Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

2-15-19041 saaks teostada kõik vajalikud toimingud kostja II ja kostja III pärandvarast tulenevate omandiõiguse üle kandmiseks hagejale ning pärimistunnistuse väljastamiseks vastavalt käesolevas kompromissis kokkulepitule.

2-15-19041 Riigilõivu tagastamiseks teha lahendi jõustumisel vastavad korraldused elektroonilises Kohtute Infosüsteemis. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada (3) kolme päeva jooksul selle kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud ja menetluse käik Pärnu Maakohtu menetluses on A.. hagi B., D. ja C. vastu pärimisõiguse tunnustamiseks E.’ pärimisasjas. Kohus 18.12.2015 määrustega võttis hagiavalduse menetlusse ja kohaldas hagi tagamise abinõud, millega peatas pärimistunnistuse väljastamise E. (ik xxxxxxxxxxx, surnud xxxxxxxxxxx) pärimisasjas kuni käesolevat tsiviilasja lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. 11.11.2016 saabus kohtule käsipostiga kostjate 2 ja 3 lepingulise esindaja kaaskirjaga kõigi menetlussaliste poolt allkirjastatud 10.11.2016 kuupäeva kandev kirjalik kompromissleping. Võttes arvesse järgmisi asjaolusid: E. (edaspidi Pärandaja), isikukood xxxxxxxxxxx, suri xxxxxxxxxxx. a. Pärandajal puudus testament. Seadusjärgseteks pärijateks on Pärandaja abikaasa B., pärandaja tütar A.. ja pärandaja xxxxxxxxxxx surnud tütre pärijad D. ja C. ühiselt; Pärandaja pärandvara hulka kuulub Pärandaja ja kostja I ühisvaraks olev kinnisasi aadressiga Xxxxxxxxxxx (edaspidi Pärandvara), mille seadusjärgsed pärijad on hageja 1/6 kinnisasja mõttelisest osast, kostja I 1/6 kinnisasja mõttelisest osast ning kostja II ja kostja III ühiselt 1/6 kinnisasja mõttelisest osast;Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-15-19041, milles hageja nõuab oma seadusjärgse pärimisõiguse tunnustamist Pärandvarale; Pooled on jõudnud hagi esemeks oleva nõude osas kokkuleppele ning soovivad tsiviilasja nr 2-15-19041 menetluse kompromissiga lõpetada; VÕS § 578 lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused, siis juhindudes TsMS §-st 428 lg 1 p 4 ja §-st 430 paluvad pooled Pärnu Maakohtul kinnitada kompromiss selle kõigi tingimustega ilma kohtuistungit pidamata ja lõpetada tsiviilasja menetlus kohtumäärusega, Hageja palub seoses kompromissi sõlmimisega tagastada TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool riigilõivu. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Menetlusosalised on kohtule esitatud, kostjate 2 ja 3 poolt digitaalallkirjastatuna ning hageja ja kostja 1 poolt paberil allkirjastatuna kompromisslepingus kokku leppinud kompromissi-summa 7800 €, so hageja poolt temale jäävate pärandiosade hüvitamiseks kostjale 2 ja kostjale 3 kummalegi 3900 € tasumisega notari vahendusel esimesel võimalusel peale käesoleva määruse jõustumist, pooled kinnitavad, et on teadlikud asjas menetluse lõpetamise tagajärgedest TsMS § 430-433 sätete alusel, soovivad jätta menetluskulud poolte endi kanda ning lühendada määruse vaidlustamise tähtaja 3 päevale. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, kooskõlas heade kommetega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. TsMS §-de 428 lg 1 p 4 ja 430 sätete alusel kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asjas menetluse. TsMS § 430 lg 1 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Vastavalt TsMS § 430 lg 6 sätestatule asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva

3 (4)

2-15-19041 täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. TsMS § 430 lg 9 kohaselt saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Menetluskuludest TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud asjas on menetlusosalised jaganud oma menetluskulud kompromisslepinguga. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Avalduse esitamisel tasus hageja eest tema esindaja riigituludesse hagilt riigilõivu 300 € (tlk. 17, 23). Seega hageja taotlusel kuulub kompromissi jõustumisel pool riigilõivust, s.o. 150 € tagastamisele tema poolt soovitud arvele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.