Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel 06.09.2018, Tartu 3-16-2117 OÜ MODULVEST ELAMU kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 21.09.2016. a korralduse nr 219 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 08.02.2018. a otsus OÜ MODULVEST ELAMU apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ MODULVEST ELAMU Volitatud esindaja v.adv.abi Andrei Matvejev Vastustaja Narva-Jõesuu linn Volitatud esindaja adv. Enno Heringson
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu halduskohtu 08.02.2018. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
2.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 08.10.2018 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ MODULVEST ELAMU omandas 19.01.2005 Narva-Jõesuu linnas muuhulgas aadressil Raja 16 kuus ehitist (vundamenti).
OÜ MODULVEST ELAMU esitas 10.02.2005 maa ostueesõigusega erastamise avalduse.
3.Ida-Viru maavanem keeldus 10.02.2006. a korraldusega nr 167 loa andmisest maa ostueesõigusega erastamiseks.
4.Narva-Jõesuu Linnavalitsus määras 27.06.2012. a korraldusega nr 175 Raja 16 asuvate, lagunenud ja kasutusest väljalangenud ning ümbrust tunduvalt kahjustavate ehitiste kordategemise tähtajaks 01.07.2015. Ehitusloa taotlus tuli esitada hiljemalt 01.07.2013.
5.Narva-Jõesuu Linnavalitsus määras 09.10.2012. a korraldusega nr 316 projekteerimistingimused kuuele ehitisele aadressil Raja 16a, 16b, 16c, 16d ja 16e (2 ehitist).
6.OÜ MODULVEST ELAMU esitas 02.09.2013 ehitusloa taotluse Raja 16a asuva ehitise rekonstrueerimiseks.
7.Narva-Jõesuu Linnavalitsus väljastas 10.09.2013. a korraldusega nr 257 ehitusloa.
8.Ida-Viru maavanem andis 09.12.2014 loa nr 8-8/2014/911 Raja 16a asuva elamu juurde maa ostueesõigusega erastamiseks.
9.OÜ MODULVEST ELAMU esitas 23.03.2015 taotluse ülejäänud viie ehitise kordategemise tähtaja pikendamiseks kuni 30.06.2016. Taotluse kohaselt ei saanud OÜ MODULVEST ELAMU temast olenemata põhjustel ettekirjutust määratud tähtajaks täita, kuna linnavalitsuses puudub maakorraldaja, mistõttu ta ei saanud saavutada oma lõppsihti – ehitiste hooldamiseks vajalike maatükkide erastamist. Samuti taotles OÜ MODULVEST ELAMU, et linnavalitsus täidaks kiiremini oma kohustused maa erastamiseks vajalike dokumentide ettevalmistamisel ja maavalitsusele esitamisel.
10.Narva-Jõesuu Linnavalitsus leidis 15.06.2015. a vastuskirjas nr 7-3.1/17-1, et puudub põhjus vundamentide kordategemise tähtaja pikendamiseks.
11.OÜ MODULVEST ELAMU esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 15.06.2015. a kirja tühistamiseks ja linnavalitsuse kohustamiseks taotluse uueks läbivaatamiseks.
12.Tartu Halduskohus rahuldas 13.05.2016. a otsusega asjas nr 3-15-1973 kaebuse ning tühistas Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 15.06.2015. a kirja ja kohustas Narva-Jõesuu linna uuesti läbi vaatama OÜ MODULVEST ELAMU 23.03.2015. a taotlust.
13.Narva-Jõesuu Linnavalitsus jättis 21.09.2016. a korraldusega nr 219 rahuldamata OÜ MODULVEST ELAMU 23.03.2015. a taotluse Raja 16 asuvate ehitiste kordategemise tähtaja pikendamiseks. Korralduse kohaselt oli OÜ-le MODULVEST ELAMU antud 3-aastane tähtaeg ehitiste kordategemiseks piisav, kuid ehitised on korda tegemata. Linnavalitsus märkis, et OÜ-ga MODULVEST ELAMU on peetud korduvalt läbirääkimisi ehitiste kordategemise vajaduse kohta, kuid taotlusest ei nähtu ühtegi asjakohast põhjust, miks tuleks ehitiste kordategemise tähtaega pikendada. Põhjuseks ei saa olla asjaolu, et linnavalitsuses puudus ajutiselt (jaanuarist märtsini 2015. a) maakorraldaja. Linnavalitsus leidis, et tähtaega ei saa pikendada, kuna korralduse andmise ajaks on vundamendid kasutusest välja langenud ehitised maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg 31 mõttes, nähtuvalt korraldusele lisatud pildimaterjalist, ning vundamentide kordategemine ei ole võimalik. Sellises olukorras on linnavalitsuse diskretsiooniõigus uue tähtaja andmisel kahanenud nullini. Linnavalitsus märkis, et sisuliselt tuleks maa erastamist taotleval isikul ehitada uus hoone, mille juurde maad erastada, mis ei vasta enam MaaRS-i sätetele ja mõttele ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramiseks. Õiguslike alustena on korralduses viidatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg-le 3 ning MaaRS § 6 lg-dele 3 ja 31.
14.OÜ MODULVEST ELAMU esitas 21.10.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 09.01.2017 täiendava seisukoha. Kaebaja palus tühistada Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 21.09.2016. a korraldus nr 219. Kaebaja põhjendused: Vastustaja ei kuulanud kaebajat enne korralduse andmist ära ning rikutud on ka põhjendamiskohustust. Korralduses on viidatud pildimaterjalile, mida sellele lisatud polnud. Märgitud pole, milliseid läbirääkimisi, millal ja kellega ehitiste kordategemise osas peetud on. Kaebaja pöördus korduvalt linnavalitsuse poole seoses Raja 16 problemaatikaga, kuid ei saanud linnalt vastust. Seega rajaneb korraldus tõenditele ja väidetele, mis ei ole kontrollitavad ega vasta tõele. Korralduses esitatud õiguslikud alused on ebaselged. Viidatud pole õiguslikele alustele, mis käsitleksid tähtaja pikendamise võimalikkust. Täidetud ei ole kaalumiskohustust ja korraldus ei ole proportsionaalne. Viivitus oli osaliselt põhjustatud maakorraldaja puudumisest. Kuue ehitise taastamine on aja- ja ressursimahukas. Tähtaja pikendamine ühe aasta võrra ei ole oluline, arvestades 3-aastast esialgset tähtaega. Kaebaja soovis saavutada tähtaja pikendamist viie ehitise – Raja 16b, 16c, 16d ja 16e (2 ehitist) – osas.
15.Tartu Halduskohus jättis 08.02.2018. a otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Kaebaja ei ole 23.03.2015. a taotluses ega kohtumenetluses toonud välja asjaolusid, mis võiksid põhjendada 27.06.2012. a korraldusega antud tähtaegade järgimata jätmist. Mingil ajavahemikul maakorraldaja puudumisel ei ole viie ehitise kordategemise tähtaja järgimise võimalikkuse seisukohalt mingit tähendust. Kaebaja jättis täitmata kohustuse esitada 01.07.2013 ehituslubade taotlused ega ole seda teinud viie ehitise osas ka ehitiste kordategemise tähtaja lõppemise aja seisuga. Kaebaja pole välja toonud, et ta oleks esitanud linnavalitsusele konkreetseid viie korrastamata ehitise kordategemisele suunatud taotlusi (nt ehituslubade taotlused), millele vastustaja oleks jätnud vastamata. Kaebaja ei teinud kõike vajalikku, et ehitiste kordategemise tähtaega järgida. Kaebaja ei ole välja toonud objektiivseid takistusi ehitiste tähtaegsele kordategemisele. Sellises olukorras ei oleks tähtaja pikendamine kooskõlas haldusmenetluse efektiivse, eesmärgipärase ja võimalikult kiire läbiviimise vajadusega. Vastustaja keeldus põhjendatult 27.06.2012. a korraldusega määratud tähtaja muutmisest. Uue tähtaja andmise otsustamisel olukorras, kus kaebaja on niivõrd jämedalt rikkunud oma kohustust ehitiste tähtaegseks kordategemiseks, ei ole enam määravat tähtsust, millises olukorras olid ehitised 2016. aastal ning kas neid on veel võimalik MaaRS-i tähenduses korda teha. Kaebaja õiguste riive sellisel määral lagunenud ehitiste kordategemise võimaluse kaotamisel ei ole oluline. 2) Menetluse korrektse läbiviimise huvides oleks vastustaja pidanud kaebaja enne tähtaja pikendamisest keeldumist ära kuulama (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1). Menetlusviga ei ole oluline. Arvestada tuleb, et enne vaidlustatud korralduse andmist toimus poolte vahel samas küsimuses kohtuvaidlus (asi nr 3-15-1973). Seega olid kaebaja seisukohad vastustajale teada ning kaebajal oli piisavalt aega ja võimalusi oma argumentide väljatoomiseks. Kaebaja ei ole haldusmenetluses, eelnevas kohtumenetluses ega praeguses asjas toonud välja ühtegi põhjendust, mis annaks alust tema taotluse rahuldamiseks. Seega ei saanud kaebaja ärakuulamata jätmine mõjutada lõppotsuse sisu ega anna alust korralduse tühistamiseks (HMS § 58). Vastustaja ei ole rikkunud HMS § 56 lg-test 1-3 tulenevat haldusakti põhjendamise kohustust. Kaebaja poolt välja toodud pildimaterjali puudumine, viidete puudumine osas, milliseid läbirääkimisi ehitiste kordategemise osas peetud on ning puudujäägid õigusliku aluse märkimisel ei ole olulised ega anna alust korralduse tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
16.OÜ MODULVEST ELAMU esitas 12.03.2018 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 08.02.2018. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Vastuolus seadusega on olukord, kui haldusorgan tegeleb enama kui aasta jooksul taotlusega, mille lahendamine, lähtudes vaidlusolevast haldusaktist, ei nõua keerulist uurimist ja täiendavaid toiminguid. Sellises olukorras puuduvad kaebajal võimalused teostada toiminguid, mis võiksid olla suunatud 27.06.2012. a korralduse täitmisele. Asjaolu, et taotluse läbivaatamine toimus ebamõistliku tähtaja jooksul, tuleb võtta arvesse kohtu järelduste ja haldusorgani otsuse õiguspärasuse hindamisel. 2) 27.06.2012. a korraldus piirab kaebaja õigusi, sest erastamismenetluse lõpuni viimine nõuab kaebajalt toimingute teostamist (ehituste kordategemist) ja sellega tekkivate kulude kandmist. 23.03.2015. a taotluses on nimetatud toimingud, mida kaebaja teostas peale 27.06.2012. a korralduse tegemist ning neid ei ole vastustaja kahtluse alla seadnud. Toimingute tulemusena oli korda tehtud üks hoone 6-st. 27.06.2012. a korralduse tegemisel kaebaja ei saanud eeldada, et ühe maja kordategemine võtab rohkem kui 3 aastat. Lähtudes ühe maja kordategemise kogemusest, langesid ära 23.03.2015. a taotluse tegemise ajaks asjaolud, mis põhjendasid kaebaja nõustumist 27.06.2012. a korralduses määratud tähtajaga ning seoses sellega tekkisid eeldused haldusakti muutmiseks. 3) Kohus ei pööranud tähelepanu HMS § 64 lg-s 3 sätestatule. Haldusorgan ei esitanud kaalutlusi selle kohta, millised tagajärjed toob kaasa taotluse rahuldamata jätmine kaebajale. Samuti ei arvestatud kohaliku omavalitsuse venitamist ehitiste kordategemiseks vajalike otsuste vastuvõtmisel ja haldustoimingute tegemisel. Kohtu hinnang vaidlusaluse akti tegemise aluseks olevatele asjaoludele ei ole objektiivne ja seoses sellega on kohtu järeldused ebaõiged. Kohus eksib menetluspoolte kohustuste jagamise küsimuses. Haldusmenetluse nõuetekohane korraldamine on haldusorgani pädevuses. Kohus kohaldas ebaõigesti kaebajale ärakuulamise õigust. Kohus jättis tähelepanuta haldusorgani kohustuse tagada HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtte täitmine.
17.Narva-Jõesuu linn esitas 05.04.2018 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.02.2018. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused: Tegemist ei ole objektiivse võimatusega, vaid kaebaja suutmatusega ehitise kordategemist korraldada. Nimekiri toimingutest ei oma tähtsust kaebaja tegevusetuse põhistamiseks viie kinnistu osas. Mõistmatuks jääb, kuidas puutub kohustuse mittetäitmisesse asjaolu, et 2015. a jaanuarist märtsini ei olnud vastustaja juures ametis maakorraldajat. MaaRS § 6 lg-st 31 ei tulene võimalust juba korra antud tähtaja pikendamiseks. Kaebaja õiguste riive pole niivõrd oluline, kuna ehitistest olid juba omandamise ajal järel vaid vundamendid. Eksitav on kaebaja väide, et 23.03.2015. a taotluse lahendamine venis 1,6 aastat. Ei esine ühtegi alust asuda seisukohale, et kaebajale määratud tähtaeg olnuks ebaproportsionaalne.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb osaliselt muuta ja täiendada käesoleva otsuse põhjendustega.
19.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas vastustaja jättis 21.09.2016. a korraldusega õigesti kaebaja 23.03.2015. a taotluse ehitiste kordategemise tähtaja pikendamiseks (täiendava üheaastase tähtaja määramiseks) rahuldamata.
20.Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja taotluse lahendamine eeldas Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27.06.2012. a korraldusega nr 175 (korraldus nr 175) määratud ehitiste kordategemise tähtpäeva muutmist, milleks tuli menetlus korralduse nr 175 suhtes uuendada. Ringkonnakohus leiab, et korralduse nr 175 muutmine uuendatud menetluses ei olnud ehitiste kordategemise tähtaja pikendamiseks vajalik. Seega puudub vajadus hinnata, kas menetluse uuendamise alused esinesid või mitte ning kaebaja menetluse uuendamist puudutavad vastuväited kohtuotsusele on ainetud. Ehitiste kordategemiseks tähtaja määramist ei saa maareformi seaduses (MaaRS) sätestatu mõttes pidada haldusorgani lõplikuks otsuseks (haldusaktiks), vaid üheks menetlustoiminguks maa erastamise menetluses. Kaebaja taotles 10.02.2005 maa ostueesõigusega erastamist vaidlusaluste ehitiste juurde. Seega oli kaebaja lõppeesmärgiks maa ostueesõigusega erastamine. Erastamismenetluses on ehitiste kordategemiseks tähtaja pikendamata jätmine menetlustoiming, mille vaidlustamiseks on isikul võimalik esitada kohtule kohustamisnõue (vt TrtRK 02.06.2016. a määrus haldusasjas nr 3-16-579, p 19). Ehitiste kordategemise tähtaja pikendamata jätmise korralduse tühistamisnõue ei ole eeltoodust tulenevalt asjakohane. Halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest lähtudes oli halduskohtul kohustus selgitada välja kaebaja eesmärk ja tegelik tahe kohtusse pöördumisel, tõlgendada esitatud kaebust ja taotlusi sellest lähtuvalt ning juhtida tähelepanu isiku õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele (vt nt Riigikohtu erikogu 26.03.2004. a määrus asjas nr 3-3-4-1-04, p 14 ja seal viidatud lahendid, RKHK 05.02.2004. a otsus asjas nr 3-3-1-3-04, p 12; 25.11.2010. a määrus asjas nr 3-3-1-77-10, p 11). Olenemata halduskohtu eksimusest ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel vajalikuks halduskohtu otsuse tühistamist ja asja uueks lahendamiseks saatmist. Ka siis, kui käsitleda kaebaja tühistamisnõuet kohustamisnõudena, ei kuuluks kaebus halduskohtu otsuses märgitud sisulistel põhjustel rahuldamisele.
21.MaaRS § 6 lg 31 (korralduse nr 175 ja vaidlustatud korralduse andmise ajal kehtinud redaktsioonis) sätestas: „Teed ning tehnovõrgud ja -rajatised, mis võimaldavad tagastatava maa otstarbekohast kasutamist, ei ole rajatised käesoleva seaduse tähenduses. Samuti ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud või kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimati nimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 1. lõike punktis 8 sätestatu alusel. Kui kohalik omavalitsus määrab käesoleva lõike teises lauses nimetatud ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist.“ Korraldusega nr 175 määrati kaebajale kuuluvate, lagunenud ja kasutusest väljalangenud ning ümbrust tunduvalt kahjustavate ehitiste kordategemiseks ca 3-aastane tähtaeg, mis lõppes 01.07.2015. MaaRS (vaidlustatud korralduse andmise ajal kehtinud redaktsioonis) ehitiste kordategemise tähtaja pikendamise aluseid ja korda ei reguleerinud. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja ja halduskohus antud olukorras õigesti uurinud, millistel põhjustel oli kaebajal ehitiste tähtaegne kordategemine takistatud ning kas väidetavad ehitiste kordategemist takistavad põhjused olid mõjuvad.
22.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, mis puudutavad ehitiste kordategemise tähtaja pikendamist (otsuse p-d 14-18) ega pea HKMS § 201 lõikele 4 tuginedes vajalikuks neid korrata. Halduskohtu otsuse kohaselt ei toonud kaebaja välja ühtegi objektiivset takistust ehitiste tähtaegsele kordategemisele (otsuse p 17). Samale järeldusele jõudis kaebaja
taotlust menetledes ka vastustaja, kes märkis, et taotlusest ei nähtu ühtegi asjakohast ning tõendavat põhjust, miks linnavalitsus peaks ehitiste kordategemise tähtaega pikendama (vaidlustatud korralduse p 1.18). Ringkonnakohus nõustub eelviidatud seisukohtadega. Asjaolu, et kaebaja ei suutnud korralduse andmise ajal eeldada, et ühe ehitise kordategemine võtab rohkem kui 3 aastat aega, ei ole mõjuv põhjus viie ülejäänud ehitise kordategemise tähtaja pikendamiseks. Kuna kaebaja taotlusest (tl 12) ega muudest haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks taotluse esitamise ajaks ülejäänud ehitiste kordategemisega alustanud, ei oleks kaebaja märgitud eeldusel kõigi ehitiste kordategemiseks piisanud ka tähtaja pikendamisest taotluses märgitud tähtajaks (ca 1 aasta taotluse esitamisest).
23.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt ei arvestanud halduskohus vastustaja venitamist ehitiste kordategemiseks vajalike otsuste vastuvõtmisel ja haldustoimingute tegemisel. Halduskohus on otsuses asjakohaselt märkinud: „Kaebaja pole välja toonud, et ta oleks esitanud linnavalitsusele konkreetseid viie korrastamata ehitise kordategemisele suunatud taotlusi (nt ehituslubade taotlused), millele vastustaja oleks jätnud vastamata. Selliseid taotlusi või toiminguid ei nähtu ka kaebaja poolt tõendina esitatud dokumendiregistri väljavõttest (tl 15)“ (otsuse p 16). Ka apellatsioonkaebuse menetluses ei ole kaebaja väitnud ega tõendanud, et ülejäänud viie ehitise kordategemine on viibinud vastustaja tegevusetuse tõttu. Käesolevas haldusasjas on kindlaks tehtud, et korrastamata ehitiste näol on tegemist hoonete vundamentidega. Riigikohus on leidnud, et vundamendini lagunenud hoone sihtotstarbelist kasutamist ei saa enam võimalikuks pidada. Selleks, et hoone vastaks MaaRS § 6 lg 3 tunnustele, tuleks see uuesti üles ehitada, mis oleks aga juba uue hoone püstitamine, mitte vana kordategemine, mistõttu ei saa Riigikohtu halduskolleegiumi praktikast järeldada, et vundamendini lagunenud hoone kordategemist peetakse võimalikuks (RKHK 26.06.2018. a otsus asjas nr 3-16-579, p 15). Seega ei ole vaidlusaluste ehitiste kordategemine ka eelviidatud põhjusel enam võimalik. Vundamentide kordategemist pole vaidlustatud korralduses õigesti võimalikuks pidanud ka vastustaja (vt korralduse p 1.19).
24.Erinevalt kaebajast leiab ringkonnakohus, et käesoleva haldusasja lahendamisel ei oma mingit tähtsust asjaolu, kui kaua kulus vastustajal aega kaebaja tähtaja pikendamise taotluse lahendamiseks. Kaebajal puudusid igasugused takistused ehitiste kordategemisele suunatud toimingute tegemiseks ka pärast vastustajale taotluse esitamist 23.03.2015. Kaebaja poolt vastustajale ehitiste kordategemise tähtaja pikendamiseks taotluse esitamine ei peatanud ega lõpetanud kaebajale korraldusega nr 175 ehitiste kordategemiseks antud tähtaja kulgu. Kaebaja taotluse menetlemise aeg ei mõjuta vastustaja menetlustoimingu sisulist õiguspärasust. Õige ei ole ka kaebaja arvamus, mille kohaselt jättis vastustaja korralduses õigusvastaselt kaalumata, millised on taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed kaebajale (vt HMS § 64 lg 3). Ringkonnakohus leiab, et HMS § 64 lg 3 ei ole käesolevas asjas kohaldatav, sest vastustajal puudus tähtaja pikendamise taotluse otsustamisel vajadus haldusakti kehtetuks tunnistada.
25.Kokkuvõtlikult nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse järeldustega ning leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks, ning seda olenemata esitatud nõude liigist. Vaidlustatud korraldus on kooskõlas selle tegemise ajal kehtinud MaaRS § 6 lõikega 31.
26.Seoses võimaliku kohustamisnõudega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida täiendavalt järgmist. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamisele suunatud nõude rahuldamise eelduseks, et avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Seega reeglina peab kohus kohustamiskaebuse lahendamisel
juhinduma asjaoludest, mis esinesid halduskohtusse kaebuse esitamise hetkel, mitte vastavas kohtuastmes otsuse tegemise ajal. Nimetatud seisukoht ei ole aga kohaldatav, kui kohustamisnõude rahuldamine tooks kaasa kohtulahendi, mida ei ole kohtumenetluse ajal muutunud asjaolude tõttu ilmselgelt võimalik täita. Riigikohtu halduskolleegiumi 18.05.2009. a määrusega Riigikohtu üldkogule läbivaatamiseks antud asjas nr 3-3-1-5-09 jagas üldkogu halduskolleegiumi seisukohta, et kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut sooritama, siis tulenevalt riigivastutuse seaduse § 6 lõikest 1 ei saa kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama ning kaebus tuleb jätta rahuldamata (RKÜK 07.12.2009. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-5-09, p 44). Vastustaja leiab käesolevas haldusasjas õigesti, et 14.07.2017 jõustunud MaaRS § 6 lg 31 ei näe enam ette võimalust anda tähtaega lagunenud ja kasutusest väljalangenud või ümbrust ja maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste kordategemiseks. Seaduseelnõu seletuskirjas on rõhutatud, et kui kohalik omavalitsus on andnud tähtaja ehitise kordategemiseks ja omanik pole nõutud toiminguid teinud, ei ole õigust tähtaega pikendada. Seega saaks kohalik omavalitsus alates 14.07.2017 anda lagunenud ehitise omanikule tähtaja vaid lagunenud ehitise (käesoleval juhul ehitiste vundamentide) säilinud osade kõrvaldamiseks (RKHK 26.06.2018. a otsus asjas nr 3-16-579, p-d 9, 11). Riigikohus asus otsuses seisukohale, et viidatud, käesoleval ajal kehtiv regulatsioon teeb kohustamiskaebuse rahuldamise võimatuks. Isegi kui linnavalitsuse otsustused olid õigusvastased ja ta peaks taotlused uuesti läbi vaatama, ei saaks ta teha muud otsust, sest uut tähtaega hoonete kordategemiseks pole kaebajale võimalik anda (p 15). Riigikohus ei tuvastanud ka viidatud normi vastuolu õiguspärase ootuse või võrdse kohtlemise põhimõttega.
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole ringkonnakohtule menetluskulude taotlust esitanud, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.