Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-17-62 14. juuni 2021 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi, Heiki Loot, Nele Parrest ja Jüri Põld Anne Apteegid OÜ kaebus Ravimiameti otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks Taotleja Priit Pärnapuu Kaebaja Anne Apteegid OÜ, esindaja vandeadvokaat Ants Nõmper Vastustaja Ravimiamet, esindaja Andrus Varki Tartu Ringkonnakohtu 30. detsembri 2020. a määrus Priit Pärnapuu määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 30. detsembri 2020. a määrus ja Tartu Halduskohtu
17.septembri 2020. a määrus.
3.Saata taotlus Tartu Halduskohtule uueks lahendamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Anne Apteegid OÜ esitas 29. septembril 2016 Ravimiametile apteegiteenuse osutamise tegevusloa taotluse, et avada üldapteek Tallinnas Arsenali Keskuses. Ravimiamet keeldus 16. detsembri 2016. a otsusega tegevusluba andmast. Anne Apteegid OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Ravimiameti otsuse tühistada ja kohustada vastustajat taotlust uuesti läbi vaatama. Tartu Halduskohus tühistas 12. mai 2017. a otsusega Ravimiameti otsuse ja kohustas vastustajat taotlust uuesti läbi vaatama. Tartu Ringkonnakohus jättis 30. novembri 2017. a otsusega Ravimiameti apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium rahuldas 19. detsembri 2018. a otsusega nr 3-17-62/32 Ravimiameti kassatsioonkaebuse, tühistas alama astme kohtute otsused ja tegi uue otsuse, millega jättis Anne Apteegid OÜ kaebuse rahuldamata.
2.Õhtulehe reporter Priit Pärnapuu esitas 10. septembril 2020 Tartu Halduskohtule avalduse haldusasja nr 3-17-62 toimikuga tutvumiseks. Taotleja märkis, et soovib toimikust teha ka fotosid. Taotleja põhjendas toimikuga tutvumise soovi sellega, et teeb apteekide ja ravimite teemalisi lugusid ning eeldatavasti saab haldusasja toimikust ülevaate, kuidas Ravimiamet apteekide tegevuslubasid menetleb.
3.Tartu Halduskohus saatis 10. septembril 2020 kaebajale ja vastustajale kohtunõude, milles kirjeldas P. Pärnapuu taotluse sisu, märkis, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 89 lg-st 2
3-17-62 tulenevalt peab kohus enne, kui otsustab haldusasja toimikuga tutvumise loa üle, küsima taotlusele poolte seisukohta, ning palus kohtule teatada, kas menetlusosalised nõustuvad, et kohus lubab P. Pärnapuul toimikuga tutvuda. Kohus palus taotluse kohta seisukoha esitada kolme tööpäeva jooksul arvates kohtunõude saamisest.
4.Vastustaja teatas halduskohtule, et tal ei ole taotlusele vastuväiteid.
5.Kaebaja teatas, et ei anna nõusolekut kohtuasja toimikuga tutvumiseks. Kaebaja sõnul sisaldab toimik teavet kaebaja äritegevuse kohta, mille avalikult kättesaadavaks tegemine võib kahjustada tema huve. Taotlejal pole kaalukat põhjendatud huvi saada kaebaja äritegevuse kohta infot. Taotlejal on võimalik saada ülevaade, kuidas Ravimiamet apteekide tegevuslubasid menetleb, küsides selgitusi Ravimiametilt või tutvudes vastustaja avalikus dokumendiregistris kättesaadavate tegevusloa otsustega.
6.Tartu Halduskohus andis 17. septembri 2020. a määrusega taotlejale loa haldusasja nr 3-17-62 toimikuga tutvumiseks ja selle pildistamiseks. Halduskohus põhjendas määrust järgmiselt.
6.1.Taotleja on menetlusväline isik, kelle toimikuga tutvumisel tuleb lähtuda HKMS §-st 89. Kuna kaebaja ei andnud taotlejale nõusolekut toimikuga tutvuda, ei ole täidetud HKMS § 89 lg-s 1 sätestatud eeldused (poolte ja kolmandate isikute nõusolek). Seetõttu peab kohus lähtuma HKMS § 89 lg-st 2 ja hindama, kas taotlejal on põhjendatud huvi toimikuga tutvuda ja seda pildistada ning kas see huvi on kaalukam kaebaja huvist teavet kaitsta.
6.2.Ajakirjanduslik eesmärk tutvuda haldusasja toimikus kajastatud apteegi tegevuslubade andmise menetlusega ning informeerida avalikkust sellest menetlusest ja sellega seonduvast on kaalukas põhjendatud huvi. Riigi Teataja veebilehel avaldatud Riigikohtu otsusest ei nähtu detailselt kõik haldusasja asjaolud ning taotleja ei pruugi sealt kogu vajalikku teavet saada. Toimikuga tutvumiseks loa andmine võib tuua ühiskondlikku kasu, arvestades, et taotleja kirjeldatud teemadel on toimunud ja toimub edaspidi laiaulatuslik avalik arutelu. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on jälgida ühiskonnas toimuvat ning teenida avalikkuse õigust saada selle kohta tõest, ausat ja igakülgset teavet.
6.3.Kaebaja argumendid selle kohta, miks tuleb toimikuga tutvumise taotlus rahuldamata jätta, ei ole taotleja huvist kaalukamad ega õigusta toimikuga tutvumise keelamist. Kaebaja põhjendus, et taotlejal on võimalik saada soovitud teavet mujalt, ei vähenda taotleja põhjendatud huvi ega tähenda, et ta ei võiks soovitud teavet saada selle haldusasja toimikust. Kaebaja selgitused enda huvide kahjustumise kohta seoses äritegevust puudutava teabe avalikustamisega on üldsõnalised. Kaebaja ei ole ka piisava selgusega esile toonud, millistes toimikus olevates dokumentides on infot, millega tutvumiseks loa andmine võiks kahjustada tema huve määral, mis kaaluks ajakirjandusliku huvi üle.
7.Anne Apteegid OÜ esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta toimikuga tutvumise taotlus rahuldamata. Kaebaja esitas järgmised põhjendused.
7.1.Halduskohus jättis põhjendamatult ja õigusvastaselt tähelepanuta kaebaja huvi teavet kaitsta, samuti hindas valesti taotleja huvi toimikuga tutvumise vastu.
7.2.HKMS § 89 ei nõua, et menetlusosalised peaksid põhjendama, miks nad ei anna menetlusvälisele isikule toimikuga tutvumiseks nõusolekut. Kohtul oli endal kohustus hinnata, kas kaebajal on huvi teavet kaitsta, ja kaaluda, kas taotleja huvi toimikuga tutvuda on sellest kaalukam. Halduskohus piirdus aga üksnes kaebaja argumentidele hinnangu andmisega. Toimikus on detailselt 2(8)
3-17-62 kirjeldatud äritegevuse kontseptsiooni, ruumikujundust, sisekujunduslikke, tehnilisi ja IT-lahendusi, mida sooviti kasutada. Seda teavet on avalikuks tuleku korral võimalik ka muudel isikutel äritegevuses kasutada. Kirjeldatud teave vastab ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) § 5 lg-s 2 sätestatud ärisaladuse tunnustele.
7.3.Kaebaja huvi ärisaladust kaitsta kaalub üles taotleja ajakirjandusliku huvi, mis on praegusel juhul ebaoluline. Ajakirjaniku huvi ei ole ülekaalukas, kui vajalik info on kättesaadav muudest allikatest, sh avalikest kohtulahenditest. Ravimiameti poolt tegevuslubade taotluste menetlemine on õigusaktides üksikasjalikult reguleeritud. Lisaks on ajakirjanikul võimalik Ravimiametiga suhelda ja saada menetluste kohta selgitusi. Avalikult kättesaadav on ka praeguses asjas tehtud Riigikohtu otsus, mis sisaldab ajakirjandusliku eesmärgi täitmiseks piisavalt detailseid andmeid vaidlusaluse tegevusloa menetluse ja selle asjaolude kohta, menetlusosaliste ja kohtute seisukohti ning õiguslikku käsitlust.
7.4.Haldusasjas nr 3-15-455 on kohtud leidnud, et erinevalt kriminaalmenetlustest pole tsiviil- ja halduskohtumenetluste vastu üldjuhul sellist huvi, mis õigustaks ajakirjanikule toimiku tutvustamist. Sealhulgas leidsid kohtud, et eriline huvi ei saanud tuleneda isegi asjaolust, et menetlusosaline oli ajakirjanduse kaudu avalikkuses tuntud inimene ning seotud ühe erakonnaga. Praeguse asja asjaolud pole aga isegi seotud poliitika ega avaliku elu tegelastega. Ekslik on halduskohtu põhjendus, et ajakirjanduslik huvi on oluline, kuna tegu on teemaga, mille üle on toimunud ja toimub edaspidi laiaulatuslik avalik arutelu. Avalik diskussioon on viimastel aastatel toimunud eelkõige apteegireformi üle, kuid praeguse haldusasja põhisisu puudutas hoopis üldapteegile kehtestatud nõudeid. Lisaks oli see haldusasi väga spetsiifiline ja erandlik ning selle põhjal ei saa teha üldisi järeldusi Ravimiameti menetluse kohta.
8.Tartu Ringkonnakohus tühistas 30. detsembri 2020. a määrusega halduskohtu määruse ja tegi uue määruse, millega jättis rahuldamata Priit Pärnapuu taotluse toimikuga tutvuda ja seda pildistada. Määruse põhjendused olid järgmised.
8.1.Taotlejal pole HKMS § 89 lg 2 tähenduses ülekaalukat põhjendatud huvi haldusasja nr 3-17-62 toimikuga kõigi menetlusosaliste nõusolekuta tutvuda. Menetlusvälise isiku huvi tutvuda konkreetse haldusasja toimikuga saab olla seotud üksnes sellesama haldusasja kaebuse esemega, st praegusel juhul Ravimiameti otsusega. Info konkreetse haldusasja, sh Ravimiameti vaidlusaluse otsuse kohta on aga juba kättesaadav muudest, avalikest allikatest, sh Riigikohtu otsusest. Taotlusest nähtub, et ajakirjaniku huvi on oluliselt laiem: ta soovib saada ülevaadet sellest, kuidas Ravimiamet tegevuslubasid menetleb. Pole kohane ega proportsionaalne teha taotlejale nii üldise eesmärgi saavutamiseks kättesaadavaks konkreetse haldusasja toimiku materjalid. Põhiseaduse (PS) § 24 lg-st 4 tuleneb küll kohtulahendi avalikkuse põhimõte, kuid mitte kohtutoimiku avalikkuse põhimõtet. Teisalt on apteegi tegevuslubade taotluste menetlemine õigusaktides üksikasjalikult reguleeritud ning lisaks on taotlejal võimalik suhelda otse Ravimiametiga. Seega ei jääks ajakirjanduse avalikkuse teavitamise kohustus täitmata. Konkreetse haldusasja materjalide põhjal ei saa teema kohta üldisi järeldusi teha.
8.2.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebaja argumendid toimikuga tutvumise taotluse rahuldamata jätmiseks ei ole taotleja huvist kaalukamad, kuna kaebaja selgitused vastuses kohtunõudele olid üldsõnalised. Kui menetlusosaline ei anna nõusolekut lubada menetlusvälisel isikul toimikuga tutvuda, peab esmalt kohus ise hindama, kas keeldumises väljendatud huvi teavet kaitsta on tegelik, ja kaaluma, kas see huvi on kaalukam toimikuga tutvuda soovija huvist. Juhul kui halduskohtul on vaja selleks kaalumiseks lisainfot taotluse või keeldumise põhjuste kohta, on võimalik seda teavet küsida, mitte jätta esialgset keeldumist arvestamata motiivil, et seda pole piisavalt põhjendatud. 3(8)
3-17-62
8.3.Määruskaebuses selgitas kaebaja täpsemalt oma huvi ärisaladust kaitsta. Ringkonnakohus nõustub, et kuna oluline osa toimikust on seotud kaebaja ärisaladusega ja teisalt on taotlejal suhteliselt nõrk huvi toimikuga tutvuda, kahjustaks see kaebaja huve ilmselgelt ebaproportsionaalselt, kui menetlusväline isik pääseks kaebaja ärisaladust või muud tundliku sisuga teavet sisaldavatele dokumentidele ligi.
8.4.Ringkonnakohus ei jaga ka halduskohtu seisukohta, et ajakirjanduslik huvi on kaalukas, sest teema üle toimub laiaulatuslik avalik arutelu. Avalikkuses pole toimunud ega toimu arutelu selle üle, milline apteegiteenuse osutamise võimalik kontseptsioon on ravimiseaduse nõuetega kooskõlas, samuti mitte küsimuse üle, kuidas Ravimiamet apteekide tegevuslubade taotlusi menetleb. Laiaulatuslik avalik arutelu on viimastel aastatel toimunud apteegireformi üle, kuid ka see arutelu on pärast apteegireformi jõustumist praktiliselt lõppenud. Haldusasja põhisisu pole seotud apteegireformiga.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Taotleja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja teha uue määruse, millega rahuldada taotlus tutvuda haldusasja nr 3-17-62 toimikuga ja seda pildistada. Määruskaebuse põhjendused on järgmised.
9.1.Taotleja põhjendatud huvi seisneb ajakirjanduslikus eesmärgis. See eesmärk on omakorda seotud avaliku huviga. Avalikku huvi võiks eitada, kui taotleja sooviks tutvuda just kaebaja ärisaladust sisaldavate dokumentidega, kuid ajakirjanduslik huvi on hoopis Ravimiameti keeldumise ja seda põhjendava osa vastu toimikust. Ajakirjandusel on ajakirjandusvabaduse olemusest tulenevalt lai otsustusvabadus avalikku huvi puudutava teemaderingi määratlemisel (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-81-15, p 23). Ekslik on ka ringkonnakohtu seisukoht, et apteegi tegevuslubade menetlemisest ülevaate saamiseks piisab õigusaktidega tutvumisest. Kaebaja ja vastustaja olid samade õigusaktide põhjal tegevusloa andmise õiguspärasuse suhtes erinevatel seisukohtadel. Õigusaktidega tutvumine ei anna menetlusest ega selles üles kerkida võivatest probleemidest ja vaidluskohtadest piisavat ülevaadet.
9.2.Taotleja nõustub, et tema huvi toimikuga tutvuda on laiem konkreetsest vaidlusest. Taotlejale ei paku huvi kaebaja uus apteekide kontseptsioon ning ta pole vastu, kui konkreetset kontseptsiooni puudutav osa toimikus kinni kaetakse. Ravimiameti tegevust ei ole aga võimalik tundma õppida õigusaktide põhjal ega ka Ravimiametilt selgitusi küsides. Tegelik elu ei käi täpselt õigusaktide järgi. Riigiametites antakse õigusaktides olevatele mõistetele ja reeglitele tihti sisu, mida kõrvalseisja ei oska neile anda. Ajakirjaniku kogemuse kohaselt ei piisa üllatavast halduspraktikast ülevaate saamiseks tihti haldusorgani poole pöördumisest ja küsimisest.
9.3.Nõustuda ei saa ringkonnakohtu seisukohaga, et toimikus sisalduvaid plaane, lahendusi, kirjeldusi ja teavet äritegevuse kontseptsiooni kohta on selle avalikuks tulles võimalik teistel isikutel oma äritegevuses ära kasutada. Kaebaja soovitud kontseptsiooni ei ole võimalik teoks teha, sest see oli nii Ravimiameti kui ka Riigikohtu hinnangul õigusvastane. Kontseptsioonil, mida pole võimalik ellu rakendada, ei ole ka kaubanduslikku väärtust, mis on EKTÄKS § 5 lg 2 järgi üks ärisaladuse tunnustest. Pealegi pole Anne Apteegid OÜ äri, mida keegi peaks tahtma järele teha – viimastest majandusaasta aruannetest nähtuvalt on kaebaja tegevus suures kahjumis.
9.4.Taotleja nõustub ringkonnakohtuga, et laiaulatuslik avalik arutelu ravimimüügi üle on viimastel aastatel toimunud apteegireformi teemal. Apteegireformiga on aga seotud ka praegune haldusvaidlus. Kaebaja soovitud äritegevuse kontseptsiooni kasutamise korral oleks apteekrid väga tugevalt seotud 4(8)
3-17-62 hulgimüüjatega, kelle ärihuvidest loodeti apteekreid vabastada. Riigikohtu lahendis kirjeldatud ilu- ja tervisepood võinuks ka pärast apteegireformi kuuluda kellele tahes, näiteks ravimite hulgimüüjale või tema äripartnerile. Kuigi apteek oleks kuulunud sõltumatule proviisorile, kontrollinuks kõike ilu- ja tervisepoe pidaja (sama riietus, kassade ristkasutus). Tarbijal poleks võimalik vahet teha, kas ta ostab tooteid ilu- ja tervisepoest või apteegist. Seega seondub kohtuvaidlus apteegireformiga ja avalik huvi on olemas ka Ravimiameti tegevuse vastu: kui hästi või halvasti suudeti tegevusloa menetluses tagada apteegireformi ideaali (hulgimüüjatest sõltumatud apteekrid).
Kaebaja palub jätta määruskaebus rahuldamata, esitades järgmised põhjendused.
10.1.Kõnealuse haldusasja vastu ei ole sellist avalikku huvi, nagu taotleja püüab näidata. Apteegi kontseptsiooni üle ei toimu laiaulatuslikku avalikku arutelu. Ajakirjanduslik eesmärk ja avalik huvi ei ole sünonüümid. Määruskaebuse väide, et ülevaadet Ravimiameti tegevusest pole võimalik saada õigusaktide põhjal ja Ravimiametilt selgitusi küsides, on paljasõnaline. Vastustaja pole keeldunud taotlejale selgitusi jagamast. Piisavalt infot on võimalik saada ka Riigikohtu otsuse kirjeldavast osast.
10.2.Taotleja hinnang, et toimikus sisalduvat teavet kaebaja äritegevuse kontseptsiooni kohta ei oleks avalikuks tulles võimalik teistel isikutel ära kasutada, on lahmiv ja hoolimatu. Toimik sisaldab EKTÄKS § 5 lg 2 tähenduses ärisaladust. Kaebaja ei nõustu taotleja väitega, et haldusasi on seotud apteegireformiga. Praeguses asjas arutati ühe apteegi kontseptsiooniga seotud spetsiifilisi küsimusi sõltumata apteegireformist.
10.3.Kaebaja kahtleb, kas juhul, kui menetlusvälisele isikule võimaldatakse HKMS § 89 lg 3 alusel juurdepääs osale toimikust, piisaks kohtu võetavatest meetmetest, et tagada kaebaja ärisaladuse tegelik, mitte üksnes formaalne kaitse. HKMS-s pole kehtestatud korda, kuidas võimaldada menetlusvälisel isikul tutvuda osaga toimikust, tagades samas, et ta ei saaks ülejäänud toimikuga tutvuda. Kohtu võetavad meetmed peavad andmete salastatuse tagamise tasemelt vastama Konkurentsiameti praktikas konkurentsiseaduse § 63 lg 5 rakendamisel kasutatavatele meetmetele. Selleks peaks kaebaja ise saama kõik ärisaladust sisaldavad dokumendid või nende osad pabertoimikus kinni katta ja teha sellisest toimikust koopia. Menetlusvälisel isikul võib lasta tutvuda selle koopiaga. Eelkõige tuleks aga lähtuda taotleja soovist saada teavet, kuidas Ravimiamet apteekide tegevuslubasid menetleb – selleks piisaks ligipääsust vaidlustatud Ravimiameti otsusele (kaebuse lisa 8). Kui Riigikohus siiski leiab, et taotlejal tuleb lubada toimikuga tutvuda suuremas mahus, tuleb piirata juurdepääsu vähemalt kaebusele ja selle lisadele (v.a lisa 8), Ravimiameti 14. veebruari 2017. a vastuse lisadele ning kaebaja 20. oktoobri 2017. a seisukohale ja selle lisadele 1–3.
Vastustaja esitas Riigikohtule järgmised seisukohad.
11.1.Nõustuda võib ringkonnakohtu seisukohaga, et menetlusvälise isiku huvi tutvuda haldusasja toimikuga saab olla seotud üksnes sellesama haldusasja kaebuse esemega. Praeguses asjas vaidlustatud Ravimiameti otsusel ei ole puutumust apteegireformi nõuetega ning toimikust pole võimalik teha üldistavaid järeldusi tegevuslubade menetluste kohta, kuna iga menetlus on seotud konkreetse taotluse asjaoludega.
11.2.Kaebaja selgitustega selle kohta, et toimik sisaldab ärisaladusena käsitatavaid dokumente, saab nõustuda vaid osaliselt. Selleks, et kohus saaks hinnata ja kaaluda kaebaja huvi oma teavet kaitsta ja taotleja huvi seda teavet saada, peab kaebaja avama kaitstava ärisaladuse sisu. Teavet saab ärisaladuseks pidada üksnes juhul, kui see vastab kõigile EKTÄKS § 5 lg-s 2 toodud tingimustele, sh peab kaebaja olema ka varem võtnud meetmeid, et hoida ärisaladus kohtuvaidluse käigus kaitstuna. Vastustaja hinnangul on küsitav, kas kaebaja kontseptsiooni kirjeldav teave on sisult käsitatav 5(8)
3-17-62 ärisaladusena. Kuna kontseptsiooni kirjeldus on juba avaldatud Riigikohtu otsuses ja teisalt ei vastanud see apteegile kehtestatud nõuetele, ei oleks seda võimalik konkureerivatel ettevõtetel kasutada ärieeliste saamiseks. See aga ei tähenda, et toimik ei võiks üldse sisaldada ärisaladusena käsitatavat teavet.
11.3.Kuna menetlus ei ole kuulutatud kinniseks, ei ole välistatud toimikule osalise juurdepääsu võimaldamine HKMS § 89 lg 3 alusel. Sõltuvalt kaebaja määratletud ärisaladust sisaldava teabe mahust ja muudest juurdepääsupiirangutest (nt isikuandmed) võib ka osalise juurdepääsu võimaldamine osutuda põhjendamatuks, kui sellega tekib kohtule lisakoormus (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 2 p 3). Samuti on kaheldav, kas osaline juurdepääs võimaldaks saada enamat teavet, kui on niigi kättesaadav Riigikohtu otsusest praeguses asjas.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.HKMS § 89 lg 1 järgi on menetlusvälisel isikul õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju poolte ja kolmandate isikute nõusolekul. HKMS § 89 lg 2 alusel võib kohus menetlusvälisele isikule, kellel on selleks põhjendatud huvi, anda loa toimikuga tutvumiseks ja sellest ärakirjade saamiseks ka menetlusosaliste nõusolekuta, kui menetlusvälise isiku huvi on kaalukam kui poole või kolmanda isiku huvi teabe kaitsmiseks. Toimikuga tutvumise taotluse kohta tuleb kohtul küsida poolte ja kolmandate isikute seisukohta. HKMS § 89 lg 3 võimaldab juhul, kui toimikus olev menetlusdokument sisaldab juurdepääsupiiranguga andmeid, dokumendiga tutvuda osas, milles see ei sisalda piiratud juurdepääsuga teavet, või kujul, milles ei ole võimalik piiratud juurdepääsuga teabega tutvuda. Kolleegium on selgitanud, et HKMS § 89 regulatsioon on AvTS ja isikuandmete kaitse seaduse suhtes eriregulatsioon, mistõttu praeguse vaidluse lahendamisel ei tule kohaldada AvTS (kolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-58-16, p 10 ja 3-3-1-84-15, p 26).
13.Praeguses asjas ei andnud taotlejale toimikuga tutvumisega nõusolekut üksnes kaebaja, kes tugines asjaolule, et toimik sisaldab tema ärisaladust. EKTÄKS § 5 lg 2 järgi peab teave ärisaladusena kvalifitseerimiseks vastama järgmistele tingimustele: 1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; 2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja 3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.
14.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu hinnanguga, et halduskohus rikkus menetlusnormi, jättes uurimata, kas kaebajal on huvi ärisaladust kaitsta ja kui kaalukas see on. HKMS § 89 lg 2 järgi tuleb pooled ja kolmandad isikud toimikuga tutvumise osas ära kuulata. Tõhus ärakuulamine eeldab, et selgitatakse, mis küsimuses menetlusosalist ära kuulatakse (vt ka HKMS § 2 lg-d 4–6). Kirjas, mille halduskohus P. Pärnapuu toimikuga tutvumise taotluse tõttu menetlusosalistele saatis, ei teavitatud neid sellest, et halduskohus kaalub toimikuga tutvumise võimaldamist ka juhul, kui menetlusosalised selleks nõusolekut ei anna, ega sellest, et menetlusosalistel tuleks nõusoleku andmata jätmist põhjendada. Arvestades, et EKTÄKS § 5 lg 2 p 3 järgi on ärisaladuse kaitse üheks eelduseks see, et ärisaladuse üle kontrolli omav isik oleks ise võtnud meetmeid selle salajas hoidmiseks, ei ole kohtu selgitamis- ja uurimiskohustus sellises olukorras siiski ulatuslik. Üldjuhul piisab, kui kohus selgitab üks kord õiguslikku olukorda ja juhib tähelepanu põhjendamise vajalikkusele.
15.Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtu seisukohaga, et taotlejal ei saa olla HKMS § 89 lg 2 tähenduses põhjendatud huvi haldusasja nr 3-17-62 toimikuga tutvuda ilma menetlusosaliste nõusolekuta. Taotleja on enda huvi toimikuga tutvumise vastu põhjendanud sellega, et ta soovib saada 6(8)
3-17-62 ülevaate, kuidas Ravimiamet apteegi tegevusloa taotlusi menetleb. Saadavat teavet kasutab ta ajakirjanduslikul eesmärgil. Kolleegiumi hinnangul on tegemist põhjendatud huviga.
15.1.Kaebaja on ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses ekslikult leidnud, et erinevalt kriminaalmenetlusest ei ole tsiviil- ja halduskohtumenetluste vastu üldjuhul sellist huvi, mis õigustaks ajakirjanikule toimiku tutvustamist. Halduskohtumenetluses toimub avaliku võimu tegevuse õiguspärasuse kontroll ning selle vastu eksisteerib kaalukas avalik huvi, mis õigustab ajakirjanduses haldusasjade kajastamise võimaldamist ulatuses, milles see ei riiva märkimisväärselt menetlusosaliste õigusi. Halduse tegevuse õiguspärasuse kõrval juhib avalikkus tähelepanu ka eetilistele küsitavustele, mis aitab kaasa demokraatia ja avatud ühiskonna põhimõtetele rajatud riigis legitimatsiooni- ja vastutusahela tegelikule toimimisele (kolleegiumi otsus nr 3-15-3228/37, p 18).
15.2.Ajakirjandusel on ajakirjandusvabaduse olemusest tulenevalt lai otsustusvabadus avalikku huvi puudutava teemaderingi määratlemisel (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-85-15, p 23). Väljendusvabadus on üks demokraatliku ühiskonna alustaladest (Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 931/13 Satakunnan Markkinapörssi OY ja Satamedia OY vs. Soome, p 124). Ajakirjandus täidab demokraatlikus ühiskonnas olulist „avaliku valvekoera“ funktsiooni: kuigi ta ei tohi ületada teatud piire, mis seonduvad eriti teiste isikute maine ja õiguste kaitsega, on ajakirjanduse ülesanne jagada teavet ja mõtteid kõigil avalikke huve puudutavatel teemadel ning avalikkusel on õigus sellist teavet saada (samas, p-d 125–126). On vaja eriti kaalukaid põhjusi, et õigustada meedet, mis piirab ligipääsu teabele, mida avalikkusel on õigus saada (EIK 17. mai 2016. a otsus asjades nr 33677/10 ja 52340/10 Fürst-Pfeifer vs. Austria, p 39). Seejuures on teabe kogumine ajakirjandusliku tegevuse hädavajalik osa ja hõlmatud ajakirjandusvabaduse kaitsega (Satakunnan Markkinapörssi OY ja Satamedia OY vs. Soome, p 128).
15.3.Apteegi tegevuslubade menetlus, sh asjas nr 3-17-62 vaidluse all olnud tegevusloa menetlus haakub apteegireformiga, mille vastu eksisteerib jätkuvalt avalik huvi ka pärast asjakohaste seadusesätete jõustumist, arvestades muu hulgas kehtestatud piirangute tõlgendamise üle endiselt toimuvaid vaidlusi (vt nt kolleegiumi otsus nr 3-18-1287/45). Arvestades eespool käsitletud põhimõtteid, ei ole avalikul võimul, sh kohtul üldjuhul alust sekkuda valdkonnaga tegeleva ajakirjaniku õigusesse määratleda teemasid, mille vastu võib esineda avalik huvi. Seejuures ei pea ajakirjanduslik huvi toimikuga tutvumise vastu olema tingimata seotud konkreetse asja spetsiifiliste asjaoludega – piisab sellest, kui uuritav üldisem teema seondub konkreetse asjaga ning ajakirjanduslikuks tegevuseks vajalikku infot on tõepoolest võimalik toimikust saada. Lisaks ajakirjanikele võib selline konkreetsest kohtuasjast laiem huvi toimikuga tutvumise vastu olla veel näiteks teadlastel, kes soovivad saada ülevaadet haldus- või kohtupraktikast enda uuritavas valdkonnas.
15.4.Kolleegium ei nõustu ka ringkonnakohtu hinnanguga, et taotlejale huvipakkuv teave oleks võimalik saada muudest, avalikest allikatest. Kuigi asjas nr 3-17-62 vaidlusalust tegevusloa taotlust puudutavaid asjaolusid on käsitletud Riigikohtu otsuses nr 3-17-62/32, on selles lahendis Ravimiameti menetlust kirjeldatud üksnes kokkuvõtlikult ning keskendutud konkreetse asja lahendamiseks olulistele õigusküsimustele. Samuti ei ole asjakohane soovitus tutvuda õigusaktide regulatsiooniga apteegi tegevuslubade taotluste menetluse kohta või küsida selgitusi otse Ravimiametilt. Ajakirjaniku põhjendatud huvi võib seisneda muu hulgas selles, et uurida, kas Ravimiameti praktika tegevusloa taotluste menetlemisel vastab seadusele või kas halduspraktika on ühtne. Samuti on kohtutoimikust saadava teabe lisaväärtuseks menetlusosaliste ja kohtute kriitiline analüüs haldustegevuse kohta.
16.Kaebaja on vastukaaluks taotleja huvile toonud esile enda huvi takistada toimikuga tutvumist põhjusel, et see sisaldab kaebaja ärisaladust. Kolleegium nõustub, et teatud osa asja nr 3-17-62 7(8)
3-17-62 toimikus sisalduvast teabest võib vastata EKTÄKS § 5 lg 2 kriteeriumidele. Isikutel peab olema võimalik kohtusse pöörduda kartmata, et nende kaitset vajav teave saab avalikuks. Sellise kindlustunde puudumisel oleks kohtusse pöördumise õigust piirav toime. Asjaolu, et osa toimikust sisaldab ärisaladust, ei peaks aga kaasa tooma toimiku täielikku varjamist olukorras, kus toimikuga tutvuda soovijal on selle vastu põhjendatud huvi. HKMS § 89 lg 3 järgi tuleb sellisel juhul võimaldada nende menetlusdokumentidega tutvumist, mis ärisaladust ei sisalda. Toimikuga tutvumise taotleja ja menetlusosaliste õiguste kaalumisel saab arvesse võtta ka toimikuga tutvumise viisi (lugemine, käsikirjaliste väljavõtete tegemine, ärakirja saamine) ja sellest tulenevat võimalikku menetlusosalise õiguste riive intensiivsust.
17.Teabe määratlemisel ärisaladusena ei ole kohus seotud kaebaja väidetega. Menetlusvälise isiku toimikuga tutvumise taotluse lahendamine ei tohi teisalt põhjustada kohtule ülemäärast koormust. Praeguses olukorras, kus ka taotleja kinnitab, et ta ei soovi tutvuda kaebaja ärisaladusega, piisab HKMS § 89 lg-te 2 ja 3 kohaldamisel sellest, kui kohus hindab, kas kaebaja poolt Riigikohtule esitatud avalduses nimetatud dokumendid sisaldavad ärisaladust või mitte. Seejuures ei saa EKTÄKS § 5 lg 2 p-st 1 lähtudes olla ärisaladuseks teave, mis on juba üldteada või kergesti kättesaadav. Arvestades EKTÄKS § 5 lg 2 p-st 3 tulenevat ärisaladuse üle kontrolli omava isiku esmavastutust ärisaladuse kaitsel, ei tule kohtul omal algatusel uurida, kas ärisaladust võib sisaldada ka mõni kaebaja poolt nimetamata dokument.
18.Eeltoodud põhjustel rahuldab kolleegium taotleja määruskaebuse osaliselt. Haldus- ja ringkonnakohtu määrused tuleb tühistada kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu ning saata taotlus uueks lahendamiseks tagasi halduskohtule (HKMS § 238 lg 2).
19.Vastuseks kaebaja ettepanekule toimikuga tutvumise võimaldamise viisi osas peab kolleegium vajalikuks selgitada järgmist. P. Pärnapuu taotles halduskohtult toimikuga tutvumise ja sellest fotode tegemise võimaldamist. Toimikust fotode tegemist saab pidada üheks HKMS § 89 lg-s 2 käsitletud menetlusdokumendi ärakirja saamise viisiks. Kuigi põhimõtteliselt ei ole välistatud toimikuga tutvumise võimaldamine kaebaja kirjeldatud moel (teha pabertoimikust osaline koopia) ega taotleja soovitud viis ärakirjade saamiseks, võib olla otstarbekam anda nagunii elektrooniliselt esitatud dokumentidest taotlejale elektroonilised koopiad (vt ka HKMS § 89 lg 5 ja § 88 lg 4). Halduskohus saab taotlust uuesti lahendades otsustada, milline toimiku tutvustamise viis on praegusel juhul ökonoomseim. Seejuures tuleb halduskohtul arvestada ka vajadusega tagada piiratud juurdepääsuga teabe salajas hoidmine. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.