Kuulutada haldusasja nr 3-20-61 menetlus kinniseks.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.09.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-20-61
ASJAOLUD
1.Viru Vanglas kinni peetav isik X,X, (edaspidi ka kaebaja) esitas vanglale 14.10.2019 (toimiku leheküljed (tl) 20–20 pöördel), 01.11.2019 (tl 21–22p), 18.11.2019 (tl 3–4p), 25.11.2019 (tl 23–23p), 26.11.2019 ja 03.01.2020 (tl 12–12p) avaldused, milles soovis luba soetada endale väljastpoolt vanglat spetsiaalsed ortopeedilised jalanõud. Avalduste kohaselt on kaebaja käinud 2018. a augustis Viru Vangla V üksuse juhi vastuvõtul ning avaldanud soovi saada luba ortopeediliste jalanõude soetamiseks väljastpoolt vanglat, sest kaebajale seni kambris olnud välisjalanõud olid muutunud kasutuskõlbmatuks. Viru Vangla vastas kaebaja avaldustele 15.01.2020. a otsusega nr 6-10/41002-2 (tl 13), 15.01.2020. a otsusega nr 6-10/44293-2 (tl 14–14p), 15.01.2020. a otsusega nr 6-10/47384-2 (tl 49), 16.01.2020. a otsusega nr 6-10/46510-2 (tl 15) ja 05.02.2020. a otsusega nr 6-10/947-2 (tl 28), jättes taotlused kaebajale väljastpoolt vanglat ortopeediliste jalanõude väljastamiseks rahuldamata. Vastustes selgitas vangla, et kinnipeetavale on keelatud saata pakke ning juhul, kui meditsiiniosakond näeb vajadust kinnipeetavale erijalatsite väljastamiseks, tegeleb nende väljastamisega meditsiiniosakond.
2.Kaebaja esitas Viru Vanglale 25.11.2019 kahjunõude talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 5000 euro ulatuses (tl 23–23p; 114–114p). Kahjunõude kohaselt on vangla tekitanud talle kahju sellega, et kaebaja ei ole saanud vanglalt luba uute jalanõude väljastamiseks ega ole saanud seetõttu värske õhu kätte jalutama 22.10.2018–22.04.2019 ning 26.10.2019, 30.10.2019, 17.11.–20.11.2019. Kaebaja täiendas oma kahjunõuet 24.08.2020. a avaldusega (tl 115–115p), milles palus lisaks 25.11.2019. a kahjunõudes nõutule hüvitada talle kahju 5000 euro ulatuses. Kahjunõude täienduse kohaselt ei ole kaebajale võimaldatud saada tema soovitud jalanõusid väljastpoolt vanglat ning teda ei ole lubatud jalanõude puudumise tõttu värske õhu kätte jalutama perioodil 26.10.2019–07.01.2020. Viru Vangla jättis 05.11.2020. a vastusega nr 6-16/141-2 (tl 116–11p) kaebaja 25.11.2019. a ja 24.08.2020. a kahjunõuded järgmistel põhjendustel rahuldamata. Ortopeedilisi jalanõusid tootva ettevõtte Ortopeediakeskus OÜ 17.01.2020. a elektronkirjast nähtub, et spetsialistide hinnangul piisab kaebaja puhul tavaliste jalanõudega ortopeedilise sisetalla kasutamisest. Kaebaja keeldus 05.08.2020 ortopeedilistest sisetaldadest (jalatugedest). Seega on kaebaja ise keeldunud spetsialisti poolt näidustatud ja vangla poolt pakutud ravivõimalusest. Kinnipeetaval puudub õigus nõuda endale meelepärast ravi ja meelepäraste otsuste tegemist, kui nendeks puudub näidustus. Kaebaja subjektiivne arvamus ei saa olla ravimeetodite üle otsustamise aluseks. Lisaks ei ole kaebajale postiga saadetud ortopeedilisi jalanõusid. Tegu oli tavaliste jooksu/treeningjalanõudega. Ortopeediliste jalanõude puhul on tegu spetsiaalsete, ravi või taastusravi eesmärki arvestades konstrueeritud jalanõudega. Kaebajale on selgitatud, et tal kui süüdimõistetul ei ole võimalik saada pakiga asju ning kui tema jalanõud on amortiseerunud, peaks ta need kambrist ära andma. Kaebaja oleks sarnaselt iga teise kinnipeetavaga saanud vajadusel soetada vangla kauplusest uued jalanõud.
MENETLUSE KÄIK
3.X,X, esitas 07.01.2020 Tartu Halduskohtule hiljem korduvalt täiendatud kaebuse, milles märkis, et Viru Vangla rikub tema õigusi seonduvalt sellega, et talle ei ole pikema aja jooksul võimaldatud ortopeedilisi jalanõusid, mille vajadust on spetsialist kinnitanud. Sobivate ortopeediliste jalanõude puudumise tõttu ei ole kaebaja saanud käia jalutuskäikudel, sest plätudega teda iga kord jalutama ei lubata. Kaebaja soovis talle tema soovitud jalanõude väljastamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja viitas ka sellele, et ta ei ole rahul vanglas meditsiinilise abi osutamisega.
4.Kohus tagastas 13.08.2020. a määrusega kaebuse osaliselt, s.o Viru Vangla kohustamise nõudes võimaldada kaebajale meditsiinilist abi ning kahju hüvitamise nõudes osas, milles
3-20-61 kaebaja taotles hüvitist seonduvalt 16.11.2019 ja 21.11.2019–31.12.2019 jalutuskäikudest ilmajäämisega.
5.Kohus võttis 10.09.2020. a määrusega kaebuse menetlusse nõuetes Viru Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajale ortopeedilised jalanõud, mis on kaebajal vabaduses olemas, ning Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks kohtu määratavas summas seonduvalt kaebaja tervise kahjustamisega jalutuskäikudest ilmajätmisega perioodidel 22.10.2018–22.04.2019 ja 17.11.2019–20.11.2019.
6.Viru Vangla palus 12.10.2020. a vastuses kaebusele jätta see rahuldamata.
7.Kaebaja soovis 10.11.2020. a täienduses laiendada kohtule esitatud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse alust selliselt, et hõlmatud oleks periood 26.10.2019−07.01.2020.
8.Kohus rahuldas 17.02.2021. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks ning luges kaebuse esitatuks selliselt, et selles on esitatud Viru Vangla kohustamise nõue võimaldada kaebajale jalanõud, mis on tal vabaduses olemas, ning Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise nõue kohtu määratavas summas seonduvalt kaebaja tervise kahjustamisega jalutuskäikudest ilmajäämise tõttu perioodidel 22.10.2018–22.04.2019 ja 26.10.2019–07.01.2020.
9.Viru Vangla palus 08.03.2021. a vastuses jätta kaebus ka täiendatud osas rahuldamata.
10.Kohus otsustas 09.07.2021. a määrusega vaadata asi läbi kirjalikus menetluses. Sama määrusega palus kohus kaebajal ja vastustajal esitada kohtule täiendavaid selgitusi ja tõendeid ning otsustas asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga X.
11.Kaebaja palus 01.08.2021. a täiendavas seisukohas arvestada käesolevas asjas menetluskuludena tema sõbra tehtud kulutusi vanglasse maksikirja saatmisele ja sõidule Tallinnast Jõhvi (kulu kütusele 30 eurot). Veel märkis kaebaja, et jätab ajavahemikus 05.03.2021 kuni mai 2021 talle tekitatud kahju (millele kaebaja viitas ka oma 10.03.2021. a avalduses ning kohus 09.07.2021. a määruse punktis 9) hüvitamise kohtu äranägemiseks. Kaebaja palub kohtul küsida Viru Vanglalt, millistel põhjustel keelas vangla kaebajal käia alates 05.03.2021 kuni 30.05.2021 korralistel jalutuskäikudel, kuigi ilmad olid soojad. Kaebaja palus esitada Justiitsministeeriumile ettekirjutuse, mille alusel kaaluda Viru Vangla V üksuse juhi Mikk Altermanni vabastamist talle usaldatud ametiülesannetest.
12.Viru Vangla esitas 06.08.2021 kohtule kohtu palutud täiendavad tõendid ulatuses, milles need olid vanglal olemas.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13.Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt.
13.1.Kaebaja andis vanglale 2018. a augustikuus teada, et ta vajab uusi erijalatseid, sest tema vanad jalatsid on kasutuskõlbmatud. Kaebaja kooskõlastas 08.08.2018 üksuse juhi M. Altermanniga, et ta saab vanglasse väljastpoolt vanglat temale spetsialisti poolt soetatud ortopeedilised jalanõud, kui ortopeed annab selleks loa. 2018. a septembris andis kirurgortopeed Marje Uudeküll oma nõusoleku. 05.12.2019 kinnitas Ida-Viru Keskhaigla eriarstortopeed Sergii Lytvynenko juba korduvalt, et kaebaja vajab ortopeedilisi jalatseid vastavalt hooajale. Kaebaja ei ole siiani neid jalanõusid saanud. Kaebajale saadeti jalanõud postiga meditsiiniosakonda, kuid need saadeti 2019. a detsembris kaebajat teavitamata lihtsalt tagasi. Kaebaja sõber käis ka isiklikult Viru Vanglas, tuues kaasa kaebajale mõeldud ortopeedilised jalanõud, kuid vangla keeldus neid vastu võtmast. Viru Vangla keeldus seega aktsepteerimast kahe erineva ortopeedi otsust ning nõustus kaks aastat hiljem hoopis Ortopeediakeskus OÜ spetsialistiga, kes kirjutas kaebajale välja tallatoed, mitte jalanõud. Ortopeed S. Lytvynenko on pidanud vajalikuks kaebajale ortopeediliste jalanõude väljastamist, mitte ortopeediakeskuse spetsialisti juurde suunamist. Arsti seisukoht ehk diagnoos on nii Viru Vanglale kui ka Viru Vangla meditsiiniosakonnale täitmiseks kohustuslik, kuid seda eiratakse.
3-20-61
13.2.Vastustaja väide, et kaebajale ei ole postiga saadetud ortopeedilisi jalanõusid, ei pea paika. Vanglas ei ole tõenäoliselt selliseid spetsialiste, kes oskaksid teha vahet, milline jalanõu on ortopeediline ja milline mitte. Jalanõude mudel ja taldade tihedus ehk struktuur peab vastama nii pinnasele kui ka inimese enda kehaindeksile. Valede jalatsite kasutamisel saavad kahjustada jalgade liigesed ja kogu skelett. Kaebaja pöördus pärast tema vanade jalatsite amortiseerumist sporditarvete firma Nike esindaja poole, et soetada uued kvaliteetsed ja tema kehaindeksiga sobivad jalanõud. Kaebajale valiti välja spordijalatsid Adidas, mis sobivad tema kehaindeksiga, pinnasega jne. See tähendab, et tegemist on ortopeediliste jalanõudega. Vangla kaupluses olid müügil ainult ühed Nike jalatsid, mis olid kaebajale ebatervislikud ehk mõeldud kasutamiseks hoopis teistsugusel pinnasel. Samuti ei sobinud nende jalanõude mudel ega liist kaebaja kehaindeksiga. Kui kaebaja soovis tellida teistsuguseid jalatseid, ei antud selleks luba (tellimuslehe koopia tl 43–44). Kaebaja ei ole saanud ka tallatugesid (08.07.2020. a avaldus, tl 37–37p) ning tal ei ole jalanõusid, kuhu tallatugesid panna. Kaebaja ei ole nõus soetama Viru Vangla kaupluse vahendusel jalanõusid, mis ei ole talle tervislikud (kaebaja 08.07.2020. a avalduse lk 6, tl 37p).
13.3.Kaebaja ei ole saanud korralistele jalutuskäikudele värske õhu kätte. Seda ei luba kas ilm või valvurid, sest kaebajal puuduvad hooajale vastavad jalanõud. Kaebajal oli 02.05.2018 insult ja insuldist taastumisel on ülioluline kerge kehaline koormus ehk liikumine. Lisaks insuldi kunstlikule esilekutsumisele takistati igakülgselt kaebajal insuldist taastumist jalutustele mittelaskmise ja stressi esilekutsumisega, mis oleks võinud viia ka uue insuldini. Lisaks sai kaebaja pikka aega eraldi lukustatud kambris ilma jalutamise võimaluseta viibides puusaliigese trauma, mille tagajärjel ta nüüdseks lonkab ja vajab igapäevaselt valuvaigistavaid tablette ja želeed. Oleks vangla täitnud ortopeedi ettekirjutust, ei oleks kaebaja saanud puusale uut tüsistust.
13.4.Kaebaja viibis perioodil 22.10.2018–22.04.2019 vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel üksikvangistuses. Sel ajal ei lastud teda igapäevastele korralistele jalutustele, sest tal puudusid hooajale vastavad jalatsid. Kaebaja ei ole jalutama minemisest ise keeldunud ning ta oleks läinud jalutama iga ilmaga ka plätudega, sest tal on igapäevaselt tugevad peavalud.
14.Viru Vangla palub jätta kaebuse järgmistel põhjustel rahuldamata.
14.1.Kaebajale ei ole postiga saadetud ortopeedilisi jalanõusid. Tegu oli tavaliste jooksu/treeningjalanõudega. Ortopeediliste jalanõude puhul on tegu spetsiaalsete, ravi või taastusravi eesmärki arvestades konstrueeritud jalanõudega (nt http://tallux.ee/?page_id=102, mh viide, et toode peab olema CE tähistusega). Kaebajale saadetud jalanõud neile kriteeriumitele ei vastanud. Ortopeedilised jalatsid eristuvad tavajalatsitest, sh spordijalatsitest. Erisus tuleb eriti hästi välja Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2020/1577, 21. september 2020, millega muudetakse tariifi ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa. Seega omab mõiste „ortopeedilised jalatsid“ omaette tähendust. Vastustajale ei ole teada, et Eestis turustatavad firma Adidas jalatsid kuuluksid ortopeediliste jalatsite gruppi. Kaebaja ei ole oma väite tõendamiseks ei haldus- ega ka kohtumenetluses asjakohaseid tõendeid esitanud. Olukorras, kus kaebaja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud, tuleb kaebus tervikuna jätta rahuldamata juba ainuüksi seetõttu, et kõik kaebaja etteheited vanglale baseeruvad sellel, et vangla ei ole kaebajale lubanud saata ortopeedilisi jalanõusid. Spetsialistide hinnangul piisab kaebaja puhul tavaliste jalanõudega ortopeedilise sisetalla kasutamisest. Kaebaja on ortopeedilistest sisetaldadest (jalatugedest) keeldunud. Seda arvestades jääb segaseks, milliseid ortopeedilisi abivahendeid kaebaja nõuab. Vanglale teadaolevalt soovib kaebaja saada väljastpoolt vanglat tavalisi spordijalatseid.
14.2.Üksuse juhi M. Altermanni kinnitusel ei ole kaebajale antud luba ortopeediliste jalanõude saatmiseks Viru Vanglasse. Kinnipeetavale on selgitatud, et ta peab jalanõud soetama vangla vahendusel ning meditsiiniosakond väljastab talle ortopeedilised sisetallad. Kinnipeetav
3-20-61 keeldus seda tegemast, öeldes, et tal on vaja neid ortopeedilisi jalanõusid, mis saadetakse väljast. Samas käis kinnipeetav igapäevaselt osakonnas ringi plätudes, mis ei olnud ortopeedilised ning muude kinniste jalanõudega, mis ei olnud samamoodi ortopeedilised. Kaebaja varade nimekirja kohaselt on kinnipeetaval kambris jalanõudena alates 02.05.2018 mustad plätud Pskov nr 45/46 ning alates 15.04.2014 pruunid kingad Camel Active. Ettekandega nr 6-20/1063-1 on fikseeritud, et kinnipeetav on kasutanud jalutuskäigul viibimisel ka Adidas Terrex jalatseid, musta värvi, suurus 47 1/3, Climawarm sisetaldadega, mis ei ole samuti ortopeedilised jalanõud.
14.3.Kahjunõue on põhjendamatu. Kaebajale on selgitatud, et tal kui süüdimõistetul ei ole võimalik saada pakiga asju ning kui tema jalanõud on amortiseerunud, peaks ta need kambrist ära andma (vastuskiri nr 6-10/41002-2). Kaebaja oleks saanud vajadusel soetada vangla kauplusest uued jalanõud. Juhul, kui see ei oleks olnud võimalik vahendite puudumise tõttu, oleks kaebaja saanud vastavalt Viru Vangla kodukorra punktile 11.4.1 esitada asjakohase taotluse vanglale ning vangla keeldumise korral vaide ja seejärel vajadusel kohustamiskaebuse halduskohtule. Seega oli kaebajal olemas tõhus õiguskaitsevahend. Kahjunõude rahuldamiseks puuduksid ka muud alused. Olukorras, kus kaebajal oli võimalik soetada vanglas tavapärased jalatsid, kuid ta seda ei teinud, jäi tema enda kanda risk, et ta ei saa minna halva ilmaga õue jalutuskäigule. Kaebajal olemasolevad jalatsid ei ole tal takistanud jalutamas käia ning spetsiaalsetest ortopeedilistest sisetaldadest on kaebaja keeldunud.
KOHTU SEISUKOHT
15.Kohus võtab esmalt seisukoha kaebaja 01.08.2021. a avalduses toodud uute väidete ja nõuete osas (I), lahendab seejärel kaebuse sisuliselt (II, III) ning viimasena esitab lõppjäreldused ja lahendab menetluslikud küsimused (IV). I
16.Kohus otsustas 09.07.2021. a määrusega vaadata asi läbi kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtajad kohtule täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks. Kaebaja edastas määratud tähtaja jooksul kohtule 01.08.2021. a avalduse, milles esitas mitmeid uusi väiteid ja taotlusi.
17.Kaebaja palub oma 01.08.2021. a avalduses muu hulgas lugeda praeguses kohtumenetluses menetluskuludeks tema sõbra tehtud kulutused vanglasse maksikirja saatmisele ja sõidule Tallinnast Jõhvi (kulu kütusele 30 eurot).
17.1.Vastavalt HKMS § 101 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuludeks liigituvad riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (HKMS § 101 lg 2). Asja läbivaatamise kuludeks on HKMS § 102 kohaselt tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud; dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud; vaatluse kulud, sealhulgas sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud; menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalselt Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise ning menetlusdokumentide väljastamise kulud; ning väljaandes Ametlikud Teadaanded või muul viisil kutse või teate avaldamise kulud. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutusja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega; menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek; ning menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud (HKMS § 103 lg 1). Kaebaja sõbra tehtud kulutused kaebajale vanglasse paki saatmisele ning Viru Vanglasse ja sealt tagasi sõitmisele ei mahutu eelnevalt loetletud kulude alla. Tegemist ei ole kohtumenetlusega seotud kulutustega, mistõttu ei saa olla tegemist praeguses asjas kantud menetluskuludega.
17.2.Kohus selgitab, et kui kõnealuseid kulusid kandnud isik leiab, et nende tegemine oli tingitud Viru Vangla õigusvastasest tegevusest, on tal võimalus esitada kahju hüvitamise taotlus
3-20-61 Viru Vanglale või Tartu Halduskohtule vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) §-dele 7 ja 8, järgides seda tehes RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega.
18.Kaebaja märgib 01.08.2021. a avalduses veel, et jätab ajavahemikus 05.03.2021 kuni mai 2021 talle tekitatud kahju hüvitamise kohtu äranägemiseks.
18.1.Kaebaja soovis oma 10.03.2021. a avalduses teada, kas praeguse asja raames saab nõuda hüvitist ka selle eest, et alates 05.03.2021 rikutakse jälle seonduvalt jalutuskäikudega tema õigusi, või peab kaebaja eelnevalt esitama kahjunõude vanglale. Kohus selgitas 09.07.2021. a määruse punktis 9 kaebajale, et kohtu menetluses olev kahju hüvitamise nõue puudutab perioode 22.10.2018–22.04.2019 ja 26.10.2019–07.01.2020 ning kui kaebaja soovib esitada kohtule kahjunõude mõnda teist perioodi puudutavas osas, peab tal olema eelnevalt läbitud sama perioodi puudutavas kahjunõudes kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 8). Kuigi kaebaja ei ole teavitanud kohut, et ta oleks läbinud perioodi 05.03.2021 kuni mai 2021 puudutavas osas kahju hüvitamise nõudes kohustusliku kohtueelse menetluse, saab kaebaja 01.08.2021. a avalduses toodut käsitada kaebuse muutmise taotlusena.
18.2.HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav. Nagu kohus eespool märkis, ei ole kaebaja hoolimata kohtu eelnevatest selgitustest kohtule teatanud, kas ta on läbinud perioodi 05.03.2021 kuni mai 2021 puudutavas osas VangS § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustusliku kohtueelse menetluse. Seetõttu loeb kohus, et kaebaja ei ole kõnealuses kahjunõudes kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud, kaebus ei oleks seetõttu muudetud kujul HKMS § 47 lg 1 kohaselt lubatav ning esineks HKMS § 121 lg 1 p-s 4 sätestatud alus kaebuse selles osas tagastamiseks.
18.3.Samuti ei ole kaebuse täiendamine kõnealuse kahju hüvitamise nõudega kooskõlas menetlusökonoomiaga. Uut perioodi puudutava kohtunõude menetlemisega kaasneb suure tõenäosusega täiendavate asjaolude väljaselgitamise vajadus, mis põhjustaks seni kohtule esitatud kaebuse menetlusaja pikenemise. Samuti ei pruugi täielikult kattuda vangla väidetav õigusvastane tegevus, millega on kaebajale väidetavalt kahju tekitatud. Nagu kohus selgitas, on kaebajal võimalus esitada konkreetsel perioodil talle tekitatud kahju hüvitamise taotlus esmalt vanglale ja pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist kohtule. Sellise kahjunõude menetluses saab vangla esitada ka kaebaja soovitud põhjendused selle kohta, miks keelas vangla kaebajal käia sel perioodil korralistel jalutuskäikudel.
18.4.Eelnevatel põhjustel jääb kaebaja taotlus kaebuse täiendamiseks perioodil 05.03.2021 kuni mai 2021 tekitatud kahju hüvitamise nõudega HKMS § 49 lg 1 alusel rahuldamata.
19.Kaebaja palub 01.08.2021. a avalduses esitada Justiitsministeeriumile ettekirjutus, mille alusel kaaluda Viru Vangla V üksuse juhi M. Altermanni vabastamist talle usaldatud ametiülesannetest.
19.1.Kohus keeldub ka selle nõudega kaebuse täiendamisest, kuna vastava nõude menetlemine ei oleks halduskohtu pädevuses ning kohtul tuleks vastav kaebus seetõttu tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohus ei algata ega vii läbi ametnike suhtes distsiplinaarmenetlust ega saa teha ametiasutusele ettekirjutust ametniku teenistusest vabastamise otsustamiseks. Vanglaametniku suhtes distsiplinaarvõimu kasutamise õigus, sh õigus määrata vanglaametnikule distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine, on vastavalt ametiisikul, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus, ministril või tema poolt volitatud ametiisikul (avaliku teenistuse seaduse § 72 lg-d 1–2 ja § 94; VangS § 148, § 150 lg 1 p 4). Kaebajal on õigus juhtida vangla tähelepanu ametniku väidetavale õigusvastasele tegevusele,
3-20-61 esitades näiteks selleks vanglale märgukirja (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 1 p-d 1 ja 2). II
20.Kaebaja palub kohustada Viru Vanglat võimaldama talle vanglas kasutamiseks Adidas jalanõud, mis on talle väljastpoolt vanglat soetatud. Kaebaja peamised väited praeguses menetluses on, et need jalanõud tuleks talle võimaldada, kuna tal esineb selleks meditsiiniline näidustus ning tegemist on ortopeediliste jalatsitega. Näiteks on kaebaja oma 08.07.2020. a kaebuse täienduses täpsustanud, et ta soovib saada vanglasse neid samu ortopeedilisi Adidas spordijalatseid, mis on vabaduses juba soetatud ning mille kohta on Viru Vangla meditsiiniosakonnale esitatud tõendid, mis kinnitavad, et need jalatsid on ravi eesmärgiga, kaitsevad kaebaja tervise huve ja on kooskõlas Ida-Viru Keskhaigla ortopeedi ettekirjutustega (kaebaja 08.07.2020. a avalduse lk-d 5–6; tl 36–36p). Samuti on kaebaja läbivalt nii haldus- kui ka kohtumenetluses kinnitanud, et kõnealused Adidas jalatsid on talle välja valinud spordijalatseid turustava firma esindaja, pidades silmas kaebaja kehakaalu, jalakuju ja pinnast. Kohus kohustas 09.07.2021. a määrusega kaebajat esitama hiljemalt 06.08.2021 kohtule kõnealuste jalanõude täpse mudeli nimetuse ning kaebaja märkis oma 01.08.2021. a avalduses, et tema sõber edastab kohtule palutud info. Kõnealust infot ei ole kohtule saabunud. Siiski ei takista kohtunõude täitmata jätmine ja vastava info puudumine antud juhul asjas kohtuotsuse tegemist.
21.Kuigi kaebaja nimetab tema soovitud jalatseid ortopeedilisteks ning leiab, et ta on õigustatud need saama arsti vastavate ettekirjutuste tõttu, on kohtu hinnangul kohtuasja materjalide pinnalt selgelt järeldatav, et tegelikkuses ei ole tegemist ortopeediliste jalanõudega selle väljendi meditsiinilises tähenduses.
22.Kuni 25.05.2021 kehtinud meditsiiniseadme seaduse (MSS) § 3 lg 1 määratles meditsiiniseadmena instrumendi, aparaadi, seadme, tarkvara, materjali või muu toote, mida kasutatakse inimese puhul eraldi või kombinatsioonis, sealhulgas tootja poolt spetsiaalselt kas diagnostilistel või ravieesmärkidel kasutamiseks ette nähtud tarkvara, ja mille kavandatud põhitoime inimesele ei ole farmakoloogiline, immunoloogiline või ainevahetuslik, kuid mida kasutatakse: 1) haiguste diagnoosimiseks, ärahoidmiseks, jälgimiseks, ravimiseks või leevendamiseks; 2) vigastuse või puude diagnoosimiseks, jälgimiseks, ravimiseks, leevendamiseks või kompenseerimiseks; 3) kehaehituse või füsioloogilise protsessi uurimiseks või muutmiseks või kehaosa asendamiseks; 4) rasestumise soodustamiseks või ärahoidmiseks. Alates 26.05.2021 viitab MSS selles kasutatavate terminite (sh meditsiiniseadme) määratlemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 05.04.2017. a määrusele (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid ning milles meditsiiniseadme mõiste on eespool tooduga sarnaselt määratletud artikli 2 punktis 1. Ortopeedilised jalanõud kui spetsiaalsed ja teatud haiguste või vigastuste ärahoidmiseks, ravimiseks, leevendamiseks või kompenseerimiseks mõeldud jalanõud vastavad eeltoodud määratlusele. Sellistel eesmärkidel masstoodanguna toodetavaid jalatseid saab aga vastavalt määruse 2017/745 art 20 lg-le 1 pidada ortopeedilisteks jalatsiteks ja sama määruse nõuetele vastavaks üksnes siis, kui need kannavad määruse V lisas esitatud CE-vastavusmärgist (lühendi mõiste prantsuse keeles: „Conformité Européenne“).
23.Ortopeedilised jalanõud on abivahenditena välja toodud ka sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ lisana esitatud abivahendite loetelus (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1250/9202/0004/SOM_23092020_m44lisa.pdf#) (ISO kood 06.33). Ka selle dokumendi järgi peavad masstoodanguna valmistatud ortopeedilised jalatsid omama CE-märgist.
3-20-61
24.Kohtule ei ole teada, et spordijalatseid tootev firma Adidas tegeleks ka CE-märgisega ortopeediliste jalatsite tootmisega.
25.Seda, et kaebaja poolt soovitud jalanõude näol pole tegemist meditsiinilise näidustuse korral kasutatavate ortopeediliste jalanõudega, kinnitab kaudselt ka see, et kaebajal vanglasse saabudes kaasas olnud ja tema sõnul tema tervisele vastavad spetsialisti poolt välja valitud välisjalanõud ei olnud samuti ortopeedilised jalanõud selle meditsiinilises tähenduses. Ka nende jalanõude näol oli tegemist tavapäraste vabaajajalanõudega (Camel Active; kaebuse 08.07.2020. a täienduse lk 1, tl 34).
26.Seega soovib kaebaja kohtule arusaadavalt talle vanglasse jalanõude lubamist, mis võivad küll oma ehituselt sobida kaebaja jalakuju ja kaaluga ning käimiseks betoonil, kuid mis ei ole ortopeedilised jalatsid selle väljendi meditsiinilises tähenduses.
27.On üldteada, et erinevad jalanõude mudelid on oma kuju, kvaliteedi ja mugavuse poolest erinevad. Samuti on selge see, et jalanõud peavad sobima konkreetse isiku jalgade kuju, suuruse ja võimalike eripäradega. Küll ei tähenda see, et nende asjaolude tõttu tuleks pidada ilma ortopeedilise eesmärgita valmistatud jalanõusid ortopeedilisteks ja et selliste jalanõude osas ei peaks kohalduma vangistust reguleerivates õigusaktides toodud sätted vanglasse esemete saatmise ja nende seal omamise kohta.
28.Vastavalt Viru Vangla kodukorra p-le 7.1.51 on justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ §-s 641 nimetatud esemete kõrval kinnipeetavatele keelatud ka riideesemed ja jalanõud, mida ei ole väljastanud vanglateenistus või mis ei ole ostetud vanglas asuvast kauplusest, v.a vahistatule pakiga saabunud esemed. Seega on süüdi mõistetud kinnipeetavale vanglas lubatud vaid sellised jalanõud, mis on kinnipeetavale vanglateenistuse poolt väljastatud või mis on ostetud vanglas asuvast kauplusest. Viru Vangla kodukorra seletuskirjas on toodud kodukorra p 7.1.51 selgituseks, et riideesemete ja jalatsite saatmine posti teel seab ohtu vangla julgeoleku, kuna nende läbiotsimine on kas raskendatud või teatud juhtudel isegi võimatu. Muu hulgas saab peita keelatud aineid ja esemeid, mida vanglaametnikul on raske avastada, näiteks jalatsite taldadesse. Samuti on seletuskirjas viidatud võimalusele, et kinnipeetav saab neid esemeid, mida vangla kinnipeetavale ei anna, soetada vanglateenistuse vahendusel, ning puudust kannatavale kinnipeetavale väljastatakse vajalikud riideesemed ning jalatsid humanitaarabi korras. Riideesemeid ja jalatseid lubatakse posti teel saata ainult vahistatuile, kes tavaliselt omavahel kokku ei puutu, mistõttu on keelatud esemete ja ainete levik nende seas piiratud.
29.Pakkide saatmist reguleerib VangS § 98. Selle paragrahvi lg 1 kohaselt on pakkide saamine lubatud vahistatul ning süüdimõistetutele pakkide saatmise võimalust VangS § 98 lg 1 ette ei näe. Puudub vaidlus, et kaebaja on süüdi mõistetud isik. Seetõttu ei tulene kaebajale õigusaktidest õigust nõuda endale konkreetsete jalanõude väljastamist ja saatmist (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 11.04.2017. a otsus nr 3-15-1476, p 7). Kaebajale, nii nagu teistelegi kinnipeetavatele on tagatud vältimatult vajalike esemete saamine vangla kulul, kui tal endal puudub võimalus nende ostmiseks või need on vajalikud meditsiinilisel näidustusel (Tartu Ringkonnakohtu 09.07.2018. a määrus nr 3-18-228, p 7). Samuti on kaebajal võimalik osta vajalikke esemeid, sh jalanõusid vanglas asuvast kauplusest (VangS § 48, Viru Vangla kodukorra p 16).
30.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja ei ole taotlenud vanglalt talle uute välisjalatsite väljastamist Viru Vangla kodukorra punkti 11.4.1 alusel. Samuti ei soovi kaebaja jalanõude soetamist vangla kauplusest, kuna tema sõnul ei ole seal pakutavad jalanõud talle tervislikud (kaebaja 08.07.2020. a avalduse lk 6, tl 37p). Kaebaja sõnul on ta proovinud tellida kaupluse vahendusel teisi, talle sobivamaid jalanõusid, kuid seda talle ei võimaldatud (tellimisleht tl 43– 43p).
3-20-61
31.Asjas kogutud materjalidest nähtub, et kaebaja on soovinud luba soetada uued välisjalanõud väljastpoolt vanglat juba 2018. aastal (nt kaebaja 08.08.2018. a taotlus M. Altermanni vastuvõtule saamiseks (tl 44) ja Viru Vangla 06.09.2018. a vastus nr 6-10/31281-2 (tl 155) sellele). Samuti on kaebaja registreeritud samal aastal kirurg-traumatoloog (sh ortopeed) M. Uudekülli vastuvõtule seoses sooviga selgitada välja, kas ta vajab spetsiifilisi jalanõusid (Viru Vangla 08.10.2018. a vastus nr 6-10/36971-2 (tl 39) kaebaja 13.09.2018. a selgitustaotlusele).
32.Vangla on esitanud kohtule väljavõtte kaebaja tervisekaarti 11.10.2018 tehtud sissekandest: „Aastakümneid radikuliit, ei saa betooni peal käia. Tahab silikoonäärtega Adiddas jalanõusid, olevat juba talle ostetud, kuid ei saa neid kätte, kui pole arsti luba. Võimalusel anda.“ (tl 168). Samuti on tehtud kaebaja tervisekaarti 10.01.2019 muu hulgas järgmised kanded: „veelkord pöördutud kirurgi poole, et saada konkreetne tõend, kas väljastada kp.-le erisugused jalanõud või mitte“ ja „Väljastada jalatsid“ (tl 161). Kohus leiab, et hoolimata viimati osutatud sissekande kohustavast iseloomust, ei saanud sellest ega ka 11.10.2018. a sissekandest tekkida vanglale kohustust võimaldada kaebajale kõnealused jalatsid.
32.1.Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2003. a määruse nr 330 „"Vangistusseaduse" alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ § 3 lg-le 2 otsustab vangla tervishoiutöötaja tervishoiuteenuse, ravimi ja meditsiinilise abivahendi vajalikkuse ning valib tervishoiuteenuse ja selle osutamise aja, koha ja viisi ning ravimi ja meditsiinilise abivahendi, lähtudes isiku vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest. Nagu kohus eespool selgitas, ei ole kaebaja soovitud jalanõude näol tegemist CE-märgisega ehk sertifitseeritud meditsiinilise abivahendiga.
32.2.Samuti ei ole kohtule teada, et vangla meditsiiniosakond oleks enne või pärast arsti poolt jalatsite väljastamise otsuse tegemist ise need jalanõud enda valdusesse võtnud, need üle kontrollinud ja nende kaebajale väljastamist tema tervislikust seisundist tulenevalt võimalikuks pidanud. Asja materjalidest saab järeldada, et arst tuvastas üksnes kaebajal esinevad tervisevaevused (ennekõike radikuliit) ning väljendas seisukohta, et kaebajale tuleks tema soovitud jalatsid väljastada. Meditsiiniosakonna vastava tegevuse ega meditsiiniosakonnale esitatud dokumentide kohta ei ole aga kohtule vaatamata kohtu sellekohasele nõudmisele (09.07.2021. a määruse p 7 alapunkt 2) andmeid esitatud. Kuna kaebus on menetlusse võetud ajal, mil kohtupraktika kohaselt ei kuulunud halduskohtu pädevusse vaidlused seoses vangla meditsiiniosakonna tegevusega (vrdl Riigikohtu 28.06.2021. a määrus nr 3-21-30), ei ole vastav info samas asja lahendamisel ka määrav.
32.3.Tervishoiuteenuse osutamise olemuse ja eesmärkidega (VangS § 52 lg 1, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg 1) ei ole iseenesest vastuolus arsti poolt soovituste andmine patsiendi tervisele sobivate toodete ja praktikate kasutamise kohta. Samas ei saa olla vanglateenistusele täitmiseks kohustuslik arsti nõuanne, mis puudutab kinnipeetavale sellise eseme kasutamise võimaldamist, mille näol ei ole tegemist meditsiinilise abivahendiga, ja mille võimaldamisega läheks vangla vastuollu vangistust reguleerivate sätetega, s.o ennekõike VangS §-ga 98 ja Viru Vangla kodukorra p-ga 7.1.51.
32.4.Seega asub kohus seisukohale, et 11.10.2018 ja 10.01.2019 kaebaja tervisekaarti tehtud sissekanded ei saanud olla vanglateenistusele täitmiseks kohustuslikud.
33.Kaebus praeguses asjas on võetud menetlusse nõudes kohustada vanglat võimaldama kaebajale konkreetsed Adidas jalatsid ehk jalanõud, mis ei ole ortopeedilised selle väljendi meditsiinilises tähenduses. Sel põhjusel ei oma asja lahendamisel tähtsust 2019. aastal ja 2020. aastal arsti ja spetsialisti poolt väljastatud tõendid ja arvamused kaebajal meditsiiniliste vahendite ehk ortopeediliste jalatsite ning ortopeediliste tallatugede kasutamise vajaduse esinemise kohta (s.o SA Ida-Viru Keskhaigla ortopeedi S. Lytvynenko 05.12.2019. a sissekanne kaebaja digiloosse (tl 24–24p) ja sama arsti vastav tõend (tl 27) ortopeediliste
3-20-61 jalanõude kohta ning Ortopeediakeskus OÜ juhataja 17.01.2020. a e-kiri ortopeediliste tallatugede kohta (tl 29)).
34.Eelnevast tulenevalt puudub vanglal kohustus kaebajale tema soovitud jalanõude võimaldamiseks, mistõttu puudub ka alus vangla kohustamiseks vastavat toimingut sooritama (RVastS § 6 lg 1). III
35.Kaebaja on palunud hüvitada talle jalanõude võimaldamata jätmisega ning jalanõude puudumisest tingitult jalutuskäikude võimaldamata jätmisega tekitatud mittevaraline kahju.
36.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sellest normist tulenevalt on kahju hüvitamise üldised eeldused järgmised: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalikõiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on RVastS § 9 lg 1 järgi mittevaralise kahju hüvitamise täiendavateks eeldusteks avaliku võimu kandja süü ning see, et kahju oleks tekitatud mõne sättes nimetatud õigushüve rikkumisega. Antud juhul palub kaebaja hüvitada talle väidetavalt põhjustatud tervisekahju.
37.Kaebaja on oma 25.11.2019 ja 24.08.2020 vanglale esitatud kahjunõuetes (tl 114, 115) seostanud talle tekkinud kahju kahe seotud vangla tegevusega – sellega, et vangla ei ole talle võimaldanud väljastpoolt vanglat tema soovitud uusi välisjalatseid, ning sellega, et teda ei ole sobivate välisjalatsite puudumise tõttu lubatud 2018/2019 ja 2019/2020 talvisel ajal ehk perioodidel 22.10.2018–22.04.2019 ja 26.10.2019–07.01.2020 värske õhu kätte jalutama.
38.Viru Vangla on esitanud kohtule 05.03.2021. a õiendi (tl 124), mille kohaselt on kaebaja käinud kõnealustel perioodidel siiski jalutamas järgmistel kuupäevadel – S2 eluosakonna kambris S205 viibides 26.10.2019–28.10.2019, 01.11.2019, 03.11.2019, 04.11.2019, 06.11.2019–16.11.2019, 21.11.2019–30.11.2019; ning P2 eluosakonnas kambris P213 kartserikaristust kandes 01.01.2020–03.01.2020 ja 05.01.2020. Kaebaja sõnul ei vasta need kuupäevad tõele ning tegelikkuses sai ta jalutama vähematel päevadel, kui vangla väidab (kaebaja 14.03.2021. a vastulause, tl 136). Samuti väidab kaebaja, et vale on vangla väide, et talle on nendel kuupäevadel, mil ta ei ole kõnealusel perioodil jalutamas käinud, jalutuskäiku pakutud, kuid ta on sellest loobunud (kaebaja 21.04.2021. a avaldus, tl 142). Olenemata sellest, kas vangla õiendis toodud kuupäevad vastavad tõele või mitte, on eelneva pinnalt selge, et vanglateenistus ei ole lubanud kaebajat vaidlusalusel perioodil suure osa päevadest jalutama, kuna kaebajal puudusid ilmastikule vastavad jalanõud. Kaebaja ei ole viidanud muudele asjaoludele, millest tingituna ei ole vanglateenistus nendel ajavahemikel teda jalutama lubanud.
39.Kohus leidis käesolevas otsuses eelnevalt, et vangla ei ole käitunud õigusvastaselt, kui ei võimaldanud kaebajal saada väljastpoolt vanglat tema soovitud Adidas jalatseid. Kaebajal ei ole õigust nõuda endale konkreetsete jalanõude väljastamist ja saatmist. Kohtu hinnangul ei saa pidada õigusvastaseks ka vangla tegevust kaebaja mittelubamisel talvisel ajal jalutuskäigule plätudega. VangS § 55 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Vanglal on aga ka kohustus kohelda kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega (VangS § 41 lg 1). Sealjuures on vanglal keelatud asetada kinnipeetavat olukorda, mis kahjustab tema tervist. Talvisel ajal plätudega väljas liikumine, arvestades
3-20-61 sealjuures praeguses asjas kirjeldatud kaebaja terviseprobleeme, võib vaieldamatult kahjustada kaebaja tervist.
40.Eeltoodud põhjustel ei ole asjas võimalik tuvastada haldusülesandeid täitnud avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasust, mis on RVastS 7 lg 1 kohaselt üheks kahju hüvitamise nõude rahuldamise kohustuslikuks eelduseks. Kahju hüvitamise nõude rahuldamine ei ole seetõttu võimalik. IV
41.Eeltoodu põhjal jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
42.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohustamisnõude esitamisel on kaebaja eest tasutud riigilõiv 15 eurot (maksekorraldus tl 87). Vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-le 12 on kaebaja tervisele tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue riigilõivuvaba. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebaja menetluskulud, s.o riigilõiv 15 eurot kaebaja kanda ehk need ei kuulu väljamõistmisele vastustajalt. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et tal ei ole tekkinud menetluses kulusid, mille väljanõudmist tema kaebajalt taotleks.
43.Põhjusel, et haldusasja materjalides on läbivalt ja suures osas kajastatud kaebaja terviseandmeid, on kohtu hinnangul põhjendatud kuulutada haldusasja menetlus tervikuna kinniseks (HKMS § 77 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.