Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. oktoober 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1648
Haldusasi
XX kaebus Pärnu Linnavalitsuse 13. juuli 2016 otsuse nr 3-15/991 ja sellega väljastatud kasutusloa nr 1612371/03564 osaliseks tühistamiseks ning kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Piret Tõnnus-Saks Kolmas isik – YY
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. jaanuari 2018. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
8.oktoobri 2018. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. jaanuari 2018. a otsus haldusasjas nr 3-16-1648 muutmata.
2.Mõista XX-lt YY apellatsiooniastme menetluskulude katteks välja 1044 (üks tuhat nelikümmend neli) eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.11.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
3-16-1648 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Linnavalitsus väljastas 19.06.2015 otsusega nr 3-5/859 ehitusloa nr 1512229/01611 Pärnu linnas Roheline tn 6a kinnistul asuva elamu laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks.
2.Pärnu Linnavalitsus väljastas 13.07.2016 otsusega nr 3-5/991 kasutusloa nr 1612371/03564 Pärnu linnas Roheline tn 6a kinnistul laiendatud elamu kasutuselevõtmiseks.
3.XX esitas 15.08.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (hiljem korduvalt täiendatud) Pärnu Linnavalitsuse 13.07.2016 otsuse nr 3-5/991 ja sellega väljastatud kasutusloa nr 1612371/03564 osaliseks tühistamiseks ning Pärnu Linnavalitsuse tegevusega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Kaebaja on Roheline tn 6 asuva kinnistu omanik. Vaidlustatud kasutusluba ei ole kooskõlas 19.06.2015 väljastatud ehitusloaga ning ehitusloa aluseks oleva ehitusprojektiga. Kasutusloa kohaselt on Roheline tn 6a rekonstrueeritud elamu maht 1351,6 m3, samal ajal kui ehitusprojekti seletuskirja ja ehitusloa kohaselt on hoone maht 1163 m3. Ehitusprojekti seletuskirja p-i 5 kohaselt on hoonel terrass ja rõdu. Tegelikkuses aga ei ole Roheline tn 6a rekonstrueeritud elamul rõdusid. Kasutusluba võimaldab tulevikus rajada Roheline tn 6a elamu läänekülge rõdu, mis rikub kaebaja õigust privaatsusele. Roheline tn 6a elamu läänepoolsele küljele, kuhu ehitusprojekti kohaselt oli kavandatud rõdu, on ehitatud uks, mille ees puudub ohutust tagav piire (ehk tegu on nn poolelioleva prantsuse rõduga). Sellist lahendust ei saa lugeda ohutuks. Vastustaja on Roheline tn 6a rekonstrueeritavale elamule ehitusluba väljastades käitunud õigusvastaselt (ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõude on kaebaja esitanud haldusasjas nr 3-15-2544). Vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu on kaebajale tekkinud otsene varaline kahju. Kaebajal tuli enda õiguste ja huvide kaitseks kasutada professionaalset õigusabi, kuivõrd kaebajal endal puuduvad valdkonnapõhised teadmised enda õiguste ja huvide parimaks kaitseks. Kui vastustaja ei oleks ehitusluba väljastanud, ei oleks kaebaja pidanud alustama vaidemenetlust ja selles kulusid kandma. Kuigi üldjuhul on vaidemenetluses osalemine vabatahtlik ja üldreeglina vaidemenetluses kantud menetluskulud väljamõistmisele ei kuulu, siis antud juhul oli vaidemenetlus kaebaja jaoks ainus viis olla ära kuulatud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 mõttes. Rikutud on kaebaja õigust privaatsusele. Väljastatud ehitusloa alusel on Roheline tn 6a elamu asukoht nihkunud oluliselt lähemale kaebajale kuuluva kinnisasja piirile. See on vähendanud kaebaja kinnisasja kagunurga sihtotstarbelist kasutamist, sest Roheline tn 6a kahekordne elamu varjab kogu kaebaja kinnisasja kagunurga päikesevalguse. Hetkel on kahe kinnistu vahel tume ca 1,6 m kõrgune puitlippaed, mis on tänu lipivahedele läbinähtav. Kaebaja privaatsuse tagamiseks on vajalik püstitada Roheline tn 6a kinnisasja ning kaebaja kinnisasja piirile ca 20 m ulatuses heledat tooni 2 m kõrgune puitlippaed, mille maksumus on kaebaja arvutuste kohaselt 2400 eurot. 2(11)
3-16-1648 Vastustaja ei ole kasutusloa väljastamisel arvestanud päevavalgustegurit ning Eesti standardi 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ p-s 4.3.6 toodud näitajaid. Roheline tn 6a elamust tulenevalt on kaebajale kuuluva elamu lõunapoolsetes eluruumides valgustingimused olulisel määral vähenenud, mis on tinginud kaebaja vajaduse teostada ümberehitustöid. Kaebaja oleks tulnud kasutusloa menetlusse kaasata. Kasutusloa väljastamisel ei ole vastustaja kaalunud kaebaja õigusi ega huve. Vastustaja oleks saanud kohaldada kaebaja õiguste ja huvide kaitseks mitmesuguseid leevendusmeetmeid, muu hulgas väljastada kasutusloa kõrvaltingimusega, mille kohaselt oleks Roheline tn 6a elamu põhjasein tulnud värvida üle valgustpeegeldava värviga. Vastustaja on jätnud arvestamata ka Pärnu linna üldplaneeringuga ettenähtud täisehitusprotsendi ja Roheline tn 6a kinnistu vastavuse täisehitusprotsendile. Ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti järgi on elamu ehitusalune pindala 232 m2 ning krundi täisehituse protsent 24,8% ja seda koos kuuri lammutamisega. Olukorras, kus kuuri ei olnud lammutatud ei kasutusloa väljastamise hetkeks ega ka hiljem, võib olla ületatud Roheline tn 6a kinnistu täisehitusprotsent. Kaebajal on põhjendatud kahtlus, et ka elamu kõrgus ei vasta projekteerimistingimustega ettenähtud maksimaalsele kõrgusele. Vastavaid asjaolusid ei ole vastustaja kasutusloa väljastamisel kontrollinud. Vastustaja ei ole Roheline tn 6a kasutusloa väljastamisel üldse hinnanud kasutusloa väljastamisest tekkivaid mõjusid kaebaja õigustele ning avalikule huvile. Vastustaja on kasutusluba ehitisregistris kolm korda muutnud, seejuures ka sisuliselt, s.t muudatuste näol ei ole olnud tegemist ilmse ebatäpsuse (HMS § 59) parandamisega. Vastustajal oleks tulnud läbi viia kasutusloa muutmise menetlus või uuendada kasutusloa väljastamise menetlust ning tunnistada esmalt väljastatud kasutusluba kehtetuks. Kuna vastustaja on sisuliselt muutnud kasutusluba pärast selle väljastamist seaduses ettenähtud haldusmenetluse läbiviimiseta, esinevad alused kasutusloa tühistamiseks. Kasutusloa näol võib olla tegemist tühise haldusaktiga, kuivõrd see võimaldab kasutada elamut, mis ei ole ei terrassi/rõdu väljaehitamata jätmise tõttu ohutu.
4.Pärnu linn vaidles kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Kaebaja väited privaatsusõiguse rikkumisest on paljasõnalised ja Vaidemenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks puudub õiguslik alus.
tõendamata.
Kaebaja arvamused ja vastuväited Roheline tn 6a kinnistul ehitamise ja ehitise kohta olid kasutusloa menetlusele eelnenud menetlustes puudutatud isikute ärakuulamise käigus tuvastatud, nendega oli mõistlikult arvestatud ja nende alusel projekti muudetud (tuleohutuse tagamiseks „tumma seina“ kavandamine kaebaja kinnistu poolsele küljele). Kasutusloa andmine oli õiguspärane ka kolmandate isikute menetlusse kaasamiseta, sest kaebaja arvamus ei oleks saanud kasutusloa andmist mõjutada. Kasutusloa andmisest keeldumise aluseid ei esinenud. Kaebaja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kasutusloa taotlus ei ole kasutusluba. Roheline tn 6a omanik esitas elamu rekonstrueerimise järel 08.04.2016 elamu kasutusloa taotluse, mille lisas 1 “Eluruumide andmed” on rõdude ja lodžade pinnaks märkinud 40,9 m2. Projekti kohaselt on elamu läänepoolsele küljele kavandatud rõdu pinnaga 16,9 m2. Roheline tn 6a rekonstrueeritud elamu ülevaatamisel tehti kindlaks, et rõdusid elamule ehitatud ei ole. Kuivõrd elamu oli muus osas ehitatud ehitusloa saanud projektile vastavalt, kanti elamu tehnilised andmed registrisse, mille käigus sattus kiirustamise tõttu registrikandesse ka rõdu pind. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, mille kohta on tänaseks tehtud registris paranduskanne nr 1611522/26514. Asjaolu, et elamu läänepoolsesse külge ei ole rõdu välja ehitatud, ei olnud kasutusloa andmisel takistuseks, sest 3(11)
3-16-1648 läänepoolse rõdu ehitamata jätmine ei riku õigusaktidega ehitisele ja ehitamisele kehtestatud nõudeid ega kolmandate isikute (sh kaebaja) õigusi. Arvutusviga, mis ei mõjuta haldusakti sisuliselt, tuli andmete esitajal parandada, mille põhjal muudeti kontrollimise järel kasutusloa menetleja poolt registrisse kantud kasutusloa tehnilisi andmeid vastavalt tegelikule olukorrale, seejuures kasutusloa sisu muutmata. Paranduskanne tehti adressaadile teatavaks (HMS § 59). Ilmse ebatäpsuse parandamisest kolmandate isikute teavitamise nõuet seadus ei sätesta. Kaebaja väide ehitise nihkumise kohta on väär. Projekteerimistingimustega on lubatud olemasolevat ehitist ehitise lõunapoolses küljes (Rohelise tänava poolt) laiendada, mida kinnistu omanik ei ole oluliselt kasutanud, vaid on jäänud põhimõtteliselt olemasoleva hoone piiridesse (ka selline lahendus on projekteerimistingimuste kohane). Kaebajale ja kolmandale isikule kuuluvate hoonete vaheline kaugus ei ole muutunud. Seda on kinnitanud kohtud varasemalt haldusasjas nr 3-15-2544. Kasutusloa saanud Roheline tn 6a elamu paikneb samas kohas, kus selle elamu ehitamist 1991. a ehitusloa alusel alustati ja 2015. a ehitusloa alusel jätkati. Kaebaja küll väidab, et kasutusloa saanud ehitis on ohtlik, kuid on jätnud märkimata, millega kasutusloa saanud elamu kaebajat ohustab. Kasutusloa andmise menetluses ei pidanud vastustaja elamul terrassi ja rõdu puudumist sellisteks puudusteks, mis takistaksid elamu sihipärast kasutamist või oleks aluseks kasutusloa andmisest keeldumisele (ehitusseadustiku (EhS) § 55). 2016. a-l anti Roheline tn 6a kinnistule ehitatud elamule kasutusluba, mille menetlemise käigus on tuvastatud, et elamu on ehitatud vastavalt ehitusloa saanud projektile (ehitise ülevaatamise akt nr 60). Asjaolu, et 2015. a-l antud ehitusluba on õiguspärane, on tuvastatud haldusasjas nr 3-15-2544. Kasutusloa menetluses lähtub vastustaja eeldusest, et ehitatud on vastavalt ehitusloa saanud projektile. Kasutusloa saanud elamu vastab rekonstruktsiooni projektile ja õigusaktidega sätestatud nõuetele, sh nii ehitustehnilistele kui ohutusnõuetele.
5.YY palus jätta kaebuse rahuldamata. Ligi 200 m2 erinevus ehitise mahu arvestamisel tekkis ehitusprojekti autori ja omanikujärelevalve teostaja erinevast arusaamisest majandus- ja taristuministeeriumi 05.06.2015 määruse nr 57 rakendamisel. Esialgne vigane kanne on registris nüüdseks parandatud ja paranduskande kohaselt on ehitise maht 1162 m2 (mitte 1351 m2). Rõdu puudumine ei saa riivata kaebaja õigusi või huve. Käesolevaks ajaks on rõdu ehitamine lõpule viidud. Roheline tn 6a ehitusloaga seotud vaidlused on lõppenud jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2017 otsusega haldusasjas nr 3-15-2544. Seega ei saa praegust kaebust põhjendada kaebaja privaatsusõiguse rikkumise argumendiga. Roheline tn 6a elamu läänekülje teisele korrusele on ehitatud uks, kuid uksega seotud asjaolud, sh piirde puudumine, ei riku ega riiva mingil viisil kaebaja õigusi. Roheline tn 6a elamu ei takista päikesevalguse jõudmist kaebaja elamu kõneluse aknani ega kaebaja elamu lõunaküljele tervikuna, kuivõrd Roheline tn 6a elamu vari jookseb piki kaebaja elamu seina ees kulgevat mururiba. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas paranduskannete tegemine ehitisregistris rikub tema subjektiivseid õigusi. Seadusest ei tulene kaebajale õigust pöörduda kohtusse teise isiku või avaliku huvi kaitseks. Arusaamatuks jääb kaebaja puutumus elamu väidetava ohtlikkusega. Kaebaja on esitanud kohtule joonised, mis ei kuulu Roheline tn 6a elamu rekonstrueerimisprojekti dokumentide hulka, mistõttu ei ole joonised usaldusväärsed tõendid ja tuleb jätta tähelepanuta. Rekonstrueerimisprojekti kohaselt on Roheline tn 6a elamu ehitatud vanale vundamendile, elamu asukoht ei ole muutunud ega nihkunud kaebaja kinnistule lähemale. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et oleks toimunud päevavalguse vähenemine tema elamu ruumides. Kolmanda isiku krundi täisehitusprotsent ei
4(11)
3-16-1648 ületa ühelgi juhul 25% ja ehitusalune pind 272 m2. Roheline tn 6a ehitised vastavad projekteerimistingimustele.
6.Tallinna Halduskohus jättis 26.01.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 1016,40 eurot. Kaebaja on tuginenud ka kasutusloa väljastamisele eelnenud 19.06.2015 ehitusloa võimalikule õigusvastasusele, kuid käesolevaks ajaks on ehitusluba puudutav vaidlus haldusasjas nr 3-152544 lahenenud. Seetõttu ei ole vaja analüüsida põhjalikult kaebaja neid seisukohti, mis seostuvad ehitusloa väidetava õigusvastasuse küsimusega. Kohus nõustub vastustaja ning kolmanda isiku seisukohtadega selles, et rõdu ehitamata jätmine ei saa kaebaja õigustele mõju avaldada. Käesolevaks ajaks on rõdu ehitamine lõpule viidud. Samas välja ehitamata rõdu kasutusloa väljastamist ei takistaks. Ka elamu teisele korrusele ehitatud, kuid ilma ohutust tagava piirdeta uks ei riku kaebaja õigusi, tegemist on üksnes kolmanda isiku enda valiku või riskiga. Vastustaja on Roheline tn 6a elamu mahu kohta esitatud andmete erinevust põhjendanud ilmse ebatäpsusega, mis on käesolevaks ajaks parandatud. Kaebaja seisukoht, et haldusakti andmete kolmel korral muutmine tähendab seda, et vastustaja ei ole menetlust korrektselt läbi viinud, kasutusloa tühistamise aluseks olla ei saa (HMS § 59). Kaebusest ei nähtu, kuidas võiks ebatäpsuste parandamine rikkuda kaebaja õigusi. Projekteerimistingimuste järgselt võis elamu suurim kõrgus olla 8 m. Vaidlust on tekitanud üksnes asjaolu, millisest nivoost trepi kõrgust arvestada, kui see mingis osas esimese korruse põrandapinnast allapoole ulatub, kuid teisalt on kaebaja märkinud seoses eelnimetatuga, et vastava liitmistehte korral võib hoone kõrgus ulatuda 7,95 meetrini ning sel juhul ei oleks enam selge, et kõrgus ehitusprojektile ja ehitusloale vastaks. Kaebaja arvamus lubatud kõrguse võimalikust ületamisest taandub asjaolule, et puhvervahemik võrreldes lubatuga oleks liiga väike ehk ainult 5 cm, mistõttu peaks vastustaja seda veelkord kontrollima. Otsest põhjust selleks ei ole, sest olenemata sellest, kuidas kõrgust arvutada, ei nähtu haldusasja materjalist, et see võiks olla üle 8 m. Vastustaja ei pea pelgalt oletuse pinnalt kõike uuesti kontrollima. Haldusmenetlus tuleb viia läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, et vältida isikutele üleliigsete kulutuste ja ebameeldivuste tekitamist. Kaebaja arvates on vastustaja jätnud arvestamata Pärnu linna üldplaneeringuga ettenähtud täisehitusprotsendi ega ole hinnanud Roheline tn 6a kinnistu vastavust selles osas. Kuuri teema kajastub ka varasemas ehk ehitusloa vaidlustamisega seonduvas menetluses haldusasjas nr 3-15-2544, mille raames on kolmas isik selgitanud, et kuuri lammutamise tähtaega vastavates dokumentides ei sisaldunud, et ehitamise ajal oli kuur tööriistade hoidmiseks vajalik ja et see kavatsetakse likvideerida. Asjas ei ole esitatud dokumente selle kohta, et kaebaja elamus oleks päevavalguse (oluline) vähenemine toimunud. Tiheasustusalal toimuva ehitustegevuse tõttu võib lähimas naabruses paiknevatele hoonetele kahtlemata mõnevõrra vähem päikesevalgust langeda, kuid sellega peab arvestama ning antud juhul ei nähtu haldusasja materjalist, et tegemist võiks olla märkimisväärse riivega. Eeldada ei saa, et vastustaja taoliste menetluste läbiviimisel kõikide piirnevate kinnistute elamutes omal initsiatiivil insolatsiooninäitajaid hindaks. EhS § 54 lg 5 ja lg 6 p-i 2 kohaselt kaasatakse kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik kasutusloa menetlusse ja esitatakse vastav eelnõu arvamuse avaldamiseks üksnes vajaduse korral. Antud juhul ei pidanud vastustaja seda vajalikuks, sest eelnenud ehitusloa menetlusse oli kaebaja kaasatud. Seega võis vastustaja eeldada, et kaebaja oli suures osas kattuva sisuga küsimustest teadlik.
5(11)
3-16-1648 Olukorras, kus kasutusluba osutus õiguspäraseks, tuleb ka vastupidisel eeldusel baseeruv kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.XX palub 26.02.2018 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus või alternatiivselt tühistada halduskohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Ehitisele esitatavatele ohutusnõuetele ei vasta ehitis, mille eesmärgipärase kasutamise korral on võimalik inimesel kukkuda uksest, mille kõrgus maapinnast on ligi 4 m. Vastustaja oleks saanud ette näha kasutusloa kõrvaltingimuse, mille kohaselt on elamu läänepoolsete uste kasutamine keelatud. Vastustaja on ise rõhutanud, et kasutusluba anti tervele ehitisele, seega ka rõdule, mis kasutusloa andmise hetkel puudus. Kasutusluba, mis on antud ehitisele, millel puuduvad ehitusprojekti järgsed ehitise osad, ei saa olla õiguspärane. Kaebajal on subjektiivne õigus nõuda vastustajalt Roheline tn 6a elamuga seonduva ohu realiseerumise ärahoidmist selleks, et kaebaja või tema pereliige ei peaks olema tunnistajaks raskete tagajärgedega õnnetusjuhtumile. Halduskohtu seisukoht, et välja ehitamata rõdu ei takista kasutusloa väljastamist, on vastuolus EhS § 55 p-ga 1 ja § 50 lg-ga 1. Halduskohus on jätnud arvestamata, et vastustaja ise on kinnitanud, et kasutusloas sisalduvate tehniliste andmete täiendav kontrollimenetlus on algatatud just seoses kaebaja kaebusega halduskohtule (vt vastustaja e-kirjavahetus 17.10.2016 menetlusdokumendi lisas 3). Kirjavahetusest Roheline tn 6a arhitektiga tuleneb, et vastustaja ei kontrollinud ega pidanudki vajalikuks kasutusloa väljastamisel kontrollida, kas kasutusloa taotluses kajastuvad andmed ehitusloale vastavad või mitte. Vastustaja ei pidanud ka registris paranduskannete tegemiseks vajalikuks ise läbi viia täiendavaid mõõdistusi, vaid usaldas Roheline tn 6a arhitekti selgitusi. Ka arhitekt on rõhutanud, et kasutusloas väljastatud andmed olid ebaõiged ja hoone välisperimeeter ei vasta tegelikkusele. Ebausutav on vastustaja väide, et rõdu sissekandmisega on tegemist ilmse ebatäpsusega ja inimliku eksimusega. Ehitisregistris ei ole kasutusloa taotlusega koos esitatud dokumentatsioon kättesaadav. Alates 01.04.2016 tuli esitada kõik andmed ehitisregistrile elektrooniliselt, kuid vastustaja ei ole seda nõuet täitnud. Halduskohus oleks pidanud uurimisprintsiibist tulenevalt nõudma vastustajalt kasutusloaga seotud dokumentatsiooni esitamist. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades (sh korduvaid paranduskandeid pärast kaebuse esitamist ja vastustaja vastuolulisi selgitusi nendega seonduvalt) on võimalik järeldada, et vastustaja ei olegi soovinud kogu kasutusloa menetlusega seonduvat dokumentatsiooni kättesaadavaks teha. Halduskohus jättis välja selgitamata, millest olid ehitisregistris tehtud muudatused tingitud ja mis oli algse kasutusloa väljastamise eesmärgiks. Kohtul tuli kasutusloa õiguspärasust hinnata selle väljastamise hetke seisuga. Roheline tn 6a ehitis on vastuolus projekteerimistingimustega. Kasutusloa taotlusega koos ei ole esitatud teostusmõõdistusi, mis näitaks, kui pikk ja lai on Roheline tn 6a elamu. Samuti ei nähtu, et oleks mõõdetud hoone tegelikku kõrgust maapinnast. Dokument, mille vastustaja on lugenud ehitusjärgseks teostusmõõdistuseks, ei vasta teostusmõõdistusele ettenähtud nõuetele. Kui liita hoonet ümbritseva maapinna keskmise kõrguse ning esimese korruse põrandapinna vahe (0,9 m) hoone kõrgusele (7,35 m), on tulemuseks 8,25 m, mis ületab selgelt projekteerimistingimustes ettenähtud kõrguse. Pole võimalik tuvastada, mille alusel on vastustaja ümbritseva maapinna kõrguseks hinnanud 5,1 m. Geodeetilisel alusplaanil puudub vastav informatsioon. Halduskohus oleks pidanud välja selgitama, mis on ümbritseva maapinna tegelik kõrgus, kuna see omab olulist tähtsust elamu tegeliku kõrguse väljaselgitamisel. Halduskohus on tuginenud üksnes vastustaja väidetele elamu kõrguse osas, 6(11)
3-16-1648 mis omakorda tuginevad arhitekti arvamusele. Vastustaja oleks pidanud viima läbi täiendavad teostusmõõdistused ja haldusmenetluse käigus elamu tegeliku kõrguse välja selgitama. Halduskohus ei ole võtnud seisukohta selles, kas Roheline tn 6a kinnistu täisehitusprotsent ja ehitisealune pind vastab projekteerimistingimustes ning Pärnu linna üldplaneeringus määratud maksimaalsele täisehitusprotsendile ja maksimaalsele ehitisealusele pinnale. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebaja 27.11.2017 menetlusdokumendi lisades 7 ja 8 esitatud joonised, millele on kantud Roheline tn 6a elamu koordinaadid. Joonistelt nähtub selgelt, et ehitusloas kajastatud koordinaatide ja ehitisregistrisse kantud algse kasutusloa koordinaatide vahel on oluline erinevus. Samuti on erinevus ehitusloas märgitud koordinaatide ja kasutusloas märgitud ehitise koordinaatide vahel. Halduskohus on ebaõigesti jaganud tõendamiskoormuse. Vastustajal oli kohustus kontrollida, kas minimaalne keskmine päevavalgustegur vastab kaebaja elamus suurima väärtusega ruumi tüübile ka pärast Roheline tn 6a ehitise valmimist. Kaebaja on osundanud Eesti standardile, millest tulenevalt ei tohi kaebaja esimese korruse lõunapoolses toas väheneda päevavalguse hulk rohkem kui 50% esialgsest insolatsioonist. Võrreldes 1991. a ehitusprojekti järgse asukohaga (kus Roheline tn 6a hoone kaugus oli krundi piirist 4,17 m), on Roheline tn 6a elamu püstitatud Roheline tn 6 elamu poole (2,52 m krundi piirist). Halduskohus on jätnud hindamata hüvitamisnõude eelduseks oleva vastustaja tegevuse õigusvastasuse. Olukorras, kus kasutusloa tühistamiseks alus puudub, võib kasutusluba olla siiski väljastatud õigusvastaselt. Kui tuvastatakse vastustaja tegevuse õigusvastasus kasutusloa väljastamisel ning see on põhjuslikus seoses kaebajale kahju tekitamisega, esineb vaatamata kasutusloa tühistamata jätmisele alus hüvitamisnõude rahuldamiseks. Vastustaja ei kaasanud kaebajat kasutusloa menetlusse. Vastustaja ei ole tõendanud, et kui kaebaja oleks kasutusloa menetlusse kaasatud, siis oleks kasutusluba igal juhul antud välja samadel tingimustel nagu praegu. Halduskohus on jätnud selle asjaolu käsitlemata.
8.Pärnu linn palub 06.04.2018 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Roheline tn 6a elamu on kasutusloa menetluses üle vaadatud ja selle kohta on koostatud 21.04.2016 ehitise ülevaatuse akt nr 60. Päästeamet on andnud ehitisele kooskõlastuse 13.05.2016. Vastustajal ei ole alust kahelda Päästeameti pädevuses elamu ohutuse hindamisel. Ehitise ülevaatuse ajaks olid kõik elamu avad akende ja ustega täidetud ning suletud. Kohatu on eeldada elamu omaniku hooletust ja seda, et omanik ei taga oma lähedaste, eelkõige laste, ohutust. Halduskohus on analüüsinud kaebaja nõudeid rõdu väljaehitamise või välja ehitamata jätmise osas. Roheline tn 6a elamu ehitamine vastab ehitusloale, seda on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt (EhS § 50 lg 1), kasutusloa andmise keeldumiseks alused (EhS § 55) puudusid. Kasutusloa menetluses ega ka kasutusloa kohaselt elamu kasutamisel ei ohustata millegagi kaebaja eraelu või kodu puutumatust. Tiheasustusealal ei saagi täielikku privaatsust tagada, samuti seda, et päikesevalgus teatud ajahetkedel suuremal või väiksemal määral takistatud ei oleks. Haldusasja nr 3-15-2544 raames on seda ka juba selgitatud. Dokumentide elektrooniline üleandmine ei ole kohustus, vaid seda tuleks eelistada (EhS § 15 lg 4 ls 2). Kaebaja ei märgi, millise dokumendi puudumine asja õigeks otsustamiseks halduskohtu poolt puudu jäi. Oluline on see, et kasutusloa taotluse menetlemisel nõutud dokumentatsioon on vastustajale esitatud. Seda tõendab ka apellatsioonkaebuse p-s 2.9 tehtud viide ehitisregistri märkele „materjalid on kättesaadavad arhiivis“. Menetlusosalised on 7(11)
3-16-1648 esitanud vajalikud tõendid, millega on soovitud enda väiteid tõendada. Halduskohtul puudus vajadus tõendamiskoormust jagada. Kui halduskohtus on kaebaja taotlenud kasutusloa tühistamist osaliselt, siis apellatsioonkaebuses on märgitud, et kaebus on esitatud tervele hoonele väljastatud kasutusloa tühistamiseks. Sellekohast taotlust ei ole võimalik menetleda. Halduskohus on kontrollinud kasutusloa vastavust projekteerimistingimustele. Projekteerimistingimuste kohaselt on hoone lubatud kõrgus 8 m. Kaebaja väide, et halduskohus on seejuures tuginenud üksnes vastustaja väidetele, on kohatu ja väär. Halduskohus on hinnanud hoone kõrgusega seotud dokumente ja menetlusosaliste väiteid ning jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja arvamus lubatud kõrguse ületamisest taandub tegelikult asjaolule, et puhvervahemik võrreldes lubatuga oleks ainult 5 cm. Arusaamatu on kaebaja väide, et halduskohus oleks pidanud kõrgusega seotud asjaolusid veel kontrollima, kui menetluses selgitati välja, et elamu kõrgus ei ületa 8 m. Apellatsioonkaebuses on kaebaja leidnud uue kõrguse arvutamise viisi, mis ei ole aga kooskõlas hoone kõrguse arvutamist reguleeriva majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise aluse“ §-ga 30. Kaebaja on vääralt lähtunud kinnistu keskmisest kõrgusmärgist. Kaebaja on eksimuses, väites, et kasutusloa taotlemisel oleks tulnud esitada ka teostusmõõdistus. Sellist nõuet kasutusloa andmise eeldusena EhS ei sätesta. Küll on kinnistul toimunud põhilise ehitustegevuse järgi teostatud ehitusjärgne mõõdistus, kus on välja mõõdetud Roheline tn 6a rekonstrueeritava hoone iga nurk. Halduskohus on otsuse p-s 19 selgitanud kinnistu täisehitusprotsendiga seonduvat. Kaebaja unustab, et kasutusloa saanud elamu on rekonstrueeritud hoone, mitte uusehitis. Kõik, mis puudutab ehitisealust pinda, on maasse paigaldatud/valatud enam kui 25 a tagasi ja selles osas kehtib haldusasjas nr 3-152544 tehtud kohtulahend. Elamu rekonstrueeriti olemasolevale vundamendile, mis ei ole nihkunud ega laienenud. Naaberkinnistu omaniku kasutusloa menetlusse kaasamine ei ole kohustuslik. Vastustaja ei pidanud seda vajalikuks. Menetlusse kaasamine ei oleks sisuliselt kasutusloa andmist mõjutanud. Halduskohus on otsuse p-s 22 andnud hüvitamisnõudele selge hinnangu.
9.YY palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kolmanda isiku rõdu on ammu välja ehitatud. Rõdu valmimise järgselt esitas kolmas isik 2017. a aprillis selle kohta ehitisteatise Pärnu Linnavalitsusele ja see on kaebajale teada (kaebaja on ehitusteatise kohtus vaidlustanud). Lisaks ei riku rõdu väljaehitamisega seotud ohud kaebaja subjektiivseid õigusi. Ka juhul, kui rõdu ja terrass oleksid jäänud ehitamata, ei rikuks see mingil määral kaebaja õigusi. Kaebaja arutlused vastustaja ja ehitusregistri töökorralduse küsimustes ei ole asjassepuutuvad. Kaebaja väide teostusmõõdistusele ettenähtud nõuete rikkumise kohta on väär. Vastustaja on selgitanud, et ehitise ülevaatuse akti vormistamise kohta ei ole õigusaktidega nõudeid sätestatud. Arusaadav ei ole, milliste faktide põhjal on kaebaja otsustanud, et mõõdistustööde teostamise ajaks ei olnud ehitustööd lõppenud. Ajaline vahe mõõdistustööde teostamise ja kasutusloa taotluse esitamise vahel seda ei tõenda. Apellatsioonkaebuses on esitatud uus käsitlus Roheline tn 6a elamu kõrguse arvutamise kohta, mida tuleb vaadelda uue asjaolu esitamisena. Kolmas isik on seisukohal, et elamu kõrgus ei ületa projekteerimistingimuste p-s 1.2.8. lubatud kõrgust 8 m. 8(11)
3-16-1648 Kaebaja poolt 27.11.2017 menetlusdokumendi lisades 7 ja 8 esitatud jooniste näol ei olnud teada, kes, mis ajal ja milliste dokumentide alusel on need koostanud. Mingeid täiendavaid selgitusi jooniste päritolu kohta kaebaja ei andnud. Väär on kaebaja väide, et halduskohus on ebaõigesti jaganud tõendamiskoormuse. Kuivõrd kaebaja esitas konkreetse väite, et üks tema eluruum ei vasta insolatsiooninõuetele, siis oleks ta pidanud esitama selle väite tõendamiseks asjakohased tõendid (HKMS § 59) ja seda hoolimata sellest, kas haldusorgan on jätnud eelnevalt midagi tegemata või mitte. Kaebaja asjakohaseid tõendeid ei esitanud. Kolmanda isiku elamu ei ole ehitatud kaebaja elamule lähemale, kui oli määratud 1991. a projektdokumentatsiooniga ja poolelijäänud elamu vundamendiga. Seda tõendavad mitmed haldusasjas nr 3-15-2544 ja käesolevas asjas esitatud tõendid. EhS § 54 lg-st 5 tulenevalt kaasatakse kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik kasutusloa menetlusse üksnes vajaduse korral. Seega oli vastustaja diskretsioonist tulenevalt pädev otsustama, kas kaasata kaebajat kasutusloa menetlusse või mitte.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ning neid järgides ei pea vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Eduka kasutusloa tühistamise kaebuse esitamise eelduseks on asjaolu, et kasutusluba rikub kaebaja subjektiivseid õigusi või sellise haldusakti (nt detailplaneeringu või projekteerimistingimuste) tingimusi, mille eesmärk on kaebaja huvide kaitse. Kui kaebus esitatakse motiivil, et vaidlustatava haldusaktiga on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi, kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust üksnes osas, milles see rikub kaebaja õigusi. Õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega. Seetõttu ei pea kohus kasutusloa õiguspärasust hinnates kontrollima nende menetlus- ja materiaalõiguslike nõuete järgimist, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega (Riigikohtu otsus nr 3-3-115-16, p-d 15‒17). Kaebaja on kasutusloa vaidlustamisel viidanud rikutava subjektiivse õigusega seonduvalt õigusele kodu puutumatusele (õigus mitte näha potentsiaalset õnnetust naabermaja rõdult allakukkuva inimesega), valguse vähenemisele, majade vahel tuleohutuskuja puudumisele (apellatsioonkaebuse p 2.16) ning maja projekteerimistingimustega ja Pärnu linna üldplaneeringuga vastuolus olevate parameetritena krundi täisehitusprotsendile ning maja kõrgusele. Lähtudes viidatud Riigikohtu otsusest, pidi halduskohus märgitud asjaolusid hindama ja jätma kõrvale asjakohatu, mis kaebaja subjektiivseid õigusi ei puuduta või mis lahendati juba haldusasja nr 3-15-2544 raames [ehitisregistris muudeti korduvalt kasutusloas sisalduvaid ehitise tehnilisi andmeid; ehitisregistris ei olnud elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud kasutusloa taotlusega koos esitatud dokumentatsioon; kasutusloa taotlusega koos ei ole esitatud teostusmõõdistusi; kaebaja 27.11.2017 menetlusdokumendi lisades 7 ja 8 esitatud jooniste erinevus; maja ehitusloaga seonduv (maja püstitamise võrdlus 1991. a ehitusprojektiga)].
12.Asjas esitatud materjalidest ei nähtu kasutusloa andmisega põhjustatud kaebaja subjektiivsete õiguste riivet. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust vältida teiste inimeste elus ettetulevate võimalike õnnetusjuhtumite pealtnägemist. Tõendid puuduvad selle kohta, et maja ehitamisega oleks kaebaja maja siseruumide valgustase muutunud nõuetele 9(11)
3-16-1648 mittevastavaks. Seejuures on asjakohatu kaebaja etteheide halduskohtu tõendamiskoormuse muutmisele. Kui kaebaja väidab, et seoses naabermaja ehitamisega on muutunud nõuetele mittevastavaks valgustase tema elamu siseruumides, tuleb tal seda väidet tõendada vastavalt HKMS § 59 lg-le 1 või põhjendada, miks neid tõendeid esitada ei saa. Kaebaja ei ole oma väidet tõendanud ega põhjendanud ka tõendi esitamise võimatust. Tõendatud ei ole ka ehitise tuleohutusnõuete rikkumine. Päästeamet on 13.05.2016 kooskõlastanud kasutusloa andmise (vt ehitise ülevaatuse akt, tl 16) ning puudub mõistlik alus arvata, et Päästeamet oleks hinnanud ehitise tuleohutusnõuetele vastavust üksnes mingite tingimuste osas, mitte tervikuna.
13.Seonduvalt ehitise kõrguse ja krundi täisehitusprotsendiga märgib ringkonnakohus järgmist. Vaidlus puudub selles, et projekteerimistingimuste p 1.2.8 kohaselt oli ehitise maksimaalseks kõrguseks lubatud 8 m. Kui esimeses kohtuastmes oli kaebaja seisukohal, et ehitise tegelikuks kõrguseks on 7,95 m, siis apellatsiooniastmes on kaebaja asunud väitma, et ehitise kõrgus on hoopis 8,25 m, ületades nii 25 cm ulatuses projekteerimistingimustega lubatu. Apellatsioonkaebuses esitatud uus teooria sellest, kuidas ja millistest parameetritest lähtuvalt tuleks mõõta ehitise kõrgust, erineb esimeses kohtuastmes esitatud kontseptsioonist ning seega on tegemist uue asjaoluga HKMS § 198 lg 3 tähenduses, mille lubatavust peab menetlusosaline põhistama. Kaebaja ei ole mingit põhistust ringkonnakohtule esitanud ja seetõttu jätab ringkonnakohus vastava asjaolu tähelepanuta. Ka ei pea ringkonnakohus kaebaja poolt esitatud uue teooria hindamist vajalikuks asja õigemaks lahendamiseks. Isegi kui vaidlusaluse ehitise kõrgus oleks 8,25 m, ei tooks selline kõrvalekalle projekteerimistingimustest automaatselt kaasa kasutusloa tühistamist, sest kaebaja ei ole kõrvalekallet seostanud ühegi subjektiivse õiguse riivega (vt sellega seonduvalt ka ringkonnakohtu põhjendusi allpool). Tõendatud ei ole, et kinnistu täisehitusprotsent oleks vastuolus Pärnu linna üldplaneeringuga ning ületaks 25%. Kaebaja on ise seostanud täisehitusprotsendi ületamist krundil asuva ajutise kuuriga (27.11.2017 menetlusdokumendi p 1.17), mis aga tänaseks on lammutatud. Seejuures nähtub juba ehitisele antud ehitusloa asendiplaanist (tl 108), et vaidlusalune kuur pidi likvideeritama ning sugugi üheselt pole arusaadav see, kas joonisel märgitud täisehituse protsent 24,8 on arvestatud kuuriga või kuurita. Kummalgil juhul aga ei oleks ületatud täisehituse protsenti 25, sest kui kuur oli joonisel täisehituse hulka arvatud, oleks tegelik täisehituse protsent väiksem kui 24,8, sest kuur on tänaseks likvideeritud. Kui aga kuur oli joonise täisehituse protsendi hulgast välja arvatud, oli krundi täisehituse protsent 24,8. Likvideeritud kuuri ei saa krundi täisehituse protsendi hulka arvata, sest selle likvideerimine oli juba ehitusloa andmisel ette nähtud. Mis puudutab kaebaja poolt ringkonnakohtu istungil esitatud väidet uue kuuri püstitamisest, siis väljub see praeguse kaebuse esemest. Lisaks eelnevale viitab ringkonnakohus, et isegi kui kaebaja väited vastaksid tõele ja maja kõrgus oleks 8,25 m ja täisehitusprotsent ületaks lubatu 4% võrra, ei tooks see kaasa kasutusloa tühistamist, sest tegemist ei oleks oluliste rikkumistega ning kaebaja ei ole ära näidanud nende rikkumiste seost oma subjektiivsete õiguste riivega. Riigikohus on 24.11.2017 määruse p-des 16 ja 17 märkinud, et puuduvad mistahes põhjendused, miks peaks iga väiksemgi kõrvalekalle ehitusloast, eri- või detailplaneeringust (sh detailplaneeringu elluviimise tegevuskavast) või projekteerimistingimustest sõltumata selle olemusest (materiaalne või formaalne) ja olulisusest tooma vältimatult kaasa kasutusloa andmisest keeldumise. Selline tagajärg ei oleks paljudel juhtudel proportsionaalne. EhS § 55 p-i 3 tuleb tõlgendada kaalutlusõigust andvana. Nii saab kasutusloa anda ka ehitisele, mille ehitusluba oli õigusvastane vastuolu tõttu detailplaneeringuga, kuid mille kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel on ohutu (EhS § 8) ega too kaasa kolmandate isikute õiguste ega avaliku huvi ülemäärast riivet. 10(11)
3-16-1648
14.Kaebaja kaasamata jätmine kasutusloa andmise menetlusse ei too kaasa kasutusloa tühistamist. EhS § 54 lg 5 kohaselt kaasab pädev asutus kasutusloa menetlusse vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Arvestades vähest riivet kaebaja subjektiivsetele õigustele, ei saa kaebaja menetlusse kaasamata jätmist pidada õigusvastaseks.
15.Sõltumata sellest, kas vastustaja tegevus kasutusloa väljastamisel oli õiguspärane või õigusvastane, jääks kaebaja kahjunõue igal juhul rahuldamata, sest vaidemenetluses kantud kulud õigusabile olid välditavad. Ringkonnakohus viitab Riigikohtu 13.01.2016 otsusele nr 33-1-76-15 (p 12) ja seal viidatud kohtupraktikale, kus on selgelt asutud seisukohale, et kuna vaidemenetlus on vabatahtlik ja kohtumenetluses kohtukulude jagamine üldteada, on kaebajal võimalik vältida kulutusi, mis seisnevad vaidemenetluse õigusabikuludes. Seetõttu pole kahju vältimatu ning vaidemenetluses vaidlustatud haldusakti ja kahju vahel puudub põhjuslik seos. Vaidemenetluse õigusabikulude hüvitamine oleks vastuolus vaidemenetluse olemusega – vaidemenetluse üks eesmärke on anda isikule võimalus kaitsta oma õigusi võimalikult lihtsas, kiires ja odavas menetluses. Vaidemenetlusele laieneb haldusmenetluse uurimispõhimõte ja haldusorgani selgitamiskohustus. Seega saab igaüks ka õigusabi kasutamata esitada vaide sellest sõltumata, kas tal on vastavaid eriteadmisi ja kogemusi. Kannatanu õigusabikulude hüvitamise võimalus tooks kaasa ka võimaluse hüvitada haldusorgani sellised kulutused.
16.Kõike eelnevat kokku võttes on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust (HKMS § 200 p 1). HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda ja HKMS § 109 lg 1 alusel vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kolmas isik oli vastustaja poolel ning seetõttu tuleb kaebajal kanda kolmanda isiku menetluskulud. Kolmas isik on taotlenud menetluskulude väljamõistmist apellatsiooniastmes kokku 1044 eurot (taotluse resolutsioonis ekslikult 1404 eurot; taotlus, menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid tl 181‒187). Ringkonnakohtu hinnangul on menetluskulude kandmine ja seotus praeguse haldusasjaga nõuetekohaselt tõendatud ning menetluskulude suurus põhjendatud ja kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga sarnase raskusastmega kohtuasjades. Kolmanda isiku taotlus tuleb rahuldada ning mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja viimase menetluskulu 1044 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.