Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

tagastanud; 2) Kas Enn Peil on andnud perioodil 2013-2016 Aaberg Konsultatsioonid OÜ-le laenu? Kui jah, siis mis kuupäeval ning millises summas ning mis kuupäeval ja millises summas on äriühing laenu tagastanud; 3) Milliste nõuetega seoses on Enn Peil teostanud Aaberg Konsultatsioonid OÜ-le 2015 ülekande summas 32 764,26 eurot selgitusega „nõuete tagastamine“? Lisaks kohustati Aaberg Konsultatsioonid OÜ-d esitama kuludokumendid, mille alusel on vaide esitaja perioodil 2013-2016 maksnud 80 117 eurot, ning Enn Peili aruandva isiku aruande, millel on eelnimetatud summad kajastatud. Aaberg Konsultatsioonid OÜ vaidlustas eelviidatud MTA korralduse vaidemenetluses. MTA 17.10.2017 vaideotsusega nr 6-1/3888-2 jäeti Aaberg Konsultatsioonid OÜ vaie rahuldamata. Aaberg Konsultatsioonid OÜ esitas halduskohtule kaebuse, milles taotleb MTA 08.09.2017 korralduse nr 12.2-3/040120-14 tühistamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud korraldus ei ole seaduslik ja põhjendatud ning täidetud ei ole MKS § 61 ja § 62 sätestatud teabe ja dokumentide nõudmise eeldused. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur küsib temalt teavet füüsilise isiku suhtes läbiviidavas revisjonis, milline menetlus MKS § 73 lg 4 järgi ei ole lubatud. Kuna maksuhaldur ei saa Enn Peil suhtes viia läbi revisjoni, siis puudub seaduslik menetlus, milles teavet küsida. Kolmandal isikul puudub kohustus maksuhaldurile kaasa aidata ebaseaduslikus menetluses. Füüsilise isiku suhtes läbiviidava võimaliku üksikjuhtumi kontrolli osas on MTA 17.10.2017 vaideotsuse põhjendused ebaveenvad. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, et kontrolli enamkoormavust tuleks ja saaks määratleda ainult selliste kriteeriumide alusel nagu tööruumi või töökoha eraldamine, kaasaaitamiskohustuse järjepidev pikaajaline täitmine, kontrollimise ajaline kestvus. Kui puht formaalselt lähtuda pakutud kriteeriumidest, siis võiks kontrolli liik menetluse kestel korduvalt edasi tagasi muuduta ja oleks täielikult sõltuvuses maksuhalduri tegevuse intensiivsusest - nt ajal, kui maksumaksjalt nõutakse intensiivsemalt ja mahukamat teavet, on kontroll käsitletav revisjonina, kui kontrolli toimingute intensiivsus vaibub, on tegemist üksikjuhtumi kontrolliga, kui kontroll jääb venima, siis on tegemist jälle revisjoniga jne. Seega võiks ühes menetluses selline erinevate kontrolli liikide vahel pendeldamine jätkudagi. Samas ei ole MKS järgi võimalik olukord, kus ühes menetluses selle liik saaks kontrolli kestel muutuda. Maksuhalduril tuleb erinevate kontrollimenetluste vahel teha valik kontrolli alguses. Kontrolli koormavuse küsimuses on asjakohane ka Tallinna Halduskohtu lahend 3-11-2800, p. 32, kus halduslohus leidis, et ka väheintensiivsete menetlustoimingute puhul on nii revisjon kui üksikjuhtumi kontroll maksukohustuslase jaoks kahtlemata koormavad, kuna kogu kontrolliperioodi jooksul esineb ebaselgus selles, kas isikule määratakse makse juurde ja kui palju, lisaks valmidust pidevalt maksuhalduri päringutele vastata ja vajalikke dokumente esitada. Seega ei ole võimalik nõustuda maksuhalduri seisukohaga, kus kontrollitava isiku suhtes läbiviidava nelja aasta tulude lauskontrolli võiks hetkel pidada mittekoormavaks. Õiguskirjanduses on revisjoni osas väga üheselt väljendatud, et „Revisjoni käigus kontrollitakse maksumaksja tegevust tervikuna“. Tervikuna kontrollimine tähendabki, et ei ole ette ära määratud, mida konkreetselt maksuhaldur kontrollima asub. Üksikjuhtumi kontrollimise käigus aga kas kinnitatakse või lükatakse ümber juba enne kontrollimise algust teadaolev asjaolu. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu, et Enn Peil`i kontroll oleks mingilgi moel piiratud konkreetsete tehingute või asjaoludega, millest saab järeldada, et maksuhaldur kontrollib maksumaksja tegevust tervikuna ehki kõiki võimalikke mõeldavaid tuluallikaid ja kulusid. Selline kontroll on lauskontroll ehk revisjon. Korraldusega nõutaval teabel puudub selge ja

ühene seos Enn Peil kontrolli objektiga. Maksuhaldur märgib ka ise korralduses, et maksumaksja selgituse kohaselt kasutab ta isiklikke kontosid oma äriühingutega arvlemiseks ning enamus raha liikumisi tema kontodel ei ole seotud tema kui eraisiku tulude ja kuludega. Olukorras, kus Enn Peil esitatud dokumentidest (pangakonto väljavõte) selgub, et tehtud on nii ülekandeid selgitusega „laen“ kui „laenu tagasimakse“ või „makse oma kontode vahel“, siis maksuhaldur peaks esmalt enda jaoks määratlema, kas nende kannete põhjal saab üldse tõusetuda küsimus tulu saamisest eraisiku poolt. Kuna sellesisulised põhjendused, mis viitavad tulu teenimisele, puuduvad, siis küsitud teave ei seondu Enn Peil maksukontrolli esemega ja saab järeldada, et maksuhaldur kogub muud informatsiooni, millel ei ole seost käimasoleva menetlusega. MTA vaideotsuse põhjendus, et Enn Peil kontodel toimuvad ülekanded puudutavad tema varalist seisu, on ebaõige. Kui eraisiku arvelduskontot kasutatakse temaga seotud ettevõtete vaheliseks arveldamiseks, ei viita vahendite liikumine veel eraisiku varalisele seisule. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu ning leiab, et selles sisalduvad väited ei anna alust vaidlusaluse korralduse tühistamiseks. Maksuhaldur kontrollis 04.05.2017 korralduse nr 12.2-3/040120-13 alusel Enn Peili (Aaberg Konsultatsioonid OÜ juhatuse liige) 2013-2016 füüsilise isiku tuludeklaratsioonis esitatud andmete õigsust. Sellega seoses koostas Maksu- ja Tolliamet (MTA) 8.09.2017 korralduse nr 12.2-3/040120-14, millega kohustati Aaberg Konsultatsioonid OÜ-d kui kolmandat isikut vastama kirjalikult järgmistele küsimustele: 1) Kas Aaberg Konsultatsioonid OÜ on andnud perioodil 2013-2016 Enn Peillile laenu? Kui jah, siis mis kuupäeval ning millises summas ning mis kuupäeval ning millises summas on Enn Peil laenu tagastanud; 2) Kas Enn Peil on andnud perioodil 2013-2016 Aaberg Konsultatsioonid OÜ-le laenu? Kui jah, siis mis kuupäeval ning millises summas ning mis kuupäeval ja millises summas on äriühing laenu tagastanud; 3) Milliste nõuetega seoses on Enn Peil teostanud Aaberg Konsultatsioonid OÜ-le 2015 ülekande summas 32 764,26 eurot selgitusega „nõuete tagastamine“? Lisaks kohustati Aaberg Konsultatsioonid OÜ-d esitama kuludokumendid, mille alusel on vaide esitaja maksnud perioodil 2013-2016 80 117 eurot ning Enn Peili aruandva isiku aruande, millel on eelnimetatud summad kajastatud. Vastustaja on seisukohal, et MKS § 61 ja § 62 sätestatud teabe ja dokumentide nõudmise eeldused on antud juhul täidetud ning kaebajal puudub alus teabe andmisest keelduda kaebuses toodud asjaoludel. Tulenevalt Haldusmenetluse seaduse4 §-st 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastustaja seisukohalt vastab MTA korraldus nr 12.2-3/040120-14 HMS § 54 sätestatud nõuetele. Vastustaja jääb vaideotsuses väljendatud MTA seisukoha juurde, et antud juhul ei viida Enn Peili suhtes läbi mitte revisjoni, vaid üksikjuhtumi kontrolli. Riigikohus on oma otsuses 3-3-120-05 (p-des 14 ja 15) selgitanud üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni piiritlemist. Nähtuvalt kohtu seisukohtadest ei ole piiritlemise aluseks kontrolli ulatus, kontrolli periood ega ka kontrollitavate maksude liigid. See, kas tegemist on üksikjuhtumi kontrolliga või revisjoniga sõltub kontrolli koormavusest. Revisjoniga on eelkõige tegemist juhtudel, kus kontroll on maksukohustuslase jaoks koormavam (näiteks juhul, kui kontrolli tarbeks tuleb maksuhaldurile eraldada tööruum või töökoht, järjepidevalt ja pikaajaliselt tuleb täita kaasaaitamiskohustust, kontrollimine kestab pikka aega jne) Vastustaja on seisukohal, et nii revisjoni kui ka üksikjuhtumi kontrolli võib pidada koormavamaks kui üldse mitte mingit kontrolli, samas on revisjoni piiritlemine üksikjuhtumi kontrollist vastavalt kohtupraktikale eristatav justnimelt koormavuse ulatusest. Lähtuvalt Enn Peilile koostatud korralduse nr 12.2-3/040120-1 sisust ei ole isiku suhtes läbiviidav kontroll maksukohustuslasele sedavõrd koormav, et seda kontrolli peaks käsitlema revisjonina.

MTA 08.09.2017 korraldusest nr 12.2-3/040120-14 nähtub, et kaebajalt on nõutud teavet selle kohta, kas, mis kuupäevadel ning millistes summades on Enn Peil ja kaebaja teineteisele laenu andnud ning mis kuupäeval ja millises summas on antud laenud tagasi makstud. Samuti on nõutud teavet kaebajalt Enn Peilile ja Enn Peililt kaebajale üle kantud rahasummade kohta. Vastustaja on seisukohal, et üheselt on arusaadav, et nõutud teave on seotud Enn Peili kui füüsilise isiku tuludega, st tema arvelduskontol olevate rahaliste vahendite liikumisega, ning on seeläbi seotud ka Enn Peili maksukontrolliga. Vastustaja kordab vaideotsuse koostaja seisukohta, et kaebajal ei oleks kuidagi võimalik välistada vaidlustatud korralduses nõutud teabe seotust Enn Peili suhtes alustatud maksumenetlusega. Kindlasti ei välista eeltoodud seotust ka Enn Peili enda selgitused selles osas, et ta kasutas oma pangaarveid enda äriühingutega arveldamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel: Käesolevas haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas maksuhaldur on õiguspäraselt nõudnud Aaberg Konsultatsioonid OÜ-lt kui kolmandalt isikult teavet selle kohta, kas, mis kuupäevadel ning millistes summades on Enn Peil (Aaberg Konsultatsioonid OÜ juhatuse liige) ja Aaberg Konsultatsioonid OÜ teineteisele laenu andnud ning mis kuupäeval ja millises summas on antud laenud tagasi makstud, samuti teavet Aaberg Konsultatsioonid OÜ-lt Enn Peilile ja Enn Peililt Aaberg Konsultatsioonid OÜ-le üle kantud rahasummade kohta. Maksuhalduri andmetel on nõutud teave seotud Enn Peili kui füüsilise isiku tuludega, s.o tema arvelduskontol olevate rahaliste vahendite liikumisega, ning on seeläbi seotud ka Enn Peili maksukontrolliga. . Maksu- ja Tolliamet (MTA) andis Aaberg Konsultatsioonid OÜ-le kui kolmandale isikule korralduse dokumentide esitamiseks ja kirjaliku teabe andmiseks. Vaidlustatud korralduse kohaselt MTA kontrollis 04.05.2017 korralduse nr 12.2-3/040120-1 alusel Enn Peili 2013-2016 füüsilise isiku tuludeklaratsioonis (FIDEK) esitatud andmete õigsust. Eelnevast tulenevalt MTA koostas 08.09.2017 korralduse nr 12.2-3/040120-14, millega kohustati Aaberg Konsultatsioonid OÜ-d kui kolmandat isikut andma maksuhaldurile kirjalikku teavet ning esitama korralduses loetletud dokumendid või nende kinnitatud koopiad (kohus ei hakka neid üle kordama). Lisaks kohustati Aaberg Konsultatsioonid OÜ-d esitama maksuhaldurile kuludokumendid, mille alusel on vaide esitaja maksnud perioodil 2013-2016 80 117 eurot, ning Enn Peili aruandva isiku aruande, millel on eelnimetatud summad kajastatud. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et MKS § 61 (teabe nõudmine kolmandatelt isikutelt) ja § 62 (asjade ja dokumentide esitamine) sätestatud teabe ja dokumentide nõudmise eeldused on kõnealuse juhtumi puhul täidetud ning kaebajal puudub alus teabe andmisest keelduda kaebuses toodud asjaoludel. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et kuna maksuhaldur ei saa Enn Peil suhtes viia läbi revisjoni, siis puudub seaduslik menetlus, milles teavet küsida ning et kolmandal isikul puudub kohustus maksuhaldurile kaasa aidata ebaseaduslikus menetluses. Kohus märgib, et vastustaja on piisavalt põhjalikult ja arusaadavalt selgitanud, et tegemist ei ole revisjoniga, vaid üksikjuhtumi kontrolliga, millega nõustub ka kohus. Kohtu hinnangul tegemist ei ole maksuhalduri ebaseadusliku menetlusega, nagu väidab kaebaja, vaid täiesti õiguspärase menetlusega, mille käigus küsitakse kaebajalt kui kolmandalt isikult teavet (kirjalikult küsimustele vastamine) ning

vajalike dokumentide esitamist (kui need on kaebajal olemas), mis kohtu hinnangul ei ole kaebajale ebamõistlikult koormav ega oluliselt aeganõudev. Revisjoni ja üksikjuhtumi piiritlemist käsitleb Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-20-05 (p-d 14 ja 15). Vastustaja selgitas kohtule, et antud juhul ei viida Enn Peili suhtes läbi mitte revisjoni, vaid üksikjuhtumi kontrolli. Riigikohus on otsuses 3-3-1-20-05 (p-des 14 ja 15) selgitanud üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni piiritlemist. Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt ei ole piiritlemise aluseks kontrolli ulatus, kontrolli periood ega ka kontrollitavate maksude liigid. See, kas tegemist on üksikjuhtumi kontrolliga või revisjoniga, sõltub siiski kontrolli koormavusest. Maksuhaldur selgitab, et Enn Peilile koostatud korralduse nr 12.2-3/040120-1 sisust lähtuvalt ei ole tema suhtes läbiviidav kontroll maksukohustuslasele sedavõrd koormav, et seda kontrolli peaks käsitlema revisjonina. Maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks on maksuhaldur eelnevalt pöördunud Enn Peili poole, kellel oli kohustus esitada dokumendid ning anda suulist teavet perioodil 2013-2016 saadud tulude ning tehtud kulutuste kohta (Enn Peil esitas nõutud dokumendid ja andis suulised seletused). Enn Peili poolt esitatud dokumentidest nähtuvalt on aastatel 2013-2016 Aaberg Konsultatsioonid OÜ teostanud Enn Peili arvelduskontodele ülekandeid selgitusega „laenu tagasimaks“ ja „laekuv euromakse“. Enn Peil on teostanud ülekandeid Aaberg Konsultatsioonid OÜ-le selgitusega „laen“. Lisaks eeltoodule on Aaberg Konsultatsioonid OÜ perioodil 2013-2016 teostanud Enn Peilile ülekandeid kokku summas 80 117 eurot selgitusega „kulude katteks“, „kulude hüvitamine“ ja „majanduskulude hüvitamine“ (2013 aastal 29690 eurot, 2014 aastal 13312 eurot, 2015 aastal 17 536 eurot, 2016 aastal 19579 eurot). 2015. aastal on Enn Peil teostanud ülekandeid Aaberg Konsultatsioonid OÜ-le 32 764,26 eurot selgitusega „nõuete tagastamine“. Enn Peili seletuse kohaselt kasutab ta oma isiklikke arvelduskontosid oma äriühingutega arvlemiseks ning enamus raha liikumisi tema kontodel ei ole seotud tema kui eraisiku tulude ja kuludega. Enn Peili seletusel on ta äriühingutele andnud laenu ning äriühingutelt ka saanud laenu, kuid andmed saadud ja antud laenude kohta tal puuduvad. Maksuhaldur selgitab, et Enn Peili arvelduskontode alusel ei ole võimalik tuvastada, millised ülekanded on seotud Enn Peili kui eraisiku laenudega ning millised ülekanded on seotud äriühingute arveldamisega, sest kõigi ülekannete selgituseks on märgitud „laen“, „laenu tagasimaks“ või „laekuv euromakse“. Maksuhaldurile on Enn Peil selgitanud, et on äriühingutes aruandvaks isikuks, kes on oma arvelduskontodele teostanud ülekandeid. Vastustaja selgitas kohtule, et maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks on maksuhalduril vajalik saada dokumente ja teavet Aaberg Konsultatsioonid OÜ-lt kui kolmandalt isikult, et selgitada välja perioodil 2013-2016 Enn Peili poolt Aaberg Konsultatsioonid OÜ-le antud ning äriühingu poolt tagastatud laenude summa, Aaberg Konsultatsioonid OÜ-lt saadud ja äriühingule tagastatud laenude summa ning veenduda, kas Enn Peil oli Aaberg Konsultatsioonid OÜ aruandev isik ning kas Enn Peilile teostatud ülekannete puhul kokku summas 80 117 eurot ja summas 32 764,26 eurot ei ole tegemist Enn Peili tuluga, vaid äriühingu poolt tehtud kulutustega. Sellest tulenevalt maksuhaldur kohustas Aaberg Konsultatsioonid OÜ-d kui kolmandat isikut andma kirjalikku teavet ning esitama nõutud dokumendid või nende kinnitatud koopiad. Lisaks maksuhaldur märgib kaevatavas korralduses, et juhul, kui korralduse täitmiseks antud tähtaeg kaebajale ei sobi, siis on võimalik taotleda tähtaja pikendamist (MKS § 50). Lisaks maksuhaldur märgib, et teabe andmisest ja dokumentide olemasolul nende esitamisest on kaebajal õigus keelduda üksnes MKS §-s 64 toodud alustel.

MKS § 59 lg 1 järgi on tõendid maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, sh maksumaksjalt ja kolmandalt isikult saadud teave, ja dokumendid. Maksuhalduril on õigus otsustada, milliseid tõendeid konkreetses maksuasjas koguda, lähtudes seadusest ning kaalutlusõigusest. MKS § 61 lg 1 annab maksuhaldurile õiguse nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks teavet ka kolmandatelt isikutelt. MKS § 61 mõistes on kolmandaks isikuks igasugune menetlusväline isik, kellel eelduslikult on või võib olla maksukohustuslase maksukohustuse väljaselgitamiseks vajalikku teavet. Kolmandad isikud on kohustatud maksuhaldurile esitama andmeid, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Kõnealuses maksuasjas küsis maksuhaldur kaebajalt kui kolmandalt isikult kirjalikku teavet. MTA 08.09.2017 korraldusest nr 12.2-3/040120-14 nähtub, et kaebajalt on nõutud teavet selle kohta, kas, mis kuupäevadel ning millistes summades on Enn Peil ja kaebaja teineteisele laenu andnud ning mis kuupäeval ja millises summas on antud laenud tagasi makstud. Samuti on nõutud teavet Aaberg Konsultatsioonid OÜ-lt Enn Peilile ja Enn Peililt Aaberg Konsultatsioonid OÜ-le üle kantud rahasummade kohta. Kohtu hinnangul on vaidlustatud korralduse sisust arusaadav, et nõutud teave on seotud Enn Peili kui füüsilise isiku tuludega, st tema arvelduskontol olevate rahaliste vahendite liikumisega, ning on seega seotud ka Enn Peili maksukontrolliga. Vastustaja väidab, et kaebajal ei oleks kuidagi võimalik välistada vaidlustatud korralduses nõutud teabe seotust Enn Peili suhtes alustatud maksumenetlusega ning seda seotust ei välista ka Enn Peili enda selgitused selles osas, et ta kasutas oma pangaarveid enda äriühingutega arveldamiseks. Kohus nõustub vastustaja poolt väidetuga. Kaevatavas korralduses on märgitud kaebaja kui kolmanda isiku poole pöördumise põhjus, mis on korralduses selgelt välja toodud, mistõttu kohus ei hakka seda üle kordama. Kohus nõustub vastustajaga, et maksuhalduri pöördumine kaebaja kui kolmanda isiku poole oli asjakohane ja põhjendatud ning üheselt arusaadav (kohus ei hakka asjaolusid üle kordama). Kohus on seisukohal, et kaebajalt teabe küsimise näol ei ole tegemist tema põhjendamatu või ülemäärase koormamisega. Kaebaja ei ole põhjendanud ega tõendanud asjaolu, et teabe ja dokumentide küsimisega oleks äriühingut ebamõistlikult koormatud. Vaidlustatud korraldusega kohustas maksuhaldur Aaberg Konsultatsioonid OÜ-d andma kirjalikku teavet ja esitama nõutud dokumente, mis on selgelt ja arusaadavalt kaevatavas korralduses lahti kirjutatud. Maksuhalduri konkreetsed küsimused on üheselt mõistetavad ning nendele vastamine ei koorma Aaberg Konsultatsioonid OÜ-d ega ole äriühingule ka liigselt aeganõudev. Kohus seejuures märgib, et juhul, kui kaebaja oleks vajanud maksuhalduri küsimustele vastamiseks rohkem aega, siis oleks võinud MTA-lt taotleda vastamise tähtaja pikendamist, seda enam, et maksuhaldur ise kaevatavas korralduses viitas sellele võimalusele, märkides, et kui korralduse täitmiseks antud tähtaeg kaebajale ei sobi, siis on võimalik taotleda tähtaja pikendamist vastavalt MKS §-le 50. Lisaks maksuhaldur teavitas kaebajat võimalusest keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest üksnes juhul, kui selleks esineb MKS §s 64 toodud alus. Kohtu hinnangul on kaevatav korraldus piisavalt põhjendatud ning sisult selge ja arusaadav. Kohus asub ülalöeldut kokku võttes seisukohale, et kaevatav korraldus on õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks.

HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Seega poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.