52; keeleseaduse § 10 lg 1, § 3-4, § 12 lg 1; haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1-2, § 21 lg 2; Tallinna Vangla 31. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 20 kinnitatud kodukorra p 11.1.3). Ringkonnakohus ei näe neid asjaolusid arvestades põhjust pidada haldusasjas nr 3-15-295 tehtud kohtuotsuseid ekslikeks. Kaebaja ei lükka oma apellatsioonkaebuses kuidagi eelnevalt kirjeldatud asjaolusid ümber, vaid piirdub väitega, et ta ei oska eesti keelt. Seetõttu ei ole jätkuvalt alust pidada vangla tegevust kaebaja taotlustele reageerimisel õigusvastaseks ning vastavalt ei ole kaebajal riigivastutuse seaduse § 7 lg-st 1 tulenevalt ka õigust selle tegevusega tekitatud kahju hüvitamisele.

8.Kaebaja väidab ka, et talle väljastati liiga väiksed vanglariided. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga ja halduskohtuga, et isegi kui see nii juhtus, siis ei saa pidada ka selles osas vangla tegevust õigusvastaseks, sest kaebajal oli võimalik valida omale sobivas suuruses riided, kuid ta ei kasutanud ise seda võimalust. Ringkonnakohus peab usutavaks vastustaja selgitusi, et kaebajal oli võimalik riideid valida lisaks nende suurusnumbrite arvessevõtmisele ka riideid selga proovides. Samuti oli kaebajal võimalik riiete valiku järgselt välja tuua oma pretensioonid riiete osas. Kaebaja seda ei teinud. Samuti ei esitanud hiljem taotlust riiete väljavahetamiseks vastavalt Tallinna Vangla kodukorra p-le 11.2.8 (tl 41). Neid asjaolusid arvestades ei saa pidada vangla tegevust kaebajale riiete väljastamisel õigusvastaseks. Sisuliselt oli sellises suuruses riiete valik olnud kaebaja enda otsustus. Kaebaja väited, et ta on avaldanud hiljem rahulolematust riiete suuruse üle, kuid talle on vastatud, et midagi muud talle ei väljastata, on tõendamata. Kui kaebaja tõesti riiete väljavahetamist soovis, oleks tal olnud võimalik esitada selleks nõuetekohane taotlus vastavalt ülalviidatud vangla kodukorra regulatsioonile, kuid ta ei ole seda teinud.
9.Kaebaja poolt apellatsioonkaebuses ohtralt viidatud rahvusvahelised õigusaktid ning erinevad seisukohad eeltoodut ei muuda, sest ehkki kaebaja väidab, et temaga on nende normide ja seisukohtade valguses õigusvastaselt käitutud, ei ole see väide ülaltoodust tulenevalt põhjendatud.
10.Seega jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. Riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel oli kaebaja vabastatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium