Korrakaitse › Liiklus

Protokolli nr 1101JP-2 kohaselt järelevalvetoimingute käigus tuvastati järgmised asjaolud: 11.01.2018 buss riikliku registrimärgiga 773MJY, liinil 22 Rapla-Kaerepere, saabus Kaerepere bussipeatusesse kell 15:05, ennetades sõiduplaani 4 minutit. Maakonnaliinil sõitnud buss oleks pidanud kell 15:05 olema alles Öökulli peatuses, mis asub Kaerepere bussipeatusest 2,5 km kaugusel ja 15:07 Valtu bussipeatuses, mis asub 1,1 km kaugusel. Protokoll nr 1101JP-2 esitati tutvumiseks ühissõidukijuhile R. J.le, kes allkirjastas selle märkusteta. Maanteeameti ühistranspordi järelevalve talituse juhataja Ahto Pahk tegi AS-le Hansa Bussiliinid 30.01.2018 ettekirjutuse nr 27-4/18-0075/20-5, millega kohustas äriühingut tagama Rapla maakonna avalikul maakonnaliinil nr 22 Rapla-Valtu-Kumma avaliku teenindamise lepingu lisas sätestatud sõiduplaanist kinnipidamine (p 1) ning tagama Rapla maakonna avalikul maakonnaliinil nr 22 RaplaValtu-Kumma avaliku teenindamise lepingu alusel kinnitatud sõiduplaanist kinnipidamine, kui sõiduplaan on kinnitatud ja nõuetekohaselt muudetud, erinedes avaliku teenindamise lepingus sätestatud sõidugraafikust (p 2). AS-le Hansa Bussiliinid anti ettekirjutuse täitmiseks aega kuni 14.02.2018. Ühtlasi hoiatati AS-i Hansa Bussiliinid, et äriühingu suhtes kohaldatakse käesoleva ettekirjutuse p-des 1 ja 2 sätestatud kohustuse täitmata jätmise eest sunniraha 3200 eurot.

POOLTE KOKKUVÕTLIKUD SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja: Kaebaja vaidleb vastu tuvastatud kellaaja õigsusele ning et rikkumist ei ole MõõteS nõuetele vastavalt tuvastatud. Tunnistaja J. P. selgitas kohtus, et kasutas kellaaja mõõtmiseks oma mobiiltelefoni ja lisas protokollile bussis paiknenud piletimasina väljatrüki. Vastustaja tugineb seega tunnistaja väitele, et bussis asuva kella aeg kattus J. P. tuvastatud ajaga. Esiteks ei toeta aja fikseerimist mobiiltelefoniga ükski riikliku järelevalve teostamisel koostatud dokument. Teiseks on kaebaja põhjendanud, et telefon ega piletimasin ei vasta riikliku järelevalve teostamisel mõõtevahendile esitatavatele nõuetele ning nende näitude väidetav kattumine (mille kohta tõendid puuduvad) ei kõrvalda mõõtmise õigusvastasust. Kolmandaks ei ole piletimüügiks teenindusalale paigaldatud aparaat käsitletav „bussis asuva kellana“ ega saagi oma paiknemise ja näidu suuruse tõttu olla bussijuhile aja jälgimise abivahendiks. Vastustaja väited bussijuhi kirjalike vastuväidete esitamata jätmise kohta on asjakohatud. Liini teenindaval bussijuhil puudus kohustus sisuliste avalduste esitamiseks ja võimalus kohapeal Maanteeameti menetluse õiguspärasuse hindamiseks. Bussijuht ega kaebaja ei saa minetada mistahes õigusi põhjusel, et vastuväiteid ei esitatud kohapeal koostatud protokollis. Bussijuht allkirjastas nõuetekohaselt protokolli välja, mis on ühemõtteliselt pealkirjastatud „Protokolliga tutvunud“. Teisi bussijuhi poolt täidetavaid väljasid protokoll ei sisaldanud. KorS § 1 lg 3 kohaselt lähtub korrakaitseorgan riikliku järelevalve teostamisel KorS põhimõtetest. Kaebaja 06.07.2018 menetlusdokumendis viidatud Riigikohtu 20.04.2018 lahend kohtuasjas 3-15-443 käsitleb riikliku järelevalve käigus ettekirjutuse tegemise eeldusi ja välistab selgesõnaliselt ettekirjutuse tegemise abstraktse ohu korral. Tegemist on KorS põhimõttega, mis kuulub kohaldamisele ka detailsema menetluse reguleerimisel eriseaduses. Vastustaja esitas 10.09.2018 menetlusdokumendiga Tele2 Eesti AS 16.08.2018 kirja, milles kinnitatakse, et mobiiltelefonide kellaaja automaatne seadistamine Tele2 võrgus on seotud NTP (Network Time Protocol) serveriga ning et automaatse kellaaja uuendamist võimalik menüüs sisse ja välja lülitada. Kaebaja kordab, et väidet telefoni kasutamise kohta aja määramisel ei kinnita ükski järelevalve teostamisel koostatud dokument. Isegi kui eeldada telefoni kasutamist ei tõenda esitatud kirjavahetus vastustaja väidetud asjaolusid. Tele2 Eesti AS vastus ei tõenda, et väidetava andmevahetuse võimekusega mobiiltelefon vastab MõõteS § 5 nõuetele. Isegi kui selline andmevahetus telefoni ja serveri vahel toimub ei ole tegemist kalibreerimisega MõõteS tähenduses. Teiseks ei saa Tele2 Eesti AS kinnitada ega tõendada sellise andmevahetuse toimumist konkreetse

riikliku järelevalve toimingu teostamisel. Vastupidi, Tele2 Eesti AS kinnitab, et sellise funktsiooni saab telefonis ka välja lülitada. Lisaks mõjutavad andmevahetust telefoni seaded, tehniline seisund, signaali levi jms asjaolud. Vastustaja ei ole taganud MõõteS §-s 5 nõutavat mõõtetulemuste jälgitavust. Vastustaja: Kaebuse esitaja viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-60-14 ei ole pooltevahelises vaidluses asjakohane. Viidatud lahendi punktis 18 selgitab halduskolleegium, kuidas kaebajal esineb preventiivne huvi põhjusel, et „/.../ ei saa välistada, et uuendatud haldusmenetluses kordab PRIA väidetavaid vigu, mille vaidlustamiseks kaebaja kohtusse pöördus“. Käesoleval juhul menetlust haldusorgan uuendanud ei ole ning kaebajale sunniraha määramine ei saa teda täna enam ohustada. Lisaks ei saa nõustuda väitega, et kaebaja õiguste riivet on võimalik vältida just käesolevas kohtuasjas, tuvastades ettekirjutuse õigusvastasuse ja välistades sellele tuginemise tulevikus. 08.06.2018 kohtuistungil on tuvastatud, et ettekirjutuse täitmiseks oli aega kuni 14.02.2018 ning kuna selle ajani kaebaja uut rikkumist toime ei pannud, siis sunniraha kohaldamist ei tõusetunud. Järelikult ei saa käesoleva vaidluse esemeks olev ettekirjutus mõjutada kaebajale sunniraha määramist tulevikus, mis peaks sellisel juhul põhinema uutel faktilistel asjaoludel ja uuel ettekirjutusel. Kaebaja seisukohast nähtuvalt on tema tegelik eesmärk vastustaja kasutatava mõõtemetoodika tulevikus kasutamise välistamine („Kaebaja preventiivne huvi vältida Maanteeameti jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes edasisel riikliku järelevalve teostamisel“). Kaebuse sisulise põhjendamatuse osas jääb vastustaja enda varasemate seisukohtade juurde. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et ettekirjutusele tuginev sanktsioon riivaks tema ettevõtlusvabadust, mis oleks riive, mille talumise kohustust kaebajal olla ei saa. Ühtegi absoluutset põhiõigust, mida ei võiks teiste isikute põhiõiguste kaitseks riivata, ei eksisteeri (sh piiriklauslita põhiõigused). Lisaks kaalub antud juhul avalikkuse huvi graafikujärgse ühistranspordi toimimise osas igal juhul üles kaebaja võimaliku ettevõtlusvabaduse riive. Vastustaja esitas tõendina Tele2 Eesti AS-ga sõlmitud lepingu nr 850703476 tõendamaks, et Maanteeameti järelevalveametnik J. P. kasutuses olev mobiiltelefoni number kuulub Maanteeameti mobiilsidepaketi hulka. 08.06.2018 toimunud kohtuistungil andis tunnistaja J. P. ütlusi, mille kohaselt on tema kasutatud telefon sünkroniseeritud satelliidiga ning järelevalvet teostades oli telefonil signaal sisse lülitatud ja Karepere peatuses olemas. Vastustaja esitas kohtule Tele2 Eesti AS vastuse järelepärimisele tõendamaks, et Tele2 võrku ühendatud mobiiltelefonide kellaaja kalibreerimine toimub automaatselt läbi NTP (Network Time Protocol) serveri. Terminile „Network Time Protocol“ ehk „NTP“ vastab eesti keeles termin „võrguaja protokoll“. Võrguaja protokolli omakorda kasutatakse internetis täpse UTC-aja edastamiseks. Asjaolu, et UTC-aja järgi on automaatselt kalibreeritud seade ning vastab Mõõteseaduse (MõõtS) § 5 lg 1 nõuetele, on vastustaja kohtule selgitanud. Esitatud tõendid tõendavad, et J. P. kasutatud mobiiltelefoniga riikliku järelevalve käigus tuvastatud rikkumise ajahetke fikseerimine vastas MõõtS § 5 lg 2 p 2 nõuetele.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ning vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi ning tunnistaja vande all antud ütlusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas 11.01.2018 buss riikliku registrimärgiga 773MJY, liinil 22 Rapla-Kaerepere, saabus Kaerepere bussipeatusesse kell 15:05 (kl 15:09 asemel), ennetades sõiduplaani 4 minutit või bussi saabumine peatusesse oli õigeaegne (sõiduplaanikohane) ning kas kellaaeg on tuvastatud vastavalt Mõõteseaduse (MõõteS) nõuetele.

Bussiliin nr 22 (marsruudil Rapla-Valtu-Kumma) on maakonnaliin, mille veokohustus on vedajale pandud halduslepinguga. Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 18 kohaselt on avaliku teenindamise kohustus pädeva asutuse kindlaks määratud nõue tagada üldist huvi pakkuv avalik sõitjateveoteenus, mida vedaja oma majanduslikest huvidest lähtuvalt ilma hüvituseta ei osutaks või ei osutaks samas mahus või samadel tingimustel. ÜTS § 19 lg 1 p 3 ja lg 2 kohaselt on pädevaks asutuseks avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol Maanteeamet või piirkondlik ühistranspordikeskus. ÜTS § 20 lõike 1 kohaselt saab avaliku teenindamise kohustuse panna vedajale üksnes pädeva asutuse ja vedaja vahelise avaliku teenindamise lepingu (ATL) alusel. ATL punkti 5.1.1 kohaselt on vedaja kohustatud korraldama lepingu kehtivuse perioodil sõitjatevedu lepingus sätestatud tingimustel ning sõiduplaanides ettenähtud liinidel ja kellaaegadel. ATL lisa kohaselt vedaja kohustub teenindama maakonna bussiliini nr 22 (Rapla-Valtu-Kumma) väljumistel järgmiselt: väljumine 14:50 suunal Rapla-Kaerepere, saabumine Kaereperre on 15:08. Riikliku Ühistranspordiregistri kohaselt on sama väljumise kohta teave lõpp-peatuse osas 15:09 Kaereperes ning sellest kellaajast tulenevalt on kõnealuse juhtumi puhul sõidugraafiku ennetamine 4 minutit. Kohapeal vaatluse teel tuvastati, et ühissõiduk riikliku registrimärgiga 773MJY, sõites Rapla maakonnaliinil nr 22 marsruudil Rapla-Valtu-Kumma, saabus Kaereperre ettenähtust 4 minutit varem (15:09 asemel 15:05). Igal juhul jutt käib sõidugraafiku ennetamisest, mille üle pooled kohtus vaidlevad. Vastustaja esitas kohtule Tele2 Eesti AS-ga sõlmitud lepingu nr 850703476, millega soovib tõendada, et Maanteeameti järelevalveametnik J. P. kasutuses olev mobiiltelefoni number kuulub Maanteeameti mobiilsidepaketi hulka. 08.06.2018 toimunud kohtuistungil kuulati J. P. vande all üle. Tunnistaja J. P. ütluste kohaselt on tema kasutuses olev mobiiltelefon sünkroniseeritud satelliidiga ning järelevalvet teostades on telefonil signaal sisse lülitatud ja see oli ka Karepere peatuses olemas. Vastustaja esitas kohtule ka Tele2 Eesti AS vastuse Maanteeameti päringule, millega vastustaja soovib tõendada asjaolu, et Tele2 võrku ühendatud mobiiltelefonide kellaaja kalibreerimine toimub automaatselt läbi NTP (Network Time Protocol) serveri (terminile „Network Time Protocol“ ehk „NTP“ vastab eesti keeles termin „võrguaja protokoll“). Vastustaja selgitas kohtule, et võrguaja protokolli kasutatakse internetis täpse UTC-aja edastamiseks ning et UTC-aja järgi on automaatselt kalibreeritud seade, mis vastab Mõõteseaduse (MõõtS) § 5 lg 1 nõuetele. MõõtS § 5 lg 2 p 2 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. MõõtS § 5 lg 1 kohaselt mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. Vastustaja kinnitusel kohtule esitatud tõendid tõendavad, et J. P. kasutatud mobiiltelefoniga riikliku järelevalve käigus tuvastatud rikkumise ajahetke fikseerimine vastas MõõtS nõuetele, millega nõustub ka kohus. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja väited bussijuhi kirjalike vastuväidete esitamata jätmise kohta on asjakohatud. Menetlustoimingu protokolli nr 1101JP-2 koostas 11.01.2018 kell 15.00 Maanteeameti ühistranspordi osakonna ühistranspordi järelevalvetalituse peaspetsialist J. P.

Protokollis on märge ÜTS § 83 lg 3 rikkumise kohta ning et tegemist on sõidugraafiku ennetamisega. Protokolliga tutvus ning allkirjastas selle liini nr 22 bussijuht R. J. Bussijuht kohapeal mingit vastuväidet protokollile ei esitanud ega teinud seda ka hiljem. Kohus nõustub kaebajaga, et liini teenindaval bussijuhil puudub küll kohustus sisuliste avalduste esitamiseks, kuid tal on õigus seda teha, kui tal selleks soovi on. Kohus märgib, et keegi ei ole nõudnud bussijuhilt kohapeal Maanteeameti menetluse õiguspärasust hinnata (bussijuht ei peagi hindama menetluse õiguspärasust), kuid tal on võimalus esitada oma vastuväited, kui ta ei ole nõus tuvastatud asjaoludega (nt sõidugraafiku ennetamisega vms) ning seda ta võib teha kas kohapeal või hiljem. Bussijuht ei ole vastu vaielnud järelevalvet teostava isiku poolt fikseeritud kellaaegadele ega väitnud, et need on valed. ÜTS § 52 lg 1 sätestab, et vedaja on kohustatud korraldama liiniloale märgitud vedu liiniloa andja kinnitatud sõiduplaani ja teiste liiniloa taotlemisel esitatud veotingimuste kohaselt, tagades sõitjate ohutuse. Vedaja võib mitte järgida sõiduplaani, kui see on raskete teeolude, teeremondi või muude vedajast sõltumatute asjaolude tõttu vajalik sõitjate või liiklejate ohutuse või pagasi säilivuse tagamiseks. Eelloetletud erandlikke asjaolusid sõiduplaani mittejärgimiseks antud juhul ei esinenud. J. P. oma 25.01.2018 selgituses märgib, et vastavalt kinnitatud sõiduplaanile pidi buss saabuma lõpp-peatusesse (Kaereperre) kell 15:09, kuid tegelikult saabus sinna 4 minutit varem ehk kell 15:05. Kuid buss oleks pidanud kell 15:05 olema alles Öökulli peatuses (kaugusel 2,5 km) ja kell 15:07 Valtu peatuses (kaugusel 1,1 km Kaereperest). J. P. selgituse kohaselt bussijuht hakkas juba kell 15:06 Kaereperest reisijaid peale võtma. Kontrolltrükist nähtub, et esimene pilet Kaereperest Rapla jaama (nr 131) oli väljastatud kell 15:06, kui buss pidi olema alles Öökulli ja Valtu peatuste vahel. Kohtus tunnistajana vande all ütlusi andnud Maanteeameti ühistranspordi osakonna ühistranspordi järelevalvetalituse peaspetsialist J. P. ütluste kohaselt teostab ta riiklikku järelevalvet ning tema tööülesandeks on kontrollida sõidugraafikust kinnipidamist vastavalt ÜTS § 52 lg-le 1. Menetlusprotokolli kohaselt oli tegemist sõidugraafiku ennetamisega (ÜTS § 52 lg 1). Bussijuht kirjutas kohapeal protokollile alla, ei hakanud vastu vaidlema. Tunnistaja kinnitas kohtule, et bussijuht jõudis peatusesse 4 minutit varem, läbides Öökulli ja Valtu peatused sõidugraafikus ettenähtud ajast varem. Tunnistaja kinnitas, et vaatas aega mobiiltelefonist ja siis trükkis välja ka kassaaparaadi väljatrüki (kontrollväljatrükk). Tunnistaja kinnitusel Maanteeameti telefon on sünkroniseeritud satelliidiga, seega kellaaeg oli automaatselt sünkroniseeritud satelliidiga. Tunnistaja kinnitas kohtule, et bussis olev kellaeg ja tema mobiiltelefonis fikseerunud kellaaeg klappisid, mida tõendab kontrolllint, mis on menetlustoimingu protokolli nr 1101JP-2 all ääres ning millel on näha sama kellaeg mis bussijuhil. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütluste õigsuses. Kohus leiab, et J. P. kasutatud mobiiltelefoniga riikliku järelevalve käigus tuvastatud rikkumise ajahetke fikseerimine oli seaduslik ning vastas MõõtS § 5 lg 1 ja lg 2 p 2 nõuetele. Kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber vastustaja tuvastatud asjaolud või annaks kohtule alust kahelda vastustaja poolt tuvastatud asjaolude paikapidavuses. ÜTS § 80 lg 4 kohaselt on riikliku järelevalve teostajaks Maanteeamet maakonna- ja kaugliiniloa ning rahvusvahelise liiniloa nõuete täitmise üle, tema sõlmitud avaliku teenindamise lepingu ja halduslepingu täitmise üle ning maakonna-, kaug-, valla- ja linnaliiniveol sõlmitud avaliku teenindamise lepingu nõuete täitmise üle, kui avaliku teenindamise kohustuse eest makstakse sihtotstarbelist toetust riigieelarvest. Käesolevas haldusasjas vaidlust ei ole selles, et Maanteeamet on pädev teostama riiklikku järelevalvet muuhulgas ka avaliku teenindamise lepingu ja halduslepingu täitmise üle.

ÜTS § 82 lg 1 kohaselt on riikliku järelevalve teostajal õigus teha oma pädevuse piires täitmiseks kohustuslik ettekirjutus ÜTS-s, ÜTS alusel kehtestatud õigusaktides, Euroopa Liidu määrustes ja välislepingutes sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks või kohustuste täitmiseks. ÜTS § 82 lg 2 kohaselt ÜTS § 82 lõikes 1 nimetatud ettekirjutuste täitmata jätmise korral võib riikliku järelevalve teostaja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuste täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 1300 eurot ja juriidilisele isikule 6400 eurot. Üht kohustust täitma sundimiseks rakendatav sunniraha ei või füüsilise isiku puhul ületada 6400 eurot ja juriidilise isiku puhul 32 000 eurot. Asendustäitmise ja sünniraha seaduse (ASS) § 5 lg 1 kohaselt on sunnivahendi adressaat füüsiline isik või eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik, keda on ettekirjutusega kohustatud nõutavat tegu tegema või keelatud teost hoiduma. Vastustaja kinnitas kohtule, et kaebajale sunniraha määramine ei saa teda enam ohustada, kuna kaebaja uut rikkumist toime ei ole pannud ning seega sunniraha kohaldamise küsimus ei tõusetugi. Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleva vaidluse esemeks olev ettekirjutus ei saa mõjutada kaebajale sunniraha määramise otsustamist tulevikus, mis peaks sellisel juhul põhinema uutel faktilistel asjaoludel ja uuel ettekirjutusel. Kohus leiab, et vastustaja on järelevalvemenetluse läbi viinud õiguspäraselt, sh kogunud ja analüüsinud/hinnanud tõendeid, mille tulemusel on teinud kaebajale ettekirjutuse. Kuna vastustajal ei ole kaebajale ettekirjutuse täitmise osas pretensioone, siis on ära langenud ka sunniraha kohaldamise küsimus, mida vastustaja kinnitas kohtule ning kaebaja ümber ei lükanud. Eelnevat kokku võttes kohus asub seisukohale, et kaevatav ettekirjutus on piisavalt põhjendatud ja õiguspärane, mis ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. HKMS § 101 lg 1 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Vastustaja on esitanud taotluse kantud õigusabikulude (vastustajat esindavad Advokaadibüroo DERLING vandeadvokaat Elmer Muna ja vandeadvokaat Priit Lember) kaebajalt väljamõistmiseks summas 3560 eurot (ilma käibemaksuta). Esitatud on Advokaadibüroo DERLING arved Maanteeametile (summad koos käibemaksuga): 09.03.2018 arve nr 1824042 summas 576 eurot; 16.04.2018 arve nr 1824081 summas 2184 eurot; 09.05.2018 arve nr 1824101 summas 120 eurot; 04.09.2018 arve nr 1824173 summas 1392 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati õigusteenust kokku 44,5 tundi, tunnihinnaga 80 eurot (ilma käibemaksuta). Käesolevas menetluses on vastustajaks Maanteeamet haldusorganina. Kohtupraktika (RKHK lahend asjas nr 3-3-1-9-10, p 15) kohaselt ei ole haldusorganil küll keelatud halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine, kuid Riigikohtu halduskolleegium on 19.06.2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-124-07 (p 16) selgitanud, et õigustamaks halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasjas vaieldavad küsimused olema reeglina väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust. Põhimõtteliselt sama seisukohta on kolleegium väljendanud korduvalt ka varem (nt 10.05.2001 määrus asjas nr 3-3-1-11-01; 05.10.2005 otsus asjas nr 3-3-1-48-05; 14.05.2007 otsus asjas nr 3-3-1-16-07). 06.11.2007 otsuses asjas nr 3-3-1-52-07 (p 10) märkis kolleegium, et haldusorgan võib välist õigusabi küll kasutada, ent peab arvestama sellega, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, siis võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse korral. Kohtuasjades nr 3-3-1-62-08 (p 15), nr 3-3-1-16-07 (p 13) ja nr 3-3-1-49-04 (p 10) on Riigikohtu halduskolleegium selgitanud, et teatud juhtudel ei ole välistatud vastustajaks oleva haldusorgani kasuks välise õigusabi teenuse kasutamiseks kantud vajalike ja põhjendatud kulude kaebajalt väljamõistmine. Riigikohus on aga kaebajalt haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise

võimalikkust piiranud mitmete tingimustega, nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne. Lisaks võib menetluskulude jagamisel arvestada ka muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid, näiteks kaebaja pahatahtlikkust või vaidlusaluse küsimuse erilist tähendust õiguskorras (15.11.2007 otsus asjas nr 3-3-1-58-07, p 13). Kohus leiab, et riikliku järelevalve teostamisega seotud tegevus (Maanteeameti põhimääruse § 9 p 4; § 10 p 21) kaebuse esemega seonduvalt ei ole antud juhul väljunud Maanteeameti põhitegevuse raamest. Seega välise õigusabiteenuse kasutamine käesolevas kohtumenetluses ei olnud kohtu hinnangul põhjendatud. Kuna antud juhul ei esine asjas ka erandlikke asjaolusid (nt ülekaalukat avalikku huvi vms), mis annaksid aluse Maanteeameti kasuks menetluskulude väljamõistmiseks ASlt Hansa Bussiliinid, jäävad Maanteeameti menetluskulud ameti enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.