Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult
16. november 2016, Võru tn 12, Põlva
teatavaks-tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-16-1746 E. O. hagi Mikitamäe Vallavalitsuse vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise, hüvitise ja avaliku vabandamise nõudes Hageja: E. O. – isikukood Menetlusosalised xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxja nende esindajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx : Mikitamäe Vallavalitsus – registrikood 75024610, asukoht Mäe 27, Mikitamäe küla, Mikitamäe vald, 64301 Põlvamaa Esindaja: Janar Kuus – Advokaadibüroo Lillo & Partnerid; e-post: [email protected] Kirjalik menetlus Tsiviilasi
avaliku
vabandamise
nõudes
läbi
Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et hageja töötas kostja juures 28.12.2010. a sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel avahooldaja ametikohal. Mikitamäe vallas transporditeenuse osutamist reguleerib „Mikitamäe valla eelarvest sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise ning sotsiaalteenuste osutamise kord“, mille § 21 lg 2 alusel esitab teenust vajav isik valla sotsiaaltööspetsialistile või avahooldajale kirjaliku või suulise avalduse. Kuna ajavahemikus 27.07.2015-16.08.2015 viibis valla sotsiaaltöö spetsialist korralisel puhkusel, võttis viidatud perioodil transporditeenuse tellimusi vastu hageja kui avahooldustöötaja. 5.08.2015. a soovis transporditeenust L. L. . Kuna tol päeval polnud võimalik sõiduautoga Opel Combo registrimärgiga 536 TGH sõitu teha, osutas hageja teenust autoga registrimärgiga 563 BGN, kuid unustas teiselt autolt võtta transporditeenuse eest laekuva raha tarbeks rahakoti ja tšekiraamatu. Seetõttu võttis hageja küll L. L. teenuse osutamise eest raha, summas 12,80 eurot, kuid vastav tšekk jäi väljastamata. Raha paigutas hageja Opel Combos olevasse rahakotti. Kuna transporditeenuse osutamise kohta tehtav aruandlus ei kuulu avahooldustöötaja kompetentsi, puudub hagejal ülevaade, millal avastati ebakõla tšekkide ja rahakotis oleva raha vahel. 27.10.2015. a palus vallavanem hagejalt selgitust 5.08.2015. a osutatud teenuse kohta. Hageja kirjutas seletuskirja, kuid ei tundnud ennast raha omastamises süüdi olevat, kuna polnud raha endale võtnud. 4.12.2015. a andis kostja hagejale üle avalduse, mille kohaselt kostja ütleb alates 4. jaanuarist 2016. a üles hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu. Hageja leiab, et lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudus alus. 3 (15)
Eeltoodud asjaoludel taotleb hageja kohtult TLS § 88 lg 1 p 6 alusel tööandjapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist, kostjalt hageja kasuks 12 kuu töötasu ulatuses hüvitise väljamõistmist ning Mikitamäe vallavanemalt nii volikogu istungil kui ka Mikitamäe valla kodulehel hageja ees vabandamist. Kostja vastuväited Kostja on esitanud hagile vastuväited (tl 45-47), mille kohaselt ta hagi õigeks ei võta ja vaidleb sellele vastu. Vastuväidete kohaselt ei vasta tõele hageja väide, et ta ei saanud 5.08.2015. a kasutada sõiduautot Opel Combo, kuna Mikitamäe Hooldekodu oli selle broneerinud. Sõidupäevikust nähtub, et nimetatud kuupäeval on sõidukit kasutanud üksnes hageja ise. Kostja on seisukohal, et kuna teise sõiduki puhul ei täideta sõidupäevikut, kasutas hageja seda põhjusel, et mitte näidata transporditeenuse osutamist ja jätta nii endale teenuse osutamise eest saadud raha. L. L. saadud raha tõi hageja kostja kassasse 9.11.2015. a, s.o alles kolm kuud pärast teenuse osutamist ja alles pärast seda, kui kostja oli hagejalt 5.08.2015. osutatud teenuse asjaolude kohta seletust nõudnud. Kostja ei saa enam usaldada töötajat, kes kasutab võõrast raha oma huvides. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda isegi siis, kui töötaja teod on tekitanud usaldamatuse tekkimise võimaluse, st töötaja on käitunud viisil, mis tekitaks tööandja mõistlikus kliendis, tarbijas, või äripartneris usaldamatust tööandja vastu. Kostja käsitleb transporditeenust vajavaid isikuid oma klientidena. Ülesütlemisavalduse kohaselt võib hageja käitumisest kostja klientidele jääda arusaam, et 4 (15)
vallavalitsuse töötajad on korruptiivsed ja kõik tasud võtavadki töötajad endale. Lubades hagejal selliselt käituda tähendaks seda, et kostjale ei lähe korda hooldekodus viibivate isikute tervislik seisund ja elu. TLS § 88 lg 3 kohaselt ei pea tööandja enne töölepingu ülesütlemist töötajat eelnevalt hoiatama, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kostja leiab, et hageja rikkumine oli piisavalt tõsine, sellega näitas hageja oma suhtumist nii töösse kui ka tööandjasse. Hea usu põhimõttest lähtuvalt ei saa eeldada, et tööandja sooviks sellise töötajaga töösuhet jätkata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja TsMS § 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, pooled on sellega nõustunud (tl 15, 47 pöördel). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja TsMS § 231 lg 2 kohaselt tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 321 lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätestatule hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti 5 (15)
tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi (tl 56). Hageja avaldus töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise, tööle ennistamise või hüvitise ja avaliku vabandamise nõudes on eelnevalt läbi vaadatud töövaidluskomisjonis. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 26.01.2016. a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2704 (tl 4-7) rahuldati avaldus osaliselt. Komisjon tunnistas töölepingu erakorralise ülesütlemise tühiseks, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 4.01.2016. a ja mõistis TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise summas 1368,06 eurot põhjendusega, et puudus alus töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 6 alusel kolmandas isikus tööandja vastu usaldamatuse põhjustamise tõttu. Vabandamise nõudest hageja töövaidluskomisjonis loobus. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 alusel on kostja pöördunud kohtu poole sama töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluse korras, kuna ta ei ole nõus töövaidluskomisjoni otsusega. Hinnates kohtule esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlminud tähtajatu tööleping (tl 1720), mis on kostja poolt 3.12.2015. a tehtud avaldusega (tl 2223) erakorraliselt üles öeldud. Ülesütlemisavalduses on kostja ülesütlemise alusena välja toonud TLS § 88 lg 1 p 6, mille kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Kostja leiab, et hageja on 6 (15)
käitunud viisil, mis kahjustab oluliselt kostja mainet – isikutele võib jääda arusaam, et vallavalitsuse töötajad on korruptiivsed ja kõik tasud võtavadki töötajad endale. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus hagejaga sõlmitud tööleping TLS § 88 lg 1 p 6 alusel erakorraliselt üles öelda ning kas ja millises ulatuses on hagejal ülesütlemise tühisuse korral õigus saada hüvitist. Seega tuleb kohtul hinnata töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjendatust. Hageja leiab, et pole põhjustanud kolmandate isikute usaldamatust tööandja vastu, kuna on tööülesandeid täitnud korrektselt ja vastavalt pooltevahelisele tavale jätnud L. L. transporditeenuse osutamise eest saadud raha sõiduautos paiknevasse rahakotti. Kostja on seisukohal, et L. L. tšeki andmata jätmise ja saadud raha kassasse toimetamata jätmisega pani hageja toime raske rikkumise, mistõttu oli kostjal õigus tööleping ilma eelnevat hoiatust esitamata erakorraliselt üles öelda. Riigikohus on tsiviilkolleegiumi 21. aprill 2003. a otsuses asjas nr 3-2-1-46-03, p 10 olnud seisukohal, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda siis, kui töötaja teod on tekitanud kolmandas isikus usaldamatuse tekkimise võimaluse, st töötaja on käitunud viisil, mis tekitaks tööandja mõistlikus kliendis, tarbijas, või äripartneris usaldamatust tööandja vastu. Seega tuleb esmalt kontrollida, kas töötaja pani toime teo, mis võis kolmandatel isikutel põhjustada usalduse kaotust kostja vastu. Mikitamäe valla määruse „Mikitamäe valla eelarvest sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise ning sotsiaalteenuste osutamise kord“ (edaspidi määrus) § 21 lg 5 7 (15)
sätestab üheselt, et transporditeenuse osutaja toimetab saadud raha vallavalitsuse kassasse. Hageja on väitnud, et tegelik praktika oli teistsugune: hageja avahooldustöötajana jättis teenuse osutamise eest saadud raha vastavasse rahakotti ning raha kostja kassasse toimetamise ja aruandlusega tegeles sotsiaaltöö spetsialist (tl 14). Sama on kinnitanud sotsiaaltöö spetsialist (tl 24). Kohus leiab, et kostja ei ole seda hageja väidet veenvalt ümber lükanud, näiteks esitanud varasemaid kassa sissetuleku ordereid, millelt nähtuks hageja poolt tehtud transporditeenuse osutamise eest saadud rahasummade sissemaksed. Ka pole kostja tõendanud, et hageja eiras vaatamata kostja nõudmistele pikema aja jooksul kohustust transporditeenuse osutamise eest saadud raha valla kassasse toimetada, näiteks esitanud varasemalt hagejale tehtud etteheiteid või hoiatusi. Seega on kohtu hinnangul kaheldav, kas hageja on üldse toime pannud teo, mis võiks põhjustada usaldamatust tööandja vastu, kuna hageja on tõenäoliselt käitunud pooltevahelises suhtes tavapärasel viisil. Järgnevalt analüüsib kohus, kas asjaolu, et hageja ei järginud määruse § 21 lg 5 sätestatud kohustust toimetada transporditeenuse osutamise eest saadud raha vallavalitsuse kassasse, võis põhjustada kolmandate isikute usaldamatuse kostja vastu. Viidatud 21.aprilli 2003.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-146-03, p 10 on riigikohus selgitanud, et tööandja ei pea tõendama seda, et mõnel tarbijal, kliendil või äripartneril on usaldamatus tekkinud, vastasel juhul muutuks vaatamata töötaja süülisele teole temaga töölepingu lõpetamine tõendamisraskuste tõttu tööandja jaoks äärmiselt raskeks või isegi võimatuks. Piisab sellest, kui töötaja teod on tekitanud kolmandas isikus usaldamatuse tekkimise võimaluse.
8 (15)
Ülesütlemisavalduses on kostja viidanud, et raha valla kassasse toimetamata jätmisest võib isikutele jääda arusaam, et vallavalitsuse töötajad on korrupitiivsed ja kõik tasud võtavadki töötajad endale. Sellise ohu vältimiseks on määruses ette nähtud kohustus anda raha eest vastu tšekk, mis antud juhul jäi tegemata põhjusel, et tšekiraamat oli teises autos. L. L. e-kirjast vallavolikogu esimehele F. R. (tl 28) ei ole võimalik välja lugeda, et talle transporditeenuse eest osutatud 12,80 euro eest tšeki andmata jätmisega oleks hageja temas põhjustanud usaldamatuse kostja vastu. L. L. sõnade kohaselt on hageja abistanud teda heasüdamlikult ning hoolitsevalt, L. L. avaldab kahetsust, et hageja on inimliku eksimuse tõttu vallandatud ning leiab, et hagejaga töölepingut lõpetades ei hoolitseta valla vanurite heaolu, tervise ja turvatunde eest, paludes hageja tööle ennistamist. Kohus nõustub kostjaga selles, et antud e-kirja väljatrüki põhjal ei ole võimalik kirjutaja isikut usaldusväärselt tuvastada, kuna puudub allkiri, kuid kohtul puudub alus L. L. seisukohtade usaldusväärsuses kahelda, kuna vastupidiseid seisukohti pole kohtule esitatud. Hageja on kohtule esitanud ka mitmete teiste vallaelanike pöördumised vallavolikogu poole (tl 26, 27), milles avaldatakse hagejale toetust. Ka nende toetuskirjade põhjal näib kostja vastu usaldamatust põhjustavat pigem hagejaga töölepingu lõpetamine. Eeltoodu alusel ei ole kohtu arvates võimalik lugeda tõendatuks, et hageja tegu tekitas kolmandas isikus kostja vastu usaldamatuse tekkimise võimaluse. TLS § 88 lg 3 järgi võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. 9 (15)
Riigikohtu arvates ei tähenda ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist eeldada (TLS § 88 lg 1), üldjuhul, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajat enne hoiatamata. Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lõigete 1 ja 3 koostoimest. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Seega tuleb asjaolude kohaselt hinnata, kas töötaja sai oodata, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. märtsi 2016. a otsus asjas nr 3-2-1-187-15, p 13). Kostja ei ole töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjendustes eelnevale hoiatusele viidanud, vaid on toetunud töötaja rikkumise olulisusele (tööandja raha omastamisele), märkides, et hea usu põhimõttest lähtudes ei saa eeldada, et ta sooviks sellise töötajaga töösuhet jätkata. Kohtu hinnangul ei ole asjas tõendamist leidnud töötaja poolt niisugune töökohustuste eriliselt raske rikkumine, mis oleks andnud alust lõpetada temaga sõlmitud tööleping erakorraliselt eelnevalt hoiatamata. Kostja on hagejale ette heitnud ja eriliselt raskeks töökohustuse rikkumiseks pidanud seda, et 5.08.2015. a osutatud transporditeenuse eest saadud raha vallakassasse toimetamata 10 (15)
jättes kavatses hageja kostja raha omastada. Kohus leiab, et kostja selline seisukoht on tõendamata. Hageja on selgitanud, et tal jäi L. L. 5.08.2015. a osutatud teenuse eest tšekk väljastamata põhjusel, et tšekiraamat oli teises autos, mis oli hageja kaastöötaja, sotsiaaltööspetsialist K. R. kasutuses. Kostja väite, et hageja kasutas 5.08.2015. a teist sõiduautot vaid põhjusel, et varjata transporditeenuse osutamist ja omastada teenuse eest saadav raha, on hageja ümber lükanud K. R. selgitusega (tl 54), mille kohaselt kasutas sel päeval sõiduautot tema koos hooldekodu juhataja S. N. . Sõidupäeviku sissekannetes (tl 50 pöördel) on võimalik eristada kahte käekirja. Kohtu hinnangul on erinevaid sissekandeid võrreldes võimalik tuvastada, et 5.08.2015. a sissekande on teinud K. R. , olgugi et allkirja on andnud hageja. Hageja väidab, et paigutas L. L. saadud raha, nagu oli tavaks, Opel Combos olnud rahakotti. Ka K. R. on leidnud (tl 24), et sellises hageja teos ei olnud midagi kuritahtlikku. Nagu kohus eelnevalt märkis, ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks varasemalt transporditeenuse osutamise eest saadud tasu ise kassasse üle andnud , mistõttu on usutav, et raha rahakotti kogumine oli tavapärane ning et laekunud raha ja sõidupäeviku kokkuvõtte raamatupidamisele esitamisega tegeles sotsiaaltöö spetsialist. Eelnevast tulenevalt on loogiline ka see, et kõnealuse 12,80 toimetas kassasse just K. R. . Hageja on väitnud, et 28.10.2015. a vallavanemale juhtumi kohta selgitusi andes nõudis hageja rahakotis oleva raha ülelugemist, kuid vallavanem keeldus sellest. Kostja ei ole sellist otsust selgitanud ega põhjendanud. Ka sel viisil oleks olnud võimalik kindlaks teha, kas kõnealune summa on puudu (st omastatud) või ei. 11 (15)
Nagu ülal öeldud, on kohtu hinnangul kaheldav, kas hageja on raha rahakotti pannes ja mitte kassasse viies üldse töökohustust rikkunud, vaid pigem käitunud pooltevahelises suhtes tavapärasel viisil. Kui ka pidada hageja tegu rikkumiseks, ei saa seda, arvestades üleandmata summa suurust ning asjaolusid, et tegemist oli ühekordse juhtumiga (tõendid varasemate sarnaste rikkumiste kohta puuduvad, seega pole kostjal põhjust eeldada, et hageja ei täida kohustusi ka edaspidi), et hageja tahet kohustust rikkuda ei ole tuvastatud ning et ülesütlemisavalduse esitamise hetkeks oli summa kassasse tasutud (seega rikkumine heastatud), kohtu hinnangul pidada selliseks eriliselt raskeks rikkumiseks, mis annaks aluse tööleping vastavalt TLS § 88 lg 3 ilma eelneva hoiatuseta üles öelda. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja ei täitnud raha kassasse viimise osas määrust, kuna ta polnud seda tavapäraselt varem kunagi teinud, sai hageja kindlasti oodata, et kostja teda enne töölepingu ülesütlemist sellise rikkumise eest hoiataks ja annaks võimaluse oma käitumist parandada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal puudus alus hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 6 alusel kolmandas isikus tööandja vastu usaldamatuse põhjustamise tõttu. Tõendamata on hageja poolt sellise teo toimepanemine, mis võiks kolmandates isikutes põhjustada usaldamatuse kostja vastu. Kuid ka juhul, kui pidada hageja poolt raha kassasse toimetamata jätmist teoks, mis annaks aluse tööleping erakorraliselt üles öelda, on ülesütlemine antud juhul tühine, kuna ülesütlemisele pole eelnenud hageja hoiatamine. TLS § 107 lg 1 sätestab, et juhul kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu 12 (15)
põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Nimetatud juhul lõpetab sama paragrahvi 2. lõike kohaselt või töövaidluskomisjon kohus tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Töövaidluskomisjon lõpetas hageja ja kostja vahel 28. detsembril 2010. a sõlmitud töölepingu alates 4. jaanuarist 2016. a TLS § 107 lg 2 alusel. Kuna töövaidluskomisjoni otsuse punkti 3, milles töövaidluskomisjon lõpetas töölepingu, ei ole kostja kohtusse pöördumisel vaidlustanud, on komisjoni otsus selles osas jõustunud ja täiendavalt ei pea kohus töölepingut lõpetama. Hageja taotleb kostjalt 12 kuu töötasu ulatuses hüvitise väljamõistmist. Kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale TLS § 109 lg 3 kohaselt hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Töövaidluskomisjonis esitatud töötasutõendi (töövaidlusasja tl 51) kohaselt on hageja keskmine tööpäeva tasu olnud 21,21 eurot, keskmine kuutasu seega 456,02 eurot. Kolme kuu keskmise hüvitisena tuleb järelikult kostjalt hageja kasuks välja mõista 1368,06 eurot. Kostja on esitanud vastuväite hüvitise maksmisele tervikuna, kuna kostja arvates puudub alus hüvitise maksmiseks. Hüvitise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid kostja esile toonud ega põhistanud ei ole. Hageja on hagiavalduses esitanud nõude, et Mikitamäe vallavanem nii volikogu istungil kui ka Mikitamäe valla kodulehel avalikult hageja ees vabandaks. Töövaidluskomisjoni otsuse punkti 5 kohaselt on töövaidluskomisjonis lõpetatud menetlus hageja esitatud 13 (15)
avaliku vabandamise nõuete osas, kuna hageja on esitatud nõuetest loobunud. ITVS § 24 lg 3 teise lause kohaselt võib hagis esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kuna hageja on töövaidluskomisjonis vabandamise nõudest loobunud, ei saa hageja hagimenetluses seda nõuet uuesti esitada ja kohus jätab hagi selles osas läbi vaatamata. Seega tuleb hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks rahuldada, tuvastades hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 6 ja lg 3 alusel. Kohus loeb vastavalt töövaidluskomisjoni otsusele poolte vahel sõlmitud töölepingu lõpetatuks TLS § 107 lg 2 alusel alates
Kohus on andnud pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja pole kohtu poolt antud tähtaja jooksul oma menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Kuivõrd töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta ja hageja on menetluses osalenud iseseisvalt, mitte lepingulise esindaja kaudu, ei saa eeldada hagejal menetluskulude tekkimist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
15 (15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.