Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3153228 17. oktoober 2018 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld Tartu valla kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 18. detsembri 2015. a vaideotsuse ja ettekirjutus-hoiatuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle tühistamiseks Kaebaja Tartu vald, esindaja Eve Kallas Vastustaja Andmekaitse Inspektsioon, esindaja Raavo Palu Kolmas isik Janika Lill Tallinna Ringkonnakohtu 12. aprilli 2018. a otsus Andmekaitse Inspektsiooni kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 26. mai 2017. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu
12.aprilli 2018. a otsus.
3.Teha asjas uus otsus, millega jätta Tartu valla kaebus rahuldamata.
Janika Lill esitas 5. oktoobril 2015 Tartu Vallavalitsusele teabenõude, millega soovis kokku 28 käskkirja väljastamist, mis puudutasid ajavahemikul 28. jaanuar 2015 kuni 1. oktoober 2015 erinevate isikute tööle võtmist, töötasu maksmist ja töölähetusse saatmist. Tartu Vallavalitsus väljastas 3. novembril 2015 selle osa teabest, mida pidas avalikuks teabeks. Teabenõudjale väljastati puhkusi, lähetusi ja asendamisi puudutavad käskkirjad tervikuna (need käskkirjad olid avalikult kättesaadavad ka Tartu valla dokumendiregistri kaudu), kuid tööle võtmist, töötasu määramist ja lisatasu maksmist puudutavad käskkirjad väljastati selliselt, et ametnike puhul on nähtavad kõik andmed (st inimeste nimed ja neile makstud tasud), kuid töötajate puhul üksnes inimeste nimed, kuid mitte neile makstud töötasud (nendele käskkirjadele puudus juurdepääs ka Tartu valla dokumendiregistri kaudu). Teabenõude alusel üksnes osaliselt (s.o töötasudeta) väljastatud käskkirjad puudutasid järgmiste töötajate töötasusid, sh neile makstud lisatasusid: vallavalitsuse raamatupidajad, sotsiaaltöö-, IT-, ehitus-, planeeringute ja aadressandmete korrastamise spetsialistid ning koristaja asendaja; valla bussijuht ja kalmistuvaht; valla üldharidus- ja huvikoolide, lasteaedade, spordihoone ja raamatukogude direktorid; Saadjärve Looduskooli projektijuhid.
3-15-3228
2.Teabenõudja esitas Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) 9. novembril 2015 vaide, milles palus kohustada Tartu Vallavalitsust väljastama teabenõude korras küsitud dokumendid ja teha järelevalvet Tartu valla dokumendiregistris juurdepääsupiirangute seadmise õiguspärasuse üle.
3.AKI rahuldas 18. detsembri 2015. a vaideotsuse ja ettekirjutus-hoiatusega nr 2.1-3/15/2139 vaide ning kohustas Tartu Vallavalitsust väljastama 5. oktoobri 2015. a teabenõudega nõutud käskkirjad koos tasudega, v.a käskkiri nr 13-1/25, mida ei eksisteeri. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 15. jaanuar 2015 (parandatud AKI 12. jaanuari 2016. a otsusega, lugedes algselt märgitud 2015 asemel õigeks 2016), v.a käskkirjade nr 13-1/7 ja nr 13-1/39 osas, mis tuli väljastada esimesel võimalusel, kui teave on taas teabevaldaja valduses. 1) Avalikus sektoris töölepingu alusel töötavate isikute palk koos lisatasudega ei ole aktiivselt avalikustatav (v.a avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 65 lgs 4 märgitud isikute puhul), kuid see ei tähenda, et sellist teavet ei tule avaldada teabenõude esitamise korral. 2) Teabe väljastamisest saab keelduda üksnes juhul, kui piirangu kehtestamiseks on seadusest tulenev alus. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 13 võimaldab avaldada töötaja palgaandmeid töötaja nõusolekuta, kui avaldamise aluseks on seadus. Praegusel juhul on selliseks erisätteks avaliku teabe seaduse (AvTS) § 36 lg 1 p 9, mis keelab tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks dokumente avalik-õigusliku isiku eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest makstud tasude ja hüvitiste kohta. 3) Praegusel juhul vastanduvad kaks põhiõigust: õigus saada teavet ja õigus eraelu puutumatusele. Teabevaldajal tuleb kaaluda, kumb õigus on kaalukam. Teabe väljastamine töötasu kohta avaliku sektori läbipaistvuse tagamiseks ei riiva ülemääraselt isiku eraelu. Ka isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 11 lg 1 lubab isikuandmeid avalikustada, kui see toimub seaduse alusel. 4) Teabevaldaja on selgitanud, et käskkirjad nr 13-1/7 ja nr 13-1/39 jäid skaneerimata ning teabenõudele vastamise ajal olid need politseis. Dokumendid edastatakse teabenõudjale viivitamata pärast nende tagasisaamist. Käskkiri nr 13-1/10 on teabenõudjale hiljem edastatud. Käskkirja nr 131/25 tegelikkuses ei eksisteeri. Sellised selgitused tulnuks anda juba teabenõudele vastates. Ülejäänud teabe puhul on kinni kaetud avaliku sektori eelarvest saadud tasud, mistõttu ei ole teabenõuet täidetud soovitud kujul.
4.Tartu vald esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse AKI 18. detsembri 2015. a vaideotsuse ja ettekirjutus-hoiatuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle tühistamiseks. Kaebusest nähtuvad järgmised seisukohad. 1) Kuna teabenõue esitati vahetult pärast politsei poolt Tartu Vallavalitsuses tehtud läbiotsimist, mille käigus viidi muu hulgas kaasa vallavanema käskkirjad, ei olnud teabenõuet objektiivselt võimalik kõigi käskkirjade osas täita. 2) Kuna ettekirjutuse täitmise tähtajaks on 15. jaanuar 2015, siis on vallal objektiivselt võimatu seda tähtajaks täita. Ettekirjutus on seetõttu tühine. 3) Tartu vald pöördus õiguskantsleri poole küsimusega, kas töötasude avaldamine isikustatud kujul on kooskõlas põhiseadusega (PS). Teabenõudjale on selgitatud, et kui õiguskantsler leiab, et vastuolu põhiseadusega puudub, väljastatakse talle käskkirjad muutmata kujul. 4) AKI on lähtunud pelgalt Riigikogu stenogrammidest, kuid seal märgitu ei saa olla määrav. Kuigi ATS-i alusel palka saavate ametnike palgad on seaduse kohaselt avalikustatud, siis TLS-i alusel töötavate töötajate puhul on seadusandja teinud erandi. Nendele eelarvest makstud tasude kohta on võimalik küsida teavet isikustamata kujul. Ka selliselt on võimalik avalike rahaliste vahendite kasutamist kontrollida. 5) Kaitsta tuleb avaliku sektori töötajate eraelu. Põhjendatud huvi puudumise korral ei tohi isegi teabenõude alusel avalikustada isiku aadressi, telefoninumbrit või e-posti aadressi. AKI on praegusel juhul asunud ühe isiku õigusi kaitsma 20 isiku eraelu puutumatuse arvel. 2(6)
3-15-3228
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 26. mai 2017. a otsusega Tartu valla kaebuse ning tühistas AKI
18.detsembri 2015. a vaideotsuse ja ettekirjutus-hoiatuse. Kohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt. 1) Vaidlustatud ettekirjutus ei ole tühine, sest selles algselt märgitud täitmise tähtaeg (15. jaanuar 2015) sisaldas ilmset ebatäpsust, mis on hiljem parandatud (15. jaanuar 2016). 2) AKI on AvTS § 36 lg 1 pst 9 ekslikult järeldanud, et kui teatud teabele ei saa või ei tohi piirangut kehtestada, tuleb see täies ulatuses väljastada. AvTS § 36 lg 1 p 9 ja TLS § 28 lg 2 p 13 tuleb tõlgendada koosmõjus, sh arvestades PS §dega 26 ja 44. Eesmärk muuta riigi vara kasutamine läbipaistvamaks ja vältida korruptsiooni võib olla legitiimne, silmas pidades eraelu puutumatusesse sekkumist. Samas ei ole riive mõõdukas. Sama eesmärgi saavutamiseks on olemas vähem riivavaid meetmeid. 3) Kuna andmete saamise legitiimne eesmärk ei ole kontrollida iga isiku sissetulekuid, milleks on volitatud riigiorganid, mitte teabenõudjast eraisikud, vaid riigi vara kasutamist, siis ei ole isikul selleks vaja saada täpseid isikustatud andmeid konkreetsete töötajate palkade kohta. Seadusandja ei ole soovinud töötajate palkade aktiivset isikulist avalikustamist (vrd ka AvTS § 28 lg 1 p 25). Teabenõudjale tuleb anda teavet, milliseid üldisemaid andmeid (nt eelarve, eelarve täitmise aruanne ja ametikohtade loetelu) on teabenõudjal soovi korral võimalik saada, ning edastada andmed abstraktselt. Kui asutusel on olemas töötajate palgajuhend, siis tuleks see teabenõudjale avaldada. Eeltoodut toetab ka Riigikohtu poolt asjas nr 341109 (p 19) öeldu. 4) Mõnel juhul võimaldab ainult töötasu suuruse avaldamine seostada seda konkreetse isikuga. Sellises olukorras tuleb teabevaldajal kaaluda, kas teabe avaldamine on põhjendatud ja proportsionaalne ning kas teavet on võimalik väljastada viisil, mis ei võimaldaks palka seostada konkreetse isikuga. 5) Nõustuda ei saa AKI-ga, et ametiasutuste töötajatel ja ametnikel puudub üldjuhul selge vahe. Kui tekib kahtlus, et ametnik on tegelikult töötaja või vastupidi, siis tuleb kõigepealt selgeks teha, kummaga on tegu. Selgelt ebaproportsionaalne oleks mõningate vaieldavate olukordade tõttu avalikustada kõigi töölepingu alusel ametiasutustes töötavate isikute töötasu andmed isikustatud kujul.
6.AKI esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. aprilli 2018. a otsusega AKI apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsuse muutmata. Kohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt. 1) AKI järeldus, et kõigi avaliku sektori töötajate palgaandmed on avalikud, tugineb AvTS § 36 lg 1 ple 9. Tegu on kõrvalekaldega TLS § 28 lg 2 pst 13. AKI tõlgendus läheb viidatud AvTS-i normi tegelikust eesmärgist oluliselt kaugemale. Normist ei saa tuletada seadusandja selget soovi tagada kõigi avaliku sektori töötajate palkade üleüldine avalikkus. Kui seadusandja oleks pidanud palgaseaduse (PalS) § 8 lgtes 3 ja 31 viidatud „seadusest tuleneva aluse“ või „seadusega ettenähtud juhtude“ all silmas ka AvTS § 36 lg 1 ps 9 sätestatut, puudunuks vajadus hakata PalS § 8 lgtes 31 ja 32 eraldi piiritlema isikuid, kelle puhul palgaandmete avaldamise keeld ei kehti. Eelistada tuleb tõlgendust, mis tagab töötajate eraelu puutumatuse kõrgemal tasemel. AvTS § 36 lg 1 p 9 eesmärk on eelarvevahendite kasutamise kontrollitavuse tagamine, kuid see ei eelda tingimata töötasu andmete isikustatud kujul väljastamist. 2) Isikutele makstud tasude väljastamata jätmise asemel tulnuks kaebajal jätta AvTS § 4 lg 3 ja § 36 lg 1 p 9 alusel väljastamata hoopis isikute nimed. See ei mõjuta halduskohtu otsuse lõppjäreldust, et AKI 18. detsembri 2015. a ettekirjutus on õigusvastane.
3(6)
3-15-3228
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.AKI esitas kassatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada ning teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata, või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks alama astme kohtule. Kassatsioonkaebusest nähtuvad järgmised seisukohad. 1) Avaliku sektori töötajate palgaandmete avalikustamine ei kahjusta oluliselt nende eraelu puutumatust. Kui isik on töösuhtes avaliku sektori asutusega, on ta suurema avalikkuse tähelepanu ja kontrolli all. Avalikkusel on õigus teada, mille eest ja kellele avaliku raha arvel preemiaid makstakse. Samuti ei näita ühekordne preemia või muutuvpalga maksmine kuidagi isikute tegelikke sissetulekuid ega majanduslikku seisu või olukorda, mis võiks oluliselt kellegi eraelu riivata. 2) Juurdepääsupiirangu korral tuleb ennekõike kinni katta isikuandmed, mille kaudu on otseselt või kaudselt võimalik tuvastada eelarvest makstud tasude ja hüvitiste saaja. 3) Ringkonnakohus ei ole esitanud põhjendusi kõigi apellatsioonkaebuse väidete kohta, nt ei võetud seisukohta, mis oleks praegusel juhul väljastamata jäetud teabe puhul juurdepääsupiirangu aluseks.
9.Tartu vald palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kohtuasjas on peamiseks vaidlusküsimuseks AKI seisukoht, mille järgi on AvTS § 36 lg 1 p 9 eriseaduseks TLS § 28 lg 2 p 13 mõttes ja kohustab seega tööandjat töötajate töötasuga seotud andmed teabenõude korral väljastama. AKI hinnangul ei tulene töötasude avaldamise keeldu ka AvTS § 4 lgst 3 ega § 35 lg 1 pst 12, mis sätestavad eraelu kaitse kohustuse. 11.TLS § 28 lg 2 p 13 järgi on tööandja kohustatud mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. AvTS § 36 lg 1 p 9 keelab riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest ja avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teabevaldajal asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada dokumente riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest makstud tasude ja hüvitiste kohta. AvTS § 36 lg 2 p 1 järgi laieneb viidatud keeld ka mittetulundusühingu, sihtasutuse või äriühingu suhtes, mille asutajaks või milles osalejaks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Praeguse vaidluse raames on vaatluse all üksnes kohaliku omavalitsuse töötajate töötasu avaldamine.
12.Kolleegiumi hinnangul ei ole seadusandja seisukoht töötasude avalikkuse kohta üheselt tuvastatav AvTS-i, PalS-i ja ATS-i eelnõude menetlemise materjalidest. Lisaks on eri aegadel olnud erinevaid lähenemisi, kelle töötasu on avalik. Näiteks 1. aprillini 2013 kehtinud korruptsioonivastase seaduse järgi avalikustati ametiisiku palk ning termin „ametiisik“ hõlmas ka teatud töötajaid. Samal kuupäeval jõustus ATS-i uues redaktsioonis ametniku ja tähtajaliste poliitiliste abide ja nõunike palga ja töötasu avalikustamise kohustus (§d 65 ja 119), kuid kitsenes oluliselt ka termini „ametnik“ sisu. Tööõiguse ja avaliku teenistuse õiguse reformimisel on muutunud õigusterminid ja nende sisu (sh TLS-is „töötasu“, ATS-is „palk“) ning ka AvTS-is sätestatud avalikustamise norme on vastavalt muudetud. Seda tuleb arvestada varasemale kohtupraktikale tuginemisel; nagu ka seda, kas öeldu käib aktiivse või passiivse avaldamise kohta (nt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuasi nr 341109). Põhimõte, et hilisem seadus murrab varem 4(6)
3-15-3228 kehtinu (AvTS jõustus 2001. a-l, TLS 2009. a-l ja ATS 2013. a-l), koostoimes näiteks süstemaatilise tõlgendusega ei anna praegusel juhul samuti selget tõlgendusjuhist. Asjaolu, et ATS § 65 ja AvTS § 28 lg 1 p 25 näevad 1. aprillist 2013 ette ametniku palga aktiivse avalikustamise, võimaldab vaid järeldada, et töötaja töötasu ei tule aktiivselt avalikustada veebilehel. See tõdemus ei anna vastust passiivse avaldamise, s.o teabenõude vastusena teabe väljastamise kohta.
13.AKI seisukohta, et AvTS § 36 lg 1 p 9 on töötasu avaldamist võimaldavaks „seaduseks“ TLS § 28 lg 2 p 13 mõttes, toetab esmapilgul grammatiline tõlgendus, sest kolmanda isiku taotletud teave valla töötajate töötasu kohta mahub kohaliku omavalitsuse „eelarvest makstud tasu“ üldmõiste alla AvTS § 36 lg 1 ps 9. Siiski võib ka formuleeringut „eelarvest makstud tasu“ sisustada kahetiselt: isikustatult ja isikustamata kujul. Seejuures töötajate nimede aktiivset avalikustamiskohustust AvTSi üldregulatsioon ette ei näe (vt AvTS § 28 lg 1 p 6).
14.Kõnealusel juhul põrkuvad kaks vastandlikku põhiõigust: õigus saada teavet kohalikult omavalitsuselt tema tegevuse kohta (PS § 44 lg 2) ja kohaliku omavalitsuse töötajate õigus eraelu puutumatusele (PS § 26). Eri tõlgendusvõimaluste korral tuleb eelistada tõlgendust, mis tagab erinevate põhiseaduslike väärtuste kõige suurema kaitse (vt üldkogu otsus kohtuasjas nr 3217304, p 36).
15.AvTS § 1 järgi on selle seaduse eesmärk tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Analüüsides kohaliku omavalitsuse töötajate eraelu riive põhiseaduspärasust, on kohtud praegusel juhul olnud seisukohal, et töötasude avalikustamise eesmärk on kohaliku omavalitsuse vara kasutamise läbipaistvus ja korruptsiooni vältimine. Sellega tuleb nõustuda.
16.Asudes kohaliku omavalitsuse teenistusse töötajana, peab inimene arvestama avalikus sektoris töötamisest tingitud erisustega võrreldes erasektoriga. Nii on avalikule sektorile omased suurem avalikkuse tähelepanu, eelarvevahenditest tingituna piiratumad läbirääkimisvõimalused töötasu suuruse üle, õigusnormidest tulenevad nõuded ja piirangud tööle jms.
17.Peamise argumendina, mis põhjendab ametniku palga avalikkust, on toodud ametniku ja töötaja erinevad ülesanded. Nii on ametnik inimene, kes on teenistus- ja usaldussuhtes riigi või kohaliku omavalitsusega ja kes teostab avalikku võimu (vt ATS § 5 p 1, § 7 lgd 1 ja 2). Töötaja seevastu teeb eeldatavasti üldjuhul avaliku võimu teostamist toetavat tööd (vt ATS § 5 p 2, § 7 lg 4) või osutab võimuvolitusteta teenuseid (vt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lg 1, samuti Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lgd 1–2). Kohaliku omavalitsuse töötajate ülesanded, nende seos avalike ülesannete täitmisega ja avaliku huviga on erinevad. Nii on näiteks raamatupidajal (ATS § 7 lg 5 p 1 alusel töötaja) oluline roll avalike rahaliste vahendite kasutamisel ja käsutamisel, hankespetsialistil (ATS § 7 lg 5 p 4 alusel töötaja) aga oluline mõju ettevõtjate võrdsele kohtlemisele. Samas on ka töökohti, mille tööülesannetel ei ole olulist seotust avaliku võimu teostamise toetamisega ning seetõttu ei pruugi need pälvida avalikku tähelepanu. Sõltumata sellest, milliseid ülesandeid töötaja täidab, on igal juhul siiski vajalik kontroll lubamatutest kaalutlustest lähtuva töötaja valiku, töötasu suuruse määramise ja lisatasude maksmise ennetamiseks. Teisisõnu, töötasu avalikkus on meede nii töötaja kui ka tööandja kontrollimiseks. Teabe isikustamata kujul väljastamise korral ei oleks see sama tõhus.
5(6)
3-15-3228
18.Teise olulisema argumendina, miks ei tohiks töötajate töötasu isikustatud kujul väljastada, on esitatud väide, et eeskätt peaksid uurimisorganid, sisekontroll, revisjonikomisjon, Maksu- ja Tolliamet jms maandama konkreetsete isikute korruptsiooniriske ning ära hoidma kuritarvitusi. Ka aitavat korruptsiooniriske maandada andmete isikustamata kujul avaldamine. On tõsi, et eelkirjeldatud asutustel ja organitel on oluline roll korruptsiooniga võitlemises. Avatud ühiskonnas on avalike rahaliste vahendite väärkasutuse ennetamisel oluline osa siiski ka avalikkusel, sh ajakirjandusel, mida avaliku võimu enda tehtav kontroll ei saa ega suuda täielikult asendada. Nii on teabe avalikkusel oluline roll võimalike rikkumiste toimepanemisest heidutamisel ja nende ennetamisel. Lisaks, kui avaliku võimu kontroll piirdub enamasti õiguspärasusele hinnangu andmisega, siis avalikkus juhib tähelepanu ka eetilistele küsitavustele. See aitab kaasa demokraatia ja avatud ühiskonna põhimõtetele rajatud riigis legitimatsiooni- ja vastutusahela tegelikule toimimisele.
19.Töötajate töötasu avalikkuse vastu on esitatud ka argument, et avalikustamine toob kaasa turvariske. Kuigi hüpoteetiliselt ei ole välistatud, et teave mõne isiku sissetuleku kohta võib suurendada ohtu langeda varavastase vms süüteo ohvriks, jääb selline väide siiski liialt üldsõnaliseks. Puudub tõenduspõhine teave selle kohta, et mõni ametnik oleks palga avalikkuse tõttu kannatanud säärast kahju.
20.Kolleegiumi hinnangul võimaldab põhiseadus avaldada kohaliku omavalitsuse töötajate töötasu nii isikustatud kui ka isikustamata kujul. Arvestades eeltoodud argumente kogumis, tuleb AvTS-i ja TLS-i siiski tõlgendada viisil, mille järgi AvTS § 36 lg 1 p 9 on erinorm TLS § 28 lg 2 p 13 suhtes. Viidatud AvTS-i säte kohustab kohalikku omavalitsust teabenõude saamisel andma kohaliku omavalitsuse töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta andmeid isikustatud kujul ning seda sõltumata töökohast. Sellist kohustust avaldada kohaliku omavalitsuse töötajate töötasu ei väära ka AvTS-i eraelu puutumatust kaitsvad normid (nt AvTS § 4 lg 3, § 35 lg 1 p 12). Kohustus teabenõude korras töötasu kohta teavet väljastada ei tähenda teabe aktiivset avalikustamiskohustust. Seega tuleb AKI kassatsioonkaebus rahuldada. Tallinna Halduskohtu 26. mai 2017. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 12. aprilli 2018. a otsus tuleb tühistada. AKI 18. detsembri 2015. a vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatus on õiguspärane, mistõttu jääb Tartu valla kaebus rahuldamata.
21.Halduskohtumenetluse seadustiku § 107 lg 9 alusel on kautsjoni tasumisest vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. Menetluskulude väljamõistmist ei ole menetlusosalised taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.