Maksuõigus › Maksuotsused

3-17-67 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-17-67 raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg-s 1 sätestatud nõuetele, kuna sellelt ei ole võimalik tuvastada tehingu sisu ega tehingu tegelikku toimumist. Seega on nimetatud väljamakse puhul tegemist tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 kohaselt väljamaksega, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. OÜ-l Dzidra on perioodil aprill 2015 kohustus oma raamatupidamises kajastada, deklareerida ja tasuda 1Construction Group OÜ arvelduskontole eelnimetatud tehingu raames alusetult tasutud summalt 20 709,60 tulumaksu summas 5177,4 eurot (20 709,6×20/80).

3-17-67 puudused. Endiselt on arve aluseks märgitud töövõtuleping, kuigi JT ja AB selgituste kohaselt kaebajal 1Construction Group OÜ-ga eraldi kirjalikku lepingut ei olnud. Muudele dokumentidele, millest nähtuks arvel märgitud hinna kujunemine, töötundide maht või töötulemus, arvel endiselt viidatud ei ole. Staatilise analüüsi läbiviimine oli nii ABle kui 1Construction Group OÜ-le esmakordne projekt. Eluliselt usutav ei ole kuluka (20 709 eurot) staatilise analüüsi ja tugevdusarvutuste tellimine ettevõttelt, kellel puudusid selles vallas varasemad kogemused. Kaebaja ei ole maksumenetluse käigus andnud selgitusi, nagu oleks staatilise analüüsiga alustatud varem. Sellisele seisukohale on kaebaja asunud pärast kontrollaktiga tutvumist. Ka tehingu kohta vormistatud dokumentidest ei nähtu, et staatiline analüüs telliti varem. Tehingute sisu ja maht on vastuolus. AB 24.08.2015 selgitused lamellide katsetamise kohta on vastuolus nii tema 11.09.2016 allkirjastatud selgitustega kui ka eriarvamuse lisana esitatud videomaterjaliga. Eluliselt usutav on NB öeldu, et ühe lamelli katsetamiseks kulus ligi 30 minutit. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt tema juhatus ei oma ega peagi omama informatsiooni lamellide katsete teostamise aja kohta ning kaebaja väitega võimaluse ja vajaduse puudumisest katsete aja selgitamiseks. Kaebaja on 21.07.2016 edastanud fotod ja videod, milledelt nähtub lamellide koormamine raskusega ja nende raskuse all paindumise mõõdistamine. Failid on www.dropbox.com lehele üles laadinud 21.07.2016 OÜ Dzidra töötaja AK. Kui OÜ Dzidra töötajatel oli võimalik katsetusi Telliskivi 60 territooriumil läbi viia ja jälgida pärast kontrollakti väljastamist, siis pidi OÜ-l Dzidra olema võimalik ka aprillis 2015 katsetuste juures viibida ja koguda andmeid katsete läbiviimise kohta. 1Construction Group OÜ-s kontrolliperioodil töötanud tööliste seletused kinnitavad maksuhalduri kahtlust tehingute mittetoimumisest. Töölised kinnitasid, et nad ei ole midagi kuulnud katsetest ega näinud katsete läbiviimist 1Construction Group OÜ territooriumil. Samas moodustas arve nr 10 1Construction Group OÜ aprill 2015 käibest 50,5%. Tavapärane ei ole, et töötajad ei tea, millised suuremad tööd ettevõttes toimuvad. Ebausutav on ka see, et ettevõtte töötajaid katsete läbiviimisesse ei kaasatud. Äriühingu töötajad on selgitanud, et nad ei ole näinud AB ega NB töötamas masinate ja kraanadega. Vastustaja seisukohta, mille kohaselt ei ole usutav, et AB ja NB viisid gaasibetooni autoklaavi toetuse tugevdusarvutuste aluseks olevad katsed, mis vajasid tööd masinatega, läbi ilma töölisi kaasamata, kinnitab ka kaebaja esitatud video- ja fotomaterjal. Maksuhaldur on omapoolse maksukohustuslasele.

tõendamiskoormuse

täitnud

ja

see

on

läinud

üle

Tallinna Halduskohus jättis 05.01.2018 otsusega kaebuse rahuldamata.

MTA 09.01.2016 maksuotsus nr 12.2-3/033625-20 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub maksuotsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Teenuse saamisega kaasneb õigus arvata nõuetekohase arve alusel sisendkäibemaks maha (KMS § 31 lg 1). Nõuetekohane on arve, mis vastab KMS §-s 37 sätestatud tingimustele. KMS § 37 lg 7 p-de 5 ja 7 alusel tuleb arvel märkida mh teenuse nimetus või kirjeldus, teenuse maht ja osutamise kuupäev. Arve sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama tõendada tehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust (RPS § 7 lg 1). 1Construction Group OÜ poolt kaebajale 23.04.2015 esitatud arvele nr 10 on märgitud teenuse nimetuseks „Staatilise testi tegemine“, ühikuks „tk“ ja koguseks „10“ hinnaga 1725,8 eurot/tk. Puudub 4(8)

3-17-67 vaidlus, et arve aluseks märgitud töövõtulepingut kirjalikus vormis ei ole (vt ka kaebaja seadusliku esindaja 22.07.2015 suuliste seletuste protokoll). Muudele dokumentidele arvetel viidatud ei ole. Ka kaebaja poolt esitatud parandatud arve on üldsõnaline: nüüd on koguseks märgitud „12“ ja hinnaks 1438,167 eurot/tk. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et „[t]eenuse kirjeldus on siis piisavalt üksikasjalik, kui sellega tagatakse teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus“ (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-76-14, p 16). Sellisele nõudele kõnealused arved ei vasta, kuna ei võimalda teenust oluliste tunnuste abil identifitseerida. Teenuse täpne sisu (testi olemus, etapid ja maht) ning arvel märgitud hinna kujunemine ei selgu ka muudest esitatud dokumentidest (vt hinnapakkumine, akt nr ST 01-05 ning analüüsid A 15040351 ja TR 042215), milles sisalduvad andmed on vastuolulised. Seega on vastustaja jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja maksuarvestuse aluseks võetud arve ei vasta arvele esitatavatele nõuetele, mistõttu on kaebaja sisendkäibemaksu arvestanud alusetult ja jätnud tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. Kõnealustel arvetel kajastatud tehingu toimumine pole eluliselt usutav. 1Construction Group OÜ töötajate väitel on ettevõtte tegevusalaks metallikonstruktsioonide kokkupanemine (vt 03.11.2015, 13.11.2015, 16.11.2015, 25.01.2016, 17.02.2016, 23.03.2016 ja 31.03.2016 suuliste seletuste protokollid) ning ettevõtte juhi AB väitel oli väidetav gaasibetooni autoklaavi toetuse tugevdusarvutuste läbiviimine ettevõttele esmakordne (vt 24.08.2015 suuliste seletuste protokoll). Mõistlik ettevõtja ei telli kuluka ekspertiisi läbiviimist ettevõttelt, kellel puudub vastav kogemus ja asjatundlik personal. Kaebaja poolt esitatud videomaterjalist, milles koormatakse lamelle raskuse all, nähtub, et kahel inimesel kulub lamellile mõõtmisseadme kinnitamiseks ligi 1 minut, koormuse asetamine ja mõõtmistulemuse lugemine võtab esimesel mõõtmise korral aega ligi 3 minutit. Arvestades, et mõõtmist tehti 3 korda, hoides raskust lamellil 2 minutit, siis keskmiselt kuluks kahel inimesel ainuüksi kahe lamelli mõõtmisele, raskuse asetamisele ja näidu ülesmärkimisele ligi 10 minutit. Lisaks on vaja aega ka lamellide mõõtmisstendile paigaldamisele ja äravõtmisele. Seejuures nähtub videotelt, et mõõtmist läbiviivad isikud juhendavad raskuse tõstjat (kraanajuht). Seega kulub kolmel inimesel kahe lamelli mõõtmisele minimaalselt 15 minutit. Kuid pärast kontrollakti väljastamist ja eriarvamuse esitamist saadetud AB poolt allkirjastatud kirjalikes selgitustes kinnitatakse, et AB tegi katsetusi üksi, kulutades ühe lamelli mõõtmisele keskmiselt 10 minutit. Maksuhaldur jõudis eeltoodut analüüsides õigele seisukohale, et kuna AB ei saanud videotel esitletud tegevusi teha üksinda kiiremini kui kolm inimest, siis on AB poolt 24.08.2015 antud selgitused lamellide katsetamise kohta vastuolus nii tema poolt 15.09.2016 allkirjastatud selgitusega kui ka eriarvamuse lisana esitatud videomaterjalidega. Seetõttu on maksuhaldur põhjendatult pidanud usutavaks NB selgitusi, mille kohaselt ühe lamelli katsetamiseks kulus ligi 30 minutit. Dokumendi „mõõtmise tulemused“ kohaselt viidi katseid läbi perioodil 06.04.2015‒22.04.2015 (st 13 tööpäeva jooksul). Kuna katsetada tuli 372 lamelli, siis pidi katseteks kulunud aeg olema ligi 11 160 minutit (373×30=11 160) ehk 186 tundi (11 160/60=186). Seega oleks AB ja NB pidanud igal tööpäeval lisaks tavapärasele 8-le töötunnile kulutama veel ligi 14 töötundi (186 tundi/13 päeva=14,31 tundi) lamellide testimiseks. Lisaks vajas AB aega mõõtmistulemuste vormistamiseks arvutis. Seega oleks AB ja NB tööpäevad pidanud olema ligi 22-tunnised. Vastustaja on õigesti leidnud, et sellise pikkusega tööpäevad pole eluliselt usutavad. Kaebuse väide, et staatilise analüüsi tegemist alustati juba veebruaris 2015, pole veenev. Kaebaja esitas sellise väite alles pärast kontrollaktiga tutvumist. Seletuste andmisel kontrollmenetluses ei öelnud kaebaja seaduslik esindaja, et staatilise analüüsi tegemine või läbirääkimised tehingu asjaolude üle oleksid alanud juba veebruaris 2015 (vt 22.07.2015 5(8)

3-17-67 suuliste seletuste protokoll). Staatilise analüüsi varasem tellimine ei nähtu ka tehinguga seotud dokumentidest. AB väitel algas kaebaja ja 1Construction Group OÜ vaheline koostöö alles märtsis‒veebruaris 2015 (vt 28.08.2015 suuliste seletuste protokoll). 1Construction Group OÜ töötajad ei olnud väidetavatest katsetest teadlikud ega näinud ettevõtte territooriumil nende läbiviimist (vt 03.11.2015, 13.11.2015, 16.11.2015, 25.01.2016, 17.02.2016, 23.03.2016 ja 31.03.2016 suuliste seletuste protokollid). Samuti ei näinud nad seadmetega töötamas ei AB ega NB. AL arvates ei oska kumbki nimetatud isikutest seadmetega tööd teha (vt 31.03.2016 suuliste seletuste protokoll). NM väitel ei ole nad kunagi töötajaid aidanud näiteks kauba vastuvõtmisel (vt 23.03.2016 suuliste seletuste protokoll). Seega kinnitavad ka kontrolliperioodil 1Construction Group OÜ-s töötanud isikute seletused maksuhalduri kahtlust tehingu mittetoimumises. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6(8)

3-17-67

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-17-67 mõõtmisi vähem kui tehnilises dokumentatsioonis kajastatud) ei saa olla aluseks kaebaja maksustamisele. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et arve nr 10, selle alusdokumentatsiooni ning staatilise analüüsi tehnilise dokumentatsiooni alusel on võimalik identifitseerida teenus, mida OÜ Dzidra 1Construction Group OÜ-lt tellis, ning selle teenuse reaalne saamine kaebaja poolt. Maksuotsuses kajastatud põhjendused oleksid asjakohased, kui maksuotsuse faktiliseks aluseks oleks väide kaebaja osalemisest maksupettuses – teenuse tegelik osutaja ei olnud 1Construction Group OÜ ja kaebaja pidi sellest teadlik olema – kuid praegusel juhul on maksuotsuse selgeks faktiliseks aluseks arve mittevastavus seaduses sätestatud nõuetele ja sellega seonduvalt teenuse identifitseerimise võimatus. Kohus ei saa maksuhalduri eest asuda asendama maksuotsuse faktilist alust ega ise maksuotsust sisustada ja põhjendada. Lisaks tuleb arvestada, et sõltuvalt sellest, mis on vaidlustatud maksuotsuse faktiliseks aluseks, on erinevad ka olulised asjaolud, mille tuvastamiseks tuleb esitada ja koguda tõendeid. Ringkonnakohus ei saa vaatamata uurimispõhimõttele asuda ise kontrollima maksuotsuse faktilise alusena asjaolusid, mida maksuotsuses faktilise alusena ei ole käsitletud (vt ka Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-77-16 p 16 ja seal viidatud kohtupraktika).

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.