Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.08.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1402
Haldusasi
Euronordic Trans OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 08.06.2016 korralduse nr 13-2.9/1728 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Euronordic Trans OÜ, volitatud esindajad v.adv Aleksei Ratnikov ja adv Kaupo Kask Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Veiko Soll
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.10.2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Euronordic Trans OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Euronordic Trans OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.10.2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-1402 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.09.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-16-1402 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi Nordea Finance Estonia AS-le 08.06.2016 korralduse nr 13-2.9/1728, millega: 1) arestis mistahes Euronordic Trans OÜ-le kuuluvad, sh tulevikus tekkivad, rahalised õigused Nordea Finance Estonia AS-i vastu, mis tulenevad sõidukite KRONE SDR 27EL-S, reg.nr 446GD; KRONE SDR 27, reg.nr 207GH; KRONE SDP 27, reg.nr 368YHL ja KRONE SDP 27, reg.nr 188YHM kasutamise aluseks olevast lepingust või antud lepingu lõppemisega seotud Nordea Finance Estonia AS-i rahalistest kohustustest Euronordic Trans OÜ ees ning kohustas rahaliste õiguste alusel tehtavad väljamaksed kuni 78 400,56 euro suuruse nõude rahuldamiseni täitma maksuhalduri kontole; 2) arestis Euronordic Trans OÜ-le kuuluva, sh tulevikus tekkiva, omandiõiguse üleandmise nõudeõiguse Nordea Finance Estonia AS-i vastu, mis tuleneb sõidukite KRONE SDR 27ELS, reg.nr 446GD; KRONE SDR 27, reg.nr 207GH; KRONE SDP 27, reg.nr 368YHL ja KRONE SDP 27, reg.nr 188YHM kasutamise aluseks olevast lepingust ning kohustas nõude täitma maksuhalduri kui sissenõudja kasuks kohtutäiturile; 3) kohustas edastama võlgnikule kuuluvate õiguste arestimisel kolme tööpäeva jooksul maksuhaldurile e-posti teel kinnituse korralduse kättesaamise kohta, märkides ära vastuvõtmise ning õiguste arestimise kuupäeva ja kellaaja, kapitalirendilepingu või omandireservatsiooniga või muu lepingu olemasolul selle kestuse ja rahalise jäägi arestimise hetkel ning korraldusega arestitavate õiguste olemasolu korral teabe olemasolevate õiguste kohta. Korralduse põhjenduste kohaselt ei ole Euronordic Trans OÜ perioodil 25.03.2015‒23.05.2016 täitnud maksuhalduri haldusakte. Euronordic Trans OÜ-le on 08.06.2016 seisuga väljastatud 25 haldusakti ning nimetatud dokumentides sisalduvad rahalised kohustused on täitmata kokku 78 400,56 euro ulatuses.
2.Euronordic Trans OÜ ja OÜ A&V Investor esitasid 04.07.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 08.06.2016 korralduse nr 13-2.9/1728 tühistamiseks. Euronordic Trans OÜ ning OÜ A&V Investor vahel on 15.12.2015 sõlmitud müügileping haagiste reg.nr 446GD, 207 GH ja 368YHL võõrandamiseks. Haagiste valdus on OÜ-le A&V Investor üle antud. Samuti on OÜ A&V Investor täitnud oma lepingust tulenevad kohustused ehk haagiste eest tasaarveldusega tasunud. Lepingu kohaselt läheb haagiste omand OÜ-le A&V Investor üle hetkest, mil Euronordic Trans OÜ on täitnud kõik oma liisingulepingust tulenevad kohustused krediidiasutuse ees. Euronordic Trans OÜ on haagiste hinna vastavalt liisingulepingutele tasunud. Seega on haagiste omandiõigus läinud 15.12.2015 müügilepingu alusel üle OÜ-le A&V Investor. Kuivõrd maksuhaldur ei saa arestida varalist õigust, mis ei kuulu võlgnikule, on vaidlustatud korraldus vastuolus maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p-ga 4.
2(5)
3-16-1402 Ka juhul, kui kohus asub seisukohale, et arestitav nõudeõigus on olemas, on siiski tegemist õigusvastase ning ebaproportsionaalse korraldusega. Maksuhaldur on korraldusega meelevaldselt sekkunud Euronordic Trans OÜ ja Nordea Finance Estonia AS vahelistesse lepingulistesse suhetesse ning võtnud OÜ-lt A&V Investor alusetult õiguse saada haagiste omandiõigus. Nõudeõiguse põhjendamatu arestimine ei võimalda Euronordic Trans OÜ-l kajastada raamatupidamislikult õigesti haagiste omandamist pärast nende eest kõikide osamaksete tasumist ning OÜ-l A&V Investor ei ole võimalik raamatupidamises kajastada haagiste ostmist. Maksuhaldur oleks saavutanud sama eesmärgi vähem koormava vahendiga, seades käsutamise piirangud Maanteeameti registrisse.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 30.08.2016 määrusega OÜ A&V Investor kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel ja võttis Euronordic Trans OÜ kaebuse menetlusse.
4.Maksu- ja Tolliamet palus 28.09.2016 kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja mõlema etteheite (vaidlustatud korraldus on vastuolus MKS § 130 lg 1 p-ga 4 ja ebaproportsionaalne) osas on Tallinna Ringkonnakohus käesolevas asjas 29.07.2016 tehtud määruses oma seisukohta väljendanud ning vastustaja jagab seda seisukohta. Kaebaja ei ole väitnud, et liisingulepingutest tulenevad varalised õigused ei kehtiks. Seega on kaebaja väited alusetud. Kaebuses ei ole märgitud, et asjaomaste nõudeõiguste olemasolul ei saaks maksuhaldur korralduses näidatud alustel õigusi arestida. Kaebaja väited ebaproportsionaalsest sekkumisest kaebaja lepingulistesse suhetesse ei ole asjassepuutuvad. Tallinna Ringkonnakohus selgitas asjakohaselt, et maksuhalduri vaidlustatud korraldust ei saa pidada meelevaldseks sekkumiseks võlgniku ja tema lepingupoolte eraõiguslikesse suhetesse, kuivõrd tegemist on seaduse alusel tekkinud maksuvõlgade sissenõudmisega. Samuti ei oleks maksuhalduril olnud võimalik saavutada soovitud eesmärki, s.o maksuvõlgade tasumist, üksnes Maanteeameti registrisse käsutamise piirangute seadmisega.
Tallinna Halduskohus jättis 17.10.2017 otsusega kaebuse rahuldamata.
Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas tehtud 29.07.2016 määruse p-s 9 asunud järgmisele seisukohale: „Kuigi kaebuses on väidetud, et Euronordic Trans OÜ on tasunud haagiste hinna vastavalt liisingulepingutele ning on vastavalt lepingutele saanud haagiste omandi, ei ole kaebuses märgitud, millal omandiõigus Euronordic Trans OÜ-le täpsemalt üle läks. MTA 08.06.2016 korralduse p-i 3 kohaselt oli Nordea Finance Estonia AS-l kohustus teavitada MTA-d 3 tööpäeva jooksul Euronordic Trans OÜ-ga sõlmitud kapitalirendilepingu ja/või omandireservatsiooniga ja/või muu lepingu olemasolul selle kestusest ja rahalisest jäägist arestimise hetkel ning korraldusega arestitavate õiguste olemasolu korral nendest õigustest. Kohtule ei ole teada, et krediidiasutus oleks MTA-d teavitanud Euronordic Trans OÜ-l arestitavate õiguste puudumisest. Seevastu on kohtule esitatud Tallinna kohtutäituri Mati Roodese 01.07.2016 koostatud arestimise teade, milles märgitakse, et Nordea Finance Estonia AS ja Euronordic Trans OÜ vahel on neli kehtivat liisingulepingut. Eeltoodust saab järeldada, et nendest lepingutest tulenesid Euronordic Trans OÜ-l olemasolevad arestitavad õigused. Seega ei ole kaebajad millegagi tõendanud ega põhistanud väidet, et OÜ-le A&V Investor on haagiste omandiõigus 15.12.2015 müügilepingu alusel üle läinud, vaid kohtule esitatud tõenditest saab pigem järeldada liisingulepingute kehtivust ning seda, et haagiste omandiõigus ei olnud Euronordic Trans OÜ-le vaidlustatava korralduse tegemise ajaks üle läinud. Maksuhalduri vaidlustatud korraldust ei saa pidada ka meelevaldseks sekkumiseks võlgniku ja tema lepingupoolte eraõiguslikesse suhetesse, kuivõrd tegemist on seaduse alusel tekkinud maksuvõlgade sissenõudmisega. Samuti ei oleks maksuhalduril olnud võimalik saavutada soovitud eesmärki, s.o maksuvõlgade tasumist, üksnes Maanteeameti registrisse 3(5)
3-16-1402 käsutamise piirangute seadmisega“. Seega on kaebuse väidetele kohtu poolt juba vastatud. Tallinna Halduskohus nõustub eeltoodud põhjendustega.
6.Euronordic Trans OÜ palub 16.11.2017 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 17.10.2017 otsus ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohus on oluliselt rikkunud HKMS § 157 lg-st 1 tulenevat seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Kohus on jätnud otsuses hindamata ja arvestamata enamuse kaebaja seisukohtadest. Vastustaja sekkumine kaebaja ja Nordea Finance Estonia AS-i vahelistesse lepingulistesse suhetesse ning seeläbi kaebaja ja kolmanda isiku omavahelistesse suhetesse on ebaproportsionaalne ja ebamõistlik. Liisingulepingute p-i 1.2 kohaselt, kui liisinguvõtja on lepingu tähtaja lõpuks tasunud kõik lepingumaksed ja muud lepingust tulenevad maksed, siis läheb vara omandiõigus liisinguvõtjale üle. Liisingulepingutes on seega kaebaja ja liisinguandja leppinud kokku omandi tingimuslikus üleminekus ning nimetatud tingimus on saabunud. Kaebaja on tasunud haagiste hinna vastavalt liisingulepingutele ning saanud haagiste omandi. Vaidlustatud korraldus on vastuolus MKS § 130 lg 1 p-ga 4. Tegemist on kaebaja sellise lepingust tuleneva õigusega, mida ei saa arestida. Arestida ei saa seda, mis ei kuulu kaebajale. Arvestades liisingulepingutes sätestatut, ei ole kaebajal vallasasja omandiõiguse üleandmise nõudeõigust, kuivõrd liisingulepingute kohaselt toimub omandi üleminek automaatselt pärast viimase osamakse tasumist, st käsutustehing on sõlmitud. Puudub arestitav nõudeõigus. Kui kohus leiab, et arestitav nõudeõigus on olemas, on vaidlustatud korraldus ebaproportsionaalne ja seega õigusvastane. Sama eesmärki saanuks saavutada oluliselt vähemkoormava vahendiga, seades käsutamise piirangud Maanteeameti registrisse. Vastustaja nõudeõiguse põhjendamatu arestimine ei võimalda kaebajal muu hulgas kajastada õigesti raamatupidamislikult sõidukite omandamist pärast nende eest kõikide osamaksete tasumist ning kolmandal isikul ei ole võimalik kajastada raamatupidamislikult sõidukite ostmist.
7.Maksu- ja Tolliamet palub 18.12.2017 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kaebaja ei ole tõendanud Tallinna Ringkonnakohtu 29.07.2016 määruse p-s 9 toodud asjaolude osas vastupidist, mistõttu on kaebaja etteheited halduskohtu aadressil alusetud. Seetõttu ei ole täidetud ka apellatsioonkaebuse p-des 2.5 ja 2.6 käsitletud õiguslikud eeldused selleks, et nn omandiooteõiguse alusel omand üle läheks. Apellatsioonkaebuse seisukohad on vastuolulised. Ühelt poolt tunnistab kaebaja nõudeõiguse olemasolu, kui leiab, et MTA sekkub kaebaja lepingulistesse suhetesse liisinguandjaga. Teisalt võib apellatsioonkaebusest aru saada selliselt, et kaebajal ei ole nõudeõigust, mida arestida (apellatsioonkaebuse p-d 2.3‒2.6). Apellatsioonkaebuse seisukoht, mille kohaselt ei võimalda nõudeõiguse arestimine kajastada õigesti raamatupidamislikult sõidukite omandamist, on korralduse õiguspärasuse seisukohast asjassepuutumatu. Samuti ei ole tegemist objektiivse takistusega, mis välistaks raamatupidamiskannete kui selliste tegemist. 4(5)
3-16-1402 Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas oleks maksuhaldur Maanteeameti registrisse käsutamise piirangu seadmisega saavutanud soovitud eesmärgi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks. Halduskohtu otsuse põhjendused on napid ja tuginevad küll üksnes ringkonnakohtu 29.07.2016 määruse p-le 9, kuid viidatud punktis vastas ringkonnakohus lühidalt kõigile kaebuse põhiväidetele ning halduskohtu otsuse põhjendamise puudused on võimalik heastada apellatsiooniastmes.
9.Kaebaja on seisukohal, et kaevatud korraldus on vastuolus MKS § 130 lg 1 p-ga 4, kuna puudub arestitav nõudeõigus, sest korralduses märgitud haagiste omandiõigus oli korralduse andmise ajaks üle läinud kaebajale. See seisukoht on ebaõige, sest asjas ei ole esitatud tõendeid haagiste omandiõiguse üleminekust kaebajale hoolimata liisingulepingute p-s 1.2 kokku lepitust. Nimelt nähtub Nordea Finance Estonia AS 08.06.2016 kirjast MTA-le (tl 56), et kaebajal oli sama päeva seisuga 4 kehtivat liisingulepingut. Tegemist on samade liisingulepingutega, mille alusel oli kaebaja liisinud MTA 08.06.2016 korralduses märgitud haagised (liisingulepingud tl 8‒22). Liisingulepingute kehtivusele tuginedes on koostatud ka kohtutäitur Mati Roodese 01.07.2016 haagiste arestimise teade (tl 28). Eelnevast nähtuvalt ei kinnitanud pank 08.06.2016 seisuga liisingulepingute lõppemist ega vara omandiõiguse üleminekut kaebajale. Samuti nähtub MTA 08.06.2016 korraldusest, et selle päeva seisuga olid korralduses märgitud haagised Maanteeameti liiklusregistri kannete kohaselt endiselt Nordea Finance Eesti AS omandis. Niisiis on tänaseni kohane ringkonnakohtu 29.07.2016 määruse p-s 9 tehtud etteheide kaebajale haagiste omandiõiguse ülemineku tõendamatusest ning sellega seoses ka järeldus, et asjas esitatud liisingulepingutest tulenesid kaebajale arestitavad varalised õigused MKS § 130 lg 1 p 4 tähenduses.
10.Asjakohatu on kaebaja etteheide, et 08.06.2016 korralduse andmisega on vastustaja ebaproportsionaalselt sekkunud liisinguandja ja kaebaja lepingulistesse suhetesse. MTA on 08.06.2016 korraldusega asunud sundkorras sisse nõudma kaebaja maksuvõlga seaduse (MKS § 130 lg 1 p 4) alusel, mitte meelevaldselt. Arusaamatuks jäävad kaebaja etteheited seonduvalt raamatupidamiskannetega – kui kaebaja ei ole haagiste omandiõigust saanud, ei saa ta neid raamatupidamises enda omana ka kajastada. Ebaõige on kaebaja seisukoht, mille kohaselt oleks MTA saavutanud oma eesmärgi ka haagiste käsutamise keelumärgete seadmisega liiklusregistris – varaliste õiguste arestil ja käsutamise keelumärke tegemisel ei ole samad õiguslikud tagajärjed. Varaliste õiguste arest on MTA jaoks maksuvõla sissenõudmisel kindlam ja lihtsam meede ning vajaliku menetlustoimingu maksuvõla sissenõudmiseks otsustab MTA diskretsiooni alusel. Praegusel juhul ei ole kaebaja välja toonud, kuidas oleks MTA saanud kaebaja maksuvõla reaalselt sisse nõuda kaebajat vähem kahjustaval moel.
11.Eelneva põhjal jääb Euronordic Trans OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja kanda HKMS § 108 lg 1 alusel ning vastustaja menetluskulud vastustaja kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.