F.T.e kaebus Maksu- ja Tolliameti 12.01.2018 korralduse nr 12.2-3/041643-10 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – F.T. Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 21.11.2018 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollib 25.10.2017 teate nr 12.2-3/041643-1 alusel Amatera OÜ september 2017 käibedeklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning 23.11.2017 korralduse nr 12.2-3/041643-3 alusel Amatera OÜ-le kuuluva korteriomandi, aadressil Sügise põik 1-11, Aruküla alevik, Raasiku vald, Harju maakond, ettevõtluses kasutamist ja sellest tulenevalt ka
korteriomandiga teostatud tehingute käibemaksuarvestuse õigsust perioodil september 2016 – oktoober 2017.
2.MTA kohustas 12.01.2018 korraldusega nr 12.2-3/041643-10 kolmandast isikust F.T.t andma suulist teavet korteriomandi, aadressil Sügise põik 1-11, Aruküla alevik, Raasiku vald, Harju maakond, üürimisega seotud asjaolude kohta. Korraldusest nähtuvalt on maksuhaldurile esitatud info kohaselt Amatera OÜ sõlminud F.T.ega oktoobris 2017 kõnesoleva korteriomandi kasutamiseks üürilepingu.
3.F.T. esitas MTA-le vaide 12.01.2018 korralduse nr 12.2-3/041643-10 kehtetuks tunnistamiseks, mille MTA jättis 29.01.2018 vaideotsusega nr 6-1/3985-2 rahuldamata.
4.F.T. esitas 28.02.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 12.01.2018 korralduse nr 12.23/041643-10 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 01.03.2018 määrusega menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja taotleb MTA 12.01.2018 korralduse nr 12.2-3/041643-10 tühistamist alljärgnevatel põhjustel. 1) Kaebajale on saanud teatavaks, et Amatera OÜ on MTA-le kinnitanud üürisuhte olemasolu, st korteri (aadressil Sügise põik 1-11, Aruküla alevik, Raasiku vald, Harju maakond) üürile andmist kaebajale ja esitanud andmed korteri üleandmise kohta 20.11.2017. Seega on MTA-le juba esitatud kogu teave üürisuhte kohta (sõlmitud üürileping korteri kasutamiseks ning üürileandja kinnitus üürile andmise kohta). 2) Korraldusest ei nähtu, et MTA oleks pöördunud üürisuhte kohta detailse teabe saamiseks Amatera OÜ kui maksukohustuslase poole, nagu näeb ette maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg 2. Korraldusest tulenevalt on MTA-le esitatud andmed kaebajaga sõlmitud üürilepingu kohta. Korraldusest ei nähtu, et MTA oleks küsinud üürisuhte kohta sisulist teavet Amatera OÜ-lt endalt. Vaideotsuses on märgitud, et maksuhaldur on maksukohustuslaselt kontrollitaval perioodil toimunud tehingute ning Amatera OÜ-le kuuluva korteriomandi kasutamisega seoses mõningast teavet juba saanud, mida maksuhaldur pole pidanud piisavaks. Korraldusest aga ei nähtu, et maksuhaldur oleks küsinud Amatera OÜ-lt täiendavat teavet, mis oleks võimaldanud teabe väidetava ebapiisavuse kõrvaldada ega ole osutanud sellele, et Amatera OÜ ei ole aidanud asjaolude väljaselgitamisele kaasa. Korraldusest ei nähtu, et MTA oleks Amatera OÜ-lt nõudnud kogu teabe üürisuhte kohta ning see teave oleks osutunud ebapiisavaks maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamise vajadusi arvestades. Maksukohustuslasel lasub maksumenetluses kaasaaitamise kohustus ning seepärast tuleb maksustamisel tähendust omavad asjaolud eelkõige maksukohustuslase kaasabil välja selgitada. Kolmanda isiku poole pöördumine peab olema pigem erand. 3) Korraldus ei ole kontrollitav osas, kuidas kaebajalt nõutav teave on seotud Amatera OÜ käibemaksuarvestuse õigsuse kontrolliga. Kaebajale teadaolevalt ei ole üürilepingu alusel eluruumide kasutusse andmine käibemaksuga maksustamise objektiks. Korralduses on märgitud, et maksuhaldur kontrollib kõnesoleva korteriomandi Amatera OÜ ettevõtluses kasutamist ja korteriomandiga teostatud tehingute käibemaksuarvestuse õigsust perioodil september 2016 – oktoober 2017, aga kaebaja on korterisse sisse kolinud 20.11.2017. Need andmed on MTA-l olemas ning seega on ebaselge, miks kaebaja peab ilmuma MTA ruumidesse ja andma seletusi perioodide kohta, mil ta ei olnud korterisse sisse kolinud.
2(6)
4) Suuline seletuste andmine koos ilmumise kohustusega maksuhalduri ruumidesse on kaebaja jaoks koormavam teabe andmisest kirjalikus vormis. Maksuhaldur peab põhjendama, miks ta kasutab teabe kogumiseks koormavamat viisi, arvestades seejuures MKS § 10 lg-s 3 sätestatut. Kaebajal on mugavam anda seletusi kirjalikus vormis, sest MTA küsitluse ruumid on umbsed, mis avaldab negatiivset mõju tervisele. Samuti tekitab tööpäeval MTA-sse sõitmine ebamugavusi ja tööalaseid probleeme. Kaebajale teadaolevalt on Amatera OÜ andnud maksumenetluses kõik seletused kirjalikult. Sellest tulenevalt jääb ebaselgeks, miks kaebaja suhtes kohaldatakse võrreldes Amatera OÜ-ga koormavamat seletuse andmise viisi, kuigi kaebaja on revidendile korduvalt kinnitanud, et ta saab vastata küsimustele kirjalikult.
6.MTA palub jätta kaebuse rahuldamata. 1) Kaebaja leiab, et maksuhaldur ei ole küsinud üürisuhte kohta piisavalt teavet Amatera OÜ-lt endalt. Järelikult kaebaja möönab ise, et MTA on Amatera OÜ poole pöördunud. Seetõttu ei ole ka asjakohased kaebuse väited, et vastustaja ei ole eelnevalt pöördunud Amatera OÜ poole. Isegi kui korralduses oleks jäänud märkimata viide, et enne kaebaja poole pöördumist nõuti teavet maksukohustuslaselt, on see niisugune menetlus- või vormiviga, mis ei saa olla korralduse tühistamise aluseks. 2) Paljasõnalised ja tõendamata on kaebaja väited, justkui maksuhalduri ruumidesse ilmumine on kaebaja jaoks koormav, MTA umbsed ruumid avaldavad negatiivset mõju kaebaja tervisele ning tööpäeval sõitmine tekitab ebamugavusi ja tööalaseid probleeme. Maksuhaldur on korralduses märkinud, et kaebajal on võimalik korraldusega määratud tähtaega muuta ning leida endale sobiv aeg maksuhalduriga kohtumiseks. Lisaks hüvitatakse MKS § 66 lg 1 kohaselt kolmandale isikule tema taotlusel MKS §-des 61 ja 62 sätestatud väljaspool tema elukohta kohustuste täitmisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud sõidukulud, majutuskulud ja saamata jäänud keskmine palk. Kaebusest ei nähtu, et kaebajal oleks olnud vajadus enda tööandja poole pöörduda ning viimane oleks kaebajale teinud keelava otsuse. Samuti ei ole kaebaja põhjendanud, millele tugineb tema väide, et MTA küsitluse ruumid on umbsed. 3) Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et maksuhaldur ei ole põhistanud, miks kaebajalt soovitakse saada suulisi selgitusi. Mis puudutab teabe nõudmise viisi, siis selles osas sätestab MKS § 61 lg 1 kolmas lause, et vajadusel võib maksuhaldur kohustada menetlusvälist isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Riigikohus on selgitanud 24.05.2011 otsuse nr 3-3-1-24-11 p-des 13-15, et maksuhaldur võib nõuda kolmandalt isikult MKS § 61 lg 1 alusel igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses, mistõttu on maksuhalduril lai kaalumisruum, otsustamaks maksumenetluses tähtsust omavate tõendite kogumise vajaduse ning kogumise viisi üle. Lisaks selgitab Riigikohus 30.03.2011 otsuse nr 3-3-1-98-10 p-des 14-16, et teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustust ette nägeva korralduse põhjendamiseks piisab eriti teabe samalt isikult esmakordse nõudmise korral üldisest põhjendusest koos viitega õiguslikule alusele. Maksuhalduri põhjendused suuliste selgituste saamiseks vastavad haldusakti põhjendamise üldnõuetele. Asjaolu, et kaebaja hinnangul on teavet võimalik anda ka kirjalikult, ei oma siinkohal tähendust, kuivõrd teabe nõudmise viisi otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse kohaselt ning praegusel juhul suulise teabe esitamise kohustuse panemisel maksuhaldur ei ole lähtunud ebamõistlikest kaalutlustest. Maksuhalduri valitud menetlustoimingute läbiviimise viisi otstarbekuse hindamine ei ole halduskohtu ülesanne.
3(6)
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Asjas on vaidlus selle üle, kas maksuhaldur on õiguspäraselt kohustanud kaebajat kui kolmandat isikut (s.o menetlusvälist isikut) ilmuma maksuhalduri ametiruumisse suulise teabe andmiseks Amatera OÜ maksumenetluses.
8.MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtte kohaselt on maksuhaldur kohustatud maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel arvestama kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid ning maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse. MKS § 61 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks ning isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Sama paragrahvi lõige 2 seab kolmandalt isikult teabe nõudmise tingimuseks eelneva pöördumise maksukohustuslase poole ning lõige 3 kohustab maksuhaldurit korraldusse märkima kolmanda isiku poole pöördumise põhjust. Maksuhaldur on kohustatud kolmandatelt isikutelt teabe nõudmiseks andma haldusakti (MKS § 61 lg 3). MKS § 46 lg 2 järgi peavad haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid olema põhjendatud.
9.Vaatamata normis kasutatud terminile „kolmas isik“, nõutakse MKS § 61 lg 1 alusel teavet menetlusväliselt isikult, mitte menetlusosaliselt MKS § 43 p 3 mõttes (Riigikohtu 30.03.2011 otsus asjas nr 3-3-1-98-10, p 12). Riigikohus on märkinud, et sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos läbiviidava maksumenetlusega (Riigikohtu 24.05.2011 otsus asjas nr 3-3-1-24-11, p 13). Maksuhalduril puudub siiski kohustus põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega (Riigikohtu 14.04.2014 otsus asjas nr 3-3-1-90-13, p 11). Vaidlusalusest korraldusest nähtuvalt kontrollib maksuhaldur muuhulgas Amatera OÜ-le kuuluva korteriomandi, asukohaga Sügise põik 1-11, Aruküla alevik, Raasiku vald, Harju maakond, ettevõtluses kasutamist ja korteriomandiga teostatud tehingute käibemaksuarvestuse õigsust perioodil september 2016 – oktoober 2017. Korraldusest nähtuvalt on maksuhaldurile esitatud info kohaselt kaebajaga sõlmitud korteriomandi üürileping oktoobris 2017 ning seetõttu leiab maksuhaldur, et kaebaja võib omada informatsiooni Amatera OÜ poolt esitatud teabe kontrollimiseks ja maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Seega lähtus maksuhaldur korralduse andmisel infost, et vastav üürileping on sõlmitud kaebajaga oktoobris 2017. Kui kaebaja ka on korterisse sisse kolinud või üürilepingu sõlminud 20.11.2017 (s.o pärast maksukohustuslase suhtes läbiviidava kontrollimenetluse perioodi), ei muuda see kaebajalt teabe nõudmist õigusvastaseks ega näita seose puudumist nõutava teabe ja maksumenetluse vahel. Maksuhalduri ülesandeks ongi välja selgitada kõik maksumenetluses tähtsust omavad asjaolud, sh kontrollida maksukohustuslaselt saadud teabe õigsust. Kuna maksuhaldurile teadaolevalt on sõlmitud kaebajaga korteriomandi üürileping oktoobris 2017, kohustati kaebajat ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse andma suulist teavet Amatera OÜle kuuluva korteriomandi üürimisega seotud asjaolude kohta. Seega on kohtu hinnangul kaebajalt nõutav teave seotud Amatera OÜ maksumenetluses tähendust omavate asjaoludega ning maksuhaldur ei ole kaebajalt teabe nõudmisel väljunud Amatera OÜ suhtes läbiviidava maksumenetluse piiridest.
10.Kuigi vaidlustatud korralduses ei sisaldu eraldi selgesõnalist viidet selle kohta, et maksuhaldur on eelnevalt nõudnud kõnealuse korteriomandi üürimisega seotud asjaolude kohta andmeid maksukohustuslaselt, on asjaoludest tulenevalt arusaadav, et MTA on Amatera OÜ poole vastava teabe saamiseks pöördunud. Vaidlustatud korraldusest ilmneb, et MTA on
4(6)
23.11.2017 korraldusega nr 12.2-3/041643-3 alustanud kontrolli äriühingule kuuluva korteriomandi ettevõtluses kasutamise ning korteriomandiga teostatud tehingute käibemaksuarvestuse õigsuse üle perioodil september 2016 – oktoober 2017. Korralduses on märgitud, et kaebaja võib omada informatsiooni, mis on vajalik „Amatera OÜ poolt esitatud teabe kontrollimiseks“. MTA on ka vaideotsuses täpsustanud, et maksuhaldur on maksukohustuslaselt kontrollitaval perioodil toimunud tehingute ning Amatera OÜ-le kuuluva korteriomandi kasutamisega teavet saanud, kuid ei pea seda piisavaks. Seega ei saa olla kahtlust, et maksukohustuslase poole on vastava teabe saamiseks eelnevalt pöördutud. Kaebusest nähtuvalt ei väida kaebaja tegelikult isegi, et maksuhaldur ei ole eelnevalt maksukohustuslase poole teabe saamiseks üldse pöördunud, vaid leiab, et piisava teabe saamiseks oleks pidanud kolmanda isiku poole pöördumise asemel hoopis uuesti maksukohustuslase poole pöörduma. Kohus kaebaja sellise käsitusega ei nõustu. Maksukorralduse seadus ei näe ette, et enne kolmanda isiku poole pöördumist peab maksukohustuslase poole sama teabe nõudmiseks pöörduma korduvalt. Kohus selgitab, et MKS § 61 lg-s 2 sätestatud menetlusnõudest ei tulene, et maksuhaldur ei või pärast maksukohustuslaselt teabe saamist pöörduda teabe täpsustamiseks menetlusvälise isiku poole. Maksuhalduril on õigus nõuda kolmandalt isikult teavet ka maksukohustuslaselt saadud andmete õiguspärasuse kontrollimiseks (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10, p 19). Praegusel juhul oli maksuhaldur eelnevalt maksukohustuslaselt üürisuhte kohta teavet küsinud ning seega on MKS § 61 lg-s 2 sätestatud tingimus kolmanda isiku poole pöördumiseks täidetud.
11.Vaidlustatud korralduse puhul on täidetud ka MKS § 61 lg-s 3 sätestatud nõue märkida korralduses ära kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. MTA on korralduses märkinud, et kuna Amatera OÜ-le kuuluva korteriomandi üürileping on oktoobris 2017 sõlmitud kaebajaga, võib ta omada informatsiooni, mis on maksuhaldurile vajalik Amatera OÜ poolt esitatud teabe kontrollimiseks ja maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. See põhjendus on piisav, et mõista kaebajalt teabe nõudmise vajadust. Kohtupraktika kohaselt ei pea maksuhaldur kolmandale isikule detailselt selgitama kontrollimenetluse üksikasju või tema poole pöördumise vajalikkust (nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2016 otsus nr 3-14-52753, p 10; 26.09.2016 otsus nr 3-15-1916, p 12). Kolmandalt isikult teabe nõudmine on põhjendatud ka olukorras, kus maksuhaldur soovib kontrollida maksumenetluse raames kogutud tõendite ja asjaolude õigsust (vt Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 14; 02.06.2011 otsus nr 3-3-1-25-11, p 12).
12.Maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustuse osas on korralduses selgitatud, et vahetu suhtlus on kirjavahetusest efektiivsem viis teabe kogumiseks, sest sellisel moel saab vältida vääritimõistmist, lahendada vastuolud ja saada küsimustele ammendavad vastused. Vaideotsuses on maksuhaldur veelgi põhjalikumalt selgitanud, miks on kaebaja ilmumine maksuhalduri juurde vajalik. Kohtu hinnangul on MTA 12.01.2018 korraldus piisavalt arusaadav ja põhjendatud. Maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks kohustamiseks annab õigusliku aluse MKS § 61 lg 1 ning kuigi sätte kohaldamine eeldab kaalumist, kas kolmanda isiku kohustamine maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks on vajalik, piisab sellist kohustust ette nägeva korralduse põhjendamiseks, eriti teabe samalt isikult esmakordse nõudmise korral, vaid üldisest põhjendusest koos viitega õiguslikule alusele (vt Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11; 30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10, p-d 14-16). Vaidlus puudub selles, et kaebaja ei ole enne vaidlustatud korralduse andmist maksuhaldurile suulisi selgitusi andnud. Maksuhaldur on täitnud haldusakti põhjendamise üldnõuded. Korralduses on viide selle andmise õiguslikule alusele (MKS § 61 lg-d 1 ja 3) ja piisavalt on põhjendatud korralduse andmise faktilist alust.
5(6)
13.Kaebaja väited seoses sellega, et MTA tööruumid on umbsed ja avaldavad mõju kaebaja tervisele, on paljasõnalised. Isegi, kui MTA tööruumid oleksid kaebaja jaoks harjumuspärasest umbsemad, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et sellistes ruumides lühiajaline viibimine võiks kaebajale põhjustada mingisuguseid terviserikkeid. Maksuhalduril ei ole kohustust arvestada kaebaja subjektiivse eelistusega anda seletusi kirjalikult. Samuti asjaolu, et maksukohustuslane on andnud maksumenetluses seletused kirjalikult, ei tähenda, et ka kaebajalt peaks nõudma seletuste andmist kirjalikus vormis. Maksuhalduri valitud menetlustoimingute läbiviimise viisi otstarbekuse hindamine ei ole halduskohtu ülesanne. Kaebaja viited tulenevalt tööpäeval maksuhalduri juurde ilmumisega seotud võimalike tööalaste probleemidega on samuti üksnes hüpoteetilised. Vaidlustatud korralduses on märgitud, et kui kaebajale korralduse täitmiseks antud tähtaeg ei sobi, on võimalik taotleda selle muutmist. Lisaks on kolmandal isikul õigus taotleda maksuhaldurilt korralduse täitmisega seotud kulude hüvitamist vastavalt MKS § 66 lg-tele 1 ja 5 ning Vabariigi Valitsuse 14.05.2002 määrusele nr 157 „Kolmandale isikule „Maksukorralduse seaduses“ sätestatud kohustuste täitmisega kaasnenud kulude ja eksperdile ekspertiisiga seotud kulude hüvitamise suurus ja kord“. Kaebaja poolt välja toodud asjaolud ei anna alust arvata, et korraldus võiks olla tema jaoks ebaproportsionaalselt koormav. Teabe andmiseks maksuhalduri juurde ilmumine võib olla kaebajale ebamugavust tekitav, kuid see ei ole korralduse tühistamise aluseks.
14.Kokkuvõttes leiab kohus, et maksuhaldur ei ole vaidlustatud korralduse andmisel rikkunud menetlusnorme ning korralduse andmisel on täidetud menetlusväliselt isikult maksumenetluses tähendust omava teabe nõudmise eeldused. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et MTA 12.01.2018 korraldus nr 12.2-3/041643-10 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebus jääb rahuldamata.
15.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna MTA ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.