M.M. pöördus korduvalt (2.07.2017, 9.07.2017, 17.10.2017, 28.10.2017, 8.12.2017, 27.12.2017,1.02.2018) Maksu- ja Tolliameti (edaspidi: MTA) poole taotlusega väljastada talle andmed Aabrecht EL Kinnisvara OÜ töötajatele makstud palkade ja käibemaksu kohta ajavahemikul (9.03.200718.02.2013) kui M.M. oli Aabrecht EL Kinnisvara OÜ osanik ja juhatuse liige. MTA keeldus viimati 7.02.2018 vastavate andmete väljastamisest kaebajale.
2.Tallinna Halduskohtule saabus 30.03.2018 M.M. kaebus taotlusega kohustada MTA-t väljastama andmed Aabrecht EL Kinnisvara OÜ töötajatele makstud palkade ja käibemaksu kohta ajavahemikul (9.03.2007-18.02.2013) kui kaebaja oli Aabrecht EL Kinnisvara OÜ osanik ja juhatuse liige.
3.MTA esitas 11.06.2018 taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ning kaebusest ei nähtu kaebetähtaja ennistamise taotlust ega 1 (3)
tähtaja möödalaskmise põhjuseid (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg 5). Kaebaja on vastustajalt teabe andmise toimingu tegemist nõudnud viimati 1.02.2018 ja MTA on toimingu tegemisest keeldunud 7.02.2018. Toimingu tegemisest keeldumisest on kaebaja teada saanud 7.02.2018. Seega oli halduskohtule kaebuse esitamise viimaseks päevaks 9.03.2018. M.M. esitas Tallinna Halduskohtule kohustamiskaebuse 30.03.2018. Seega on kaebus esitatud pärast kaebetähtaja möödumist.
4.Kaebaja esitas 1.08.2018 vastuväited vastustaja taotlusele. Kaebaja pöördus vastustaja tegevuse vaidlustamiseks mitmesse ametiasutusse, viimasena õiguskantsleri juurde. Politsei võttis enda valdusesse kaebaja arvuti, mille tagasisaamisel olid osad failid kadunud. Kaebus on esitatud tähtaegselt. Asja venitamine ja takistamine ei ole kohane, kuna kaebaja soovib üksnes tõendit. Alternatiivselt palub kaebaja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.
5.Vastustaja esitas 10.08.2018 täiendavad seisukohad kaebaja taotlusele. Vastustaja jäi seisukoha juurde, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Õiguskantsleri poole pöördumine ei anna alust kaebetähtaja edasilükkamiseks. Õiguskantsleri poole pöördumine ei ole HKMS §-s 47 ettenähtud kohtueelne menetlus, mis annaks võimaluse esitada kaebus 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend (HKMS § 47 lg 2). Kaebaja ei ole esile toonud mingit objektiivset takistust, mille tõttu ei oleks ta saanud kaebetähtajast kinni pidada. Kaebetähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.MTA esitas kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks kaebuse esitamise tähtaja ületamise tõttu. Kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse (HKMS § 124 lg 4). HKMS § 46 lg 2 kohaselt võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja on vastustajalt teabe andmise toimingu tegemist nõudnud viimati 1.02.2018 ja MTA on toimingu tegemisest keeldunud 7.02.2018. Toimingu tegemisest keeldumisest on kaebaja teada saanud samal päeval, s.o 7.02.2018.
7.Menetlustähtaeg on kindlaks määratud ajavahemik, millega on halduskohtumenetluses seotud õiguslikud tagajärjed. Menetlustähtaeg määratakse aastate, päevade või muu ajaühikuga või sündmusega (HKMS § 66 lg 1). Tähtaeg hakkab kulgema järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega on kindlaks määratud tähtaja algus (HKMS § 67 lg 1). Tähtpäeva saabumise kohta kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lõigetes 1–7 ja 9 sätestatut (HKMS § 67 lg 2). Tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni (TsÜS § 136 lg 9). Arvestades toodut, hakkas 30-päevane tähtaeg kulgema alates 7.02.2018 ning lõppes vastavalt HKMS § 67 lg-le 3, TsÜS § 136 lg-le 6 ja § HKMS § 67 lg-le 4 9.03.2018 kell 24.00. Kaebus on kohtule laekunud 30.03.2018, seega kohustamiskaebus on kohtule esitatud HKMS § 46 lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes.
8.HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist. Tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena on kaebaja välja toonud asjaolu, et tegemist on üksnes tõendi nõude taotlusega. Samuti tõi kaebaja välja, et pöördus abi saamiseks mitme ametiasutuse, viimasena õiguskantsleri poole. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud põhjendused piisavad kaebetähtaja ennistamiseks. 16.01.2009 kohtuasjas nr 3-3-1-75-08 selgitas Riigikohus, et tähtaja ennistamiseks võib olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa aga olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust 2 (3)
saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrust kohtuasjas nr 3-3-1-57-02). Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes, peab õiguslikes küsimustes kogenematu isiku mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole ning taotleda tasuta õigusabi määramist. Kaebaja tõi välja, et pöördus mitmete ametiasutuste poole, kuid ei pöördunud kohtusse. Kohtu hinnangul oleks kaebaja pidanud koheselt peale õiguskantsleri 16.03.2018 kirjas nr 14-5/180349/1801284 olnud soovitust pöörduda vajadusel kohtusse, astuma samme selleks, et teada saada, millistel tingimustel on kohtusse pöördumine võimalik, sh kohtusse pöördumise tähtaegadest. Õige ei ole kaebaja lähenemine, kus kaebaja leiab, et tegemist on üksnes tõendi taotluse nõudega. Kohus peab kaebuse lahendamisel lähtuma seadustest, sh HKMS § 124 lg-st 1 tulenevast nõudest kontrollida kaebuse esitamise tähtaega. Kohus ei tee vahet, milline on kaebuse lahendamise eesmärk.
9.Eelnevalt toodud põhjendustel on kohus seisukohal, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puudub alus, mistõttu tuleb sellekohane taotlus jätta rahuldamata.
10.HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuivõrd kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb haldusasja menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.
11.HKMS § 104 lg 5 p-i 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p-i 2 alusel. Kuivõrd kohus on lõpetanud menetluse HKMS § 152 lg 1 p-i 2 alusel, tuleb kaebajale tagastada tasutud riigilõiv 15 eurot.
12.Täiendavalt selgitab kohus, et kaebajal säilib võimalus pensioni taotlemisel paluda abi Saksamaa vastavalt haldusorganilt, et taotluse menetleja ise nõuaks vastavad andmed asutustevahelise teabevahetuse korras Eesti riigilt (nt Sotsiaalkindlustusameti kaudu) välja.
(allkirjastatud digitaalselt)
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.