Riigihanked › Riigihanked

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 6. septembril 2018. a (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-18-1116 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-18-1116 „Sisekaitseakadeemia koristusteenuse tellimine“ (viitenumber 195967) 16.04.2018 pakkumuste vastavaks tunnistamise protokollis SPS Grupp OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus, 25.04.2018 pakkumuste edukaks tunnistamise protokollis sisalduv SPS Grupp OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ning hankija 27.04.2018 käskkirjas SPS Grupp OÜ pakkumuse vastavaks (p 2) ja edukaks tunnistamise otsused (p 4). 1) PHK-st nähtub, et pakkumuse hindamise meetodiks on parima hinna ja kvaliteedi suhe. HT p II.2.5 hindamiskriteeriume ei sätesta. Kuigi hindamiskriteeriumide määramine on vastustaja õigus, juhtis kaebaja vastustaja tähelepanu sellele, et kehtestatud hindamiskriteeriumid ei ole põhjendatud. Edasiselt on selgunud, et majanduslikult soodsaim pakkumus on küll välja selgitatud, kuid hindamiskriteeriumide kohaselt ei ole majanduslikult soodsaim pakkumus edukas. 2) Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrusega nr 189 on alates 01.01.2018 kehtestatud tunnitasu alammääraks 2,97 eurot. Ei ole eluliselt usutav, et SPS Grupp OÜ teostab akende välispesu 1 euro eest, samuti osutab kojameheteenust maksumusega 2,97 eurot tund. Nimetatu on töötajale makstava tunnitasu miinimummäär, kuid sellele lisandub nt sotsiaalmaks. Samuti ei puhasta SPS Grupp OÜ 10 sendi eest kuute riidest kattega tooli. Ka ei ole eluliselt usutav, et SPS Grupp OÜ osutaks tehnilise kirjelduse (TH) p-des 2–5 nimetatud teenust riigihankes pakutud hindadega väljaspool hanget. Seega on SPS Grupp OÜ esitanud valeandmeid teenuse maksumuse osas, kuritarvitanud oma õigusi ning teinud põhjendamatult madala pakkumuse. TH kohaselt tellib vastustaja kojameheteenust vastavalt vajadusele. TH-s ega teistes riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud minimaalset ega maksimaalset kojameheteenuse mahtu. Seega on vastustaja hakanud kohtumenetluse käigus sisustama riigihanke tingimusi. Kui tegemist on täisteenusega, peaks kojameheteenust osutama edukas pakkuja, mitte vastustaja palgaline kojamees. Lisaks on tõendamata, et vastustajal on palgalised kojamehed. Tallinna Ringkonnakohtu 02.02.2018 otsuse asjas nr 3-17-2544 p-s 15 on märgitud, et tunnihinnaga peab olema reaalselt võimalik katta ettevõtte kulusid ning tunnihinna väiksuse tõttu ei tohi ettevõte olla sunnitud rikkuma töö- ja maksuõiguse norme. Kolmanda isiku poolt pakutud kojameheteenuse tunnihind on kehtiva töötasu alammääraga võrdne ja selles ei sisaldu nt lisanduvat sotsiaalmaksu, mistõttu rikutakse maksuõiguse norme. 3) SPS Grupp OÜ on selgitanud, et kasutab ristsubsideerimist. Lisaks on vastustaja vaidlustatud käskkirjas asunud võrdlema riigihankes esitatud pakkumuste kogumaksumusi, mis ei ole riigihanke tingimustele vastavalt lubatav ega kohaldatav põhjendamatult madala maksumuse pakkumuse väljaselgitamisel. Arvestades riigihanke tingimusi, oli vastustaja kohustatud hindama eraldi kõigi viie positsiooni osas, kas tegemist on põhjendamatult madala maksumusega või mitte. Juhul, kui hinnata kogumaksumust, oleks SPS Grupp OÜ pakkumuse maksumuseks 9505,07 eurot ja kaebaja pakkumuse maksumuseks 9189 eurot, mis on majanduslikult soodsaim. 4) Kuigi HT ega HD ei sätesta otsest ristsubsideerimise keeldu, ei nõustu kaebaja, et on lubatav arvestada eritööde osutamise kulud sisekoristustöö maksumuse hulka. Nimetatu ei ole lubatav HT ega teiste riigihanke tingimuste kohaselt. Kaebaja seisukohta toetab asjaolu, et HT p II.2.5, PHK ja dokumendi „Pakkumuse maksumuse vorm“ (riigihangete e-keskkonnas riigihanke dokumentide all järjekorranumbriga 14) kohaselt pidid pakkujad esitama maksumuse kõigi viie positsiooni osas. Juhul, kui ristsubsideerimine oleks lubatav, oleks vastustaja pidanud PHK-s sätestama ainult ühe hindamiskriteeriumi, milleks oleks madalaim hind.

3(13)

3-18-1116 5) Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse p-s 11 on viidatud Riigikohtu 02.12.2015 otsuse asjas nr 3-3-1-50-15 p-le 23, kuid jäetud tähelepanuta, et samas punktis on Riigikohus asunud seisukohale, et põhjendamatult madala maksumuse kindlakstegemine ja vastava meetodi määratlemine on hankija ülesanne, kuid see peab toimuma objektiivselt ja mittediskrimineerivalt ning hankijal peaks tekkima kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal siis, kui pakkumuse hinna ja teostatavate tööde eeldatava maksumuse vahe on silmatorkavalt erinev. Samuti on riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse p-s 11 viidatud Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2015 otsuse asjas nr 3-15-1683 p-le 24, millest johtuvalt on vaidlustuskomisjon asunud seisukohale, et ta kontrollib üksnes kaalutluse teostamise õiguspärasust. Iseenesest on selline seisukoht õige, kuid viidatud punktis on Tartu Ringkonnakohus märkinud, et hankija peab järgima kaalutlusõiguse eesmärki ning õiguse üldpõhimõtteid, arvestama olulisi asjaolusid ning kaaluma põhjendatud huve. Lisaks on viidatud lahendi p-s 25 ringkonnakohus märkinud, et kaalutlusotsuse õigusvastasuse võib tingida hankija poolt otsuse tegemisel oluliste asjaoludega arvestamata jätmine. 6) Kojameheteenuse osas küsis vastustaja ainult tunnihinda (HT p II.2.5), määratlemata vastava teenuse ajalist mahtu. Seega on ebaõige riigihangete vaidlustuskomisjoni seisukoht, et kolmanda isiku poolt pakutud sisekoristusteenuse hinnast lähtudes ei ole alust eeldada, et kolmas isik ei ole võimeline hankelepingut pakutud hinnaga täitma. Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse p-s 12 viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2016 otsuses asjas nr 3-16-559 on märgitud, et kohtupraktika kohaselt ei ole ristsubsideerimine pakkumuse raames keelatud, kui hankija ei ole sellist keeldu sõnaselgelt hankedokumentides kehtestanud ja kulusid ei kaeta hankelepingu välistest kuludest. Sama otsuse p-s 14 on Tallinna Ringkonnakohus märkinud, et ebaharilikult madala hinnaga pakkumuse tagasilükkamise võimaluse sätestamise üheks eesmärgiks on välistada sellise pakkumuse edukaks tunnistamine, mis põhineb tehniliselt, majanduslikult või õiguslikult ebausaldusväärsetel eeldustel või mille madal maksumus tuleneb kehtivate õigusaktide nõuete täitmata jätmisest. Sama otsuse p-s 15 märkis ringkonnakohus, et kohtupraktikas on rõhutatud, et pakkumuse põhjendamatult madal maksumus tähendab sisuliselt ebaõiglaselt madala hinnaga pakkumist, mis moonutaks ettevõtjate vahelist konkurentsi ja sellest tulenevalt oleks vastuolus riigihanke üldpõhimõtetega. Arvestades, et kolmanda isiku pakkumuses on kojameheteenuse tunnitasu alla Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrusega nr 189 kehtestatud alammäära, on alust eeldada, et kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal ja sisekoristusteenuse arvelt ei ole võimalik katta kojameheteenuse maksumust. Kui vastustaja tellib kojameheteenust nt 1000 tundi, kaetakse vastavad kulud kolmanda isiku poolt hankelepingu väliste kulude arvelt. Vastustaja ei ole kolmanda isiku pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse osas neid asjaolusid välja selgitanud. 7) Riigikohtu halduskolleegiumi 18.11.2009 otsusest asjas nr 3-3-1-44-09 ei tulene, et keelu puudumisel on igal juhul ristsubsideerimine lubatud. Ristsubsideerimise lubatavuse hindamiseks on vajalik tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel.

4(13)

3-18-1116 2) Vastustaja pöördus SPS Grupp OÜ poole ning palus selgitada eritööde maksumuse arvutamise asjaolusid (päringud 18.04.2018, 19.04.2018 ja 20.04.2018). Vastuses päringule märkis SPS Grupp OÜ, et ta on pakkumuse maksumuse esitamisel kasutanud ristsubsideerimist ning kinnitas, et tema pakkumuse kogumaksumus vastab turuhinnale ega ole ebamõistlikult madal. Riigikohtu halduskolleegiumi 18.11.2009 otsuses asjas nr 3-3-1-44-09 märkis kolleegium, et ristsubsideerimise keelu korral sekkub riik või kohaliku omavalitsuse üksus ettevõtte tegevusse ning keelab teatud käitumise majandus- ja kutsetegevuses. Samuti tuleb arvestada, et pakkumuste hindamisel tuleb lähtuda rangelt õigusaktidest ja hanke alusdokumentidest. Hankija ei sätestanud keeldu, mille kohaselt oleks pakkujal olnud keelatud arvestada eritööde osutamise kulud sisekoristustöö maksumuse hulka, s.t puudus ristsubsideerimise keeld. Samuti ei tulene ristsubsideerimise keeldu õigusaktidest. 3) Kui summeerida SPS Grupp OÜ pakkumuse maksumuse vormil toodud sisekoristusteenuse maksumus ja eritööde (süvapuhastused ja akende pesu) maksumus (95 002,10 eurot) ning võrrelda seda teiste pakkujate esitatud vastavate väärtustega, on SPS Grupp OÜ pakkumuse kogumaksumus madalamast pakkumusest (Haabersti Haldus OÜ lepingu kogumaksumus 81 320,10 eurot) 13 682 euro võrra kallim ning on kolmandal positsioonil. Samuti on SPS Grupp OÜ pakkumuse alusel arvutatud lepingu maksumus väheolulisel määral väiksem (831,23 eurot) hanke eeldatavast maksumusest (Sisekaitseakadeemia rektori 16.03.2018 käskkirja nr 1.1-2/184 kohaselt on koristusteenuse hankelepingu eeldatavaks 12 kuu maksumuseks 115 000 eurot). 4) Hankeesemeks on ka vastavalt vajadusele kojameheteenus (lume lükkamine, lehtede koristamine). Vastustaja plaanib kasutada teenust, kui vastustaja enda palgalised kojamehed ei ole võimelised tööd teostama ning lume või lehtede koristamine on kiireloomuline. Seega jääb plaanitava teenuse prognoosmahuks maksimaalselt 10 tundi kuus sügis-talvisel perioodil. 5) 2017./2018. aastal teostas kaebaja vastustaja kuue riidest kattega tooli süvapesu hinnaga 133 eurot, millel lisandus käibemaks. Riigihanke käigus esitas kaebaja riidest kattega toolide süvapesu hinnaks 10 eurot. Samuti teostas kaebaja akende sise- ja välispesu hinnaga 1665 eurot. Riigihanke käigus esitas kaebaja akende sise- ja välispesu hinnaks 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades nii riigihanke eeldatava maksumuse määramisel arvesse võetud infot kui ka kaebaja poolt 2017./2018. aastal osutatud teenuste hindasid, ei ole eluliselt usutav, et riigihanke raames pole ka teised pakkujad, sh kaebaja kasutanud ristsubsideerimist. Samuti ei ole kaebaja pakkumuse alusel arvestatud lepingu kogumaksumus (v.a kojameheteenus) kõige madalam. 6) Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrollimise üheks võimalikuks meetodiks on selgitada, kas pakkumusel lasub mittekohase täitmise risk. Tallinna Ringkonnakohutu 02.11.2018 otsuses asjas nr 3-17-2544 leidis kohus, et teatud juhtudel on põhjendamatult madala pakkumuse maksumuse kindlakstegemisel õiguspärane hinnata pakkumust tervikuna ning lisaks hinnaerinevusele peaks tuvastamist leidma täiendavad asjaolud, mis seavad pakkumuse tõsiseltvõetavuse kahtluse alla. Ringkonnakohus leidis, et täisteenuste puhul ei pea iga üksiku teenuse, mille maksumust pakkumuses küsitakse, hind tagama eraldivõetuna pakkuja tegevuse jätkusuutlikkust. Vastustaja eesmärgiks on riigihanke käigus leida ettevõte, kes pakub täisteenusena koristusteenust TH-s nimetatud sagedusel ja korras. Hankelepingu esemeks on terviklahendus. Vastustaja on hanke eeldatava maksumuse määramisel lähtunud tervikteenusest. Seetõttu pole määratud iga üksiku teenuse komponendi eeldatavat maksumust, vaid tervikteenuse maksumus. SPS Grupp OÜ pakkumus tervikuna vastab turuhinnale. Samuti ei ole põhjust kahelda, et SPS Grupp OÜ ei ole teenuse kogumaksumuse juures võimeline TH-s toodud ülesandeid täitma. 5(13)

3-18-1116

6(13)

3-18-1116 3) SPS Grupp OÜ selgitas hankijale, et on pakkumuse maksumuse esitamisel kasutanud ristsubsideerimist, ning kinnitas, et pakkumuse kogumaksumus, st kuutasu põhine teenustasu ja eritööde maksumused kokku vastavad turuhinnale ega ole ebamõistlikult madalad. Hankija võrdles SPS Grupp OÜ sisekoristusteenuse ühe kuu maksumust ja eritööde maksumust teiste pakkumustega, leides, et SPS Grupp OÜ pakkumuse kogumaksumus on kolmandal positsioonil ja erineb üksnes vähesel määral (831,23 eurot) hanke eeldatavast maksumusest, mistõttu pakkumus vastab turuhinnale. Hankija detailseid kaalutlusi ei ole kohtule küll esitatud, kuid ka edukaks tunnistatud pakkumuse üldmaksumuse võrdlus teiste pakkumuste maksumuse ja hanke eeldatava maksumusega on piisav järeldamaks, et kolmanda isiku pakkumus ei ole põhjendamatult madal. Kui SPS Grupp OÜ pakkumust tuleks pidada põhjendamatult madalaks, tuleks sellisena käsitada ka kaebaja pakkumust, kelle pakkumus jäi kogumaksumuselt kolmanda isiku pakkumusele alla. 4) SPS Grupp OÜ pakkus kojameheteenuse tunnihinnana 2,97 eurot. On tõenäoline, et see ei kata kogu teenuse kulu, nt sotsiaalmaksu, kuna summa vastab 2018. a tunnitasu alammäärale. Samas toimub kojameheteenuse tellimine THK kohaselt vastavalt vajadusele. Kojameheteenuste maht ei ole tõenäoliselt sellise suurusega, et see muudaks kolmanda isiku pakkumuse ebamõistlikult madalaks puuduoleva maksusumma tõttu, arvestades ristsubsideerimise lubatavust, isegi kui kojameheteenuse maht osutub hankija prognoositust suuremaks. Pole põhjust kahtluse alla seada hankija väidet, et tal on endal olemas kojamehed, kes igapäevaselt seda teenust osutavad ja teenuse sisseostmine on vajalik üksnes hooajaliselt. 5) On kaheldav, kas hindamiskriteeriumid tagavad majanduslikult soodsaima pakkumuse edukaks tunnistamise ja RHS eesmärkide täitmise. Kuna kõigi teenuste lõikes oli ainsaks hindamise kriteeriumiseks teenuse hind (mitte nt teenuse kvaliteet), siis hindamiskriteeriumid oma eesmärki ei täinud – võitjaks ei tulnud kõige soodsama pakkumuse teinud ettevõte. Õige on riigihangete vaidlustuskomisjoni järeldus, et hindamiskriteeriumid võimaldasid manipuleerimist. Kuna väiksemamahulistele eritöödele oli hindamisel antud küllaltki suur osakaal, tekitas see surve näidata eritööde osas turutingimustele mittevastavaid hindu, et saada seal maksimumpunktid, et kompenseerida punktisumma vahet suurema mahuga töö (sisekoristusteenus) osas, võimaldades seal pakkuda kallimat hinda. On kahtlane, kas hindamiskriteeriumid koostoimes ristsubsideerimise lubatavusega olid reaalset konkurentsi tagavad. Samas on hankija õigesti välja toonud, et ka teised pakkujad, sh kaebaja, on hindamiskriteeriumides sisalduvaid võimalusi ära kasutanud. Näiteks erineb kaebaja pakutud ühiselamute köökide seinte ja põrandate süvapuhastuse hind (50 eurot) pea kaheksakordselt OÜ Kinnisvarateenindus pakutavast (396 eurot) ja ligi kümnekordselt Haabersti Haldus OÜ pakutavast (490 eurot). Suured erinevused on ka aknapesu hindades. Hankija on välja toonud, et 2017./2018. aastal tegi kaebaja vastustaja kuue riidest kattega tooli süvapesu hinnaga 133 eurot, millele lisandus käibemaks, samuti tegi kaebaja akende sise- ja välispesu hinnaga 1665 eurot. Kaebaja esitas oma pakkumuses toolide süvapesu hinnaks 10 eurot ning akende sise- ja välispesu hinnaks 120 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-18-1116 maksumust (igat tööd eraldi) hinnatakse meetodil „vähim on parim“. Seega ei hinnata hankes mitte kogumaksumust, vaid PHK positsioonides 1–5 toodud tööde maksumust eraldi. RHS §-st 115 ei tulene sõnaselgelt, et pakkumuse põhjendamatult madalat maksumust kontrollitakse ainult pakkumuse kogumaksumusest lähtudes. Seega olukorras, kus hindamiskriteeriumide kohaselt soovis vastustaja teenuse maksumust saada viie töö kohta eraldi, oleks ta pidanud põhjendamatult madala maksumuse kontrollimisel hindama kõigi viie töö maksumust eraldi. 2) Ristsubsideerimise lubatavuse hindamisel tuleb lähtuda peale keelu puudumise ka teistest kriteeriumitest, tagades hankija rahaliste vahendite läbipaistva, otstarbeka ja säästliku kasutamise, isikute võrdse kohtlemise ning konkurentsi efektiivse ärakasutamise. TH kohaselt tellib vastustaja kojameheteenust vastavalt vajadusele. TH-s ega teistes hanke alusdokumentides ei ole sätestatud minimaalset ega maksimaalset kojameheteenuse mahtu ning selles osas on vastustaja hakanud kohtumenetluse käigus sisustama hanke tingimusi. Kui tegemist on täisteenusega, peaks kojameheteenust osutama edukas pakkuja, mitte vastustaja palgaline kojamees. Lisaks on tõendamata, et vastustajal endal on palgalised kojamehed. Kuigi vastustaja on 19.06.2018 selgitanud, et tema hinnangul on tellitava kojameheteenuse maht 10 tundi kuus sügis-talvisel perioodil, ei sisaldu selline tingimus HD-s. Kuna teenuse maht ei ole teada, ei ole teada, kas teenuse kulud kaetakse hanke rahaliste vahendite arvelt või kasutab kolmas isik selleks teisi tuluallikaid. Juhul, kui ristsubsideerimine oleks lubatav, oleks vastustaja pidanud PHK-s sätestama ainult ühe hindamiskriteeriumi – madalaim hind. Ka ristsubsideerimise lubatavuse korral on vastustaja rikkunud RHS § 2 lg-s 1, § 3 p-des 1–3 ja 5 sätestatut. Halduskohtu otsusest ei selgu, kas ristsubsideerimine on lubatav juhul, kui see toimub hanke väliste tuluallikate arvelt ning kui subsideeritava töö (kojameheteenus) maksumus on esitatud töö- ja maksuõiguse norme rikkudes. 3) HT-s ei ole sätestatud hanke eeldatavat maksumust. Samuti ei selgu halduskohtu otsusest, milline on hanke eeldatav maksumus ning millistest tõenditest see nähtub. Halduskohus märkis, et vastustaja ei ole esitanud detailseid kaalutlusi, miks ta leiab, et eritööde maksumust on võimalik katta mh sisekoristustööde arvelt. Arusaamatuks jääb, millistele tõenditele tuginedes on halduskohus asunud seisukohale, et hankijal on olemas kojamehed. 4) Isegi, kui jaatada, et hindamiskriteeriume ei vaidlustatud õigeaegselt, on edukas pakkuja välja selgitatud RHS sätteid rikkudes. Halduskohtu otsus on selles osas vastuoluline.

3-18-1116 maksumuse hulka. Samuti ei tulene ristsubsideerimise keeldu õigusaktidest. Vastustaja viis pakkumuste hindamise läbi vastavalt HD-s toodule ning omistas pakkumuse maksumuse vormil toodud teenusekomponentidele hindepunkte iga positsiooni suhtes eraldi vastavalt hindamiskriteeriumitele. 3) HD kohaselt on hankeesemeks ka vastavalt vajadusele kojameheteenus. Vastustaja plaanib kasutada teenust üksnes erilistes olukordades, kui vastustaja enda palgalised kojamehed ei ole suutelised tööd ära tegema ning lume või lehtede koristamine on kiireloomuline. Seega jääb plaanitava teenuse prognoosmahuks maksimaalselt 10 tundi kuus sügis-talvisel perioodil. 4) Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrollimise üheks võimalikuks meetodiks on selgitada, kas pakkumusel lasub mittekohase täitmise risk. Tallinna Ringkonnakohus leidis 02.02.2018 otsuses asjas nr 3-17-2544, et teatud juhtudel põhjendamatult madala pakkumuse maksumus kindlaks tegemisel õiguspärane hinnata pakkumust tervikuna ning lisaks hinnaerinevusele peaks tuvastamist leidma täiendavad asjaolud, mis seavad pakkumuse tõsiseltvõetavuse kahtluse alla. Ringkonnakohus leidis, et täisteenuste puhul ei pea iga üksiku teenuse, mille maksumust pakkumuses küsitakse, hind tagama eraldivõetuna pakkuja tegevuse jätkusuutlikkust. Vastustaja eesmärgiks on leida ettevõte, kes pakub täisteenusena koristusteenust TH-s nimetatud sagedusel ja korras. Vastustaja on ka hanke eeldatava maksumuse määramisel lähtunud sellest, et tellitakse tervikteenus. Seetõttu pole määratud iga üksiku teenuse komponendi eeldatavat maksumust. 5) SPS Grupp OÜ pakkumus tervikuna vastab turuhinnale ega ole põhjendamatult madal. Samuti ei ole vastustajal põhjust kahelda, et SPS Grupp OÜ ei ole teenuse kogumaksumuse juures võimeline täitma TH-s toodud ülesandeid, sh vajadusel lehti koristama või lund rookima. Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et SPS Grupp OÜ pakutud tervikmaksumusega ei ole hankelepingu täitmine objektiivselt võimalik või see oleks SPS Grupp OÜ-le ilmselgelt kahjumlik.

3-18-1116 kui hange oleks jagatud osadeks. Hankija tellib kompleksteenust, omistades kompleksteenuse koosseisu kuuluvate tööde ühikuhindadele pakkumuse kui terviku hindamisel erinevaid osakaale. Seejuures oli kolmanda isiku pakkumuse kogumaksumus isegi suurem kui kaebaja pakkumusel, mistõttu on ebaõige kaebaja väide, et kolmanda isiku pakutud kogumaksumusega ei ole võimalik hankelepingu täitmise kulusid katta. Vaidlustatud käskkirja p-s 3 on hankija selgitanud, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on vaid 831,23 euro võrra erinev riigihanke eeldatavast maksumusest – seega nähtus hankija poolt kolmanda isiku pakkumuse kontrollimisel aluseks võetud riigihanke eeldatav maksumus vaidlustatud käskkirjast. 4) HD-st ega õigusaktidest ei tulene keeldu rakendada riigihanke esemeks olevate teenuste osutamisel ristsubsideerimist ühikuhindade lõikes. 5) Riigihankes tellitava kojameheteenusega ei tule katta hankija kogu vajadust teenuste järele. Vastasel juhul ei oleks kojameheteenus hankes tellitud eriteenusena, vaid regulaarse teenusena. Sellest järeldub, et riigihanke raames tellib hankija kojameheteenust vastavalt vajadusele, mille suhtes on hankija andnud eelnevate perioodide kogemusele tuginedes hinnangu eeldatava mahu kohta. Asjaolu, et HT-s ei olnud eeldatavat mahtu märgitud, ei muuda hankija hinnangut ebaõigeks. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et hankija ei ole kohtumenetluses esitanud tõendeid selle kohta, et ta kasutab kojameheteenust ka muudest allikatest – kaebaja ei ole vaidlustus- ega kohtumenetluses hankija väidet kahtluse alla seadnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10(13)

3-18-1116 hankijal edukaima pakkuja väljaselgitamisel lähtuda hindamiskriteeriumite tulemustest, sh igale pakkujale antud punktisummast.

3-18-1116 kogumaksumust hanke eeldatava maksumusega ning leidnud, et pakkumus on ligikaudu sama hinnaga kui riigihanke eeldatav kogumaksumus (vahe 831,23 eurot). Tegemist on väikese vahega, mis ei anna alust eeldada, et kolmas isik ei suudaks hankelepingut täita või aluse kahtluseks, et hankelepingu kulud täidetakse hankelepingu väliste tulude arvelt. Kaebaja ei ole esitanud muid väiteid, mis annaks aluse arvata, et kolmas isik ei oleks võimeline hankelepingut täitma. Kolmas isik on õigesti juhtinud tähelepanu ka sellele, et kaebaja enda pakkumus on kolmanda isiku pakkumusest soodsam. Asjaolu, et HT-s ei ole sätestatud hanke eeldatavat maksumust, ei muuda seda seisukohta. Hankija on esitanud dokumendi hanke eeldatava maksumuse kohta ning see ühtib 27.04.2018 käskkirja p-s 3 käsitletuga. Hankija on kojameheteenuse mahtu hinnanud 10 tunni suurseks sügis-talvisel perioodil. Puudub mõistlik alus kahelda selles, et sama suurest tundide arvust lähtus hankija ka hanke eeldatava kogumaksumuse arvestamisel. Iseenesest on õige kaebaja etteheide, et pakkumuses esitatud ühe tunni maksumus, võttes arvesse üldist tööjõukulu, on ebarealistlik. Samas jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et arvestades kojameheteenuse eeldatavat mahtu – sh võimalust, et teenust ei tellita üldse –, ei ole tegemist sellises suurusjärgus kuluga, mille tõttu satuks ohtu hankelepingu täitmine tervikuna või tekiks kahtlus, et hankelepingu kulud kaetakse hankelepingu väliste kulude arvelt (vrdl nt Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2016 otsus asjas nr 3-16-559, p 18).

12(13)

3-18-1116 Vastustaja ei ole menetluskulude kandmist väitnud, mistõttu jäävad tema võimalikud apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.