OÜ Kleinhaus ja OÜ Export Lines kaebus Pärnu Linnavalitsuse 06.10.2017 otsusele nr 3-5/1228 ja 11.12.2017 korraldusele nr 62
Menetlusosalised
Kaebajad – OÜ Kleinhaus ja OÜ Export Lines, volitatud esindaja advokaat Olavi Järve Vastustaja – Pärnu linn, seaduslik esindaja Kristi Matiisen
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15.06.2018 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Kleinhaus ja OÜ Export Lines määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada OÜ Kleinhaus ja OÜ Export Lines määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 15.06.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-95 ning saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Kleinhaus ja OÜ Export Lines esitasid 15.01.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 11.12.2017 korraldusele nr 62. Nimetatud korraldusega jäeti rahuldamata kaebajate vaie Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 06.10.2017 otsusele nr 3-5/1228. Otsusega väljastati projekteerimistingimused Rüütli tn 49 hoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks üle 33%. Kaebajad on Ringi tee 4 kinnistu omanikud ning nad leidsid vaides, et projekteerimistingimused on vastuolus muinsuskaitse eritingimustega ja kehtivate ehitusnormidega, kinnistul pole tagatud parkimiskohti ja kinnistule puudub juurdepääs. Lisaks
3-18-95 tõid nad esile, et Rüütli tn 49 kinnistu insolatsioonianalüüsi tulemused ei ole usaldusväärsed. Kaebajad soovisid, et projekteerimistingimustel oleks sõnaselgelt märgitud Rüütli tn 49 ventilatsiooni väljaviske paiknemine olemasoleva hoone viilkatuse harjal. Pärnu linn rahuldas 11.12.2017 korraldusega vaide osaliselt ning kohustas planeerimisosakonda lisama projekteerimistingimustesse punkti 3.4 järgmises sõnastuses: Rüütli tn 49 kinnistule kavandatava hoone ventilatsioonisüsteem lahendada vastavalt nõuetele, seejuures väljavise tuleb võimalusel lahendada olemasoleva rekonstrueeritava hoone korstnate kaudu. Halduskohtule esitatud kaebuses ei olnud OÜ Kleinhaus ja OÜ Export Lines rahul vaideotsusega tehtud ettekirjutuses sisalduva sõnaga „võimalusel“ ning leidsid, et see sõna tuleb ära jätta ning asendada sõnad „korstnate kaudu“ sõnadega „katuse harja kaudu“. Lisaks leiti kaebuses, et lahendamata on parkimise ja juurdepääsu küsimus. Rüütli tn 49 juurdeehitusse planeeritakse restorani kööki ja abiruume ning vajalik on sisehoovile regulaarne juurdepääs teenindava transpordiga. Projekteerimistingimustes tehakse ettepanek lahendada see probleem servituudiga naaberkinnistute kaudu. Vaidluste ennetamiseks on mõistlik rajada juurdeehitus alles siis, kui siseõuele on ligipääs olemas. Linnavalitsusel tuleb keelata juurdeehitusele ehitusloa väljastamine kuni juurdepääsu küsimus on lahendamata. Kaebajad palusid esialgse õiguskaitse korras peatada projekteerimistingimuste kehtivus kaebuse menetlemise ajaks.
2.Tallinna Halduskohus jättis 17.01.2018 määrusega kaebuse käiguta. Kaebuselt ning esialgse õiguskaitse taotluselt oli tasumata riigilõiv. Kaebajatele selgitati vajadust vaidlustada ka projekteerimistingimused ning paluti täpsustada keelamisnõude asjaolusid.
3.Kaebajad esitasid 26.01.2018 kaebuse uue teksti, millest nähtuvalt on kaebus esitatud Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 06.10.2017 otsuse nr 3-5/1228 osaliseks muutmiseks (punktid 2.16, 3.4, 3.5). Kaebajad vaidlustavad jätkuvalt juurdepääsuga seonduvat. Kaebajad ei soovi, et juurdepääs hakkaks toimuma neile kuuluva Ringi tn 4 kinnistu kaudu ning leiavad, et projekteerimistingimused peaksid olema sõnastatud selliselt, et sealt nähtub juurdepääsu lahendus Rüütli tänava kaudu. Vaidluse all on jätkuvalt ka ventilatsiooniga seonduv. Planeeritud juurdeehitusest 4 meetri kaugusel on Ringi tn 4 kinnistu idapoolne välissein, milles asub hoone sundventilatsiooni õhu sissevõtt. Rüütli tn 49 planeeritava restorani köögilõhnade paiskamine õhku selle lähenduses toob köögilõhnad Ringi tn 4 hoonesse. Seega on oluline, et ventilatsioon toimiks olemasoleva hoone katuseharja kaudu.
4.Tallinna Halduskohus jättis 26.03.2018 määrusega kaebuse uuesti käiguta. Kaebusega ei saa taotleda projekteerimistingimuste osalist muutmist, vaid osalist tühistamist. Samas tekib küsimus, kuidas on projekteerimistingimused realiseeritavad, kui sealt mõni punkt ära tühistada. Sellistel juhtudel on võimalik taotleda haldusakti tühistamist tervikuna. Kaebuses on esitatud ka haldusakti muutmisele kohustamise ehk taotluse uuesti läbi vaatamise nõue. Kohustamisnõuete puhul peab vastustajale jääma kaalutlusruum, mis tähendab, et nõuda ei saa teatud kindla sõnastuse formuleerimist. Kohus palus kaebajal täpsustada, kas soovitakse planeerimistingimuste p-de 2.16, 3.4 ja 3.5 tühistamist ja vastava küsimuse uuesti lahendamiseks kohustamist või peaks kaebus olema üldse ilma kohustamisnõudeta või peaks need nõuded olema kuidagi teisiti fikseeritud või on olukord vahepeal läbirääkimiste või muude põhjuste tõttu üldse muutunud ja kaebus ei ole enam aktuaalne.
5.Kaebajad esitasid 04.04.2018 halduskohtule uue kaebuse teksti, kus palusid Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 06.10.2017 otsuse nr 3-5/1228 p-de 2.16, 3.4 ja 3.5 2(5)
3-18-95 sõnastuse osalist muutmist. Kaebajad paluvad kohtul kohustada Pärnu Linnavalitsust muutma Rüütli tn 49 juurdeehituse projekteerimistingimuste p-de 2.16 ja 3.4 sõnastust, lisades nendesse kinnituse, et Rüütli tn 49 kavandatav juurdeehitus ei vaja juurdepääsu Ringi tn 4 kinnistult. Samuti paluvad kaebajad kohustada vastustajat muutma p 3.5 sõnastust, lisades kirjelduse, kuidas projekteerida Rüütli tn 49 ventilatsiooni väljavise juhul, kui seda ei ole võimalik lahendada olemasoleva hoone korstnate kaudu.
6.Tallinna Halduskohus jättis 04.05.2018 määrusega kaebuse veelkord käiguta, märkides, et kaebajad on jätnud tähelepanuta kohtu 26.03.2018 määruses toodud selgitused. Kohus palus selgitada, kas kaebajad soovivad planeerimistingimuste tühistamist ja vastava küsimuse uuesti lahendamiseks kohustamist.
7.Kaebajad selgitasid 11.05.2018 vastuses, et esitavad järgmised taotlused: kohustada Pärnu Linnavalitsust muutma projekteerimistingimuste p-i 2.16 ning 11.12.2017 otsusega nr 62 lisatud p-i 3.4 sõnastust. Kui kohus leiab, et sellist kohustust vastustajale panna ei saa, siis soovivad kaebajad vaidlustatud punktide tühistamist ning Pärnu Linnavalitsuse kohustamist looma uued dokumendid, millistes poleks ebamäärasusi.
8.Tallinna Halduskohus tagastas 15.06.2018 määrusega kaebuse läbivaatamatult. Kaebajad on taotlenud planeerimistingimuste p-de 2.16, 3.4 ja 3.5 sõnastuse osalist muutmist. Kaebus ei ole lubatav. Kohustamisnõuete puhul peab vastustajale jääma arvestatav kaalutlusruum, mis tähendab seda, et teatud kindla sõnastuse formuleerimist ei saa nõuda ning taotluse võib HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kaebajad ei ole taotlenud eelnimetatud punktide tühistamist ja vastava küsimuse uuesti lahendamist. Kaebajad on 11.05.2018 vastuses küll märkinud, et vajadusel võivad nad ka tühistamist taotleda, kuid muudest menetlusdokumentidest nähtub, et kaebajate põhieesmärgiks on konkreetne sõnastus. Isegi siis, kui kaaluda kaebuse menetlusse võtmist haldusakti osalise tühistamise nõudes, tuleb nõude lubatavust eraldi hinnata, sest võib tekkida küsimus, kas ja kuivõrd oleks vaidlustatavad projekteerimistingimused hiljem realiseeritavad, kui mõni suhteliselt oluline punkt sealt tühistada. Taolised nõuded oleksid mingil määral võrreldavad kõrvaltingimuste vaidlustamisega, mida reguleerib HKMS § 42. Antud juhul ei ole eelnimetatu siiski ainutähenduslik, sest vaatamata haldusakti osalise tühistamise nõude formaalsele lubatavusele, ei saavutaks kaebajad mõningate punktide tühistamise kaudu oma sisulisi eesmärke, sest kohus ei saa kohustada vastustajat formuleerima vaidlustatud punkte täpselt kaebajate poolt soovitud sõnastuses. Seega kuulub kaebus tagastamisele ka HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.OÜ Kleinhaus ja OÜ Export Lines paluvad määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 15.06.2018 määrus tühistada ning võtta kaebus menetlusse. Kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel polnud lubatav. Kaebeõiguse puudumine esineb siis, kui kaebaja ei saaks kaebuse rahuldamise korral mingit kasu. Projekteerimistingimused kahjustavad kaebajate huve, sest nendele tuginedes antakse välja ka ehitusluba. Projekteerimistingimuste tühistamisel ja vastustaja poolt uuel läbivaatamisel on võimalik, et väljastatakse uued, kaebajate huve mitte kahjustavad projekteerimistingimused. Kohus ei ole määruses välja toonud, et projekteerimistingimused kaebajate õigusi kuidagi ei riiva. 3(5)
3-18-95 Lisaks on kohus kaebuse tagastamisel tuginenud HKMS § 121 lg 2 p-le 2, väites, et kaebuse rahuldamisega pole võimalik saavutada selle eesmärki. Kohus ei saa vastustajale ette kirjutada punkide uusi täpseid sõnastusi, kuid kohus saab haldusakt tühistada ning saata uueks läbivaatamiseks. Seejuures peab vastustaja arvestama kohtuotsuses toodud põhjendustega. Kaebajad on soovinud projekteerimistingimuste vastavate punktide tühistamist, märkides 11.05.2018 menetlusdokumendis järgmist: „kui kohus leiab, et haldusaktide sõnastuse täpsustamise kohustust Pärnu Linnavalitsusele panna ei saa ilma haldusakte tühistamata, siis soovivad kaebajad et vaidlusalused dokumendid tühistatakse ja kohustatakse Pärnu Linnavalitsust looma uued dokumendid, millistes ei oleks ebamäärasusi Ringi 4 kinnistu kaudu Rüütli 49 kinnistule juurdepääsu ning Rüütli 49 ventilatsiooni väljapuhke paiknemise asjaoludes.“ Kohus on leidnud, et nõude lubatavust tuleb hinnata ka HKMS § 42 valguses. HKMS § 42 lg 1 sätestab, millal võib kohus tühistada üksnes haldusakti kõrvaltingimuse ning lg 2 ütleb, et muudel juhtudel tühistab kohus haldusakti täielikult. Seega ei saanud HKMS § 42 kaebuse menetlusse võtmist takistada.
10.Pärnu Linnavalitsus palub jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohus jättis kaebuse korduvalt käiguta, kuid kaebajad jäid oma sõnastuse juurde. Tühistamisnõuet ei ole kaebajad esitanud. Kaebajate poolt esitatud kohustamisnõue pole lubatav.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse. Kaebajad on vaidlustanud projekteerimistingimused, olles naaberkinnistu omanikud. Juurdepääsutee ja ventilatsiooni küsimus on puutumuses kaebajate õigustega (HKMS § 44 lg 1), mistõttu pole antud juhul põhjust rääkida kaebeõiguse puudumisest (HKMS § 121 lg 2 p 1). Halduskohus nägi probleemi selles, et esitatud on kohustamiskaebus projekteerimistingimuste ümbersõnastamiseks kaebajate poolt soovitud viisil. Ringkonnakohus möönab, et kaebuse taotlused ei vasta HKMS-i terminoloogiale, kuid algusest peale on olnud mõistetav kaebajate tegelik tahe ja eesmärk. Kohtu poolt koostatud käiguta jätmise määrused olid seevastu sõnastuslikult laialivalguvad ega andnud kaebajatele konkreetseid soovitusi, millised taotlused on kaebajate õiguste kaitseks kõige efektiivsemad. Kaebajad ei kasutanud enne määruskaebuse esitamist kvalifitseeritud õigusabi ning mõistetav on, et õigusalaseid teadmisi omamata ei pruugi isikutele olla mõistetav sõnade „muutmine“ ja „tühistamine“ erinevus või kohustamisnõuete esitamise spetsiifika. Käiguta jätmise määrused peavad olema sõnastatud selliselt, et kohtu juhised on arusaadavad igaühele. Lisaks ei saa tähelepanuta jätta, et 11.05.2018 vastuses kohtu 04.05.2018 määrusele kaebajad nõustusid tühistamisnõude esitamisega. Arusaamatu on halduskohtu järeldus, et seda nõustumist ei toeta muud menetlusdokumendid.
12.Eeltoodust tulenevalt saab eeldada, et kaebajad on esitanud tühistamiskaebuse, soovides projekteerimistingimuste teatud punktide tühistamist. Küsimus, kas projekteerimistingimusi saab vaidlustada punkthaaval, ei ole kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel oluline. Kaebajad on määruskaebuses õigesti viidanud HKMS § 42 lg-le 2, millest tuleneb kohtu volitus tühistada haldusakt vajadusel tervikuna.
13.Halduskohus selgitas õigesti, et kohus ei saa vastustajat kohustada projekteerimistingimusi konkreetsel viisil sõnastama. Kohus saab kontrollida, kas 06.10.2017 4(5)
3-18-95 otsuses kajastatud tingimused on õiguspärased. Seega on kohtul üldjuhul võimalik teha vaid ettekirjutus asja uueks otsustamiseks. Samas ei ole oluline, kuidas kaebajad on kohustamisnõude sõnastanud, sest HKMS § 41 lg 3 kohaselt valib kohus ise kohustamiskaebuse rahuldamise viisi.
14.Õige polnud kaebuse tagastamine ka HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kaebuse rahuldamise korral on kaebajate poolt soovitav eesmärk saavutatav.
15.Määruskaebuses palutakse võtta kaebus menetlusse. Seda ringkonnakohus teha ei saa. Ringkonnakohus kontrollib üksnes halduskohtu 15.06.2018 määruse õiguspärasust, mitte seda, kas kaebus vastab kõigile HKMS-s sätestatud nõuetele. Seega tuleb asi menetluse jätkamiseks saata halduskohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.