lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1299/20

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 10.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1299/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1290
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

10. august 2017, Jõhvi

Kohtuasja number

3-17-1299

Kohtuasi

A.B. kaebus Tallinna Vangla poolt vormirõivaste väljastamisega viivitamise tõttu tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja: A.B. Vastustaja: Tallinna Vangla, esindaja Kerli Lubja

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta A.B. kaebus täies ulatuses rahuldamata.
2.Kuulutada menetlus kaebaja terviseandmeid puudutavate dokumentide osas kinniseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 11.09.2017. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.03.04.2017 on Viru Vangla kinnipeetav A.B. (edaspidi kaebaja) koostanud Tallinna Vanglale (edaspidi vastustaja) kahju hüvitamise taotluse (tl 25). Selles kurtis ta, et avastas nimetatud vanglas karistust kandes 28.05.2014 kahe T-särgi ja ühe paari pükste kadumise, kirjutas 02.06.2014 vene keeles avalduse uute saamiseks ja kulunute asendamiseks, kuid seda ja 25.08.2014 kirjutatud

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

korduvat taotlust ei tahetud vastu võtta ning puuduvad riided väljastati ja vanad vahetati uute vastu alles 13.01.2015. Veel väitis kaebaja, et mõnitamine sellega ei lõppenud, sest väljastatud riided ei vastanud tema kasvule 188 cm, vaid olid liiga väikese suurusega, kitsad ja ebamugavad, mistõttu oli ta sunnitud külmal ajal nii sektoris kui jalutuskäikudel nädalate kaupa külmetama ja teiste kinnipeetavate naeru taluma. Niisuguse ebainimliku ja väärikust alandava kohtlemise läbi ning kõigi tema poolt üle elatud kannatuste eest palus ta hüvitisena välja maksta 2500 eurot. 02.06.2017 koostatud vastusega nr 5-37/17/59-5 (tl 29p-31) jättis vastustaja taotluse rahuldamata. Veel on kohtutoimikusse esitatud kaebaja 25.08.2014 ja 22.10.2014 taotlused (tl 17 ja 19 ) ning nende tagastamise kohta 28.08.2014 ja 05.11.2014 koostatud vastused (tl 18 ja 20), 17.11.2014 vaie koos lisadokumentidega (tl 21-23) ja selle kohta 14.01.2015 koostatud vaideotsus nr 515/14/31595-4 (tl 24), 13.01.2015 taotlus vormiriiete vahetamiseks koos väljastamist kinnitava dokumendiga (tl 44 ja 46) ning väljavõtted kaebaja tervisekaardist (tl 45).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2.14.06.2017 koostatud kaebuses (tl 1-3) kordas kaebaja üle kohtueelses menetluses esitatud kirjeldused nii oma pöördumistele reageerimise kui talle vangla riietuse väljastamisega seoses osaks saanud kannatuste suhtes ja palus, et nende eest mõistetaks vastustajalt välja kohtu äranägemisel määratud suurusega hüvitis. Ta väitis, et üritas 04.06.2014 pöörduda Tallinna Halduskohtusse, kuid kaebust ei võetud menetlusse. Veel viitas ta erinevate komiteede, komisjonide ja EIK lahendite seisukohtadele ning väitis, et kui varem peeti sellist toimimisviisi ebainimlikuks ja inimväärikust alandavaks, siis standardite rangemaks muutumisega võib arvata, et see on ilmselge piinamine.
3.Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 40-41) peeti kaebust põhjendamatuks, paluti arvestada kohtueelse nõude peale antud vastuse seisukohtadega ning kaebus rahuldamata jätta. Vastuseks märgiti, et kaebaja on vormiriiete väljastamisega viivitamise ja venekeelse taotluse esitamise õiguse osas varasemalt juba pöördunud kohtusse ja haldusasjas nr 3-15-295 tehtud jõustunud otsusega on tuvastatud, et vangla vastav tegevus pole olnud õigusvastane. Ebaõiges suuruses vormielementide väljastamise osas esitatud väiteid peeti aga põhjendamatuteks ning selgitati, et kinnipeetav saab vormilaos valida vangla töötaja juuresolekul endale sobivas suuruses rõivad, need on varustatud suuruse märgetega ja soovi korral on neid võimalik ka selga proovida. Seetõttu leiti, et kaebajal pidi olema hõlbus valida varasemalt kasutuses olnutega samas suuruses vormiriided ning lisati, et kaebaja valis uued vormiriided endale ise ja nende kättesaamisel antud kinnitusest ei nähtu, et ta oleks esitanud mingeid pretensioone või soovinud teises suuruses riideid. Veel selgitati vormirõivaste suuruse ja kaebaja kehakaalu muutusega seonduvat ning märgiti, et sobimatuks osutunud riiete välja vahetamiseks saab esitada taotluse, kuid kaebaja pole seda teinud, mistõttu pole alust järeldada, et tal esines tegelikkuses nendega probleeme. Lisaks märgiti veel, et iga vanglas kogetav ja rahulolematust põhjustav emotsioon kinnipidamisasutuse elutingimuste ja töökorralduse suhtes ei too kaasa isikule mittevaralise kahju tekkimist ega õigust kahjunõude esitamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Avaliku võimu kandja poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise aluseid reguleerib RVastS § 9 lg 1. Selles kehtestatu kohaselt võib mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda ainult süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega saab mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud rahalise nõude rahuldamine toimuda vaid siis, kui esineb mõni eelnimetatud alustest ning on tuvastatud avaliku võimu kandja õigusvastane süüline käitumine, kahju tekkimine ja põhjuslik seos nende vahel.
5.Kaebuses selle esitamise põhjusena nimetatud väärikuse alandamise korral on iseenesest küll võimalik mittevaralise kahju rahas hüvitamist nõuda, kuid käesoleval juhul ei nähtu, et kaebajale oleks saanud tema vaides ja kaebuses kirjeldatud tegevuse läbi sellist kahju tekkida. Nimelt on kaebaja kaebusele antud vastuses viidatud haldusasjas nr 3-15-295 juba esitanud halduskohtule 28.05.2014 avastatud riiete kadumise, 02.06.2014 ja hiljem nende asemele uute saamiseks ja kulunute vahetamiseks esitatud vene keelsete taotluste vastu võtmisest keeldumise ning puuduliku riietuse tõttu tekkinud kannatustega seoses tuvastamisnõudega kaebuse eesmärgiga valmistada ette tulevast hüvitamiskaebust. Tallinna Halduskohus käsitles 29.10.2015 koostatud kohtuotsuse kaebaja vene keelsete taotluste tagastamise küsimust ning leidis, et kuna vangla tegevus oli selles osas õiguspärane, tekkis viivitus riiete väljastamisel tema enda tegevuse tõttu. Sellega, et vangla pole õigusvastaselt viivitanud kaebajale kadunud ja kulunud vanglariiete asemele uute väljastamisel nõustus 08.09.2016 tehtud kohtuotsuses ka Tallinna Ringkonnakohus. Pooled viimati nimetatud kohtuotsust ei vaidlustanud. Seega on haldusasjas nr 3-15-295 tehtud kohtuotsus jõustunud ning Tartu Halduskohtul pole vajadust hakata käesolevas asjas kaebaja taotluste lahendamisega seonduvat uuesti hindama ega pidada vastustaja tegevust nendega toimimisel õigusvastaseks.
6.Lisaks kadunud ja kulunud vormiriiete saamiseks esitatud taotluste lahendamisele ei ole kaebaja rahul ka sellega, millised riided talle lõpuks 13.01.2015 väljastati ning väidab, et need ei vastanud tema kasvule, mistõttu tuli jalutuskäikudel külmetada ja taluda teiste kinnipeetavate naeru. Vormielemente nimetatud kuupäeval vastu võttes on ta saadu kohta lihtsalt oma allkirja andnud ning ei nähtu, et tal oli nende suuruse või mistahes muus osas mingeid pretensioone. Vastustaja on kaebusele antud vastuses selgitanud, kuidas täpselt toimub vangla vormielementide väljastamine ja millised on kinnipeetava võimalused saada just talle sobiva suurusega riietusesemed või vahetada välja sobimatuks osutunud esemed. Kohtul puudub alus nende selgituste tõele vastavuses kahtlemiseks. Samuti puudub tõsiselt võetav põhjus kahelda selles, et kaebajal olid ka tegelikult olemas kõik võimalused, et valida kas riietel olevate numbrite järgi või proovimise teel välja enda kasvule vastavad riietusesemed. Seega ei tõenda miski, et talle väljastati tema pikkusele mitte vastavas mõõdus vormiriided ja see toimus just vastustaja süül, mitte aga ta enda tähelepanematuse, tegevusetuse või muu sarnase tõttu.
7.Isegi juhul, kui kaebuse väide liiga lühikeste riiete väljastamise kohta vastaks tõele, pole see iseenesest veel küllaldane alus rahalise hüvitise saamiseks. Riigikohus on nimelt märkinud oma lahendi nr 3-4-1-9-14 punktis 36 vangla elamistingimustega seotud väärikuse alandamise küsimust käsitledes, et kinnipidamisega kaasnevad paratamatult mõningased kannatused ja ebameeldivused, kuid see ei tähenda veel kinnipeetava inimväärikuse alandamist. Vastuolu õigusega väärikale kohtlemisele saab tekkida vaid siis, kui isiku kohtlemine tema kinnipidamise käigus ületab teatud raskusastme, kuid selle täpset piiri ei ole võimalik määrata. See sõltub mitmetest asjaoludest, sealhulgas kohtlemise kestusest, selle füüsilisest ja psüühilisest mõjust ning muudest kinnipidamise tingimustest. Vastav seisukoht on kohaldatav ka käesolevas kaebuses kirjeldatud tegevusele. Vajadus kanda väidetavalt liiga lühikest vormijakki ja -pükse ei pruukinud kaebajale meeldida ning võis talle ka pahameelt ja vaimseid üleelamisi põhjustada, kuid kindlasti ei saa tegemist olla niisuguste taluvuse piire ületavate kannatustega, mida saaks käsitleda rahalise hüvitise saamist õigustava süülise väärikuse alandamisena.
8.HKMS § 77 lg 1 ning TsKMS § 38 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetluse kinniseks kuulutada, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Käesolevas asjas on toimikusse esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõte. Kuna selles on kajastatud tema eraelulised andmed, millede avaldamiseks puudub avalik huvi, on vajalik menetlus vastavas osas kinniseks kuulutada.
9.Eeltoodud järeldustel ei kinnita miski, et kaebaja väärikusele on saanud vastustaja õigusvastase süülise käitumise tõttu tekkida rahalise hüvitise saamist õigustav mittevaraline kahju. Seetõttu jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse alusel täielikult vabastatud 250 euro suuruse riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Seega pole käesolevas asjas hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium