Arlet Martinsoni kaebus Viru Vangla kohustamiseks tagada kambris nr 717 ööpäevaringselt õhuvahetus 20 l/s või paigutada ta kambrisse, kus ta viibiks üksi ning Viru Vangla 27.04.2018 vaideotsuse nr 6-12/240-2 ja 30.04.2018 otsuse nr 6-12/240-3 tühistamiseks, Viru Vangla kohustamiseks hoida kaebajat üksinda kambris kuni kambri õhuvahetus on ööpäevaringselt 30 l/s ning Viru Vangla 25.06.2018 vaideotsuse nr 6-12/325-2 tühistamiseks ja Viru Vangla toimingute, kaebaja pöördumistele vastamisel tähtaja ületamine, õigusvastasuse tuvastamiseks
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Tagastada kaebus tervikuna haldusasjas nr 3-181092.
2.Edastada määrus Arlet Martinsonile.
3.Avalikustada jõustunud kohtulahend selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus muutmata kujul. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Arlet Martinson esitas 02.04.2018 Viru Vanglale vaide, milles taotles tagada kambris nr 717 ööpäevaringselt õhuvahetus 20 l/s või paigutada ta üksi kambrisse. Viru Vangla jättis vaide 27.04.2018 vaideotsusega nr 6-12/240-2 rahuldamata. Vangla märkis vaideotsuses, et menetleb isiku taotlust paigutada ta üksi kambrisse eraldiseisvas menetluses. Viru Vangla jättis A. Martinsoni vastava taotluse 30.04.2018 otsusega nr 6-12/240-3 rahuldamata.
2.17.04.2018 esitas A. Martinson Viru Vanglale pöördumise (taotlus nr 6-10/15470-1), milles soovis, et teda hoitakse üksinda kambris kuni kambri õhuvahetus on ööpäevaringselt 30 l/s. Kaebaja osutas, et suletud kambris viibimisel on kamber spordiruum. Täiendavalt taotles isik, et vangla paigaldaks avatava akna ja konditsioneeri, mis peaks tagama stabiilse temperatuuri ja õhuvahetuse
sportimise ning pesemise ajal ööpäevaringselt. Viru Vangla jättis 22.05.2018 otsusega nr 610/15470-2 taotluse rahuldamata. 28.05.2018 esitas A. Martinson Viru Vangla 22.05.2018 otsuse peale vaide, taotledes Viru Vangla kohustamist täita tema 17.04.2018 taotluses esitatud nõudeid. Viru Vangla jättis 25.06.2018 vaideotsusega nr 6-12/325-2 Arlet Martinsoni 28.05.2018 vaide rahuldamata.
3.Tartu Halduskohtusse saabus 01.06.2018 Arlet Martinsoni kaebus Viru Vangla vastu. Kaebuse kohaselt taotleb kaebaja Viru Vangla kohustamist tagada kambris nr 717 ööpäevaringselt õhuvahetus 20 l/s või paigutada ta kambrisse, kus ta viibiks üksi (02.04.2018 vaides esitatud taotlused) ning Viru Vangla 27.04.2018 vaideotsuse nr 6-12/240-2 ja 30.04.2018 otsuse nr 612/240-3 tühistamist. Kaebaja taotleb ka Viru Vangla kohustamist hoida teda üksinda kambris kuni kambri õhuvahetus on ööpäevaringselt 30 l/s ning avatava akna ja konditsioneeri paigaldamist (17.04.2018 taotluse sisu). Samuti taotleb A. Martinson 25.06.2018 vaideotsuse nr 6-12/325-2 tühistamist. A. Martinson esitas kaebuses ka tuvastusnõuded tuvastamaks, et Viru Vangla vastas tema 12.07.2017 esitatud avaldusele, 19.12.2017 esitatud avaldusele ja 17.04.2018 esitatud avaldusele seaduses sätestatud imperatiivset tähtaega ületades. Kaebaja viitab preventiivsele huvile. Kaebaja on palunud kohtul teatada riigilõivu suurus ning pangarekvisiidid, kuhu riigilõiv kanda. Kaebaja taotleb ekspertide kaasamist, kes oskaks anda hinnangu sellele, kuidas mõjutab pikaajaline viibimine ebapiisava õhuvahetusega ruumis inimese tervist ning kes oskaks öelda, kui suur peab olema eluruumi õhuvahetus üldjuhul, kehtivatest õigusest ning standarditest lähtuvalt.
4.Ühes kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, taotledes Viru Vangla kohustamist paigutada kaebaja kohtumenetluse lõpuni kambrisse, kus on ööpäevaringselt õhuvahetus 20 l/s või kambrisse, kus ta saaks viibida üksi. Kohus jättis 04.06.2018 määrusega taotluse ja kaebuse käiguta, kohustades kaebajat tasuma riigilõivu. Riigilõiv tasuti 11.06.2018. Viru Vangla edastas 05.06.2018 kohtule seisukoha esitatud esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Vangla osutab, et alates 21.05.2018 on kõikide eluhoonete ventilatsiooniseadmed seadistatud tööle täiskiirusel. Õhuvahetus ühes kambris on 20 l/s. Vangla hinnangul puudub taotlejal õiguskaitsevajadus. Kohus jättis 12.06.2018 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
5.Kohus palus 01.06.2018 ja 25.06.2018 kohtunõuetega Viru Vanglal esitada kaebuses nimetatud kaebuse lisad ning teatada, kas kaebaja 28.05.2018 vaide osas on tehtud otsus. Vangla täitis kohtunõuded vastavalt 04.06.2018 ja 26.06.2018.
6.26.06.2018 esitas kaebaja halduskohtu 12.06.2018 määruse peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus jättis 07.08.2018 määrusega Arlet Martinsoni määruskaebuse rahuldamata.
7.Viru Vangla teatas 05.09.2018, et kaebaja viibib üksinda kambris ning vangla kõik kinnipeetavate elu- ja liikumispiirkondades olevad ventilatsiooniseadmed töötavad ööpäevaringselt täiskiirusel. Süsteem on seadistatud nii, et õhuvahetus kambris on 20 l/s.
8.18.09.2018 teatas vangla, et kaebaja ei ole Viru Vangla 30.04.2018 otsust nr 6-12/240-3 vaidemenetluses vaidlustanud.
Kohtu seisukoht
9.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus võtab esmalt seisukoha kohustamisnõude lubatavuse osas, mis seondub kaebaja 02.04.2018 vanglale esitatud vaidega (I). Järgnevalt hindab kohus kaebaja Viru Vangla 27.04.2018 vaideotsuse nr 6-12/240-2 ja 30.04.2018 otsuse nr 6-12/240-3 tühistamisnõuete menetlemise võimalikkust (vastavalt II ja III) ning võtab seejärel seisukoha kohustamisnõude lubatavuse osas, mis seondub kaebaja 17.04.2018 vanglale esitatud taotlusega (IV). Seejärel hindab kohus kaebaja Viru Vangla 25.06.2018 vaideotsuse nr 6-12/325-2 tühistamisnõude menetlemise võimalikkust (V) ning annab hinnangu Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõude menetlemise võimalikkusele (VI). I
10.HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja taotleb Viru Vangla kohustamist tagada kambris nr 717 ööpäevaringselt õhuvahetus 20 l/s või paigutada ta kambrisse, kus ta viibiks üksi ning Viru Vangla 27.04.2018 vaideotsuse nr 612/240-2 ja 30.04.2018 otsuse nr 6-12/240-3 tühistamist. Vaidlustatud 30.04.2018 otsusega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus paigutada ta üksi kambrisse ning 27.04.2018 vaideotsusega jäeti rahuldamata kaebaja vaie, milles sisaldus taotlus tagada kambris nr 717 ööpäevaringselt õhuvahetus 20 l/s.
11.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus selgitab, et kaebuse esitamise aluseks on seega kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus.
12.Kaebaja on taotlenud, et vangla tagaks kambris nr 717 ööpäevaringselt õhuvahetuse 20 l/s või või võimaldaks tal kambris olla üksi. Viru Vangla on 05.06.2018 teatanud, et alates 21.05.2018 on Viru Vangla eluhoonete ventilatsiooniseadmed seadistatud tööle täiskiirusel ning õhuvahetus on ühes kambris 20 l/s. Vangla teavitas kohut 05.09.2018, et vangla kõik kinnipeetavate elu- ja liikumispiirkondades olevad ventilatsiooniseadmed töötavad endiselt ööpäevaringselt täiskiirusel ning ventilatsioonisüsteem on seadistatud nii, et õhuvahetus kambris on 20 l/s. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus taotlemaks Viru Vangla kohustamist tagada kambris ööpäevaringselt 20 l/s. Kaebuse esitamise hetkel oli kaebajale tagatud tema poolt soovitav, kambris oli õhuvahetus 20 l/s. Kaebajal ei ole võimalik antud kohustamisnõudega oma õigusi kaitsta, kuna olukord, mida kaebaja on kaebusega soovinud saavutada, oli kaebuse esitamise hetkeks juba saabunud. Ka käesoleval ajal on kambris õhuvahetus 20 l/s. Seega puudub kaebajal kaebeõigus kohustamisnõude esitamiseks tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1. Kohus tagastab Arlet Martinsoni kohustamisnõude tagada kambris õhuvahetus 20 l/s HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. II
13.Seonduvalt kaebuses esitatud 27.04.2018 vaideotsuse nr 6-12/240-2 tühistamise nõudega märgib kohus, et kuna põhinõude osas kuulub kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele, siis ei ole alust ka vaideotsuse tühistamiseks. Seoses vaideotsuse vaidlustamisega märgib kohus
täiendavalt, et kaebaja ei ole välja toonud, et vaideotsus rikuks tema õigusi eraldiseisvalt, sõltumata vaide esemest. Kohus tagastab vaideotsuse tühistamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. III
14.HKMS § 121 lg 1 p 4 näeb imperatiivse kaebuse tagastamise alusena ette olukorra, kus kaebaja ei ole kinni pidanud kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebaja taotleb Viru Vangla 30.04.2018 otsuse nr 6-12/240-3 tühistamist. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
15.Viru Vangla teatas 18.09.2018, et Arlet Martinson ei ole esitanud Viru Vangla 30.04.2018 otsuse nr 6-12/240-3 peale vaiet. Seega ei ole vangla saanud kaebaja vaiet tagastada, osaliselt rahuldada, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätta. Lähtudes eeltoodust kohus tagastab HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel Arlet Martinsoni kaebuse osas, milles kaebaja taotleb Viru Vangla 30.04.2018 otsuse nr 6-12/240-3 tühistamist. IV
16.HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja taotleb Viru Vangla kohustamist hoida teda üksinda kambris kuni kambri õhuvahetus on ööpäevaringselt 30 l/s ning avatava akna ja konditsioneeri paigaldamist (17.04.2018 taotluse sisu).
17.Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on, et haldusorgan oleks kehtiva õiguse kohaselt kohustatud tegutsema ja see peab puudutama isiku õigusi (riigivastutuse seadus § 6 lg 1). Kohtu hinnangul on ilmne, et praegusel juhul pole kumbki eeldustest täidetud. Vangistusseaduse § 11 lg 1 kohaselt toimub kinnipeetava paigutamine vanglasse täitmisplaani alusel, arvestades kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 2 lg 1 kohaselt otsustab kinnipeetava paigutamise vangla, kuhu kinnipeetav saabub või kus ta viibib. Seejuures ei tulene vangistusseadusest ega selle alusel antud õigusaktidest vanglale kohustust võimaldada kinnipeetavale tema soovil kambris üksi viibimist. Seega ei saa ka kinnipeetaval olla sellel alusel subjektiivset õigust nõuda vanglalt enda üksinda kambrisse paigutamist. Vanglasisene kinnipeetava paigutamine on vangla kaalutlusotsus. Vanglasisene paigutamine on toiming (Riigikohtu 14.02.2011 otsus asjas 3-3-1-76-10, p 23), millel puudub regulatiivsus ning see ei ole suunatud isiku õiguste ja kohustuste reguleerimisele. Seega ei saanud vangla keeldumine kinnipeetav ümber paigutada selliselt, et kaebaja oleks üksi kambris, riivata kaebaja õigusi. Seoses kaebaja taotlusega kohustada Viru Vanglat paigaldama kambrisse avatav aken ja konditsioneer, märgib kohus, et VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks
vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Riigikohtu praktika kohaselt reguleerib VangS § 45 lg 1 ammendavalt nõudeid kambri aknale ning selle sätte kohaselt ei pea kambri aken olema avatav. Seega ei ole selles osas kohaldatav majandusja taristuministri 06.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 3 p 3. VangS § 45 lg 1 sisustamisel saab siiski arvestada Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega nr REC(2006)2 kinnitatud Euroopa vanglareeglistikuga. Euroopa Vanglareeglistiku p 18.2 alapunkti a kohaselt peavad kõigis kohtades, kus vangid elavad, töötavad või kogunevad, võimaldama värske õhu juurdepääsu lahtikäivad aknad, välja arvatud piisava konditsioneerimissüsteemi korral (RKHKo 21.04.2010, 3-3-1-14-10, p 8). Arvestades eelnevat ei ole Viru Vangla kohustatud tagama kambris lahti käiva akna olemasolu, millest tulenevalt ei ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda selle olemasolu. Kohus osutab, et Euroopa Vanglareeglistiku normid ei ole õiguslikult siduvad, vaid soovituslikud juhised. Kaebajal puudub ka subjektiivne õigus nõuda konditsioneeri paigaldamist kambrisse. Viru Vanglas on kambri õhuringlus tagatud sundventilatsiooni kaudu, mis tagab kambrites elutegevuseks vajaliku õhuhulga. Ventilatsioonisüsteemihooldust teostatakse regulaarselt. Viru Vangla 25.06.2018 vaideotsusest nähtub, et viimati teostati V-hoones ventilatsioonisüsteemide hooldustöid 14.07.2016-29.07.2016 ning mais 2018 teostati ventilatsioonisüsteemi filtrite puhastustöid. Kehtivatest normidest ei tulene vangla kohustust tagada kambris konditsioneer. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Arlet Martinsoni kohustamisnõude paigutada ta üksi kambrisse kuni kambri õhuvahetus on ööpäevaringselt 30 l/s ning paigaldada kambrisse avatav aken ja konditsioneer HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. V
18.Seonduvalt kaebuses esitatud 25.06.2018 vaideotsuse nr 6-12/325-2 tühistamise nõudega märgib kohus, et kuna põhinõude osas kuulub kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele, siis ei ole alust ka vaideotsuse tühistamiseks. Seoses vaideotsuse vaidlustamisega märgib kohus täiendavalt, et kaebaja ei ole välja toonud, et vaideotsus rikuks tema õigusi eraldiseisvalt, sõltumata vaide esemest. Kohus tagastab vaideotsuse tühistamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. VI
19.HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja on esitanud tuvastusnõuded tuvastamaks, et Viru Vangla vastas tema 12.07.2017 esitatud avaldusele, 19.12.2017 esitatud avaldusele ja 17.04.2018 esitatud avaldusele seaduses sätestatud imperatiivset tähtaega ületades. Kaebaja viitab preventiivsele huvile. Kohtu hinnangul ei esine vaidlusaluse teema puhul kaebaja kaaluka õiguse intensiivset riivet. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ja kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 6 kohaselt vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates selle registreerimisest. Viru Vangla on 12.07.2017 esitatud pöördumise registreerinud 12.07.2017 ning andnud sellele sisulise vastuse 15.08.2017 vastusega nr 6-14/234852. Kaebaja 19.12.2017 esitatud selgitustaotluse on vangla samal kuupäeval registreerinud ning
andnud sellele sisulise vastuse 31.01.2018 vastusega nr 6-14/43370-2 ning kaebaja 17.04.2018 esitatud taotluse on vangla registreerinud 18.04.2018 ning vastanud sellele sisulise vastusega 22.05.2018 vastusega nr 6-10/15470-2. Kohus nõustub kaeba seisukohaga, et vangla on kaebaja pöördumistele vastates ületanud seadusega ettenähtud vastamise tähtaega. Seejuures aga märgib kohus, et isegi kui vangla on tähtaegu ületanud õigusvastaselt, on ta seda teinud üksnes mõned päevad ning see ei ole kaebajale negatiivsed tagajärgi kaasa toonud. Viru Vangla on kaebaja viidatud pöördumistele sisuliselt vastanud. Kohtul ei ole mingit põhjust eeldada, et vangla tulevikus kaebaja pöördumistele vastates õigusaktidega vastamiseks ettenähtud tähtaega ületaks. Tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole piisav üksnes kaebaja soov veenduda toimingu õigusvastasuses. Seda arvestades ei ole tõenäoline, et kohus rahuldaks kaebaja nõude. Kuna kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt rikutud ning asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist kuigi tõenäoliseks, siis tuleb kaebus tuvastamisnõuete osas, mis on esitatud seoses Viru Vangla vastamisega kaebaja 12.07.2017, 19.12.2017 ja 17.04.2018 esitatud pöördumistele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada.
20.Vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse, sh pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
21.Kohus osutab, et kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja taotluse eksperdi kaasamiseks tähelepanuta.
22.Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (HKMS § 175 lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.