Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
03.08.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1807
Haldusasi
XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 15.11.2013 vastutusotsuse nr 13-7/402-7 tühistamiseks Kaebaja – XX Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Menetlusosalised
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Halduskohtu 10.05.2018 määrus XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebus menetlusse.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.05.2018 määrus haldusasjas nr 3-17-1807 muutmata.
3.Tagastada XX määruskaebuselt haldusasjas nr 3-17-1807 tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot ja kanda see WWW-Corp OÜ arveldusarvele nr EE927700771001560014 AS-s LHV Pank.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 15.11.2013 vastutusotsusega nr 13-7/402-7 XX tasuma AKKO Invest OÜ maksuvõlga 272 509,25 eurot. Vastutusotsuse resolutiivosa avaldati maksukorralduse seaduse (MKS) § 55 alusel 18.11.2013 väljaandes Ametlikud Teadaanded (I kd, tl 51).
2.XX esitas 31.08.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 15.11.2013 vastutusotsuse nr 13-7/402-7 tühistamiseks. Tallinna Ringkonnakohus kohaldas 27.10.2017 määrusega esialgse õiguskaitset, keelates MTA-l 15.11.2013 vastutusotsuse nr 13-7/402-7 täitmisel rahalisele õigusele sissenõude pööramise ja kohustades MTA-d esitama täiteasjas nr 014/2017/1169 täiturile viivitamatult täitemenetluse peatamise avalduse.
3-17-1807
3.Tallinna Halduskohus jättis 14.12.2017 määrusega XX kaebuse käiguta ning andis tähtaja selle puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuselt täiendava riigilõivu 700 euro tasumiseks (riigilõiv 50 eurot oli tasutud) ja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.
4.XX esitas 23.01.2018 halduskohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse ning menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
5.Tallinna Halduskohus jättis 14.02.2018 määrusega XX menetlusabi taotluse käiguta ning andis menetlusabi taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva määruse kättetoimetamisest arvates. Kaebajal tuli puuduste kõrvaldamise korras täpsustada menetlusabi taotlusest nähtuvat vastuolu tema ja tema perekonnaliikmete igakuiste kulude (kokku 2870 eurot) ning sissetulekute (0 eurot) vahel. Kaebaja kinnitas määruse kättesaamist avaliku e-toimiku (AET) vahendusel 26.03.2018.
6.Tallinna Halduskohus jättis 06.04.2018 määrusega XX menetlusabi taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata ning kaebuse käiguta, andes XX-le 700 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva arvates määruse jõustumisest menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmise osas. Kohus hoiatas, et kohtu määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastatakse kaebus läbivaatamatult.
7.XX esitas 10.04.2018 halduskohtule 14.02.2018 määruses palutud täpsustused. Vastuse kohaselt sai kaebaja halduskohtu määruse kätte 09.03.2018 ning tal läks tõlkimiseks rohkem kui 10 päeva, mistõttu palus ta lubada selgitused siiski esitada.
8.Tallinna Halduskohus tagastas 10.05.2018 määrusega kaebuse ning tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2017 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. HKMS § 28 lg 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamatult teatama oma aadressi ja sidevahendite andmete muutumisest. Kuna halduskohtu 06.04.2018 määruse kättetoimetamine kaebajale on nii elektronposti aadressil kui ka kaebuses märgitud ja kaebaja registrijärgsel elukoha aadressil korduvalt ebaõnnestunud, kaebaja ei ole teatanud kohtule oma aadressi muutumisest ning dokumendi kätte toimetamata jätmine takistab asja lahendamist, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 3 alusel kaebajale tagastada.
9.Tallinna Halduskohus otsustas 07.06.2018 määrusega toimetada halduskohtu 10.05.2018 määruse kaebajale kätte avalikult väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõte halduskohtu 10.05.2018 määrusest avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.06.2018.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.XX palub 09.07.2018 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 10.05.2018 määrus ning saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks, sh kaebajale Tallinna Halduskohtu 06.04.2018 määruse kättetoimetamiseks. Kaebajale on olnud võimalik menetlusdokumente kätte toimetada vähemalt e-posti aadressil. Halduskohus ei ole 06.04.2018 ega 10.05.2018 määrust kaebajale e-posti aadressil saatnud. HKMS § 121 lg 2 p 3 kohaldamine eeldab, et kohtudokumenti ei saa vaatamata korduvatele proovimistele kätte toimetada kaebuses märgitud aadressil, e-posti aadressil ning registrijärgsel aadressil. Kuna 06.04.2018 määrust ei ole e-posti aadressile saadetud, puudus alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 3 alusel. Samuti ei ole kohus üritanud määrust postiaadressidel kätte toimetada korduvalt. Kaebaja ei ole 06.04.2018 määrust kätte saanud ega teadnud sellest midagi. Kaebaja kõrvaldas menetlusabi taotluse puudused 10.04.2018. Selleks ajaks ei olnud kohus 06.04.2018 määrust veel välja saatnudki ning kaebaja ei teadnud, et menetlusabi taotlust ei menetleta ja tal tuleb tasuda riigilõiv. Kohus ei ole kuni määruskaebuse esitamiseni 06.04.2018 määrust kaebajale kätte toimetanud, ka avalikult mitte. Seetõttu ei 2(5)
3-17-1807 saanud kohus 10.05.2018 määrusega kaebust tagastada. Kaebaja soovib vaidlustada 06.04.2018 määrust, sest ta on oma 10.04.2018 selgitustega menetlusabi taotluse puudused kõrvaldanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus võtab XX määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kuna XX määruskaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv 15 eurot, tuleb see tagastada. Kohus peab võimalikuks tagastada riigilõiv arveldusarvele, millelt see on tasutud, s.o WWW-Corp OÜ arveldusarvele EE927700771001560014 AS-s LHV Pank (HKMS § 104 lg 8).
12.Halduskohus tagastas 10.05.2018 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 3 alusel. Nimetatud sätte järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuses märgitud aadressil, elektronposti aadressil ega kaebaja registrijärgsel aadressil ei ole võimalik kaebajale kohtudokumente ka korduval katsel kätte toimetada, kaebaja ei ole teatanud kohtule oma aadressi muutumisest ning dokumendi kättetoimetamata jätmine takistab asja lahendamist. HKMS § 121 lg 2 p 3 näol on tegemist diskretsioonilise tagastamise alusega, mille puhul on kohtu otsustada, kas puudused on sedavõrd olulised, et kaebuse tagastamine on põhjendatud. Nimetatud tagastamise aluse eesmärgiks on tagada kohtumenetluse efektiivne toimetamine, mistõttu on see ette nähtud juhtudeks, kus menetlusosaline kasutab pahatahtlikult oma õigust olla oma kohtuasja arutamise juures kaebuse lahendamise takistamiseks ja venitamiseks. Kohtul on õigus tagastada kaebus HKMS § 121 lg 2 p 3 alusel põhjusel, et menetlusosaline ei ole kohtule mõistlike jõupingutustega kättesaadav ning menetlusdokumentide kättetoimetamine on sedavõrd raskendatud, et kohtuasja lahendamine on oluliselt takistatud. Tegemist on erandliku tagastamise alusega ning selle kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kaebaja ei ole kättesaadav kaebuses märgitud ega registrijärgselt aadressilt ega ka elektrooniliselt; 2) kohtul ei ole korduvalt õnnestunud kohtudokumente kaebajale kätte toimetada; 3) kaebaja ei ole aadressi muutumisest kohut teavitanud; 4) dokumendi kättetoimetamata jätmine takistab asja menetlemist (I. Pilving, K. Merusk (toim.). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk 435‒436). Seega kehtestab HKMS § 121 lg 2 p 3 põhimõtte, et kaebajale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks ei pea kohus peale dokumendi korduvalt kaebaja näidatud aadressil saatmise tegema veel kõikvõimalikke täiendavaid jõupingutusi (nt kohtutäituri abil kättetoimetamine, avalik kättetoimetamine jne), vaid kaebaja peab ise hoolitsema selle eest, et ta oleks kohtule kättesaadav (Tallinna Ringkonnakohtu 02.04.2015 määrus nr 3-14-53175, p 5).
13.Vaidlustatud halduskohtu määruse kohaselt ei olnud kaebajale võimalik kätte toimetada halduskohtu 06.04.2018 määrust. Kohtute infosüsteemist ja haldusasja toimikust nähtub, et nimetatud määrust on üritatud kaebajale kätte toimetada korduvalt, kuid see pole õnnestunud. Määrus tehti kaebajale e-toimiku süsteemis nähtavaks selle tegemisega samal päeval. 10.04.2018 (kell 13:30) saadeti kaebajale meeldetuletus määruse e-toimiku süsteemis avalikustamise kohta e-posti aadressidel xxx, xxx ja xxx. Pärast seda saadeti määrus 17.04.2018 kaebajale kaebuses märgitud aadressil xxx, Tallinn ja kaebaja rahvastikuregistrijärgsel aadressil yyy, Tallinn. Kui mõlemale aadressile saadetud ümbrikud koos väljastusteatega 27.04.2018 kohtule tagastati (II kd, tl 41‒42), saatis kohus määruse 27.04.2018 veel kord samadel aadressidel. Saadetud ümbrikud tagastati koos väljastusteatega kohtule 09.05.2018 (II kd, tl 43‒ 44). Kõikidel juhtudel oli väljastusteatele märgitud, et saaja ei viibinud kohal.
14.Ehkki HKMS § 121 lg 2 p-s 3 on kasutatud väljendit „elektronposti aadressil kätte toimetama“, tuleb seda sätet tõlgendada koosmõjus teiste menetlust, iseäranis 3(5)
3-17-1807 kohtudokumentide kättetoimetamist reguleerivate sätetega. HKMS § 72 lg 4 järgi kohaldatakse kättetoimetamisele TsMS §-e 306‒315, 317 ja 319‒327. Menetlusdokumentide elektroonilisele kättetoimetamisele ja elektrooniliselt kättesaadavaks tegemisele kohaldatakse TsMS §-s 3111 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 22 lg-s 1 sätestatut (HKMS § 73). TsMS § 3111 reguleerib menetlusdokumentide kättetoimetamist elektrooniliselt kättetoimetamiseks loodud infosüsteemi (avaliku e-toimiku) kaudu. Selle sätte lg 1 järgi võib kohus toimetada menetlusdokumendi füüsilisele isikule kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse kohtule avaldatud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril (p 1), adressaadi ja tema seadusliku esindaja rahvastikuregistrisse kantud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril (p 3), muus riigi andmekogus, mille andmebaasist on kohtul võimalik ise elektroonilise päringu tegemisega andmeid kontrollida, oleval adressaadi ja tema seadusliku esindaja elektronpostiaadressil ja telefoninumbril (p 4) või Eesti isikukoodi olemasolu korral adressaadi ja tema seadusliku esindaja elektronpostiaadressil [email protected] (p 5). TsMS § 3111 lg 2 kohaselt võib kohus edastada teavituse dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta ka avalikust arvutivõrgust leitud telefoninumbril, elektronpostiaadressil, virtuaalse sotsiaalvõrgustiku oletataval kasutajakonto lehel või muu virtuaalse suhtluskeskkonna lehel, mida avalikus arvutivõrgus avaldatud teabe kohaselt võib adressaat eeldatavasti kasutada või millel edastatud teave võib eeldatavasti jõuda adressaadini. TsMS § 3111 annab kohtule piiratud võimaluse toimetada dokumente elektrooniliselt kätte e-toimikust n-ö väljaspool. TsMS § 3111 lg 4 järgi võib kohus toimetada dokumendi menetlusosalisele kätte väljaspool e-toimikut üksnes juhtudel, kui saajal ei ole eeldatavasti võimalik e-toimikut kasutada või e-toimiku kaudu kättetoimetamine ei ole tehniliselt võimalik.
15.Halduskohus on eeltoodud sätteid järginud. Menetlusdokumendid on kaebajale avalikustatud avaliku e-toimiku vahendusel ning kaebaja elektronpostiaadressile on saadetud vastav teade dokumendi avalikustamise kohta. Lisaks on kohus korduvalt saatnud kaebajale erinevatel elektronpostiaadressidel meeldetuletusi dokumentide e-toimikus avalikustamise kohta. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on 18.09.2017 e-kirjas teavitanud kohut sellest, et ta ei oma hetkel võimalust e-toimiku kaudu dokumentide kättesaamiseks, ning palunud saata talle dokumendid e-posti teel. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on asunud tutvuma menetlusdokumentidega avaliku e-toimiku vahendusel vähemalt alates 26.10.2017, mil talle on e-toimiku vahendusel kätte toimetatud Tallinna Halduskohtu 13.09.2017 määrus tema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta. Pärast seda ei ole kaebaja kohut e-toimiku kasutamise võimatusest teavitanud. Samuti ei ole kohtule teada muid asjaolusid, millest saaks järeldada kaebaja võimatust kasutada menetlusdokumentide kättesaamiseks e-toimikut. Seega on kohus põhjendatult edastanud kaebajale menetlusdokumente, sh 06.04.2018 määruse, e-toimiku vahendusel koos selle kohta teavituse saatmisega kaebaja elektronposti aadressile ning sellist elektroonilist kättetoimetamist tuleb lugeda piisavaks, et oleks täidetud HKMS § 121 lg 2 p-s 3 sätestatud eeldus elektronpostil saatmise kohta.
16.Halduskohus jättis 06.04.2018 määrusega läbi vaatamata kaebaja menetlusabi taotluse, sest kaebaja ei olnud tähtaegselt kõrvaldanud selle puuduseid, ning andis kaebajale tähtaja puuduoleva 700 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Tegemist oli seega määrusega, millega kohustati kaebajat kõrvaldama kaebuse menetlusse võtmist takistavat puudust, s.o tasuma riigilõivu. Riigilõivu tasumiseta ei olnud kohtul võimalik kaebust menetlusse võtta ja sisuliselt menetleda. Kuigi riigilõivu tasumine ei olnud tingimata vajalik kaebaja 23.01.2018 kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamiseks (alates 01.01.2018 kehtiv HKMS § 152 lg 3 koosmõjus § 152 lg 1 p-ga 2), ei rikkunud kohus menetlusnorme, kui pidas vajalikuks nõuda kaebuse menetlemiseks, sh kaebuse tähtaegsuse edasiseks kontrollimiseks, selle menetlusse võtmist takistavate puuduste kõrvaldamist. Kaebuse sisuline lahendamine oleks hoolimata 4(5)
17.Ringkonnakohus möönab, et halduskohus oleks võinud kaebaja 10.04.2018 avalduse saamisel selgitada talle õigust esitada 06.04.2018 määruse p 1 peale määruskaebus ringkonnakohtule. Kohtul oli siiski võimalik eeldada, et kaebaja mõistab määruskaebuse esitamise vajadust ja õigust 06.04.2018 määruse kättesaamisel ja sellega tutvumisel. Ringkonnakohtule 09.07.2018 esitatud määruskaebusest nähtubki muu hulgas kaebaja soov vaidlustada Tallinna Halduskohtu 06.04.2018 määrust. Kohus ei pea võimalikuks tõlgendada 09.07.2018 määruskaebust sedavõrd laialt, et leida, et tegemist on ka halduskohtu 06.04.2018 määrusele esitatud määruskaebusega. Kuigi 09.07.2018 määruskaebuses väidab kaebaja, et ta ei ole halduskohtu 06.04.2018 määrust kätte saanud, nähtub kohtute infosüsteemist, et see määrus on kaebajale avaliku e-toimiku vahendusel kätte toimetatud 04.07.2018. Kättetoimetamise päevale järgnevast päevast hakkas kulgema määrusele määruskaebuse esitamise tähtaeg ning kaebajal tuli esitada määruskaebus 06.04.2018 määrusele hiljemalt 19.07.2018. Vastavat määruskaebust ei ole kohtule selleks tähtpäevaks saabunud.
18.Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks märkida, et peab halduskohtu 06.04.2018 määrust õiguspäraseks. Halduskohus kohustas 14.02.2018 määrusega kaebajat kõrvaldama menetlusabi taotluse lahendamist takistavat puudust, s.o selgitama vastuolusid taotluses välja toodud mistahes sissetulekute puudumise ja väidetavate kulutuste vahel. Halduskohtul tekkis kaebaja menetlusabi taotluse põhjal põhjendatult kahtlus kaebajal või tema perekonnaliikmel mõne sellise sissetuleku olemasolus, mida kaebaja ei olnud taotlusesse märkinud, kuid millest võis olla võimalik tasuda kaebuse esitamisel ette nähtud riigilõivu. Halduskohtu 14.02.2018 määruse saab avaliku e-toimiku andmetel lugeda kaebajale kättetoimetatuks 26.03.2018 ning tal tuli kohtu osutatud puudus kõrvaldada määruse kättesaamisest 10 päeva jooksul, s.o hiljemalt 05.04.2018. Kaebaja esitas nõutud selgitused kohtule alles 10.04.2018, s.o pärast kohtu poolt 06.04.2018 määruse tegemist. Seega, kuna kaebaja jättis tähtaegselt kõrvaldamata menetlusabi taotluse lahendamist takistava puuduse, jättis halduskohus 06.04.2018 määrusega õiguspäraselt kaebaja menetlusabi taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata ning kohustas teda tasuma kaebuse läbivaatamiseks nõuetekohases suuruses riigilõivu (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 60 lg 4).
19.Eeltoodust tulenevalt on selge, et kaebaja ei ole menetluse kestel kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt. Kaebajale menetlusdokumentide kättetoimetamise raskendatus on menetlust venitanud ning takistanud oluliselt selle efektiivset läbiviimist, samal ajal kui kohus tegi kaebajale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks omalt poolt kõik nõutava. Seetõttu on halduskohus XX kaebuse 10.05.2018 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 3 alusel õiguspäraselt tagastanud ning määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.