Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.10.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-591
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 14.02.2017 ehitusloa nr 1712271/03917 tühistamiseks Täpiku tn 8 kinnistut puudutavas osas
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja Deniss Kimmo Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15.12.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Muuta Tallinna Halduskohtu 15.12.2017 otsuse põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega.
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.11.2018. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.K-Projekt AS esitas 22.09.2016 taotluse Lepiku peakraavi rekonstrueerimise III etapi ehitusloa saamiseks.
2.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 14.02.2017 ehitusloa nr 1712271/03917 Lepiku tee peakraavi rajamiseks.
3.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 14.02.2017 ehitusloa nr 1712271/03917 tühistamiseks. 1) Lepiku tee peakraav läbib kaebajale kuuluvat kinnistut aadressil Täpiku tn 8, Tallinn. Kaebajaga ei ole tema kinnistul planeeritavate peakraavi rekonstrueerimistööde tingimusi kooskõlastatud ega neid talle isegi tutvustatud. Rekonstrueerimisele kuuluv kraav jookseb Täpiku tn 8 kinnistul asuva ehitise vahetuses läheduses ning kraavi rekonstrueerimistööd ohustavad suure tõenäosusega ehitise püsivust. Sellele vaatamata ei ole teostatud kraavi rekonstrueerimisega seotud ehitise kahjustamise riski hindamist. Kraavi rekonstrueerimisega seotud ehitusprojekti tutvustamine kaebajale ja selle kooskõlastamine kaebajaga Täpiku tn 8 kinnistul planeeritavate tööde osas, riskide hindamine ning ehituse kindlustamine on Täpiku tn 8 kinnistul asuva peakraavi rekonstrueerimistööde tegemiseks nõusoleku andmise eelduseks. Kaebaja esitas need märkused vastustajale juba 07.05.2014, kuid vastustaja pole neid arvesse võtnud. 2) Ehitusprojekti järgi rajatakse Täpiku tn 8 kinnistul olemasoleva truubi asemel suurema läbimõõduga truup. Ehitusprojekti tellija sõnul teostatakse töid kinnisel meetodil, mille tehnoloogia kirjeldus ehitusprojektis puudub. Ehitusprojekti tellija ei selgitanud vaatamata kaebaja korduvatele palvetele selle tehnoloogia spetsiifikat. Ehitusprojekti tellija ei vastanud järgmistele küsimustele, millele ehitusprojektist vastust ei leia: kui sügavale uus truup rajatakse? Kas truubi läbimõõdu suurendamise riskianalüüs on tehtud? Kas ehitusprojekti tellija võib kinnitada, et truubi läbimõõdu suurendamine ei ohusta hoonete konstruktsioonide püsivust? Kõnealune info on oluline, et selgitada välja, kas kraavi rekonstrueerimine ohustab kaebaja kinnistul asuvaid hooneid või mitte. Olemasolev truup paikneb Täpiku tn 8 kinnistul asuvate hoonete vahetuses läheduses, mistõttu võib olemasoleva truubi asendamine suurema läbimõõduga truubiga ohustada nimetatud hoonete püsivust. 3) Lisaks eeldavad rekonstrueerimistööd ehitusprojekti järgi kaebaja kinnistul kasvava ning kaebaja jaoks erilist emotsionaalset väärtust omava kõrghaljastuse, muu hulgas viljapuude kõrvaldamist. Kaebaja ei kavatse anda nõusolekut Täpiku tn 8 kinnistul kasvava kõrghaljastuse likvideerimiseks.
4.Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Kaebajat teavitati ehitusprojekti koostamisest. Projekteerija K-Projekt AS saatis kaebajale 2015. aasta juulis tähitud kirja, millele kaebaja postiasutusse järele ei läinud ja mis tagastati seetõttu hoiutähtaja möödumisel. Kui ehitusprojekti menetlusse kaasab juba projekteerija, siis menetlusökonoomia põhimõtte järgi Tallinna Linnaplaneerimise Amet seda toimingu ei korda. Kaebaja 07.05.2014 kirjast nähtub, et kaebaja oli teadlik Lepiku peakraavi rekonstrueerimise kavast. Ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg-le 8 tuginedes väljastas vastustaja teate ehitusloa andmisest vaid neile, kes olid ehitusprojekti menetluse käigus esitanud arvamusi ja märkusi. 2) Kaebaja väited tema kinnistul asuva kõrghaljastuse ja talle kuuluva ehitise püsivuse kahjustamise kohta on tõendamata ja paljasõnalised. Vaidlustatud ehitusloale on kantud märkus: „Ehitustööde läbiviimisel ei tohi rikkuda teistele isikutele kuuluvaid asjaõigusi. Ehitusluba ei anna õigust ehitada ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata.“ 2(7)
3-17-591 Seega saab kaebajale kuuluval kinnistul ehitama asuda alles pärast temalt loa saamist. Kõrghaljastust kaebaja kinnistul ei likvideerita. K-Projekt AS-i koostatud tööprojekti kohaselt paigaldatakse truup Täpiku tn 8 kinnistule kinnisel meetodil. Ka tööde tellija Esmar Vesi OÜ on kaebajale kinnitanud, et truubi paigaldamisega kinnisel meetodil ei kaasne maapealseid ehitustöid ega puude mahavõtmist. Kaebaja ei ole viidanud õigusaktist tulenevatele nõuetele, millele ehitusprojekt ei vasta. K-Projekt AS on pikaajaliselt tegutsenud projekteerimisbüroo, mille pädevuses pole mõistlikku põhjust kahelda.
5.Tallinna Halduskohus jättis 15.12.2017 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 1) Kaebaja sai Lepiku peakraavi rekonstrueerimise kavatsusest teada hiljemalt 10.04.2014, kui talle edastati Tallinna Linnavalitsuse 09.04.2014 kiri nr 2.1-25/981 koos linnavalitsuse korralduse eelnõuga „Täpiku tn 8, Täpiku T-1, Lumiku tn 5a, Lumiku tänava maa-ala, Sompa tee 42 ja Lumiku tn 5 kinnisasjadele sundvalduse seadmine“. Samuti on tuvastatud, et K-Projekt AS saatis kaebajale tähitud kirjaga kooskõlastamiseks Lepiku peakraavi rekonstrueerimise projekti. Vastustaja on kaebaja menetlusse kaasamisel täitnud seaduses sätestatud miinimumnõuded. Ehkki vastustaja oleks võinud teha selles osas täiendavaid pingutusi – näiteks saata projekti kaebajale ka lihtkirjaga – ei too see kaasa vaidlustatud ehitusloa tühistamist. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei saanud kätte teatist tähitud kirja saabumise kohta. Sellele vaatamata ei läinud kaebaja tähitud kirjale postiasutusse järele. Kuna kaebaja oli peakraavi rekonstrueerimise kavast teadlik juba alates 10.04.2014, oli tal endal võimalik huvi korral pöörduda linna poole sooviga projektiga tutvuda ning sellele arvamusi esitada. Sundvalduse seadmise menetluses 07.05.2014 esitatud kaebaja seisukohti ei pidanud vastustaja ilma kaebaja selge tahteavalduseta ehitusloa menetlusse üle kandma. Isegi kui asuda seisukohale, et vastustaja rikkus kaebaja suhtes haldusmenetlusse kaasamise ja ärakuulamise kohustust, ei ole alust vaidlustatud ehitusluba tühistada, kuna võimalik menetluslik rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58). 2) Õige ei ole kaebaja väide, et ehitusprojektiga on lõplikult ette nähtud tema kinnistult puude eemaldamine. Dendroloogilise hinnangu järgi soovitatakse Täpiku tn 8 kinnistul kasvavad viljapuud ja elupuud ümber istutada või likvideerida – olenevalt omaniku soovist. Seega on puude saatus kaebaja otsustada. Ehitusprojekti tellija on kohtumenetluse ajal kaebajale kinnitanud, et kaebaja kinnistul rajatakse truup kinnisel meetodil ning viljapuid ei likvideerita. 3) Ehitusprojektis on olemas andmed selle kohta, kui sügavale uus truup rajatakse. Õigusaktist ei tulene nõuet, et ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektile tuleks lisada riskianalüüs või kinnitus, et mingi konkreetse töö teostamine ei ohusta olemasolevaid hooneid. Kaebaja ei ole tõendanud oma väidet, et hoonete vahetus läheduses paikneva truubi asendamine suurema läbimõõduga truubiga võib ohustada tema kinnistul paiknevaid hooneid. Tegemist on paljasõnalise oletusega, mis ei saa kaasa tuua ehitusloa tühistamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Halduskohus leidis ebaõigesti, et vastustaja täitis EhS §-st 42 tuleneva nõude kaasata kaebaja kui kinnisasja omanik ehitusloa menetlusse ning kaebaja ärakuulamisõigus oli tagatud. Ehkki kaebajale saadeti tutvumiseks projektdokumentatsioon, ei jõudnud see temani, kuna kaebaja ei viibinud sel ajal Eestis. Kaebaja viibib sageli reisidel väljaspool Eestit, nagu ka 2015. aasta augustis. Reisilt naastes avastas kaebaja, et tähtkirja hoiutähtaeg on möödunud. Kaebajaga 3(7)
3-17-591 ei kooskõlastatud tema kinnistul toimuvaid ehitustöid ning talle ei saadetud ka teadet ehitusloa väljastamise kohta. Arvestades vastustaja väidet, et kui ehitusprojekti menetlusse kaasamise on juba korraldanud projekteerija, siis vastustaja seda toimingut ei korda, järeldub, et vastustaja ei ole kinnisasja omaniku kaasamise kohustuse täitmiseks midagi ette võtnud. 2) Ehitusloa andmisel pole arvestatud EhS §-s 8 sätestatud ohutuse põhimõtet. Kraavi rekonstrueerimistööd ohustavad suure tõenäosusega kaebaja kinnistul asuvate ehitiste püsivust, kuid kraavi rekonstrueerimisega kaasneda võivat ehitiste kahjustamise riski pole hinnatud. Kaebaja tellitud eksperthinnangu kohaselt ei sisalda ehitusloa aluseks olev tööprojekt kogu vajalikku infot tööde teostamiseks. Asjaolu, et tööprojektis pole kindlat torustiku paigaldamise tehnoloogiat valitud, on lubamatu, sest tööprojekti staadiumis peaks see olema kindlalt paigas. Kuna kinnisel meetodil torude paigaldamine põhineb horisontaalsel suundpuurimisel, siis on enne meetodi valikut vaja teha puurimise maa-alal pinnase uuringud, välja selgitada ja kaardistada läheduses asuvad maa-alused kommunikatsioonid ja ehitised. Seda pole projekteerija teinud. Samuti on riiklikult tunnustatud ekspert MP leidnud, et tööde tegemine ilma vajalike lisauuringuteta ja ebasobiva tehnoloogiaga võib kinnistule ja sellel asuvatele ehitistele põhjustada ettearvamatuid tagajärgi.
7.Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) EhS kohaselt ei pea ehitusloa eelnõu ja selle aluseks olevat ehitusprojekti puudutatud isikuga eelnevalt kooskõlastama. Praegusel juhul saadeti peakraavi projekt kaebajale arvamuse avaldamiseks, kuid ta ei võtnud kirja vastu ega käinud sellel ka postiasutuses järel. Kaebaja väidab üllatuslikult alles apellatsioonimenetluses, et ta viibis 2015. aasta augustis välisreisil. Kaebaja ei ole seda väidet millegagi tõendanud. Postiasutuse teatisel on märgitud kirja saatja. Seega oleks kaebaja saanud pärast teatisega tutvumist pöörduda otse kirja saatja poole. Kuna kaebaja oli peakraavi rekonstrueerimise kavast teadlik juba alates 10.04.2014, siis oleks ta saanud igal ajal pöörduda linna poole, et saada ülevaade asjade seisust ja tutvuda projektiga. 2) Kaebaja ei ole põhjendanud, miks tal polnud võimalik eksperthinnangut halduskohtule esitada. Kui ringkonnakohus otsustab tõendi siiski vastu võtta, siis ei anna eksperthinnangus esitatud väited alust ehitusloa tühistamiseks. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 13 lg 1 kohaselt esitab ehitusloa taotleja ehitusloa taotlemisel ehitusprojekti enda valitud staadiumis. Sama määruse § 5 lg 1 kohaselt on ehitusprojekti staadiumiteks eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Praegusel juhul esitati ehitusloa taotlemisel ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis, kuid MP on oma ekspertarvamuses esitanud kriitikat hiljem koostatud tööprojektile. Tööprojektis on märgitud, et truup T12 (kaebaja kinnistul asuv truup) paigaldatakse kinnisel meetodil ning täpse tehnoloogia valik kooskõlastatakse tellijaga. Seega ei käsitle kõnealune tööprojekt Lepiku peakraavi rekonstrueerimist Täpiku tn 8 osas tööprojektile kohase täpsusega. Kuni pole teada, kas ja mis tingimustel võimaldab kaebaja oma kinnistul peakraavi rekonstrueerimistöid teha, ei ole otstarbekas täpsemat torustiku paigaldamise tehnoloogiat projektis kirjeldada. Kui kaebajalt saadakse luba ehitamiseks, pole vastustajal mingit põhjust arvata, et K-Projekt AS ei koosta Täpiku tn 8 kinnistu kohta nõuetekohast tööprojekti. Väitega, et tööde teostaja peab omama ehitustööde riskikindlustust, mis katab kolmanda osapoole (kinnistu omaniku) võimaliku kahju piisavas ulatuses, on MP ületanud oma pädevust ja asunud esitama õiguslikke seisukohti. MP pole viidanud sellise nõude õiguslikule alusele. EhS ei näe sellist kohustuslikku ehitustööde riskikindlustust ette. 3) Kaebaja on enne tema kinnistu kohta tööprojekti koostamist saanud teada kraavi rekonstrueerimise tingimused. Kaebaja on suhelnud tööde tellija Esmar Vesi OÜ esindajaga, kes on vastanud tema küsimustele. Kuni kaebaja pole andnud nõusolekut oma kinnistul
4(7)
3-17-591 ehitustööde tegemiseks, ei saa ka Täpiku tn 8 kinnistu osas lõplikke ehitustingimusi paika panna.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja on ringkonnakohtule esitanud eksperdiarvamuse, milles on hinnatud seda, kas truubi vahetamisega seotud ehitustööd kaebaja kinnistul võivad ohustada seal paiknevaid ehitisi. HKMS § 182 lg 2 kohaselt tuleb apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamisel või uute tõendite kogumise taotlemisel märkida põhjendused, miks neid tõendeid ei saanud esitada või nende hankimist taotleda halduskohtus. Kaebaja ei ole selliseid põhjendusi esitanud, ehkki halduskohus (20.03.2017 määruse p 11) juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et ta peab tõendama asjaolusid, millele tema väiteid tuginevad (HKMS § 59 lg 1). Kui tõendi kogumise vajadust ei põhjendata, jätab ringkonnakohus selle tähelepanuta, v.a juhul, kui tõend on ilmselgelt vajalik asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 198 lg 3). Arvestades, et lisaks ärakuulamisõiguse rikkumisele on kaebaja üks olulisemaid väiteid ehitustöödega kaasnev võimalik oht tema kinnistul asuvatele ehitistele ning muid tõendeid nimetatud väite kohta esitatud ei ole, peab ringkonnakohus asja õige ja lõpliku lahendamise huvides vajalikuks kõnealust tõendit siiski hinnata.
9.Kaebaja leiab eksperdi hinnangule tuginedes, et ehitusprojekt ei sisalda kogu vajalikku teavet tööde ohutuse tagamiseks. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja lähtub ekslikust eeldusest, nagu oleks ehitusloa andmise aluseks olnud tööprojekt. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 § 5 lg 1 kohaselt on ehitusprojekti staadiumiteks eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Sama määruse § 13 lg 1 kohaselt esitab ehitusloa taotleja ehitusloa taotlemisel ehitusprojekti enda valitud staadiumis. Haldusmenetluse toimikust nähtub, et KProjekt AS esitas ehitusloa taotlemisel ehitusprojekti põhiprojekti staadiumis. Üldised nõuded põhiprojektile on sätestatud määruse nr 97 §-s 9, mille lõike 6 kohaselt esitatakse põhiprojektis sisalduv ehitise oluliste arhitektuurilahenduste ja tehniliste parameetrite kirjeldus jooniste ja tehniliste kirjelduste kogumina sellisel tasemel, mis annab selged ja üheselt mõistetavad tehnilised lahendused. Põhiprojekt ei pea olema sellise täpsuse astmega nagu tööprojekt, mille järgi peab olema võimalik ehitis terviklikult valmis ehitada (määruse nr 97 § 10 lg 3). Seda arvestades ei ole ehitusloa õiguspärasuse hindamisel asjakohane ekspert MP märkus, et tööprojekti staadiumis peaks olema täpsemalt selgunud torustiku paigaldamise tehnoloogia. Tööprojektis on kaebaja kinnistut puudutavas osas jäetud kinnisel meetodil truubi paigaldamise tehnoloogia täpsustamata ning on üksnes märgitud, et see tuleb kooskõlastada tellijaga.
10.MP on oma eksperdiarvamuses leidnud, et tööde tegemine ilma lisauuringuteta ja ebasobiva tehnoloogiaga võib põhjustada kinnistule ja sellel asuvatele ehitistele ettearvamatuid kahjustusi. Samas on ekspert nentinud, et vajalike uuringute tegemise, sobiva suundpuurimise meetodi valiku ja töö korrektse teostamise korral ei ole ohtu kaebaja kinnistul paikneva sauna (mis asub kavandatava torustiku teljest ca 2,3 m kaugusel) püsivusele. EhS § 14 lg 2 järgi tuleb vajaduse korral ehitusprojekti koostamiseks oluliste ehitustehniliste andmete väljaselgitamiseks teha ehitusuuring, mis võib hõlmata ka teistele ehitistele kaasneva mõju väljaselgitamist. EhS § 42 lg 4 kohaselt on pädeval asutusel põhjendatud juhul õigus nõuda ehitusuuringute tegemist või olemasolevate uuringute täpsustamist. Uuringute tulemusi tuleb arvestada ehitusprojekti koostamisel. Vastustaja pole nõudnud sellise uuringu tegemist, mida peab silmas kaebaja, ning truupide ja torude vahetamise puhul ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist sellise ehitustegevusega, mille puhul oleks tingimata vajalik ehitusuuringu tegemine. Olemasolevate trasside asukohad ja muud sellised ehitamiseks vajalikud asjaolud saab välja selgitada ka ettevalmistavate tööde käigus või vahetult enne tööde alustamist. Näiteks tuleb tööprojekti (lk 5) järgi nende veetorude kõrgused, mis polnud projekti koostamise ajal teada, enne truubi 5(7)
3-17-591 rajamist surfimise teel välja selgitada. See, millisel meetodil kaebaja kinnistul uus truup paigaldatakse, sõltub kaebajast – Täpiku tn 8 kinnistu kohta koostatakse eraldi tööprojekt, mis kooskõlastatakse kaebajaga. Ka teiste kinnistuomanike puhul nähti ette tööprojekti tutvumiseks ja kooskõlastamiseks saatmine pärast ehitusloa väljastamist (15.02.2017 teade ehitusloa väljastamisest, tl 9). Enne täpsema töömeetodi valikut ei ole alust asuda seisukohale, et valitakse kaebaja kinnistul asuvaid ehitisi kõige enam kahjustada võiv meetod, ning enne tööde tegemist jäetakse välja selgitamata ohutuse tagamise seisukohast olulised asjaolud. Ehitajal on igal juhul kohustus arvestada EhS §-s 8 sätestatud ohutuse põhimõttega ja kaebajal on õigus nõuda sellest kinnipidamist.
11.EhS § 42 lg-st 6 tuleneb, et kui ehitusloa taotlust ei ole esitanud kinnisasja omanik, kaasab pädev asutus selle isiku menetlusse. Kinnisasja omanik on sellisel juhul kolmas isik HMS § 11 lg 1 p 3 mõttes. Kinnisasja omaniku kaasamise nõue on imperatiivne – seda ei otsusta haldusorgan kaalutlusõiguse alusel ning seadus ei näe ette ka sellest erandite tegemist. Vastustaja on viidanud asjaolule, et ehitusprojekti koostamise käigus saadeti kaebajale 2015. a juulis tähitud kirjaga kooskõlastamiseks projektlahendus tema kinnistu kohta, kuid kaebaja ei võtnud kirja vastu ega käinud sellel ka hoiutähtaja jooksul järel. Vastustaja luges, et kaebaja on projektlahenduse kooskõlastanud ning hiljem kaebajale ehitusloa menetluse kohta mingeid teateid ei saatnud. Halduskohus leidis, et vastustaja on täitnud kaebaja menetlusse kaasamisel seaduses sätestatud miinimumnõuded. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Projektlahenduse kooskõlastamiseks saatmist, mis toimus rohkem kui aasta enne ehitusloa taotluse esitamist, ei saa lugeda ehitusloa menetlusse kaasamiseks. Samuti tuleb rõhutada, et menetlusse kaasamine on pädeva asutuse ehk praegusel juhul TLPA ülesanne ning seda ei saa delegeerida eraõiguslikele isikutele. Asjaolust, et isik ei tulnud postiasutusse projektlahendust puudutavale tähitud kirjale järele, ei saa automaatselt järeldada, et ta ei ole huvitatud tulevases ehitusloa menetluses osalemisest. See, mis põhjusel kaebaja tähitud kirja kätte ei saanud, pole siinkohal oluline. Vastustaja viide EhS § 42 lg-le 8 pole asjakohane, kuna kaebajale ei saadetud ehitusloa eelnõud. Õigeks ei saa pidada vastustaja lähenemist, et ehitusprojekti esitamisest ja ehitusloa andmisest teavitatakse vaid neid kinnisasja omanikke, kes on ehitusprojekti koostamise käigus arvamusi ja märkusi esitanud. Võõrale kinnisasjale ehitamine riivab intensiivselt kinnisasja omaniku omandiõigust ning sellisel juhul tuleb alati eeldada omaniku huvi ehitusloa menetluse vastu. Ehkki kaebaja oli juba 2014. aastast teadlik kraavi rekonstrueerimistööde kavast, ei saanud temalt eeldada, et ta peaks ise pöörduma linna poole, et uurida, mis on sellest projektist edasi saanud. Sellisele võimalusele viidates ei saa haldusorgan vabaneda isiku menetlusse kaasamise kohustusest. Isikul on õigus eeldada, et haldusorgan järgib menetlusnõudeid ning kaasab ta tema õigusi puudutava haldusakti menetlusse. HMS § 40 lg-s 3 sätestatud erandeid ärakuulamisõiguse võimaldamisest praegusel juhul ei esinenud. Kaebajale oleks igal juhul tulnud anda võimalus oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks (HMS § 40 lg 1) ning tema menetlusse kaasamata jätmine oli õigusvastane.
12.Kaebaja ehitusloa menetlusse kaasamata jätmine ei tingi siiski ehitusloa tühistamist, kuna on ilmne, et ka kaebaja ärakuulamise korral poleks vastustaja jätnud ehitusluba andmata või andnud seda teistsugustel tingimustel (HMS § 58). Uus truup paigaldatakse üldjuhul vana truubi asukohale ning dreentorude laius on kogu peakraavi ulatuses sama (700/788 mm). Seejuures oleks vastavalt PB Maa ja Vesi AS 2001. aastal koostatud Lepiku-Laiaküla piirkonna liigniiskuse kõrvaldamise meetmete lahenduse kohaselt tulnud Täpiku tn 8 kinnistule juba algselt paigaldada 800 mm laiune toru, kuid sellega ei arvestatud kinnistul torustiku ehitamisel ning paigaldati 300 mm läbimõõduga toru, mis on ebapiisava läbilaskevõimega (tl 157–159). Kaebaja kinnistul paigaldatakse uus truup kinnisel meetodil, mis riivab kaebaja õigusi vähem 6(7)
3-17-591 kui lahtine meetod. Ilma kaebaja nõusolekuta ei saa tema kinnistul ehitustegevusega alustada ning tööde teostamise täpsemad tingimused tuleb kaebajaga kooskõlastada. Seega asjaolu, et kaebaja ei saanud ehitusloa menetluses seada täiendavaid tingimusi, ei takista tal nende hilisemat seadmist.
13.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kuid halduskohtu otsuse motiivid tuleb asendada käesoleva otsuse põhjendustega.
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja kohtukulud jäävad seetõttu tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulusid kandnud.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.