lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-228/9

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 09.07.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-228/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.07.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1076
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar 9. juuli 2018, Tartu 3-18-228 M.M. kaebus Viru Vangla kohustamiseks pakkidega saadetud esemete (võimlemismati ja usutalituseks vajalike esemete) kaebajale andmiseks ning Viru Vangla 27. detsembri 2017. a otsuste nr 612/554-2 ja nr 6-12/559-2 ning vaidemenetluste õigusvastasuse tuvastamiseks M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 13. märtsi 2018. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja M.M.

RESOLUTSIOON

1.Jätta M.M. määruskaebus rahuldamata.
2.Muuta osaliselt Tartu Halduskohtu 13. märtsi 2018. a määruse põhjendusi.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.M.M. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada, et Viru Vangla rikkus kahes vaidemenetluses hea halduse tava, jättis vaided sisuliselt menetlemata, ei lahendanud vaideid viivitamatult ning ületas 27. detsembri 2017. a otsustega nr 6-12/554-2 ja nr 6-12/5592 vaietele vastamise tähtaega; diskrimineeris kaebajat, kui ei väljastanud talle võimlemismatti ja usutalituseks vajalikke esemeid; rikkus usutalituseks vajalike esemete mitte väljastamisega õigust usuvabadusele; seadis võimlemismati mitte väljastamisega ohtu kaebaja tervise; põhjustas kaebajale rohkem kannatusi ja ebameeldivusi, kui vangistusega paratamatult kaasneb. Samuti palus kaebaja kohustada Viru Vanglat kandma pakkidega saadetud esemed kaebaja isiklike asjade nimekirja ja tooma need kaebaja juurde kambrisse ning tunnistada vangistusseadus (VangS) Eesti Vabariigi Põhiseadusega vastuolus olevaks, sest selles puudub kinnipeetavale saabunud paki käsitlemise kord.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus tagastas 13. märtsi 2018. a määrusega M.M. kaebuse. Halduskohus leidis, et kuna kaebaja on kinnipeetav, ei ole talle pakkide saatmine lubatud. Pakke on lubatud VangS § 98 lg 1 kohaselt saada üksnes vahistatul. Vahistatute ja kinnipeetavate õiguslik staatus

on erinev, mistõttu ei saa nende erinevat kohtlemist pakkide saamise osas pidada põhiseadusevastaseks. Kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus pakkide ning seetõttu nendes sisalduvate esemete saamiseks, ei olnud kaebajal õigust seda nõuda ka vaidemenetluses. Seega on Viru Vangla õigesti kaebaja vaided tagastanud, kuna kaebajal puudus vaide esitamise õigus ning seetõttu kohustuslikku kohtueelset menetlust ei saa läbituks lugeda Viru Vangla kohustamisnõude osas kanda pakkidega saadetud esemed kaebaja isiklike asjade nimekirja ning tuua kaebaja kambrisse. Ka juhul, kui kohus käsitleks eraldiseisvalt kaebaja nõudeid tuvastada kaebaja diskrimineerimine, usuvabaduse õiguse rikkumine, kaebaja tervise ohtu seadmine ning kannatuste ja ebameeldivuste põhjustamine, eeldades, et kaebaja nõuab eelkirjeldatu tõttu Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist, ei saa vangla tegevust õigusvastaseks pidada ning kaebus kuuluks tagastamisele kuna kaebajal puuduks asjas kaebeõigus. M.M. kaebus Viru Vangla 27. detsembri 2017. a otsuste ning vaidemenetluste õigusvastasuse tuvastamiseks tuleb tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda. Kaebaja ei saa esitada tuvastamisnõuet selleks, et veenduda vangla tegevuse õigusvastasuses. Kaebaja ei ole välja toonud, miks on vaidemenetluste õigusvastasuse tuvastamine vajalik tema õiguste kaitseks.

3.M.M. esitas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, kus väidab, et asjakohatu on kohtu väide, nagu oleks pakkide saamine vahistatutel põhjendatud seetõttu, et vahistatu enamasti ei tööta ja tal puudub sissetulek. Õige on see, et vahistatu üldjuhul ei tööta, kuid süüdimõistetu töötasu on formaalne. Süüdimõistetul on pakkide saamine samamoodi põhjendatud nagu vahistatu puhul. Samas on vangla selgelt vastanud, et religioosseid esemeid ei ole kinnipeetavatel võimalik osta vangla kaupluse vahendusel. Viru Vangla kaplanil ei ole pakkuda kaebajale usutalituseks vajalikke esemeid, mistõttu soovitas ta lasta saata need tema nimele vanglasse. Halduskohus jättis tähelepanuta asjaolu, et kaebaja tegutses talle saadetud esemete osas vanglaametnikelt saadud juhistele vastavalt. HKMS § 45 lg 2 on vastuolus EIÕK alusel tehtud EIK lahenditega ja tuleb jätta kohaldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et M.M. määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega tuvastamisnõuete tagastamise osas, järgib neid ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel neid siinkohal ei korda. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks muuta halduskohtu määruse põhjendusi kohustamisnõude tagastamise osas.
5.Halduskohus leidis, et kaebajal puudub subjektiivne õigus pakkide ning seetõttu nendes sisalduvate esemete saamiseks ja tal ei olnud ka õigust sellesisulise nõude esitamiseks vaidemenetluses. Vastavalt on Viru Vangla õigesti kaebaja vaided tagastanud ning kohustuslikku kohtueelset menetlust ei saa kohustamisnõude osas läbituks lugeda, mistõttu kaebus kuulub kohustamisnõuete osas tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga ei nõustu.
6.Asjaolu, et seadusest tulenevalt puudub kinnipeetaval õigus saada pakke väljastpoolt vanglat ei tingi järeldust, et kinnipeetaval puudub õigus vaidlustada talle väljastpoolt vanglat saadetud esemete kätteandmata jätmist. Ekslik on ka vangla seisukoht nagu saaks vaide esitamise õiguse välistada see, et kinnipeetav ei ole saanud pakiga saadetud asjade valdust ja seega ei ole saadetud asjade omandiõigus talle üle läinud. Esemete omandiõigus ei määra õigust neid esemeid kasutada. Lisaks ei ole vangla tuvastanud, kellele saadetud esemed kuuluvad (tegemist võib olla vabaduses kinnipeetava poolt soetatud asjadega).

Pakiga saadetud esemete kättesaamiseks esitatud kohustamisnõue võib osutuda edukaks, kui kohtumenetluses tunnistatakse pakkide saatmise võimalust ettenägeva normi puudumine põhiseadusega vastuolus olevaks. Pakiga saadetud esemete kättesaamiseks kohustamisnõude esitamise võimaluse välistamine piiraks kinnipeetavate kaebeõigust, välistades selles osas õiguse pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Ringkonnakohus kahtleb sellise piirangu põhiseaduspärasuses, kuna ei ole selge, millise legitiimse eesmärgi saavutamiseks on selline piirang vajalik. Selles olukorras tuleb eelistada kinnipeetavate vaide ja seega ka kohtusse pöördumise õiguse tõlgendust, mis on enam põhiseadusega kooskõlas. Vastavalt tuleb jaatada kinnipeetava õigust vaidlustada talle pakiga saadetud asjade kätte andmata jätmist kohustamisvaidega. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et vastustaja on 22. ja 23. novembril 2017 alusetult tagastanud M.M. vaided ning kaebuse esitamine halduskohtule on lubatav vastavalt VangS § 11 lg-le 5.

7.Samas nõustub ringkonnakohus halduskohtu analüüsiga pakkide saatmise piirangu põhiseaduspärasuse kohta. Kohtupraktikas on tunnustatud vangla julgeoleku tagamise eesmärgil kinnipeetavatele lubatud asjadele piirangu seadmist nii asjade omadustest tulenevalt kui ka nende saamis viisi tõttu. Väljaspool kahtlust on, et vanglasse saadetud asjade kontrollimine, et välistada neisse peidetud keelatud esemete ja ainete sattumine kinnipeetavate kätte nõuab vanglalt olulist tööjõuressurssi. Asjade ja ainete ohutuses ja lubatavuses veendumine võib olla raskesti teostatav, nõudes spetsiifilises valdkonnas eriteadmiste ja/või – oskuste olemasolu. Välistada ei saa, et kontrolli teostamine võib kaasa tuua asjade kahjustamise või kasutamatuks muutumise. Pakkide saatmise piirangut leevendab võimalus soetada tarbeesemeid ja toiduaineid vangla vahendusel. Kaebajale on tagatud vältimatult vajalike esemete saamine vangla kulul, kui tal endal puudub võimalus nende ostmiseks või need on vajalikud meditsiinilisel näidustusel. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et seadusest tuleneva piirangu tõttu on kaebus perspektiivitu
8.Nendel asjaoludel, arvestades pakiga saadetud esemete kasutusotstarvet ja seega asjade kasutamise võimaluse puudumisest tingitud riivet kaebaja õigustele, on põhjendatud kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, s.o põhjusel, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium