4.Välja mõista Aktsiaseltsilt Võhu Vein IB kasuks lisaks maakohtu poolt välja mõistetule apellatsioonimenetluse kulud summas 300 eurot.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
1(9)
Tsiviilasi nr 2-15-12385 Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 15.06.2015.a avalduse töövaidluskomisjonile, paludes kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu novembri 2014.a eest summas 3241,70 eurot (bruto) ehk 2500 eurot netotöötasuna ning 15 päeva eest detsembris 2014.a summa 1620,85 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas 19.08.2015.a otsusega osaliselt hageja avalduse ning tuvastas poolte vahel töölepingulised suhted alates 13.10.2014.a ning mõistis kostjalt välja 4120,85 eurot hageja kasuks saamata jäänud töötasuna. Kostja esitas kohtule taotluse asja läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 16.09.2015.a hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista töötasu 4120,85 eurot (bruto) ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sai hageja 2014.a oktoobris Vene Föderatsiooni Kompanite grupi Vilaš juhatusest ettepaneku asuda tööle tütarettevõttes (kostja) tehase direktorina ja juhatuse liikmena. Kostja tolleaegne juhatuse liige AK lubas hageja tööle alates 13.10.2014.a tehase direktori ametikohale töötasuga 2500 eurot kuus ja lubas tasuda korteri üüri Rakveres ja hüvitada sõidu ja teised kulud. Hageja töökohustus oli kostja toodangu müügi arendamine Baltikumi riikides. Töö oli seotud reisimisega Eestis, Lätis, Leedus, milleks hageja kasutas tööandja poolt eraldatud sõiduautot Hyndai Sonata. Hageja loobus juhatuse liikme kohast, jäädes kommertsdirektori ametikohale. Tööülesannete ega töötasu muutmisest juttu ei olnud. Kommertsdirektorina allus hageja kostja juhatusele ja VF Kompanite grupi Vilaš müügidirektor RŽ (sai hiljem kostja juhatuse liikmeks), finantsdirektor JV, pearaamatupidaja JBle ja marketingiosakonna juhile LPle. Samas juhendas hageja kostja raamatupidamist (raamatupidaja GK) ja ladu (tootmisdirektor SB). Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele kostja temaga töölepingut ei sõlminud. Seetõttu ning kuna oktoobrikuu palga maksmine venis, saatis hageja kostja esindajale 28.11.2014.a e-kirjaga nõude töötasu maksmiseks ja kordas töölepingu sõlmimise nõuet. Vastuseks algasid pretensioonid hageja töö kohta RŽlt (otsene juht). 08.12.2014.a maksti hagejale oktoobrikuu 2014.a töötasuna 1250 eurot ja sõidu-, telefoni-, bensiinikulu 108 eurot. Kuna töölepingut kostja endiselt ei esitanud sõlmimiseks ja 2015.a novembrikuu töötasu maksmine venis, lakkas hageja 2015.a detsembri keskelt töötamast. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja kuulub tütarettevõttena kontserni TH VILASH, mille koosseisu kuuluvad Venemaal, Hispaanias ja Eestis asuvad ettevõtted. Kontserni juhtkond ja aktsionärid resideeruvad Venemaal. Seoses muudatustega kostja juhtkonnas, lahkus AK juhatuse liikme kohalt augustis 2014.a (juhatuse liikme kohustustega ei tegelenud, kuigi oli registrikaardil juhatuse liikmena jaanuarini 2015.a), tegi kostja aktsionär G hagejale ettepaneku astuda kostja juhatusse Ki asemele. Eeldus oli, et hageja esitab aktsionäridele oma kontseptsiooni aktsiaseltsi tulevikust: äritegevusest, turundusest ja arengust 2015.a – 2016.a. Hageja oli teadlik nimetatud nõudest. Hagejaga toimusid läbirääkimised juhatuse liikme kohale määramise osas. Need nurjusid, kuna hageja ei vastanud temale esitatud ootustele. Hageja väide tehase direktori ametikohale töölevõtmise lubamise kohta Ki poolt palgaga 2500 eurot koos kompensatsioonidega on väär. Hagejaga peetud läbirääkimiste käigus oli juhatuse liikme võimalik tasu suurus arutusel summas 2500 eurot bruto, kuus, kuid nimetatud summa oleks rakendunud alates juhatuse liikme lepingu sõlmimisest. Hageja suhtles lepingueelsetes läbirääkimistes üksnes MGga ja RŽiga. MG
2(9)
Tsiviilasi nr 2-15-12385 kuulub ainukesena AS Võhu Vein aktsionäride hulka ja RŽ oli sellel ajal TH „VILASH“ töötaja. Vaidlus puudub hagejale 1250 euro ja kulude 108 euro maksmise üle. Kulude kompenseerimisega ei kinnitanud kostja lepingu sõlmimist ega selle olemasolu. Hageja ei teinud tööd töölepinguseaduse tähenduses. Poolte vahel oli suuline käsundusleping, mille alusel hageja suhtles erinevate isikutega kostja nimel ja tegi korralduslikke ettepanekuid. Hageja täitis käsundit eellepinguliste läbirääkimiste raames, mille täitmise eest sai hageja kompensatsiooni 1250 eurot. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 10.05.2016.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja 2014.a novembri ja detsembrikuu töötasu 4120,85 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt välja menetluskulud 330 eurot hageja kasuks. Otsuse kohaselt peab vaidluse lahendamiseks tuvastama, kas poolte vahel olid töölepingulised suhted või mitte. Kohus leidis, et poolte vahel oli tööleping. Hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest selgub, et prioriteet oli hageja asumine kostja juhatuse liikme kohale, 2014.a oktoobri lõpus talle allakirjutamiseks toodud juhatuse liikme lepingule keeldus ta alla kirjutamast, seejärel teatati hagejale, et kui ta ei taha juhatuse liikme koormust võtta, hakkab ta kommertsdirektoriks, tööd pidi avaldaja tegema oma töövahenditega (novembri keskel polnud ta kostjalt veel telefoni ega arvutit saanud). Hageja poolt töölepingulise suhte tõendamiseks esitatud tõenditest nähtuvad töölepingulised suhted. Nii nähtub KG Vilaš finantsdirektor JV 05.11.2014.a e-kirjast, et JV vastas hageja küsimustele töö organiseerimise, kulude hüvitamise võimaluse ja -korra kohta, millal saab hageja ettevõtte poolt telefoni – kõik nimetatud küsimused on seostatavad töölepingulise suhtega. JV kiri sisaldab lõpetamata lauset „Kuidas Id Juhatuse liikmeks vormistada...................“. See on kirjas ainus viide juhatuse liikmele. Edasi on kirjas välja pakutud kohtumine töölepingu kohaste küsimuste arutamiseks. Ka sisaldab kiri teksti, mille kohaselt on MS pärast hagejaga kohtumist ettekirjutanud esimese 6 kuu tingimusena palga 2500 eurot. Mõistlik isik saab kirjast aru, et tegemist on töölepingust tulenevate asjaolude selgitamisega. Poolte 20.11.2014.a e-kirjavahetus tõendab samuti töölepingulist suhet poolte vahel. Kirjavahetuses on juttu palga maksmisest. Hageja küsib, millal talle palka makstakse, kostja esindaja RŽ vastab, et esmaspäeval sularahas. Kostja 05.12.2014.a e-kiri raamatupidajale, milles palutakse hagejale üle anda raha+108 eurot täiendavad kulutused (tšekid lisatud), luges kohus kaudseks tõendiks. Kirjas pole täpsustatud, mis rahaga tegemist on, asja arutamise käigus leidis tuvastamist, et tegemist on 1250 euroga, mille kostja hagejale maksis kostja väitel teatud ülesannete täitmise eest, hageja väitel töötasuna. 30.10.2014.a e-kirjas küsib JV hagejalt allakirjutatud töölepingut. KG Vilaš 08.10.2014.a e-kirja hagejale ning arve-saatelehe hagejale Venemaa Föderatsiooni viisa ostmisest kostja poolt tõlgenduse osas kohus hagejaga ei nõustunud. E-kiri võib sisult olla kirjutatud ka isikule, kellel ei ole kostjaga töölepingulisi suhteid ning üldjuhul võib ju olla, et tööandja ostab viisa oma töötajale, kuid tööandja võib ilmselt viisa osta ka isikule, kes töötab tööandja huvides mitte töölepingu, vaid mingil muul alusel. Seega kõik hageja poolt töölepingu olemasoluks esitatud tõendid, v.a viisa ostmise arve ja 08.10.2014.a e-kiri, tõendavad, töölepingulisi suhteid poolte vahel (kostja küsis hagejalt allakirjutatud töölepingut ning lubas palka maksta). Kui kostja pidas töölepingu ja palga all silmas midagi muud, mitte seda, mida need sõnad tähendavad, on see kostja kui tööandja risk. Palga maksmist lubades ja allakirjutatud töölepingut küsides, ei olnud kostjal põhjust arvata, et hageja ei pea poolte vahelisi suhteid töötaja ja tööandja suheteks töölepingu alusel. Kostja vastuväited töölepingulisele suhtele on tagantjärgi otsitud. Kostjal tööandjana oli võimalus suhted hagejaga dokumenteerida, st sõlmida leping, mis oleks suhte iseloomu osas vaidluse välistanud. Tunnistajana ülekuulatud GK ütlustest kui tõendist asjas tähtsust omavaid asjaolusid ei selgunud.
3(9)
Tsiviilasi nr 2-15-12385
Vastavalt Riigikohtu sedastatule asjas 3-2-1-7-09 (p 10 teine lõik), et vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu kui töölepingu, või kui teistsuguse lepingu sõlmimine ei ole ilmne; asjades 3-2-1-9-05 (p 15) ja 3-2-1-3-05 (p 17), otsustamaks selle üle, kas tegemist on töösuhtega, tuleb kaaluda eelkõige töötaja ja tööandja sõltuvussuhet. Asjas 3-2-1-13-08 (p 11) peab Riigikohus oluliseks palgatingimusi. Tulenevalt viidatud tõenditest ning arvestades Riigikohtu praktikat ja töölepinguseaduse (TLS) § 2 lg-t 2, mille kohaselt, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga, luges kohus tuvastatuks poolte vahelise töölepingu ning sellest tulenevalt on hagejal õigus saamata töötasule. Kohus luges esitatud tõendite alusel hageja töötasuks 2500 eurot (bruto), mis tuleneb ülalmärgitud 05.11.2014.a e-kirjast. Tõendeid, mis võimaldaksid lugeda hagejale lubatud töötasu suuruseks muu summa (netosummana 2500 eurot), puuduvad. Kuna kirjas on märgitud esimese 6 kuu tingimusena palk 2500 eurot, luges kohus selle brutopalgaks. Vastavalt seadustele (tulumaksuseadus, sotsiaalmaksuseadus) peab tööandja töötaja töötasust kinni pidama ettenähtud maksud ning kuna 2500-eurose palga kohta puuduvad tõendid, kas see oli lubatud hagejale neto- või brutopalgana, luges kohus summa brutopalgaks. Kohus mõistis kostjalt välja TLS § 28 lg 2 p 2, § 29 alusel hageja kasuks 2014.a novembrikuu töötasu 2500 eurot ja 2014.a detsembrikuu 15 päeva eest töötasu 1620,85 eurot, kokku 4120,85 eurot (bruto). Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei omanud ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Esindaja tunnitasumäär 60 eurot on alla kohtupraktika kohast keskmist tasumäära. Kohtupraktika kohaselt ei kuulu teiselt poolelt väljamõistmisele menetluskulu menetluskulude nimekirja koostamise eest. Seega vähendas kohus ajakulu 0,25 tunni ja 30 euro võrra. Kohus luges põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 5,5 tunni ulatuses. Lähtudes tunnitasumäärast 60 eurot, on lepingulise esindaja tasu suurus ajakulu arvestades 330 eurot. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi töötasu 4120,85 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus on asjas kogutud tõendeid hinnanud ühekülgselt ning põhjendamatult lugenud tõeseks hageja paljasõnalised väited. Kostja hinnangul viitas kohus küll õigesti võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg-le 1, mille kohaselt kuulub tuvastamisele lepingupoolte tegelik tahe lepingu sõlmimise ajal ja hinnanud tõendeid, kuid jõudnud väärale järeldusele. Hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest nähtub, et prioriteediks oli hageja asumine kostja juhatuse liikme kohale, 2014.a oktoobri lõpus talle allakirjutamiseks toodud juhatuse liikme lepingule keeldus ta alla kirjutamast. Seega tuleb tõendatuks lugeda asjaolu, et poolte vahel peeti VÕS § 14 tulenevaid lepingueelseid läbirääkimisi, kus tehti hagejale ettepanek asuda kostja juhatuse liikme kohale, pakuti juhatuse liikmele tasu 2500 eurot kuus ning oodati vastutajalt, et ta esitaks aktsiaseltsi aktsionäridele enda kontseptsiooni aktsiaseltsi tulevikust: äritegevusest, turundusest ja arengust 2015.a – 2016.a (arengukava), mida hageja aga ei teinud, seega lepingueelsed läbirääkimised juhatuse liikme kohale asumise osas nurjusid. Lähtuvalt VÕS § 14 lg-st 3 ei tulenenud läbirääkimistest õiguslikke tagajärgi. Väiteid on kinnitanud ka hageja ise oma TVK-le esitatud avalduses. Lähtuvalt TLS § 1 lg-st 5 ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Kohus on jätnud tähelepanuta olulise asjaolu – nimelt pidas maakohus tõendatuks
4(9)
Tsiviilasi nr 2-15-12385 töölepingu olemasolu, kuid töövahendeid – arvuti ja telefon, mis reeglina annab tööandja, hagejale ei võimaldatud. See viitab käsunduslepingule. Käsundi ajamise eest tasu saamist pole hageja kordagi vaidlustanud. Käsundiandjal pole keelatud tasuda käsundisaaja viisa eest, kui see on vajalik käsundi ajamiseks, kuivõrd kuuluks nagunii hüvitamisele kulunimekirja alusel, ja mis ka antud juhul käsundiandja poolt käsundisaaja huvides teostati, sest oli vajalik käsundi ajamiseks. Kostja leidis, et kohtu tõlgendus KG Vilaš finantsdirektori JV 05.11.2014.a e-kirjale on kontekstist välja rebitud ja väär. Esiteks on tegemist tõlkega venekeelsest kirjast, mille sisu on tõlgitud valesti, mistõttu läks tõlkes kaduma kirja tegelik mõte ja viide õigele lepinguvormile. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et lepingueelsetes läbirääkimistes lubati hagejale juhatuse liikme kohale asudes juhatuse liikme tasuna brutos 2500 eurot kuus ja ka antud kirjas on sellest juttu. Nimetatud kirjale eelnevas kirjas 31.10.2015.a hagejalt JVle nähtub palju küsimusi kantud kulude hüvitamise kohta ja küsimus ettevõttelt telefoni saamise kohta, mis on kõik omased küsimused käsunduslepingule. 05.11.2014.a ja 31.10.2014.a kirjas käsitleti käsunduslepingust tulenevaid küsimusi kantud kulude hüvitamise osas ja märgiti ka juhatuse liikme lepingueelse läbirääkimise tingimused, mis olid hagejale MSi poolt välja pakutud. Seega ei saa mõistlik inimene eeldada ega mõista, et pooled peavad kirjavahetust töölepingust tulenevate küsimuste üle. Hageja pole tõendanud, et ta töötas kostja otseses alluvuses, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Seda tõendavad ka tunnistaja ütlused, mille kohaselt hageja viibis kohal ainult kahel korral. Kirjavahetusest nähtub hageja suhteliselt suur iseseisvus kulude tekitamise ja otsuste tegemise osas. Hageja otsis kostjale kliente ja esitas tellimusi, seega osutas kostjale teenuseid. Kostja hinnangul ei tõenda poolte 20.11.2014.a kirjavahetus töölepingulist suhet, sest sellest ei nähtu kuidagi, et poolte vahel oleks töölepinguline suhe. Asjaolu, et hageja küsis millal talle töötasu makstakse, ei tõenda mitte kuidagi töölepingulist suhet nagu on kohus märkinud. Ka käsundisaaja võib käsundiandjalt töötasu ja kulutatud raha küsida. Samuti nähtub RŽ vastusest, et hagejalt oodatakse tööplaani, kontseptsiooni, näidiseid, mille ta pidid esitama kolmapäevaks (kirjavahetus neljapäeval), kuid mida hageja ei teinud. Samuti viidatakse varasemale kokkusaamisele ja seal kokkulepitule, millest tulenesid ilmselt tähtajad hagejale. Seega on kohtu järeldus ja tõlgendus töölepingu osas kontekstist välja rebitud ning kirjavahetusest nähtub hoopis hageja suutmatus täita juhatuse liikme lepingu sõlmimisega seotud lepingueelsete läbirääkimiste tingimusi. Hageja 05.12.2014.a e-kiri raamatupidajale, milles palutakse hagejale üle anda raha ja 108 eurot täiendavate kulutuste eest, tuleb lugeda otseseks tõendiks selles osas, et kostja on hagejale käsundi täitmise eest tasunud 1250 eurot ja hüvitanud sularahas ka käsundi täitmisel tekkinud kulud esitatud tšekkide alusel summas 108 eurot. 30.10.2014.a e-kirjas küsib JV hagejalt allkirjastatud töölepingut. Kostja leidis, et tegemist on puuduliku tõlkega venekeelsest kirjast. Lisaks pole hageja esitanud kohtule nimetatud töölepingut kui tõendit selle kohta, et temaga sooviti sõlmida tööleping. Hageja pole üheski oma e-kirjas küsinud palka, vaid töötasu. Ka käsunduslepingu puhul on käsundi ajamise eest õigus küsida töötasu. Kostja möönis, et oleks pidanud hagejaga sõlmima kirjaliku käsunduslepingu, kuid vastavalt VÕS § 14 lg 1 lausele 1 peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Samuti sätestab VÕS § 14 lg 3 lause 2, et isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada ning sama paragrahvi lg-st 4 tuleneb, et kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada. Hagejal polnud kunagi kavatsust asuda kostja juhatuse liikme kohale ning ta kasutas lepingueelseid läbirääkimisi selleks, et nendest tulenevaid
5(9)
Tsiviilasi nr 2-15-12385 tingimusi hiljem ära kasutada kostja vastu töölepinguvaidluses. Hageja ei esitanud kunagi kostja aktsionäride poolt nõutud kontseptsiooni aktsiaseltsi tulevikust: äritegevusest, turundusest ja arengust 2015.a – 2016.a (arengukava). Samuti ei esitanud hageja kohtule 30.10.2014.a e-kirjas viidatud töölepingut, mis tõendanuks seda, et poolte vahel oli tahe sõlmida tööleping. Küll aga on kostja esitanud maakohtule käskkirja projekti 13.10.2014.a, juhatuse liikme lepingu projekti, mis tõendavad seda, et pooled pidasid lepingueelseid läbirääkimisi hageja kostja juhatuse liikme kohale asumise osas. Maakohus ei käsitlenud VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamisreegleid, mis on lepingu olemuse hindamisel olulised. Käesolevas asjas ei ole maakohus analüüsinud õigussuhte vastavust töösuhtele (RKTKo 3-2-1-7-09, p 10). Kui kohus oleks hinnanud kõiki tõendeid kogumis, oleks maakohtule olnud ilmne, et pooled pidasid lepingueelseid läbirääkimisi hageja asumiseks kostja juhatuse liikme kohale. 2500 euro suurune tasu oleks hakanud kehtima juhatuse liikme lepingu allkirjastamise hetkest ning kehtinud vaid juhatuse liikme osas. Kostja hinnangul oli juhatuse liikme tasu üks lepingueelsete läbirääkimiste tingimus, ei kuulunud avaldamisele kolmandatele isikutele ega saanud kuidagi olla hagejaga suuliselt sõlmitud käsunduslepingu tasu. Riigikohus on lahendi 3-2-1-9-05 punktis 15 sedastanud, et „otsustamaks selle üle, kas tegemist on töösuhtega, tuleb kaaluda eelkõige töötaja ja tööandja vahelist sõltuvussuhet millisel määral on töötaja vaidlusaluses suhtes allutatud tööandjale ehk teisisõnu, milline on vaadeldavas suhtes töötaja iseseisvuse määr. Just töötaja ja tööandja sõltuvussuhte suurem määr eristab töölepingut eelkõige teistest tsiviilõiguslikest lepingutest.“ Hageja poolt esitatud tõenditest ei nähtu tööandja ja töötaja vahelist alluvussuhet. Pigem tuleks jaatada otsese alluvussuhte puudumist, sest kirjavahetustest nähtub, et hageja ajas asju iseseisvalt, tegi kulutusi ja soovis nende hüvitamist kostja poolt. Kostja korraldust esitada tööplaan, kontseptsioon, näidised hageja ignoreeris (20.11.2014.a kirjavahetus) ega esitanud neid kostjale. Hagejale polnud kostja poolt tagatud telefoni ega arvutit, seega pidi hageja leidma ise viisi käsundi ajamiseks oma vahendeid kasutades, sh oma sõiduautot kasutades, millise kulud kostja hagejale kuluaruande alusel kompenseeris. Poolte tahtest lähtuvalt oli leping suunatud teenuse osutamisele, mitte tulemuse saavutamisele. Kostja on kohtule piisavalt tõendanud, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping ja puudus igasugune soov astuda hagejaga töölepingulistesse suhetesse. Riigikohus on lahendi 3-2-1-13-08 punktis 11 märkinud, et „töölepingu oluline osa on kokkulepe palgatingimuste osas ning TLS § 5 lg 1 p 5 sätestab, et töölepingus peab olema välja toodud töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed.“ Kostja ja hageja vahel olid ainsad läbirääkimised juhatuse liikme tasudest ja sellega kaasuvatest hüvedest, kuivõrd juhatuse liikme lepingut ei sõlmitud, ei laienenud need tingimused käsunduslepingule ega selle tasule ning hageja tuginemine sellele näitab üksnes seda, et hageja pidas algusest peale kostjaga lepingueelseid läbirääkimisi juhatuse liikme lepingu osas, sooviga neid hiljem pahauskselt enda huvides ära kasutada. Pooltel polnud käsundi täitmise eest hagejaga kokku lepitud konkreetse tasu maksmist. Riigikohus on lahendis 3-2-1-72-11 selgitanud kuidas arvestada tasu töövõtulepingu puhul, kui selles pole kokku lepitud, mida saab kohaldada ka praegu sõlmitud käsunduslepingu osas. Käsundisaajale oleks pidanud maksma mõistliku tasu, mis lähtub üldjuhul turuhinnast, st kohalikust keskmisest tasust. Seda kostja ka tegi. JV on 05.11.2014.a kirjas viidanud MSi poolt ette kirjutatud tingimustele, milles ta oli hagejaga kokku leppinud viimasega kohtudes ja sellele järgneb lause, kuidas hagejat juhatuse liikmeks vormistada, seega ei saa kahtlust olla selles, et jutt on juhatuse liikmeks asumise tingimustest.
6(9)
Tsiviilasi nr 2-15-12385 Maakohtu järeldus kokkulepitud tasu osas on väär ja põhjendamata. Kostja leidis, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, sisustades vääralt kostja tõendamiskoormuse ning otsuse põhjendus ei vasta tõendamist leidnud asjaoludele. Samuti oleks kohus pidanud selgitama välja, kellel on mille osas tõendamiskoormus ja hindama kõiki tõendeid kogumis. Maakohus ei ole arvestanud kohtupraktikaga tõendamiskoormuse jagamisel ega hinnanud reaalset olukorda, mida üldse võib olla võimalik tõendada. Hageja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Maakohus ei eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Maakohus leidis õigesti, et töötasu saamisele suunatud hagi rahuldamine sõltub sellest, kas poolte vahel oli sõlmitud tööleping ja kas töölepingust tulenevalt oli hagejal õigus saada vastavas suuruses töötasu (palka).
8.Maakohus ei eksinud ka hagi rahuldamise eelduseks olevate asjaolude tuvastamisel ega tõendite hindamisel. Maakohus hindas asjas esitatud tõendeid õigesti. Maakohus põhjendas oma järeldusi. Järeldused on arusaadavad, jälgitavad ning nendes puudub vastuolu. Tõendite hindamine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda siis, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Asjaolusid, mis viitaksid diskretsiooni piiride ületamisele, ei ole kostja kohtu ette toonud, samuti ei nähtu selliseid asjaolusid tsiviilasja materjalidest. Maakohus lähtus asja lahendamise aluseks olevate asjaolude tuvastamisel õigesti muuhulgas ka e- kirjavahetusest. See, et kostja esitas paljasõnalise, umbmäärase ja täpsustamata väite, et venekeelne e- kirjavahetus on tõlgitud eesti keelde valesti, ei olnud ekirjavahetuse kõrvalejätmise alus. Esiteks ei esitanud kostja konkreetset viidet, mis tema hinnangul täpselt e- kirjavahetusest valesti oli tõlgitud. Teiseks ei muutnud kostja oma väidet usutavaks. Kolmandaks ei esitanud kostja omapoolset tõlget, mille alusel oleks võinud tõlke ebatäpsuse tuvastada. Selles olukorras ei olnud kohtul põhjust hageja poolt esitatud tõlke õigsuses kahelda.
9.See kostja väide, et hagejaga peeti läbirääkimisi muuhulgas ka selle üle, et hageja asuks kostja juhatuse liikme kohale, ei välista seda, et hageja asus tööle kostja juurde töölepingu alusel. Hageja tõi kohtu ette selged, loogilised, ilma vastuoludeta elulised asjaolud, mida kinnitavad ka tsiviilasjas esitatud tõendid. Pooled selle üle ei vaidle, et juhatuse liikme lepingut hagejaga ei sõlmitud. See ei tähenda aga seda, et hagejaga ei oleks võidud sõlmida töölepingut. Apellatsioonkaebuses möönab ka apellant ise, et hageja täitis vaidlusalusel perioodil suulise käsunduslepingu alusel erinevaid ülesandeid, sh suhtles kostja nimel ja tegi korralduslikke ettepanekuid, mille rakendamise või rakendamata jätmise üle otsustasid kostja juhatuse liikmed, ning kostja maksis selle eest hagejale tasu. Need on asjaolud, millest maakohus järeldas õigesti, et hageja ja kostja vahel tekkis teenuse osutamise leping, käsundusleping. Maakohus järeldas õigesti, et konkreetsel juhul tuleb hageja ja kostja vahel tekkinud
7(9)
Tsiviilasi nr 2-15-12385 käsundusleping kvalifitseerida käsunduslepingu spetsiifiliseks alaliigiks- töölepinguks. Maakohus lähtus pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimisel õigesti sellest, et pooltevahelises suhtes esinesid töölepingule iseloomulikud tunnused, mis annavad aluse pooltevahelise lepingu töölepinguna kvalifitseerida. Maakohus lähtus õigesti ka sellest, et konkreetses olukorras tuli eeldada, et pooltevaheline leping on tööleping, ning sellest tulenevalt lasus kostjal vastava eelduse ümberlükkamise kohustus, ning kostja seda teinud ei ole. Kostja väitis apellatsioonkaebuses, et hageja pidi pelgalt täitma tasu eest äriühingu korraldusi, tegema äriühingu juhtkonnale korralduslikke ettepanekuid ja suhtlema kolmandate isikutega äriühingu nimel. Sellist õigussuhet tuleb eelduslikult pidada töösuhteks. Kostja ei ole tõendanud ega ka usutavaks muutnud, et ülesanded, mida hageja täitis või mille täitmist hagejalt oodati, oleksid olnud sellised, mis jäävad olemuslikult töölepingu sõlmimise eelsesse perioodi, st nö tööle võtmise protsessi raamesse. Seda, kui tööle või juhatuse liikme kohale kandideerija peab suhtlema tulevase tööandja nimel kolmandate isikutega, käima ülesannete täitmiseks komandeeringus jms, ei saa pidada töölepingu sõlmimise ettevalmistamise protsessi raamesse jäävaks.
10.Apellant möönab, et hageja ja kostja vahel tekkis lepinguline suhe, kuid apellant ei ole nõus sellega, et maakohus kvalifitseeris suhte töölepinguliseks suhteks. Ringkonnakohtul tuleb tsiviilasja materjalide hindamise tagajärjel asuda seisukohale, et maakohus tegi õige järelduse. Tööleping on samuti käsundusleping. Töölepingu puhul on tegemist käsunduslepingu spetsiifilise alaliigiga. Konkreetses olukorras oleks kostjal tulnud tuua kohtu ette asjaolud ja esitada tõendid, et poolte vahel töölepingut ei tekkinud. Selliseid asjaolusid kostja kohtu ette toonud ei ole. Kuigi kostja kordas apellatsioonkaebuses mitmeid kordi, et hageja ja kostja vahel töölepingut ei tekkinud ei esitanud ta asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks kostjale sobiva järelduse teha.
11.Kostja viitas apellatsioonkaebuses iseenesest õigesti sellele, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt peab kumbki pool tõendama kohtumenetluses neid asjaolusid, millel tema nõuded või vastuväited põhinevad. Samas ei anna see alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohus viitas õigesti sellele, et töölepingu olemasolu üle toimuva vaidluse puhul kehtib teatud tingimustel eeldus, et tegemist on töölepinguga ja sellisel juhul peab vastaspool tõendama seda, et tegemist ei ole töölepinguga. Hageja esitas käesolevas asjas piisavad tõendid selleks, et järeldada, et olgugi, et hagejaga ei sõlmitud kirjalikku töölepingut, käitus kostja organisatsioon hageja suhtes viisil nagu hageja oleks töötaja.
12.Sellest, et kostja ei andnud hagejale arvutit ega telefoni, ei saa veel järeldada, et hageja ja kostja vahel ei olnud töölepingut ja et pooltevaheline lepinguline suhe oli mingi muu iseloomuga. See, et töötaja ajab töö asju isikliku telefoniga ja kasutab isiklikku arvutit on väga paljude töölepingute puhul tavaline. Kostja möönab apellatsioonkaebuses ka ise, et hageja pidi kostjale kliente otsima. Sellised asjaolud ei anna alust järeldada, et hageja ja kostja vahel töölepingulist suhet ei olnud. See, et kostja ei andnud hagejale võib-olla igapäevaselt ja suures mahus ülesannete täitmiseks juhiseid, ei anna alust järeldada, et poolte vahel töölepingut ei olnud. Hageja sai kostjalt piisavad juhised, mille alusel ta sai töölepingulisi ülesandeid täita. See, et kostja väidab käesoleva kohtumenetluse raames, et ta ei ole rahul sellega, kuidas hageja tööülesandeid täitis, ei ole alus lugeda pooltevahelist lepingut muuks lepinguks. Käesoleva kohtumenetluse raames ei ole kostja kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostjal oli õigus töötasu vähendada või töötasu maksmisest keelduda ja et kostja oleks vastavat õigust kasutanud. Kostja apellatsioonkaebuses esineb vastuolusid. Ühelt poolt väidab kostja, et hageja ei allunud kostja juhistele ja kontrollile, teiselt poolt toob kostja apellatsioonkaebuses ise esile selle, et RŽi vastuskirjast nähtub, et hagejalt oodati tööplaani, kontseptsiooni ja näidiste
8(9)
Tsiviilasi nr 2-15-12385 esitamist. See viitab aga otseselt sellele, et kostja andis hagejale korraldusi ja kontrollis nende täitmist ning määras korralduste täitmiseks tähtajad. See viitab ka otseselt alluvussuhte olemasolule.
13.See kostja väide, et hageja ei küsinud mitte üheski e- kirjas palka, vaid töötasu, ei anna alust järeldada, et e- kirjad oleksid tõlgitud valesti, või et hageja ja ksotja vahel ei tekkinud töölepingut. Kostja ei ole usutavaks muutnud, et mittejuristidest vene keelt kõnelevad inimesed, kui nad räägivad töötasust ja mitte palgast, peavad selgelt ja arusaadavalt igal juhul silmas muud teenuse osutamise lepingut kui töölepingut. Kostja viitas apellatsioonkaebuses ka 05.11.2014.a e- kirjale, milles räägiti hageja töötasust ja kus sisaldus ka lõpetamata lause hageja juhatuse liikmeks vormistamise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul saab sellest e- kirjast järeldada, et kostjale kirja saatja leidis, et hagejale tuleb maksta tasu ka olukorras, kus teda ei ole juhatuse liikmeks määratud. See tähendab seda, et hageja ja kostja vahel oli teenuse osutamise leping enne seda, kui hageja juhatuse liikmeks määrati. Eespool asus ringkonnakohus seisukohale, et vastav teenuse osutamise leping oli tööleping.
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, ei ole ringkonnakohtul alust muuta maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude jaotust. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja esitas oma apellatsioonimenetluse nimekirja, millest tulenevalt saab lugeda põhjendatud menetluskuluks hageja esindaja tasu apellatsioonimenetluses tehtud toimingute eest kokku 5 tunni ulatuses (ringkonnakohtu määruse ja apellatsioonkaebuse uurimine ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamine). Muud nimetatud toimingutest ei seostu apellatsioonimenetlusega ja nende eest ringkonnakohus hagejale hüvitist määrata ei saa, sest ringkonnakohus saab määrata hüvitise üksnes apellatsioonimenetluse kulude eest. Maakohtu menetluse kulude eest sai hageja taotleda hüvitise väljamõistmist maakohtult. Hageja esindaja tunnitasu määr 60 eurot ei ole ülepaisutatud. Seetõttu tuleb põhjendatud viie tunni eest mõista hüvitis välja summas 300 eurot. Summa mõistetakse välja maakohtu poolt välja mõistetud menetluskuludele lisaks.
Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.