lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-1746/7

Keskkonnaõigus › Metsandus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 20.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1746/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Keskkonnaõigus › Metsandus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1539
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 249 lg 1Esialgne õiguskaitseHKMS § 253 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõu asendamine ja esialgse õiguskaitse tühistamineHKMS § 55 lg 3Avalduse puuduste kõrvaldamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

20.09.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1746

Haldusasi Menetlusosalised esindajad

ja

FIE Tõnu Kapteini Ranna talu kaebus Keskkonnaameti 07.08.2018 kirja nr 7-11/18/13142 tühistamiseks nende Kaebaja: FIE Tõnu Kapteini Ranna talu (registrikood 10109420)

Vastustaja: Keskkonnaamet Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta korduv esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Saata määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.FIE Tõnu Kapteini Ranna talu esitas 07.09.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti (KKA) 07.08.2018 kirja nr 7-11/18/13142 tühistamiseks koos taotlusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivus.
2.

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus
  • 02.07.20263-24-395/29Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1641/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-3051/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20263-24-3025/59Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20263-24-924/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-20-2368/66Riigikohtu halduskolleegium
KKA esitas 13.09.2018 seisukoha, et kaebuse menetlusse võtmine ei ole lubatav ning kaebus kuulub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele ning esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
3.Halduskohus jättis 13.09.2018 määrusega kaebuse käiguta, millega seoses ei lahendanud vastustaja taotlust kaebuse tagastamiseks, ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et haldusasjas nr 3-16-1716 (otsus jõustus 11.06.2018) on kohtud asunud seisukohale, et 16.05.2016 otsusega seatud lisatingimust ei saa tühistada ning puittaimestiku eemaldamise kohustust tuleb täita. Nendes otsustes tuvastatud asjaolusid ja kohtute seisukohti kaebaja käesolevas asjas enam vaidlustada ei saa. Kaebajale tuleneb puittaimestiku eemaldamise kohustus kehtivast

1(4)

16.05.2016 otsusest. Seega on käesolevas asjas esitatud kaebus praeguste põhjenduste kohaselt perspektiivitu, või isegi pahatahtlik. Kohus jättis seetõttu esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus jättis kaebuse käiguta, selgitades kaebajale, et käesolevas asjas saab olla vaidlus seotud üksnes 07.08.2018 määratud tähtaja pikkusega (proportsionaalsusega), kuid ühtegi sellist põhjendust kaebuses ei ole. Kaebusest nähtub selgelt, et kaebaja jaoks on vastuvõetamatu mitte KKA määratud tähtaeg, vaid kehtiva kohustuse täitmine. Kohus jättis kaebuse käiguta, andes kaebajale võimaluse kaebuse põhjendusi täiendada.

4.19.09.2018 esitas kaebaja kaebuse täienduse ja korduva esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebuse täienduse kohaselt: „ Haldusakti, 07.08.2018 kirja nr 7-11/18/13142 koostamisel ja allkirjastamisel oli Keskkonnaamet teadlik asjaolust et Tallinna Halduskohus on tunnistanud 16.05.2016 kirja nr 7-11/16/6471 osaliselt õigusvastaseks, seda osas mis puudutas puittaimestiku eemaldamist aruniiduks inventeeritud osalt (moodustas olulise osa, rohkem kui kolmandiku kogu täiendavate lisatingimustega seotud alast) seega pidanuks Keskkonnaamet haldusakti andmisel lähtuma lisaks kirjas toodud viitele kohtulahendi punktile millega anti vormiline õigus lisatingimuste täitmise uue tähtaja määramiseks ka asjaolule et kohus oli eelnevalt tunnistanud (Tallinna Halduskohtu 10. märtsi 2017 otsus haldusasjas 3-16-1716 punkt 20) 16.05.2016 kirjaga nr 711/16/6471 seatud lisatingimused osaliselt õigusvastaseks. /.../ Peame siinkohal vajalikuks selgitada et õigusvastaselt seatud kohustuse millega Keskkonnamet kohustab meid kogu puittaimestikku eemaldama aruniidult kus on liigirikkuse tekkimise ja säilimise seisukohalt väga oluline just puude ning põõsaste olemasolu , toob endaga kaasa sellise koosluse seisundi olulise halvenemise või hävinemise, selline tegevus on vastualus Looduskaitseseadusest ja selle rakendusaktidest tulenevate üldiste looduskaitse põhimõtetega, ning kohustab meid tegevusteks mis on vastuolus kehtiva õigusega. Antud olukorras oli Keskkonnaametil õigus pikendada lisatingimuste täitmise tähtaega vaid rannaniitu puudutavas osas, ning aruniidu osas pidanuks loobuma õigusvastastest nõuetest, tunnistades haldusakti õigusvastases osas kehtetuks (Haldusmenetluse seadus §64 ja §65) Seega Keskkonnaamet haldusakti väljaandmisel ei ole välja selgitanud kõiki talle teada olnud asjaolusid, ega kogunud piisavalt lisateavet õiguspärase haldusakti väljaandmiseks, ning seda võis soodustada asjaolu et haldusakti koostajal ja allkirjastajal puudusid selleks vajalikud teadmised, pädevus ja õigus.“

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Vastustaja 13.09.2018 vastusest ja Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2018 otsusest haldusasjas nr 316-1716 nähtuvad järgnevad asjaolud:
5.1.FIE Tõnu Kapteini Ranna talu taotleb alates 2015. aastast maaeluministri 22.04.2015 määruses nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus” (edaspidi määrus nr 38) sätestatud poolloodusliku koosluse hooldamise toetust. Määruse nr 38 § 2 lg 2 kohaselt tuleb poolloodusliku koosluse hooldamise põhitegevust ellu viia järjepidevalt viie järjestikuse kalendriaasta jooksul. Vastavalt määruse § 20 lg-le 1 otsustab taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise PRIA, kuid määrus nr 38 sisaldab ka mitmeid KKA-le suunatud ülesandeid. Sealhulgas annab Keskkonnaamet nõusoleku poolloodusliku koosluse hooldamistingimuste kohta (määruse nr 38 § 17 lg 3), seab poolloodusliku koosluse heas seisundis hoidmise või seisundi parendamise eesmärgil ala hooldamiseks lisatingimusi (määruse nr 38 § 8 lg 11) ning teeb kontrolli nõuete täitmise üle (määruse nr 38 § 18 lg 2).
5.2.12.05.2016 esitas FIE Tõnu Kapteini Ranna talu KKA-le poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlemise raames koosluse nr 43 052 154 624 ala nr 1 pindalaga 124,57 ha hooldamistingimuste kohta nõusoleku saamiseks poollooduslike koosluste loetelu ja poolloodusliku koosluse kaardi. Kuivõrd FIE Tõnu Kapteini Ranna talu esitas sama koosluse kohta poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotluse ka 2015. aastal, oli 2016. aasta kohustuseperioodi teine aasta. 2(4)

16.05.2016 andis KKA nõusoleku koosluse nr 43 052 154 624 ala nr 1 pindalaga 124,57 ha hooldamistingimuste kohta, kinnitades koosluse hooldamise viisiks karjatamise.

5.3.16.05.2016 kirjaga nr 7-11/16/6471 (edaspidi 16.05.2016 otsus) seadis KKA määruse nr 38 § 8 lg 11 p 1 (kuni 27.04.2017 kehtinud redaktsioon) alusel FIE Tõnu Kapteini Ranna talu taotletava koosluse hooldamiseks lisatingimuse: „poollooduslikult koosluselt tuleb eemaldada puittaimestik, sealhulgas võsa, kadakas, mänd ja juurevõsu”. Puittaimestikku lubati eemaldada nii käsitsi kui ka tehnikaga. 16.05.2016 otsusele lisati lisatingimusala asukohaskeem, millest tulenevalt oli puittaimestiku eemaldamine nõutav 4,89 ha ulatuses. Kohustus tuli täita kohustuse aasta 1. oktoobriks.
5.4.25.08.2016 esitas FIE Tõnu Kapteini Ranna talu Tallinna Halduskohtule kaebuse KKA 16.05.2016 otsuse ning selle osas 26.07.2016 tehtud vaideotsuse nr 1-1/16/292 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas haldusasjas nr 3-16-1716 kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ja peatas 16.05.2016 otsuse kehtivuse kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 01.02.2017 otsusega nr 12-6/17/125 rahuldas PRIA FIE Tõnu Kapteini Ranna talu 2016. aasta poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotluse kogu ulatuses, määrates poolloodusliku koosluse hooldamise toetuseks 34 396,50 eurot. 10.03.2017 kohtuotsusega rahuldas Tallinna Halduskohus kaebuse osaliselt: 16.05.2016 otsus tunnistati osaliselt õigusvastaseks, kuid tühistamisnõuete osas jäi kaebus rahuldamata. FIE Tõnu Kapteini Ranna talu esitas apellatsiooni, mis jäeti 01.03.2018 otsusega rahuldamata. Kassatsioonkaebust menetlusse ei võetud, mistõttu jõustusid haldusasjas nr 3-17-1716 Tallinna Halduskohtu 10.03.2017 ja Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2018 otsus (jõustumise kuupäev 11.06.2018).
5.5.Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2018 otsuse kohaselt puudub vaidlus, et hooldatav ala on osaliselt määratud rannaniiduna ja osaliselt aruniiduna. Vaidlus puudub selles, et alal pesitseb m.h niidurüdi. Niidurüdi on linnudirektiivi (74/409/EMÜ) I lisas nimetatud kaitstav linnuliik. Keskkonnaamet pidas kaevatavas otsuses ekslikult vaidlusalust ala tervikuna rannaniiduks ning möönis eksimust kohtumenetluses. Ringkonnakohus nõustus kaebajaga, et ala hooldusmeetmed sõltuvad sellest, millist tüüpi niiduga on tegemist. Praegusel juhul on aga lisatingimuste seadmise põhjuseks niidurüdi elupaiga kaitse. Selle tarbeks on võimalik seada ühesuguseid lisatingimusi nii ranna- kui aruniidule. Lisatingimuste eesmärgiks on nii ranna- kui aruniidu viimine vastavusse niidurüdi elupaigaks sobivate nõuetega. Osa aruniidust moodustab antud juhul rannaniidu puhvertsooni, kus on lisatingimuste seadmine samuti põhjendatud. Kohus tõlgendas määrust nr 38, leides, et sellest tuleneb ka poolloodusliku koosluse seisundi parendamise eesmärk, mistõttu ei saa kaebaja eeldada, et ta peab hoidma ala üksnes seisundis, mis eelnes poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamisele. Kohus viitas, et lähtuda tuleb 26.07.2016 vaideotsuses toodud selgitusest, et alad, millel tuleb puittaimestik eemaldada, on need, mis on enim kadaka ja männiga kaetud. Paikvaatlusel 12.07.2016 on märgitud ja kaebajale kätte näidatud alad, kus tuleb konkreetne puittaimestik eemaldada. Sealjuures on kaebajal endal võimalik valida, millisel viisil ta lisatingimuse täitmise saavutab. Halduskohtu otsuse jõustumisel tuleb lisatingimuse täitmiseks määrata uus tähtaeg. Lisatingimuste määramine ei takista kaebajal jätkuvalt poollooduslike koosluste alade üldist hooldamist.
6.Halduskohtu 10.03.2017 otsuses (p 13) on kaebajale selgitatud, et haldusakti puhul on siduv selle resolutsioon. See oli ka põhjuseks, miks kohus 16.05.2016 otsust ei tühistanud. Haldusakti põhjendustes sisalduv faktiviga – aruniiduks oleva ala käsitlemine rannaniiduna – ei tinginud vajadust tühistada haldusakti resolutsiooni. Põhjenduste eraldiseisev tühistamine võimalik ei ole. Seega puudus ilmselgelt ka KKA-l vajadus ja alus tunnistada kehtetuks osaliselt 16.05.2016 otsust.

3(4)

Jõustunud ringkonnakohtu otsuses on välja toodud üksnes vajadus tähtaja möödumise tõttu määrata uus tähtaeg haldusakti täitmiseks. Seda on KKA 07.08.2018 kirjaga nr 7-11/18/13142 (edaspidi 07.08.2018 kiri) teinud (määrati 16.05.2016 otsusega seatud lisatingimuse täitmise tähtajaks 01.10.2018).

7.Kaebaja üritab käesolevas asjas uuesti vaidlustada puittaimestiku eemaldamise lisatingimust ehk sisuliselt ka jõustunud kohtuotsust. Õiguslik alus sellise vaidluse algatamiseks puudub. Ühtegi argumenti, mis saaks tingiga 07.08.2018 kirja tühistamise, kaebaja esitanud ei ole (ei ole välja toodud subjektiivse õiguse rikkumist seoses uue tähtaja määramisega). Kohus andis kaebajale võimaluse kaebuse põhjendusi täiendada ja lisaks selgitas, millises osas oleks teoreetiliselt võimalik põhjendusi täiendada ning millisel juhul võib kohus kaebuse tagastada. Kaebaja jäi oma põhjendustes varasemas kohtumenetluses lahendatud vaidluse uuesti algatamise juurde. Kohus leiab, et seetõttu saab rahuldada vastustaja taotluse ja tagastada kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
8.Kohus märgib, et KKA on õigesti selgitanud, et kui kaebaja ei täida puittaimestiku eemaldamise kohustust, mille tõttu peab PRIA põhjendatuks vähendada 01.02.2017 otsusega määratud poolloodusliku koosluse hooldamise toetust ning nõuda enammakstud toetus tagasi, on kaebajal võimalik vaidlustada vastav PRIA otsus.
9.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3 alusel arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 253 lg 1 alusel võib kohus ise või menetlusosalise taotluse alusel esialgse õiguskaitse määrust muuta. Kohus ei käsitle kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust muutmise taotlusena, kuna selles ei sisaldu uusi põhjendusi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Samuti, kuna see on selgelt esitatud halduskohtule, ei käsitle kohus seda ka määruskaebusena halduskohtu 13.09.2018 määrusele. Kohtu hinnangul on tegemist HKMS § 55 lg 3 mõttes korduva avaldusega. Kohus jätab viidatud sätte alusel korduva avalduse, mille kohus on varem juba lahendanud, läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20263-22-915/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-532/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium