Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1880
Haldusasi
XX kaebus Pärnu Linnavalitsuse 16.05.2017 otsuse nr 9-28/4315-5 tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks, Pärnu Linnavalitsuse 14.08.2017 korralduse nr 440 tühistamiseks ning riikliku järelevalvemenetluse algatamise kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja – Pärnu linn, volitatud esindaja Katrin Karu Kolmas isik – YY, volitatud esindaja Piret Tõnnus-Saks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31. mai 2019. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Pärnu linna ja YY apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
20.jaanuari 2020. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Pärnu linna ja YY apellatsioonkaebused ja tühistada Tallinna Halduskohtu 31. mai 2019. a otsus haldusasjas nr 3-17-1880.
2.Teha haldusasjas nr 3-17-1880 uus otsus, millega jätta XX kaebus Pärnu Linnavalitsuse 16.05.2017 otsuse nr 9-28/4315-5 tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks, Pärnu Linnavalitsuse 14.08.2017 korralduse nr 440 tühistamiseks ning riikliku järelevalvemenetluse algatamiseks kohustamiseks rahuldamata.
Mõista XX-lt YY menetluskulude katteks välja 950 (üheksasada viiskümmend) eurot ja Pärnu linna menetluskulude katteks 15 (viisteist) eurot. XX esimese ja teise kohtuastme menetluskulud jätta tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
3-17-1880 Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.02.2020, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Linnavalitsusele esitati 10.03.2017 ehitusteatis nr 1711201/03113 koos ehitusprojektiga Roheline tn 6a kinnistul asuva elamu laiendamiseks. Roheline tn 6 omanik XX esitas Pärnu Linnavalitsusele 27.04.2017 ja 10.05.2017 vastuväited ehitusteatisele ja taotluse algatada riiklik ehitusjärelevalve.
2.Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond luges 16.05.2017 kirjas nr 9-28/4315-5 tehtud otsustusega ehitusteatise ehitisregistris teavitatuks, leides, et projekt vastas projekteerimistingimustele ning ehitusprojektile esitatavatele nõuetele, ehitusteatis oli esitatud vormikohaselt ja lahendus oli linnaarhitekti poolt heaks kiidetud.
3.XX palus 19.06.2017 vaides tunnistada 16.05.2017 kirjaga nr 9-28/4315-5 Roheline tn 6a ehitusteatise teavitatuks lugemine kehtetuks. Pärnu Linnavalitsus pikendas 27.06.2017 korraldusega nr 354 vaide läbivaatamise tähtaega ning korraldas 05.07.2017 vaide arutelu, millest võtsid osa ka XX ja Roheline tn 6a kinnistu omanik YY. XX esitas 12.07.2017 täiendava taotluse riikliku järelevalve läbiviimiseks, mille raames määrataks kindlaks Roheline tn 6a kinnistu täisehitusprotsent.
4.Pärnu Linnavalitsus jättis 14.08.2017 korraldusega nr 440 vaide ja vaidemenetluse raames 12.07.2017 esitatud riikliku järelevalve teostamise taotluse rahuldamata.
5.XX esitas 15.09.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 05.02.2019) Pärnu Linnavalitsuse 16.05.2017 otsuse nr 9-28/4315-5 ja 14.08.2017 korralduse nr 440 tühistamiseks ning Pärnu Linnavalitsuse kohustamiseks otsustama riikliku järelevalvemenetluse algatamise üle ilma kaalutlusvigadeta. Roheline tn 6a ehitusteatis on vastuolus üldplaneeringu ja projekteerimistingimustega. Ehitusprojektis esitatud andmed ei ole usaldusväärsed. On tekkinud põhjendatud kahtlus terrassi ehitisealuse pinna suuruse osas. Kinnistu üldplaneeringu ning projekteerimistingimuste järgne täisehitusprotsent on ületatud. Seda tõendab 2015. a-l väljastatud ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekt, mille kohaselt on krundi täisehitusprotsent ehitusprojekti realiseerimise järgselt 24,8%. Terrass on ehitustehniliselt Roheline tn 6a elamu 2(10)
3-17-1880 osaks, kuivõrd see on elamuga seotud. Ehitusteatise menetluse ajal kehtinud majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 (määrus nr 57) § 19 lg 2 kohaselt on hoonealune pind hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. Kuivõrd terrassi näol on tegemist elamu osaga, tuleb elamu ehitisealuse pinna määramisel määruse nr 57 alusel arvestada terrassi. Vaidlusalusele terrassile on rajatud alaline bassein, mida aga ehitusprojekt ei kajasta. Terrassi näol on tegemist rajatisega, mida tuleb arvestada täisehitusprotsendi määramisel (Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-4-12, p 22). Roheline tn 6a kinnistule rajatud terrassi näol on tegemist vähemalt 0,6 m kõrguse ning projekti kohaselt 17 m2 ehitusaluse pinnaga rajatisega, mis omab otsest mõju kaebaja õigustele. Terrassi kõrguse hindamisel lähtub kaebaja vastustaja poolt 28.04.2017 koostatud aktis mõõdetud kõrgusest, kuid kaebajal on põhjendatud kahtlus, et terrass on tegelikkuses kõrgem kui 0,6 m. Kuna terrass on maapinnast vähemalt 0,6 m kõrgusel, ei varja kahe kinnistu vahel paiknev piirdeaed koos haljastusega vaadet kaebaja kinnistule ning terrassil olles avaneb panoraamvaade üle kaebaja kinnistu. Terrass mõjutab ka Roheline tn 6a kinnistu sademevee imbumist, terrassilt voolab üleliigne sademevesi kaebaja kinnistule. Roheline tn 6a elamu laiendusega püstitatud rõdu rikub kaebaja privaatsust. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ta on ehitusteatise teavitatuks lugemisel ja vaides jätnud arvestamata kaebaja poolt tehtud ettepaneku liigutada rõdu kaebaja privaatsuse tagamiseks rohkem lõuna poole. Vastustaja on õigusvastaselt jätnud põhjendamata riikliku järelevalvemenetluse algatamata jätmise. Riikliku järelevalvemenetluse algatamine ning teostusmõõdistused Roheline tn 6a kinnistul on otseselt seotud kaebaja subjektiivsete õigustega, kuivõrd kinnistu täisehitusprotsendi eesmärgiks on naaberkinnistu omanike õiguste kaitse nii privaatsuse tagamise kui ka olemasoleva keskkonna visuaalse ja ruumilise säilitamise kaudu. Kaebajal on subjektiivne õigus nõuda vastustajalt järelevalvemenetluse otsustamise üle ilma kaalutlusvigadeta. Kuigi Roheline tn 6a kinnistu algne ehitusluba ja ehitusprojekt nägid ette kuuri lammutamise, on tänaseks Roheline tn 6a kinnistule rajatud uus kuur. Vastustaja ei ole vaatamata kaebaja korduvatele pöördumistele ja tähelepanu juhtimistele selgitanud välja Roheline tn 6a kinnistu täisehitusprotsenti.
Pärnu linn vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
Elamu rekonstrueerimiseks antud 19.06.2015 ehitusluba on õiguspärane (22.05.2017 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-15-2544). Laiendatav elamu on saanud 14.07.2016 kasutusloa nr 1612371/03564. EhS § 35 lg 3 kohaselt on elamu laiendamiseks kuni 33% nõutav sama seaduse lisas 1 nimetatud ehitiste puhul ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamine. Roheline tn 6a elamu laiendamiseks kuni 33% esitati 17.04.2017 ehitusteatis ja Roheline tn 6a elamu rekonstrueerimiseks ehitusloa saanud projekt muutmata kujul. Roheline tn 6a ehitusloa menetluses oli kontrollitud Roheline tn 6a elamu laiendamiseks esitatud projekti ja selle vastavust õigusaktidega sätestatud nõuetele. Elamule kasutusloa andmisel oli eelnevalt kontrollitud rekonstrueeritud elamu vastavust projektile, mille käigus tuvastati, et elamu vastab projektile ja muudele ohutusnõudeid sätestavatele õigusaktidele, projektiga kavandatud rõdu oli ehitamata. Kuivõrd kasutusloa andmisega lõppes ehitusloa mõju, tuli projektiga kavandatud (ja ehitusloaga ehitada lubatud) rõdu väljaehitamiseks esitada ehitusteatis koos projektiga. Varasemas ehitusloa haldus- ja kohtumenetluses on tuvastatud, et projektiga kavandatud asukohas on rõdu õiguspärane ja lubatav. Vajadust ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks haldusorgan ei tuvastanud, kuid piirinaabri vastuväide vajas kontrollimist. Kontrollimise käigus tuvastati, et 3(10)
3-17-1880 kinnistul toimusid elamu hoovipoolse seinaga külgneva puitterrassi ehitustööd, ehitusloa või ehitusteatise esitamise nõudele vastavat ehitustegevust kinnistul ei toimunud. Kinnistu omanik selgitas elamu laiendamise kohta, et enne ehitusteatise ehitisregistrisse kandmist elamu laiendamiseks kavandatud ehitustegevust (rõdu ehitamine) ei alustata. Kontrolli tulemustest teavitati Roheline tn 6a omaniku (piirinaaber) esindajat. Vastustaja selgitas veel kord piirinaabrile elamu ehitisealuse pinna arvestamise aluseid ja seda, et terrassi ei arvestata ehitisealuse pinna sisse, mille tõttu ei mõjuta terrass ka kinnistu täisehitusprotsenti. Samuti selgitati kaebajale, et Roheline tn 6a kinnistule ehitatav terrass (kõrgus alla 1 m) ei vaja ehitusteatise esitamist. Vastustaja ei nõustu kaebaja hoone aluse pinna arvutamise põhjendusega, sest sellist juhist üldplaneeringu vastuvõtmise ajal (2001. a-l) kehtinud Ehitusministeeriumi 19.06.1991 käskkirjaga nr 63 kinnitatud „Hoone näitajad ja nende arvutamise eeskirjades“ (käskkiri nr 63) antud ei ole. Tähelepanuta tuleb jätta kaebaja viide käskkirja nr 63 p-le 4.4. Selles on antud juhis korruse brutopinna arvutamiseks, mitte hoonealuse pinna arvutamiseks. Kehtiv EhS võimaldab kuni 1 m kõrguse terrassi ehitamise sellest pädevat asutust teavitamata (vaba ehitustegevus). Samas tuleb terrassi ehitamisel järgida kõiki valdkonda reguleerivaid ja sellele ehitisele nõudeid seadvaid asjakohaseid õigusakte. Roheline tn 6a elamuga külgnev terrass on sama kõrge kui elamu sokkel, mille kõrgus maapinnast on 0,6 m. Roheline tn 6a kinnistu projekteerimistingimuste taotluses ei olnud taotlust terrassi kavandamiseks. Projekteerimistingimuste andmise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt arvutati hoonealune pind ja rajatisealune pind eraldi (EhS § 26 lg 4 alusel 01.10.2014 vastu võetud majandus- ja taristuministri määrus nr 84 (määrus nr 84), § 19 lg 1). Hoonealuse pinna sisse loeti hoone juurde kuuluva rõdu, lodža ja muu taolise projektsioon horisontaaltasapinnal (§ 19 lg 5). Seega tuli Roheline tn 6a elamu rekonstrueerimiseks antud projekteerimistingimuste kohaselt ka projektis kavandatud rõdu lugeda hoonealuse pinna hulka (rõdu projektsioon horisontaaltasapinnal). Hoonealuse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone küljes olevat vihmaveesüsteemi, päikesekaitsevarjestust, terrassi, kaldteed ning treppi ning hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente, mille tõttu ei oleks terrassi kavandamine projekteerimistingimuste andmisel krundi hoonetega täisehituseprotsenti mõjutanud. Vaide menetlemise ajal esitas kaebaja täiendava taotluse riikliku järelevalve läbiviimiseks. Kuivõrd esitatud järelevalve taotlus oli oma sisult valdavas osas vaides esitatud seisukohtadega kattuv, pidas Pärnu Linnavalitsus mõistlikuks vastata järelevalve taotlusele vaideotsuse raames. Roheline tn 6a krundil on teostatud majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määruse nr 34 “Topogeodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded” (määrus nr 34) 6. ptk nõudeid järgides ehitusjärgne teostusmõõdistamine, mis tõendab, et enne kasutusloa andmist on pädev isik Roheline tn 6a kinnistu ja seal paiknevad ehitised nende asukohas mõõdistanud.
7.Tallinna Halduskohus jättis 31.05.2019 otsusega rahuldamata vastustaja taotluse YY kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks (resolutsiooni p 1); rahuldas kaebuse ja tunnistas Pärnu Linnavalitsuse 16.05.2017 otsustuse õigusvastaseks ning tühistas Pärnu Linnavalitsuse 14.08.2017 korralduse nr 440 (resolutsiooni p 2); kohustas vastustajat 16.05.2017 otsustuse raames käsitletud kaebaja taotlusi uuesti lahendama ja järelevalvemeetmete rakendamise vajadust veel kord kaaluma (resolutsiooni p 3); mõistis vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuluna välja 1827,84 eurot (resolutsiooni p 4).
4(10)
3-17-1880 Küsimus sellest, kas 16.05.2017 otsustuse puhul on tegemist haldusakti või toiminguga, ei ole oluline, sest oluliste kaalutlusvigade esinemisel tuleks lugeda vastav haldusakt või toiming õigusvastaseks ning kaebaja kohustamisnõue rahuldada. Selles, et antud juhul oli kohalikul omavalitsusel kaalutlusõigus nii ehitusjärelevalve algatamiseks kui ka teatavate meetmete rakendamiseks, sisulist vaidlust olla ei saa (EhS § 12 ja § 130 lg 2). Kaebus on põhjendatud. Otsustus nr 9-28/4315-5 on oma lakoonilisuse tõttu sisuliselt põhjendamata. Kaebaja riikliku järelevalve läbiviimise taotlus seostub põhiliselt küsimusega sellest, kas krundi täisehitusprotsendi nõuet on järgitud või mitte. Kaebaja on esitanud haldusasja materjalide juurde mitmeid ehitusjärelevalve inseneri ning projekteerija vahelisi 2016. a elektronkirju seonduvalt andmete lahknevusega ehitise kõrguses ning ehitisealuses pinnas ja ruumide kubatuuris (I kd, tl 146‒148). Ehitusjärelevalve meetmete rakendamise või rakendamata jätmise osas ei ole vaidlustatud otsustus piisavalt kaalutletud ega põhjendatud. Kaebaja on selgitanud, et varasemates vaidlustes küsimusi põhjustanud kuur oli vahepeal lammutatud, kuid nüüdseks on see teise kohta püstitatuna taas olemas. Kuuri olemasolu tuleb pidada oluliseks asjaoluks, sest HKMS § 158 lg 2 kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise ajahetke seisuga. Arvestades asjaolu, et täisehitusprotsendi nõude mitteületamise küsimus on olnud piiripealne, võib kuuri olemasolu seda piisavalt mõjutada. See on vaja välja selgitada kaebaja taotlustele kaalutletud vastuse andmise kontekstis. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.Pärnu linn palub 27.06.2019 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Halduskohus ei ole õigesti hinnanud vaidlustatud otsustuse andmisega seotud asjaolusid ja menetluse käigus esitatud dokumente. Vastustaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et otsustus on oma lakoonilisuse tõttu sisuliselt põhjendamata. Kohus on ekslikult asunud seisukohale, et praeguse vaidluse puhul on küsimus ehitusjärelevalve meetmete rakendamise või rakendamata jätmise õigetes kaalutlustes ning sellekohaste sisuliste põhjenduste olemasolus või puudumises. Kaebaja on 27.04.2017 kirjas vastustajale taotlenud Roheline tn 6a kinnistul toimuva ehitustegevuse seaduslikkuse kontrollimist. Vastustaja kontrollis 28.04.2017 kinnistul toimuvat ehitustegevust ning leidis, et ehitustegevus ei vaja ehitusteatise või ehitusprojekti esitamist. Vastustaja edastas 09.05.2017 kirjaga kaebajale teate ehitusjärelevalve teostamisest koos ülevaatuse aktiga ja kaebaja on selle kätte saanud. 10.05.2017 vastuses palus kaebaja vastustajal kontrollida Roheline tn 6a kinnistu täisehitusprotsendi vastavust üldplaneeringule. Vaidlustatud otsustuses selgitas vastustaja kaebajale veelkord, et kontrollis kinnistul toimuvat ehitustegevust, samuti seda, et määruse nr 57 § 19 lg 6 alusel ei arvestata terrassi ehitusaluse pinna sisse, mistõttu ei mõjuta see kinnistu täisehitusprotsenti ning see vastab Pärnu linna üldplaneeringule. Otsustust on põhjendatud piisavas ulatuses. Kaebaja 19.06.2017 vaie ei sisalda taotlust riikliku järelevalve teostamiseks. Taotluse riikliku järelevalve raames täisehitusprotsendi kindlaksmääramiseks esitas kaebaja vaidemenetluse käigus alles 12.07.2017. Taotlus riikliku järelevalve teostamiseks vaadati läbi vaidemenetluse raames ning kõik kaalutlused ja põhjendused sisalduvad vaideotsuses. Halduskohus ei ole teinud etteheiteid vaideotsuses toodud kaalutlustele ja põhjendustele, kohus on jätnud vaideotsuse üldse käsitlemata. Kohtuistungil esitatud 2016. a kirjavahetust ehitusjärelevalveinseneri ja projekteerija vahel on tõendina analüüsitud haldusasjas nr 3-161648, millega tunnistati Roheline tn 6a kasutusluba õiguspäraseks. Halduskohtu otsusest ei nähtu, mil moel omab nimetatud kirjavahetus tähtsust praeguses asjas.
5(10)
3-17-1880 Vaidemenetluse ajal ei olnud kõnealust kuuri veel püstitatud ning selle mõju kinnistu täisehitusprotsendile ei saanud seetõttu välja selgitada. Kuivõrd halduskohus ei ole vaideotsust üldse käsitlenud, ei ole kohus otsuse tegemisel lähtunud kõikidest olulistest tõenditest, vaid pigem oletusest, et aasta pärast kohtumenetluse algust püstitatud kuur võib kinnistu täisehitusprotsenti piisavalt mõjutada. Kuna kuuri näol on tegemist nn vaba ehitusega, mille püstitamiseks ei ole vajalik ehitusteatise ega ehitusprojekti esitamine, ei saanud vastustaja kohtumenetluse käigus anda selgitusi kuuri rajamise või muude sellega seotud asjaolude kohta.
9.YY palub 30.06.2019 apellatsioonkaebuses kaasata end menetlusse kolmanda isikuna ning tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata või alternatiivselt tühistada halduskohtu otsus ja saata asi uueks lahendamiseks halduskohtule. YY palub jätta menetluskulud kaebaja kanda. Roheline tn 6a elamule rõdu ehitamiseks esitati ehitusteatis 10.03.2019. Ehitusteatisega soovitud rõdu ehitamine on läbinud kohtuliku kontrolli (haldusasi nr 3-15-2544), mille käigus tehti kindlaks, et rõdu ehitamine elamu rekonstrueerimise projektiga kavandatud viisil ei riiva kaebaja õigust ega ole ka muul alusel lubamatu. Enne elamule kasutusloa andmist 14.07.2016 rõdu välja ei ehitatud. Kuivõrd kasutusloa saamisega minetas ehitusluba oma õigusliku jõu, tuli elamu rekonstrueerimise projektiga kavandatud rõdu väljaehitamiseks esitada ehitusteatis. Halduskohus on otsustuse tühistamisega tühistanud ehitusteatise teavitatuks lugemise, kuid ei ole märkinud mingit põhjendust, millest võiks välja lugeda, et rõdu ehitamist ei saa lubada. Muud ehitustegevust (kuur, terrass) ehitusteatisega teatatud ei ole, sest vastav kohustus puudub. Vastustaja selgitas järelevalve teostamisel välja, et ebaseaduslikku ehitustegevust kolmanda isiku kinnistul ei toimu. Kaebus on igasuguse aluseta. Ebaseaduslikku ehitamist ei tuvastatud ning järelevalve tulemused ei andnud põhjust kaalutlemiseks võimalike järelevalve lahenduste osas. Halduskohus ei ole vaideotsuse osas mingit sisulist seisukohta võtnud. Halduskohus on jätnud täitmata kõigi asjaolude ja tõendite igakülgse, täieliku, objektiivse ja vastastikuses seoses hindamise kohustuse (HKMS § 61 lg-d 1 ja 2).
10.Tallinna Ringkonnakohus kaasas 09.07.2019 määruse resolutsiooni p-ga 1 YY kolmanda isikuna menetlusse. Riigikohus jättis 10.09.2019 määrusega XX määruskaebuse ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks menetlusse võtmata.
11.XX palub 07.08.2019 kirjalikus vastuses jätta Pärnu linna apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Vastustaja püüab luua ebaõige mulje, justkui oleks Roheline tn 6a kinnistu täisehitusprotsent tulnud küsimuse alla alles pärast 13.07.2017 esitatud taotlust, millega kaebaja täiendas oma vaiet. Kaebaja esitas tegelikkuses täisehitusprotsendiga seotud vastuväited nii 27.04.2017 dokumendis kui 10.05.2017 vastuskirjas. Vastuväidete raames esitas kaebaja ka taotluse riikliku järelevalvemenetluse algatamiseks ja ehitusjärelevalve läbiviimiseks. Vastustaja viitab, et 09.05.2017 kirja kohaselt kontrollis ta kinnistul toimuvat ehitustegevust. Kinnistu täisehitusprotsenti aga vastustaja ei kontrollinud. Kohtupraktikas on loetud ehitusteatisega seotud andmete kontrolli riikliku järelevalvemenetluse üheks osas (Tallinna Ringkonnakohtu 17.07.2017 määrus nr 3-17-1282). Kuna vaidlust ei saa olla selles, et ehitusteatise osas teostas vastustaja täiendavat kontrolli, siis tuli ehitusteatise menetlust käsitada kui järelevalveorgani menetlust järelevalvemenetluse algatamise või mittealgatamise kohta. Vastustaja tegi lõpliku 6(10)
3-17-1880 otsustuse 16.05.2017, kui andis teada, et on ehitusteatise lugenud teavitatuks. Sellega lõpetas vastustaja järelevalvemenetluse ehitusteatise üle, leides, et ehitusprojekt ja ehitusteatis on õiguspärased, mh kooskõlas projekteerimistingimuste ja kinnistu täisehitusprotsendiga. Halduskohus leidis õigesti, et vastustaja 16.05.2017 otsustus on oma lakoonilisuse tõttu sisuliselt põhjendamata. Vastustaja ei ole esitanud kaalutlusi ega sisulisi põhjendusi, miks ta on jätnud Roheline tn 6a kinnistu ehitisealuse pinna kontrollimata ja seeläbi täisehitusprotsendi välja selgitamata. Seejuures on elamu enda andmed ehitisregistris korduvalt parandatud ning vastustaja ei ole teostanud parandatud andmete puhul ühtegi mõõdistust. Vastustaja ei ole suutnud neid kandeid põhjendada. Kaebaja esitas 20.05.2019 kohtuistungil ka vastustaja ja arhitekti e-kirjavahetuse, kust eelnev nähtub. Praeguses vaidluses omab see tähendust eelkõige täisehitusprotsendi vastavuse osas. Halduskohtu otsus on kooskõlas HKMS § 158 lg-ga 2. 16.06.2017 otsustuse tegemise ajal asus Roheline tn 6a kinnistul abihoone, mis tuli 2015. a ehitusprojekti kohaselt lammutada. Kuna kuur oli kinnistul olemas juba 2017. a-l, siis ei oma 16.05.2017 otsustuse õiguspärasuse hindamisel tähtsust asjaolu, et kuuri asukohta ja mõõtmeid on vahepeal muudetud. Kuuri olemasolu võib täisehitusprotsenti mõjutada ja see on vajalik välja selgitada kaebaja taotluse uuel läbivaatamisel. Vastustajale on ka kohtumenetluse raames antud võimalus välja selgitada täisehitusprotsent läbi järelevalvemenetluse läbiviimise, kuid vastustaja ei soovinud seda võimalust kasutada. Halduskohus on õigesti teinud asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise seisuga. Terrassiga seoses on samuti küsimus täisehitusprotsendis. Seega on ebaõiged apellatsioonkaebuse väited, et vaideotsuses sisalduvad kõik kaalutlused ja põhjendused. Isegi kui asuda seisukohale, et vaideotsuses sisalduvad kõik kaalutlused (millega kaebaja ei nõustu), siis ei ole vastustaja tõendanud, et vaidlusaluse otsustuse tegemisel lähtus ta samadest kaalutlustest (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-15-16, p 36). Vastustaja on teadlikult soovinud vältida täisehitusprotsendi kindlakstegemist.
12.XX palub 10.10.2019 kirjalikus vastuses jätta YY apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja taotleb määrata ekspertiis, mille raames teostataks Roheline tn 6a kinnistu geodeetiline mõõtmine, et selgitada välja Roheline tn 6a ehitiste ehitisealune pind ning seeläbi krundi täisehitusprotsent. Kaebaja ei nõustu kolmanda isiku ja vastustaja käsitusega, et terrassi näol on tegemist nn vaba ehitustegevusega ning terrass ei mõjuta kinnistu täisehitusprotsenti. Riigikohus on selgitanud, et ehitusaluse pinna piirangu eesmärgiks on krundi liigse täisehitatuse vältimine eelkõige visuaalsest aspektist (Riigikohtu 28.03.2012 otsus nr 3-3-1-4-12, p 22). Terrass on oma olemuselt ehitis, mis mõjutab krundi täisehitust nii visuaalselt kui ka mõjutab otseselt naaberkinnistuomanike õigusi, mistõttu tuleb terrass arvestada kinnistu täisehitusprotsendi sisse. Kahtlusteta tuleb täisehitusprotsendi sisse arvestada ka kuni 20 m2 suurused abihooned. Tõele ei vasta väide, nagu oleks vastustaja Roheline tn 6a kinnistul korrektselt läbi viinud järelevalvemenetluse. Vastustaja ei ole rakendanud õigeid järelevalvemeetmeid ning on rakendamata jätmist ebapiisavalt põhjendanud.
13.Pärnu linn nõustub 08.08.2019 kirjalikus vastuses kolmanda isiku apellatsioonkaebuse seisukohtadega.
14.YY nõustub 27.09.2019 kirjalikus vastuses Pärnu linna apellatsioonkaebuse seisukohtadega. Kolmas isik ei nõustu kaebaja seisukohaga, et terrassi pind tuleb krundi täisehitusprotsendi arvestamisel hoone pinna sisse arvestada. Selline seisukoht ei ole kooskõlas Pärnu linna 7(10)
3-17-1880 üldplaneeringuga ja on vastuolus kehtiva õigusega. Kaebaja väited 1,15 m kõrguse terrassi kohta on tõendamata. Kaebuse lisana 22 esitatud Maa-ameti kaardiserveri väljavõttel ei ole näidatud ühelgi krundil kõrgusmärki, millele oleks võimalik tugineda. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et sademevesi valgub (imbub) kaebaja kinnistule. Vastupidi, kaebaja esitatud Roheline tn 6a asendiplaanilt nähtuvad kõrgusmärgid näitavad selgelt, et kolmandale isikule kuuluv krunt on madalam kui kaebaja krunt. Kolmas isik on täitnud rekonstrueerimise projektiga kavandatu ja lammutanud ehitamise ajal krundil olnud kõrvalhoone veebruaris 2018. Uus, alla 20 m2 suurune abihoone on püstitatud 2018. a suvel. Elamu ja kõrvalhoone pinnad kokku ei ületa üldplaneeringuga lubatud krundi täisehitusprotsenti.
15.Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.11.2019 määrusega XX taotluse ekspertiisi määramiseks rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Pärnu linna ja YY apellatsioonkaebused on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduskohus on kohaldanud vääralt materiaalõigust ning oluliselt rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, mistõttu tuleb halduskohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb ise asjas uue otsuse, millega jätab XX kaebuse täielikult rahuldamata.
17.Pärnu linn luges 16.05.2017 kirjaga YY poolt Roheline tn 6a kinnistul asuva elamu laiendamiseks esitatud ehitusteatise ehitisregistris teavitatuks. Pärnu linna 16.05.2017 kirjaga ehitamise teavitatuks lugemine hõlmas kirjast nähtuvalt üksnes rõdu (mitte terrassi) väljaehitamist. Ringkonnakohtu hinnangul luges Pärnu linn 16.05.2017 kirjaga õiguspäraselt ehitusteatise teavitatuks, sest rõdu väljaehitamine oli õiguspärane ega saanud rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Rõdu väljaehitamine oli ette nähtud juba elamu ehitusprojektis, mis sai ehitusloa, kuid jäi siis rõdu osas realiseerimata. Vaidlus puudub selles, et Pärnu linna üldplaneeringu ja elamu projekteerimistingimuste kohaselt on Roheline tn 6a krundi lubatud täisehitusprotsent 25%, mis moodustab 272,25 m2 (25% kinnistu pindalast 1089 m2). Ehitusteatisest ja sellele lisatud ehitusprojektist (I kd tl 12‒15) nähtuvalt on elamu ehitisealune pind koos rõduga 226,5 m2, mis ei ületa Pärnu linna üldplaneeringuga ja elamu projekteerimistingimustega lubatud krundi täisehitusprotsenti. Elamule väljastatud ehitusloa üle toimunud vaidluses (haldusasi nr 3-15-2544) asus ringkonnakohus 15.02.2017 otsuse (jõustunud) p-s 20 seisukohale, et puudub kaebaja privaatsuse märkimisväärne riive. Roheline tn 6a rõdu on projekti kohaselt ette nähtud kinnistu hoovipoolsele küljele ning toimikus oleva foto järgi hinnates saab sellelt näha olla vaid osa kaebaja tagaaiast, kusjuures teatud määral varjavad vaadet kaebaja kinnistul kasvavad puud ja põõsad. Kaebajal ei ole õigust nõuda, et naaberkinnistu omanik jätaks oma elamule rõdu rajamata, kuna sellelt avaneb vaade osale kaebaja kinnistust. Ringkonnakohus jääb samale seisukohale ka praeguses vaidluses.
18.Kaebaja ei ole vastu vaielnud kolmanda isiku kinnitusele, et 2017. a kevadel ja suvel, kui kaebaja nõudis Pärnu linnalt Roheline tn 6a krundil toimuva ehitustegevuse üle riikliku järelevalve läbiviimist, ei olnud veel kinnistult lammutatud n-ö vana kuur, mis oli ehitisealuse pinnaga 27 m2. Samas puudus Pärnu linnal mõistlik põhjus arvestada viidatud kuuri ehitisealust pinda sellel ajal krundi täisehitusprotsendi hulka, sest ehitusprojekti kohaselt tuli see kuur lammutada (vaidlust ei ole ka selles, et vana kuur lammutatigi 2018. a veebruaris ning uus alla 20 m2 ehitisealuse pinnaga kuur ehitati 2018. a suvel). Elamule väljastatud kasutusloa üle toimunud vaidluses (haldusasi nr 3-16-1648) asus ringkonnakohus 29.10.2018 otsuse (jõustunud) p-s 13 seisukohale, et ehitisele antud ehitusloa asendiplaanist nähtus, et 8(10)
3-17-1880 vaidlusalune n-ö vana kuur pidi likvideeritama ning likvideerimisele kuuluvat kuuri ei saa krundi täisehituse protsendi hulka arvata, sest selle likvideerimine oli juba ehitusloa andmisel ette nähtud. Järelikult ei saanud vana kuuri olemasolu krundil mõjutada krundi lubatud täisehitusprotsenti.
19.Roheline tn 6a kinnistule terrassi ehitamise osas tuli kohaldada terrassi rajamise (st analoogia alusel toimingu tegemise või akti andmise) aja seadust (vt ka nt Riigikohtu 04.06.2014 otsust nr 3-3-1-59-13 või ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2019 otsust nr 3-172023). Terrassi rajamisega alustati 2017. a kevadel. Seega on asjakohasteks normideks EhS ja selle alusel antud aktid. Terrass on rajatis (EhS § 3 lg 2) ning EhS lisa 1 kohaselt vajab maapinnast üle 1 m kõrge terrass rajamiseks ehitusteatise esitamist, millest järeldub, et madalama terrassi rajamine on n-ö vaba ehitustegevus ega vaja ehitusprojekti, ehitusluba ega ehitusteatise esitamist. Pärnu linna 28.04.2017 ülevaatuse akti (I kd tl 33‒36p), mis koostati pärast XX 27.04.2017 kaebuse saamist, kohaselt ei ületa terrassi kõrgus maapinnast 60 cm. Seega oli terrassi rajamine ilma ehitusprojekti, ehitusloa ja ehitusteatiseta õiguspärane.
20.Pärnu linna üldplaneeringust tuleneva krundi täisehitusprotsendi (üldplaneeringu p 2.1.1 – väikeelamu ehitusalune pind 900‒1200 m2 krundi puhul 25%) sisustamise osas seonduvalt küsimusega, kas terrass tuleks arvestada krundi täisehitusprotsendi sisse või mitte, ei saa aga lähtuda üksnes kehtiva EhS regulatsioonist, sest elamu projekteerimistingimused väljastati 10.02.2015, s.o enne kehtiva EhS jõustumist. Riigikohus on 04.06.2014 otsuses nr 3-3-1-5913, kus oli vaidluse all samuti Pärnu linna üldplaneeringu alusel kehtestatud krundi täisehitusprotsent seoses terrassiga ning kohaldatavad asjakohased normid olid samad, mis praeguses vaidluses, eristanud planeerimisel ja ehitamisel kasutatud termineid „ehitisealune pind“ (ehitusseadus) ja „ehitusalune pindala“ (planeerimisseadus). Riigikohus leidis otsuse p-s 24, et: „Ruumilise planeerimise menetluses erinevad ehitusaluse pindala määramise eesmärgid oluliselt ehitise tehniliste näitajate piiritlemisest ehitusloa taotlemisel. Seetõttu nende normide sisu võib põhjendatult olla oluliselt erinev. Kolleegium ei pea veenvaks kohtute järeldust, et majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. detsembri 2002. a määrus nr 69 kuulub planeerimismenetluses ehitusaluse pindala kindlakstegemisel kohaldamisele. Seega puudub ka õiguslik alus järelduseks, et planeerimismenetluses tuleb krundi ehitusõiguse piiritlemisel hoone pindala hulka arvata rajatiseks olev terrass isegi juhul, kui ta ei ole selle hoonega ehituslikult seotud. Planeerimisseaduses kasutatav mõiste "ehitusalane pindala" ei ole planeerimisseaduses määratletud. Kolleegium möönab, et selline olukord, kus mõiste sisustamine on jäetud kohaliku omavalitsuse otsustuspädevusse, võib tingida halduspraktika põhjendamatu lahknevuse, aga ka puudutatud isikute õiguste põhjendamatu riive. Nimetatud seaduselünga peab täitma seadusandja.“ Pärnu linn on sisustanud üldplaneeringus kasutatud mõistet „ehitusalune pind“ hoone aluse pinnana, kusjuures terrass ei ole hoone osa, vaid rajatis. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline mõiste sisustamine meelevaldne ning Pärnu linna mõisteloogikat toetab ka kehtiv õigus, kus seadusandja on mõisted ühtlustanud. Kehtiva PlanS § 126 lg 4 p 3 kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind. Vastavalt EhS § 26 lg 4 p-le 4 määratakse projekteerimistingimustega kindlaks hoone või olulise rajatise lubatud suurim ehitisealune pind. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et väikeelamu terrass ei ole oluline rajatis PlanS ega EhS tähenduses. EhS § 3 lg 5 alusel antud määruse nr 57 § 19 lg 6 p 3 kohaselt ei võeta hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maaaluse osa aluse pinna leidmisel arvesse hoone küljes olevat terrassi. Niisiis ei mõjutanud terrassi rajamine krundi täisehitusprotsenti, mistõttu puudus Pärnu linnal põhjus täiendava ehitusjärelevalve korraldamiseks.
9(10)
3-17-1880
21.Eelnevast tulenevalt luges Pärnu linn ehitusteatise 16.05.2017 õiguspäraselt teavitatuks ning pärast 28.04.2017 läbi viidud kontrolli puudus vajadus täiendava ehitusjärelevalve korraldamiseks ja Pärnu linna 14.08.2017 korralduse nr 440 tühistamiseks puudub alus. Ka tänasel päeval, kui kolmas isik on lammutanud vana kuuri ja püstitanud uue alla 20 m 2 ehitisealuse pinnaga kuuri, ei ole krundi lubatud täisehitusprotsenti ületatud. Nn vaba ehitustegevuse raames ehitatud rajatise vaidlustamisel ei saa subjektiivsete õiguste riive kontekstis tugineda krundi täisehitusprotsendi argumendile, vaid ära peab olema näidatud isiku ebaproportsionaalne õiguste riive. Isegi kui krundi täisehitusprotsent ületaks lubatu mõnevõrra (millega ringkonnakohus ei nõustu), ei tooks see praegusel juhul vältimatult kaasa riikliku järelevalve teostamise vajadust (mis on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus), sest kaebaja ei ole veenvalt ära näidanud rikkumise seost oma subjektiivsete õiguste riivega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2018 otsuse haldusasjas nr 3-16-1648 p 13). Tiheasustusalal ei saa kinnistuomanik eeldada, et naaberkinnistule midagi ei ehitata või sellega ei kaasneks tema privaatsuse mõningast vähenemist. Kaebaja väited terrassi mõjust Roheline tn 6 kinnistu sademevee- ja pinnaveerežiimile on paljasõnalised ja ebausutavad – terrass laseb vett läbi ning kaebaja ei vaidle vastu, et Roheline tn 6a kinnistu asub madalamal kui Roheline tn 6 kinnistu, mistõttu imbub sademevesi pinnasesse ega saa jõuda Roheline tn 6 kinnistuni.
22.Pärnu linna ja YY apellatsioonkaebused tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb ise asjas uue otsuse, millega jätab XX kaebuse tervikuna rahuldamata (HKMS § 200 p 3). HKMS § 109 lg 4 kohaselt muudab kõrgema astme kohus menetluskulude jaotust, kui muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata. Et ringkonnakohtu otsuse tulemusel jääb XX kaebus rahuldamata, jäävad tema esimese ja teise kohtuastme menetluskulud kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Pärnu linn on apellatsiooniastmes tasunud riigilõivu 15 eurot, mis tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista (HKMS § 108 lg 1). Kolmas isik YY taotleb apellatsiooniastmes menetluskulude hüvitamist kokku 950 euro ulatuses (riigilõiv 15 eurot + esindaja kulud 855 eurot + istungiga seotud kulud 80 eurot, II kd tl 63‒74 ja 82‒85). Ringkonnakohus on seisukohal, et menetluskulude kandmine on nõuetekohaselt tõendatud ning menetluskulud on põhjendatud ja mõistlikus suuruses. Asjaolu, et kolmanda isiku lepinguline esindaja on ka varasemalt vaidluse asjaoludega kursis, ei tingi esindajakulude vähendamist ‒ ka kaebaja esindaja kulud ei ole kohtumenetluses olnud oluliselt väiksemad.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.