Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
22. september 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-1559
Haldusasi
X-i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks ehitusjärelevalve tegemiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11. juuni 2026. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Eva Vanamb ja Sten-Erik Simmo
Menetluse alus ringkonnakohtus
X-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11. juuni 2026. a määruse haldusasjas nr 3-26-1559 resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale.
Jätta X-i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11. juuni 2026. a määruse haldusasjas nr 3-26-1559 resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
Jõustunud määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg 1).
X-i kaasomandis on Tallinnas Heki tee 7 kinnistu (registriosa nr 4606701; katastritunnus 78402:204:6540; pindala 596 m2; sihtotstarve 100% elamumaa), mis piirneb läänest Heki tee 5 kinnistuga (registriosa nr 1294601; katastritunnus 78402:204:4410; pindala 1445 m2; sihtotstarve 100% elamumaa). Heki tee 7 kinnistust lõunas teisel pool sõiduteed asub Heki tee 2 kinnistu (registriosa nr 7746450; katastritunnus 78401:101:2481; pindala 34 m2; sihtotstarve 100% tootmismaa), millel paikneb Elektrilevi OÜ-le kuuluv alajaam.
3-26-1559
2.X esitas Tallinna Halduskohtule 25.05.2026 kaebuse kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit (TLPA) otsustama uuesti ehitusjärelevalve menetluse algatamine Heki tee 5 kinnistu osas ning teisaldada Heki tee 7 kinnistule püstitatud kaks elektriposti ja Heki tee 2 kinnistule püstitatud alajaam, samuti hüvitada kaebajale mittevaraline kahju õiglases suuruses kohtu äranägemisel. TLPA selgitas 20.04.2026 e-kirjas, et kuna Heki tee 5 kinnistule väljastati kasutusluba juba 08.10.2015, siis puudub alus algatada Heki tee 5 kinnistu suhtes ehitusjärelevalve menetlust. Heki tee 5 kinnistul asuv ehitis on vähem kui 1 m kaugusel Heki tee 7 elamust ja seega vastuolus tuleohutusnõuetega, mille kohaselt peab elamute vahel olema vähemalt 8 m kuja. Kaebaja teavitas Heki tee 5 kinnistul toimuvast ebaseaduslikust ehitustööst TLPA-d juba 22.05.2015, kuid siis jäeti ehitusjärelevalve algatamata. Heki tee 5 asuv elamu on varem 1995. a-l esitatud kaebuse tulemusel juba korra lammutatud, kuid ehitati seejärel uuesti samale asukohale 2014. a-l. Kaebaja soovib ka Heki tee 7 kinnistu piirile ilma tema nõusolekuta püstitatud kahe elektriposti teisaldamist Heki tee lõunapoolsesse külge. Nimetatud elektripostid ei teeninda kaebaja kinnistut ning postide tõttu lõigati 2026. a mais kaebaja loata maha tema kinnistul paiknevate ploomipuude oksad, mis olid kasvanud elektriliinini. Ühtlasi palus kaebaja lammutada Heki tee 2 kinnistule püstitatud alajaam, millest kostuv müra ei lase öösiti magada ning millest lähtuv elektromagnetkiirgus kahjustab kaebaja tervist. Kaebaja palub viia alajaam kas Merivälja pargi keskele või vähemalt 50 m kaugusele Heki tee 7 elamust. Aastaid kestnud kannatuste (elektromagnetkiirguse) eest palub kaebaja mõista välja mittevaralise kahju hüvitis. Kaebaja taotles ka menetlusabi riigilõivu tasumiseks.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 11.06.2026 määrusega kaebuse osas, milles on nõutud Heki tee 7 elektripostide ja Heki tee 2 alajaama eemaldamist (resolutsiooni p 1) ning jättis riigilõivu tasumiseks esitatud menetlusabi taotluse rahuldamata osas, milles kaebaja taotles Tallinna linna kohustamist otsustada Heki tee 5 elamu osas järelevalvemenetluse algatamine uuesti ja mittevaralise kahju hüvitamist (resolutsiooni p 2). Määruse resolutsiooni p-s 2 toodud nõuete osas jättis halduskohus kaebuse käiguta ja andis kaebajale 350 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 15-päevase tähtaja määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest arvates. Tallinna linna esitatud dokumentide kohaselt väljastati Heki tee 7 elektripostidele kasutusload 11.04.2013 ja 11.12.2013. Seega on elektripostid Heki tee 7 kinnistul olnud juba ligi 13 aastat ja seda õiguslikul alusel. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda linnalt kasutusloa saanud ehitiste teisaldamist tema määratud asukohta. Seega puudub kaebajal kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1) vastustaja kohustamiseks elektripostid teisaldada ning kaebus tuleb selles osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Elektripostidele väljastatud kasutuslubade vaidlustamise tähtaeg (HKMS § 46 lg 1) oleks olulisel määral ületatud. Isegi kui kaebajat lubadest ei teavitatud, saab mõistlikult eeldada, et ta oleks pidanud oma õiguste rikkumisest aru saama (märkama postide püstitamist) juba varem ning püüdma selgeks teha tema õigusi rikkuvad haldusaktid ja nende andmise asjaolud (HKMS § 46 lg 7). Seetõttu ei ole otstarbekas anda kaebajale võimalust ka kaebust muuta (HKMS § 120 lg 1 p 3). Kui mõni postidest on püstitatud kaebajale kuuluvale kinnistule ilma vastava kasutusõiguseta (nt piiratud asjaõigus), siis on kaebajal võimalik esitada omandiõiguse kaitseks nõue postide omaniku vastu maakohtule. Ka alajaama puhul on tegemist kolmandale isikule (Elektrilevi OÜ) kuuluva ehitisega, mis paikneb Heki tee 2 kinnistul juba pikemat aega ja on kantud ehitisregistrisse 2015. a-l. Sarnaselt elektripostidega puudub kaebajal kaebeõigus kohustada Tallinna linna alajaama teisaldama, mistõttu tuleb kaebus ka selles osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebaja taotleb menetlusabi 350 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Taotlus jääb rahuldamata, sest menetlusabi andmine ei ole põhjendatud kaebuse väheste eduväljavaadete 2(6)
3-26-1559 tõttu (vt HKMS § 111 lg 1). Kaebaja on taotlenud Tallinna linna kohustamist otsustada järelevalvemenetluse algatamine Heki tee 5 elamu osas, millele on väljastatud kasutusluba juba 08.10.2015. Kaebaja heidab ette, et Heki tee 5 elamu on ehitatud tema elamule liiga lähedale. Arvestades asjaolu, et 2015. a-l kasutusloa saanud elamu ehitati täpselt 1995. a-l lammutatud elamu vundamendile, ei nähtu, et elamu kaugust kaebaja elamust oleks varasemaga võrreldes vähendatud. Usutav ei ole seegi, et kaebaja mõistis oma õiguste rikkumist alles praegu, kuigi Heki tee 5 elamule väljastati kasutusluba juba 2015. a-l. Tõenäoliselt pidi võimalik õiguste rikkumine kaebajale ilmnema juba elamu ehitamise käigus, kuid hiljemalt selle valmimisel. Pole arusaadav, miks on kaebaja viivitanud järelevalvemenetluse algatamise nõudega ca 10 aastat. Maja ehitamist nähes olnuks kaebajal võimalik küsida kohalikult omavalitsuselt selle ehitamise õiguslike aluste kohta ning vaidlustada asjakohase(d) haldusakti(d), hiljemalt kasutusluba. Kaebaja eesmärgiks näib olevat saavutada ehitusjärelevalve tulemusena Heki tee 5 kinnistu omanikule ettekirjutuse tegemine elamu (osaliseks) lammutamiseks. Ehitise lammutamine on ehitusseadustiku (EhS) § 132 lg 3 järgi aga erandlik meede ning see ei ole mõeldav seadusliku (kasutusloaga) ehitise puhul, mis ei kujuta kaebajale mingit olulist või kõrgendatud ohtu. Kaebaja taotleb ka mittevaralise kahju hüvitamist seoses Heki tee 2 kinnistul asuvast alajaamast tulenevate mõjutustega tema tervisele. Tallinna linna esitatud dokumentide kohaselt on alajaam paiknenud samas kohas alates 1998. a-st ning 2015. a-l kanti see üksnes ehitisregistrisse. Seega ei ole veenev, et elektri alajaama asukohast tulenevalt on kaebajale alles nüüd hakanud tekkima mittevaraline kahju tervise kahjustumise näol. Kaebaja pöördus Elektrilevi OÜ poole tervise kahjustumisega seoses alles 2025. a veebruaris. Kuivõrd selleks ajaks oli alajaam Heki tee 2 kinnistul paiknenud juba sedavõrd pikalt, siis ei nähtu usutavat seost Tallinna linna tegevuse (alajaama ehitisregistrisse kandmine) ja kaebaja tervise kahjustumise vahel. Seetõttu puuduvad ka mittevaralise kahju hüvitamise nõudel eduväljavaated. Kui kaebaja leiab, et temale on mingil viisil põhjustanud kahju Elektrilevi OÜ alajaama käitamisel, siis on tegemist eraõiguslikust (naabrus)suhtest tuleneva kahjunõudega, millega tuleb pöörduda maakohtusse.
4.X esitas 19.06.2026 määruskaebuse halduskohtu 11.06.2026 määruse peale. Määrus rikub kaebaja õigusi omandi ja tervise kaitsele ning on vastuolus põhiseaduse §-dega 14, 15, 28 ja 32. Kaebaja sai alles kohtumäärusest teada, et tema kinnistul paiknevatele elektripostidele on väljastatud kasutusload 2013. a-l, kuna TLPA ja Elektrilevi OÜ hoidsid seda saladuses. Elektrilevi OÜ valetas, et alajaam on Heki tee 2 kinnistul paiknenud juba 1998. a-st, sest 2009. a satelliidifotol seda ei ole. Kohtumäärus annab sisuliselt Tallinna linnale loa jätkata kaebajale kuuluva maa loata kasutamist ja elektromagnetkiirguse levitamist põhjendusega, et see on toimunud juba üle 12 aasta ja las kulgeb aga edasi. HKMS § 45 lg-te 2–4 kohaselt on võimalik esitada ka tuvastamiskaebust ning vaidlustada menetlustoiminguid ja vaideotsuseid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Kuna menetlusseadustiku järgi saab määruskaebuse esitada üksnes Tallinna Halduskohtu 11.06.2026 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale, siis eeldab ringkonnakohus, et kaebaja on soovinud halduskohtu määrust vaidlustada selles osas. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1; riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). 3(6)
3-26-1559 Kaebuse osaline tagastamine
6.Kaebaja on 25.05.2026 kaebuses ja 02.06.2026 täiendavas seisukohas taotlenud esiteks TLPA kohustamist otsustada Heki tee 5 kinnistu suhtes ehitusjärelevalve menetluse algatamine uuesti. Seda nõuet pidas halduskohus 11.06.2026 määruses lubatavaks. Teiseks palus kaebaja kohustada TLPA-d teisaldama Heki tee 2 kinnistul paiknev elektri alajaam ja Heki tee 7 kinnistu piiril asuvad kaks elektriposti. Alajaama ja elektripostide eemaldamise nõuded on halduskohus tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal ei ole õigust nõuda ehitiste teisaldamist.
7.Kuigi kaebaja on taotlenud konkreetselt alajaama ja elektripostide eemaldamist või nende teisaldamist Heki tee 7 kinnistust kaugemale, tuleb kaebust eesmärgipäraselt tõlgendada viisil, et kaebaja on soovinud kõnealuste ehitiste suhtes ehitusjärelevalve tegemist ja tema õiguste kaitseks vajalike meetmete rakendamist (nt Riigikohtu 22.06.2026 määrus nr 3-25-511, p-d 22– 24). Halduskohus järeldas kaebeõiguse puudumist asjaolust, et vaidlusalustele elektripostidele (liinirajatisele) on väljastatud 2013. a-l kasutusload (dtl 46– 55) ning Heki tee 2 kinnistul asub alajaam juba alates 1998. a-st (dtl 57–61). Kohus ei ole hinnanud seda, kas kõnealuste ehitiste kasutamine saab rikkuda kaebaja õigusi või mitte.
8.Kaebuse ja selle lisade põhjal on kaebaja pöördunud kohtusse seoses TLPA 20.04.2026 vastusega (dtl 3–4) tema 04.04.2026, 07.04.2026 ja 13.04.2026 pöördumistele (dtl 8–9), mis puudutasid 2014. a-l algatatud järelevalvemenetlust kaebaja kaasomandis oleva Heki tee 7 kinnistul asuva elamu rekonstrueerimise suhtes ja Heki tee 5 kinnistu elamu osas riikliku järelevalvemenetluse algatamisest keeldumist. Kaebaja nõudis 07.04.2026 pöördumises (dtl 9) seejuures TLPA-lt teavet, kes andis ehitusloa elektripostide ja elektri alajaama püstitamiseks, kuid ei ole esitanud kõnealuste ehitiste suhtes pöördumises ainsatki nõuet. Neid ehitisi ei ole TLPA 20.04.2026 vastuses ka käsitletud. Asjaolu, et kaebaja ei ole senini esitanud vastustajale taotlusi alajaama ja elektripostide suhtes järelevalvemenetluse alustamiseks, ei välista siiski tema kaebeõigust, kuna pädevale haldusorganile eelnevalt taotluse esitamine (vt riigivastutuse seaduse § 6 lg 3) saab olla üksnes kohustamisnõude rahuldamise, mitte aga selle esitamise eelduseks (nt Riigikohtu 22.06.2026 määrus nr 3-25511, p 26; 21.06.2022 määrus nr 3-21-2230, p-d 12.1 ja 15.1; 07.12.2020 määrus nr 3-192448, p-d 10–11).
9.Kaebaja väitel rikuvad elektripostid tema õigusi, sest need paiknevad Heki tee 7 kinnistul ja on püstitatud kaebaja nõusolekuta ning liinirajatise hooldamise käigus lõigati 2026. a mais tema nõusolekuta maha Heki tee 7 kinnistul asuva viljapuu mitu oksa. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kinnistusraamatu ega ehitisregistri andmed ei kinnita kaebaja väidet, et vaidlusalused kaks elektriposti asuksid kaebaja kaasomandis oleval kinnistul. Kinnistusraamatu andmetel ei ole Heki tee 7 kinnistule seatud koormatisi ega kitsendusi või märkeid elektritaristu kohta ning ehitisregistri kohaselt ei paikne kõnealune elektriõhuliin (EHR kood 220662391) Heki tee 7 kinnistul, vaid jääb külgnevale Hõbekuuse tee T1 kinnistule (katastritunnus 78402:204:0115). Halduskohus on õigesti selgitanud, et kui kaebaja hinnangul paiknevad elektripost või -postid õigusliku aluseta Heki tee 7 kinnistul, siis on see kaebaja ja liinirajatise omaniku (Elektrilevi OÜ) vaheline eraõiguslik vaidlus, mida ei saa lahendada halduskohtus. TLPA on pädev tegema järelevalvet üksnes ehitusõiguslikes küsimustes (vt EhS § 130 lg 2) ning arvestades, et tegemist on kasutusloa saanud ja pikka aega eksisteerinud ehitistega, saaks praegusel juhul asjakohane olla eeskätt EhS § 130 lg 2 p-s 5 märgitud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne kontrollida ehitise korrashoiu ja kasutamise nõuetele vastavust. Kuivõrd kaebeõiguse olemasolu ei eelda kaebaja õiguste intensiivset riivet (nt Riigikohtu 22.06.2026 määrus nr 3-25-511, p-d 13–14), siis ei saa 4(6)
3-26-1559 kaebaja kaebeõigust välistada, kuivõrd liinirajatise kasutamise (hooldamise) käigus on juba kahjustatud Heki tee 7 kinnistul kasvavat viljapuud.
10.Heki tee 2 kinnistul paikneva alajaamaga nr 1542 (EHR kood 220766122) seonduvalt on kaebaja viidanud elektromagnetkiirgusele ning mürale, mis kahjustavad tema tervist ja eraelu puutumatust. Alajaama ehitisregistrisse kandmise aluseks olnud 2015. a mõõdistusprojektile lisatud 08.06.1998 alajaama passist (dtl 59–61) nähtuvalt on Heki tee 2 komplektalajaam antud ekspluatatsiooni 1998. a-l. Kuigi ei saa välistada, et kaebaja elamust ca 12 m eemal paiknevast elektrialajaamast võib tuleneda kaebajale kahjulikke mõjutusi (nt müra), ei ole need arvatavasti seotud alajaama kui rajatisega, vaid eeskätt alajaamas kasutatava elektriseadmega (vt seadme ohutuse seaduse (SeOS) § 3 lg 4). Seadmete kasutamise ja selle käigus ohutuse tagamise nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA; vt SeOS § 4 lg 1, §-d 6 ja 14). Inimeste tervise kaitseks elukeskkonna füüsikaliste ohuteguritega (sh mitteioniseeriv kiirgus ja müra) seoses sätestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Terviseamet (vt rahvatervise seaduse § 16 ja § 32 lg 1). Kuna kaebeõiguse olemasolu ei eelda kaebaja õiguste intensiivset riivet, siis ei saa kaebeõigust välistada ka Heki tee 2 alajaama puhul.
11.Ehkki eeltoodust tulenevalt leidis halduskohus ebaõigesti, et kaebajal puudus elektriposte ja alajaama käsitlevate kohustamisnõuete esitamiseks kaebeõigus, ei anna see alust halduskohtu määrust asjaomases osas tühistada, sest täidetud on HKMS § 121 lg 2 p-s 2 1 ettenähtud kaebuse tagastamise tingimused ning halduskohtu määruse põhjendamispuudused on ringkonnakohtus kõrvaldatavad. Kaebuse saab HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel tagastada, kui samal ajal esineb kaks kumulatiivset tingimust: riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline (nt Riigikohtu 04.02.2026 määrus nr 3-25-144, p-d 14–15; 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Ringkonnakohus on seisukohal, et HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused on praegusel juhul täidetud. Kuna kaebaja ei ole elektripostide ja alajaamaga seonduvalt esitanud TLPA-le taotlust riikliku järelevalve menetluse algatamiseks ning vastustajal ei olnud ka õigusaktidest või temale teada olnud asjaoludest tulenevat kohustust tegutseda omal algatusel, siis on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (nt Riigikohtu 22.06.2026 määrus nr 3-25-511, p 26). Samuti ei ole andmeid, et kaebaja oleks seni pöördunud järelevalvetaotlustega TTJA või Terviseameti poole. Vaidlusaluste rajatistega seonduvat kaebaja õiguste riivet ei saa pidada ka intensiivseks, kuna elektripostid ja alajaam on oma praegustes asukohtades paiknenud juba aastaid (elektripostid alates 2013 ja alajaam alates 1998) ning sellele vaatamata ei nähtu, et kaebaja oleks kahjulikele mõjutustele senini tähelepanu juhtinud. Võib eeldada, et kui mõju oleks intensiivne, siis oleks kaebaja sellele reageerinud juba varem. Elektriõhuliini ohustanud viljapuu oksade eemaldamist ei ole samuti alust pidada intensiivseks omandiõiguse riiveks, sest tegemist on eeskätt varalise hüvega, mille väärtus ilmselt ei ületa 1000 eurot (vt HKMS § 133 lg 1). Menetlusabi riigilõivu tasumiseks
12.Halduskohus ei pidanud 11.06.2026 määruses põhjendatuks anda kaebajale menetlusabi 350 euro suuruse riigilõivu tasumiseks kaebuse nõuetelt, mida kohtumäärusega ei tagastatud (s.o Heki tee 5 elamu osas ehitusjärelevalve tegemiseks kohustamise ja mittevaralise kahju eest õiglase hüvitise väljamõistmise nõuded). Halduskohus ei ole hinnanud, kas kaebaja puhul on täidetud HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise majanduslikud eeldused, vaid tugines menetlusabi taotluse rahuldamata jätmisel kaebuse vähestele eduväljavaadetele (HKMS § 111 lg 1).
5(6)
3-26-1559
13.Heki tee 5 kinnistuga seoses on kaebaja rõhutanud tuleohutusnõuete rikkumist, sest Heki tee 5 elamu ja garaaž paiknevad Heki tee 7 elamust vähem kui 8 m kaugusel. Heki tee 5 elamule (EHR kood 120228143) on väljastatud kasutusluba 08.10.2015 (dtl 74–77) ja Heki tee 5 garaaži (EHR kood 101003809) kohta esitati ehitusteatis 07.04.2015 (dtl 78–79). Analoogselt praegu kehtiva siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 22 lg-ga 2 nägid ka kuni 01.07.2015 kehtinud Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 19 lg 2 ning 01.07.2015–22.05.2017 kehtinud majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 19 lg 2 ette, et kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Kuna vastustaja on väljastanud Heki tee 5 elamule kasutusloa ning ei ole ehitusteatise alusel garaažile täiendavaid nõudeid esitanud, siis saab järeldada, et vastustaja hinnangul vastavad kõnealused ehitised nõuetele (vt EhS § 36 lg 5 p-d 1 ja 2 ning lg 6, § 44 p 1, § 55 p 1). Naaberkinnistul paikneva hoonestuse lähedus kaebaja elamule pidi olema kaebajale äratuntav juba hoonete püstitamise ajal, kuid ta ei ole kasutuluba ja ehitusteatise registreerimist vaidlustanud. Kaebaja ei ole toonud välja ainsatki põhjendust, miks tema hinnangul ei piisa tule leviku tõkestamiseks Heki tee 5 hoonete puhul eelduslikult kasutatud ehituslikest abinõudest. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et Heki tee 5 kinnistul olevaid hooneid oleks hiljem ümber ehitatud või naaberkinnistul oleks tehtud muid toiminguid, mis on suurendanud tule leviku ohtu. Seni esitatu pinnalt saab halduskohtuga nõustuda, et kaebaja nõue vastustaja kohustamiseks algatada Heki tee 5 ehitiste suhtes järelevalvemenetlus on väheste eduväljavaadetega, mistõttu ei olnud riigilõivu tasumiseks menetlusabi andmine põhjendatud.
14.Heki tee 2 alajaamast tulenevate kahjulike mõjutustega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmise nõude rahuldamine ei ole samuti tõenäoline, sest kaebaja väited kahju tekkimisest on üldised ja paljasõnalised ning seostuvad eeskätt alajaamas nr 1542 paikneva elektriseadme käitamisega (s.o Elektrilevi OÜ tegevusega), mitte vastustaja tegevusega. Seos Tallinna linna tegevuse või tegevusetusega jääb äärmiselt kaugeks, arvestades seda, et alajaam paikneb praeguses asukohas juba 1998. a-st ning kaebaja ei ole esitanud vastustajale ka taotlusi alajaama suhtes ehitusjärelevalve tegemiseks.
15.Kokkuvõttes ei olnud menetlusabi taotluse rahuldamine kaebuse väheste edulootuste tõttu põhjendatud. Ringkonnakohus juhib lisaks tähelepanu, et 350 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustus tulenes praegusel juhul kahju hüvitamise nõude esitamisest (RLS § 60 lg 3) ning kui kaebaja soovib menetlusabi andmata jätmise tõttu üksnes vastustaja kohustamist otsustada Heki tee 5 kinnistul asuvate ehitiste suhtes ehitusjärelevalve menetluse algatamine uuesti, siis tuleks tal halduskohtu 11.06.2026 määruse resolutsiooni p-s 4 määratud tähtajaks tasuda riigilõivu 20 eurot (RLS § 60 lg 1). Kokkuvõte
16.Eelneva põhjal jääb X-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.06.2026 määrus resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
17.HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.