Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
3. juuli 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-809
Haldusasi
Laohaldus OÜ kaebus Harku Vallavalitsuse 23. jaanuari 2017. a korralduse nr 38 ja 20. märtsi 2017. a korralduse nr 145 tühistamiseks ning kohustamiseks vaadata tema 13. juuli 2016. a taotlus uuesti läbi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11. aprilli 2018. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – Laohaldus OÜ Vastustaja – Harku vald, esindaja Hannes Raudleht
Menetluse alus ringkonnakohtus
Laohaldus OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Laohaldus OÜ määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 11. aprilli 2018. a määruse haldusasjas nr 3-17-809 resolutsiooni punkt 2 ja saata asi menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5; § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harku Vallavolikogu kehtestas 17.10.2013 otsusega nr 138 Harku valla üldplaneeringu, millega moodustati muu hulgas Orava rohekoridor, mis ühendab Sõrve ja Suurupi massiive, tagades elustikule liikumisvõimalused. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt kattub koridori ala juba osaliselt olemasolevate majade mõjutsoonidega ning antud alale ei tohi lubada uute elamute ehitamist, et koridori kvaliteeti mitte rohkem kahjustada (p 2.17, lk 39).
2.Laohaldus OÜ esitas 13.07.2016 Harku vallale taotluse uute projekteerimistingimuste saamiseks, et jätkata Harku vallas Suurupi külas Vana-Klooga mnt 32 asuva Teisepere 1
3-17-809 kinnistule (registriosa nr 6783202, katastritunnus 19801:001:0501, sihtotstarve 100% elamumaa, pindala 7268 m2) elumaja ja selle abihoone ehitamist. Varasemalt Harku Vallavalitsuse 28.03.2006 korraldusega nr 444 väljastatud projekteerimistingimuste kehtivus lõppes enne ehitusloa väljastamist, mistõttu taotletakse uusi projekteerimistingimusi.
3.Harku valla ehitusspetsialist selgitas 02.09.2016 e-kirjades, et kuna kinnistu asub Orava rohekoridoris, kuhu Harku valla üldplaneering uute elamute ehitamist ei võimalda, siis on vald koostamas projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise otsust. Kuigi Teisepere 1 maaüksuse sihtotstarve muudeti Harku Vallavolikogu 28.06.2007 otsusega nr 59 elamumaaks, on üldplaneering kehtestatud sellest hiljem ehk 17.10.2013 ning vallale siduv.
4.Laohaldus OÜ esitas 16.09.2016 Harku vallale kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (KASVS) § 3 lg 2 alusel taotluse Teisepere 1 kinnistu omandamiseks õiglase ja kohese tasu eest, sest üldplaneeringuga seatud avalik-õiguslik kitsendus ei võimalda kinnisasja kasutamist vastavalt senisele sihtotstarbele (elamumaa). Alternatiivselt on taotleja nõus muu samaväärse elamumaa saamisega või loobub kinnisasja sundvõõrandamise taotlusest, kui Harku vald leiab siiski võimaluse väljastada kinnistule projekteerimistingimused.
5.Harku vald edastas 08.11.2016 Laohaldus OÜ-le täiendavaks ärakuulamiseks keelduva korralduse eelnõu, millele Laohaldus OÜ esitas 22.11.2016 omapoolsed vastuväited. Harku Vallavalitsus edastas 23.01.2017 kirjaga nr 14-1.2/16/97 vastused taotleja vastuväidetele, milles märkis muu hulgas, et vallavalitsus jätab kõik Laohaldus OÜ taotlused rahuldamata.
6.Harku Vallavalitsus keeldus 23.01.2017 korraldusega nr 38 ehitusseadustiku (EhS) § 32 p 2 alusel projekteerimistingimuste väljastamisest Vana-Klooga mnt 32 maaüksusele üksikelamu ja abihoone püstitamiseks ehitusprojekti koostamiseks. Teisepere 1 maaüksusele Harku Vallavalitsuse 28.03.2006 korraldusega nr 444 väljastatud projekteerimistingimused kehtisid kuni 28.04.2007 ja neid ei ole realiseeritud. Nimetatud projekteerimistingimuste väljastamise ajal kehtis Harku Vallavolikogu 26.03.1996 otsusega nr 21 kehtestatud valla üldplaneering. Praegusel hetkel kehtib Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud valla üldplaneering. Kuna ehitustegevust kavandatakse Suurupi külas ning tegemist ei ole ka arendustegevusega ega kavandata maaüksust jagada, siis ei tulene planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg-st 1 ega Harku valla üldplaneeringust kohustust koostada detailplaneering. Valla üldplaneeringu kohaselt jääb Vana-Klooga mnt 32 maaüksus terves ulatuses Orava rohekoridori alale, kuhu uute elamute ehitamise lubamine oleks vastuolus selle rohekoridori osas määratud ehitustingimustega. Kehtiva üldplaneeringu põhilahendusest on võimalik erandina kõrvale kalduda vaid põhjendatud vajaduse korral üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga (PlanS § 142 lg 1). Vallavalitsus ei võta seisukohta üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja kehtestamise võimalikkuse kohta, sest vastavad otsustused on vallavolikogu ainupädevuses.
7.Harku Vallavalitsus jättis 20.03.2017 korraldusega nr 145 rahuldamata Laohaldus OÜ 03.03.2017 vaide Harku Vallavalitsuse 23.01.2017 korralduse nr 38 kehtetuks tunnistamiseks ja projekteerimistingimuste väljastamiseks või alternatiivselt kinnistu omandamiseks vastavalt KASVS § 3 lg-le 2. Vana-Klooga mnt 32 maaüksust ei ole seni elamumaa funktsioonil kasutatud ja kinnistu on hoonestamata, mistõttu ei saa rääkida, et maaüksust poleks võimalik elamumaana „edasi kasutada“. Omanikul on soovi korral võimalik esitada vallavalitsusele taotlus maaüksuse varasema maatulundusmaa sihtotstarbe taastamiseks. Varasemalt antud projekteerimistingimuste (kehtisid kuni 28.04.2007) realiseerimiseks ei piisanud üksnes ehitusprojekti koostamisest, vaid need saanuks lugeda realiseerituks nõuetele vastava ehitusloa taotluse esitamisega (praegusel juhul esitati 19.04.2007 vaid puudustega taotlus). Ligi 10 aastat 2(7)
3-17-809 varem antud projekteerimistingimuste alusel ei saa isik eeldada, et õigusaktid ja valla planeeringud jäävad muutumatul kujul kehtima (vt ka Riigikohtu 19.04.2007 otsus nr 3-3-112-07). Kuna Vana-Klooga mnt 32 maaüksuse hoonestamine ei oleks kooskõlas kehtiva Harku valla üldplaneeringuga, ei saanud vallavalitsus projekteerimistingimusi väljastada. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlemine on vallavolikogu ainupädevuses, mistõttu ei saanud vallavalitsus selle osas seisukohta võtta. Valla üldplaneeringu kehtestamisest ei olnud vajalik Laohaldus OÜ-d eraldi teavitada. Laohaldus OÜ sai maaüksuse omanikuks 22.10.2013 ning tollase Teisepere 1 kinnistu varasemad omanikud planeeringumenetluses ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitanud. Laohaldus OÜ väide Vana-Klooga mnt 32 maaüksuse sisulisest sundvõõrandamisest ei ole õigustatud.
8.Laohaldus OÜ esitas 16.04.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 04.05.2017 ja 26.06.2017) Harku Vallavalitsuse 23.01.2017 korralduse nr 38 ja 20.03.2017 korralduse nr 145 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata Laohaldus OÜ 13.07.2016 projekteerimistingimuste taotlus uuesti läbi. Laohaldus OÜ omandas Teisepere 1 kinnistu 22.10.2013 ning varasemalt (alates 23.01.2003) oli kinnistu omanikuks Margus Mägi, kes on Laohaldus OÜ juhatuse liige. Harku vald ei kaasanud kaebajat planeerimismenetlusse ega teavitanud teda üldplaneeringu kehtestamisest ja Orava rohekoridori moodustamisest. Rohekoridoris ei toimu mingit suuremat loomade liikumist ja rohekoridori paigutamine kaebajale kuuluvale elamumaale on ebaseaduslik. Kaebaja sai oma õiguste rikkumisest teada 01.03.2017, kui käis juriidilisel konsultatsioonil. Kaebaja peab võimalikuks kinnistu võõrandamist õiglase hinnaga või selle asendamist samaväärse elamumaaga, millele saab püstitada elamu.
9.Harku vald palus 12.06.2017 kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vald keeldus projekteerimistingimuste väljastamisest üldplaneeringust tuleneva piirangu tõttu, mille järgimine on vastustajale kohustuslik. Orava rohekoridor on ainus suurem looduslik roheala, mida mööda saavad loomad liikuda Suurupi metsamassiivi ja sealt edasi mere äärde. Koridori laius Vana-Klooga mnt 32 maaüksuse lähialas on ca 500 m ning mullahunnikutega kaetud Tuule maaüksuse ligikaudne laius on 100 m. Teisepere 1 maaüksuse sihtotstarve muudeti Harku Vallavolikogu 28.06.2007 otsusega nr 59 elamumaaks seoses projekteerimistingimuste väljastamisega Harku Vallavalitsuse 28.03.2006 korraldusega nr 444 (kehtisid kuni 28.04.2007). M. Mägi esitas 19.04.2007 taotluse ehitusloa saamiseks, mis tagastati korduvalt (21.05.2007 ja 16.08.2007) puuduste kõrvaldamiseks. Kuna taotleja puudusi ei kõrvaldanud, loobus ta ise ehitusloa taotlemisest. Laohaldus OÜ omandas kinnistu M. Mägilt 22.10.2013 ning vastustaja ei käsitanud neid isikutena, keda oleks tulnud üldplaneeringu avalikust väljapanekust ja kehtestamisest eraldi teavitada. Samas on kogu planeeringumenetlus (2007– 2013) olnud avalik. Kaebaja õiguse rikkumist ei tulene asjaolust, et ta on tasunud maamaksu elamumaa eest (2007–2017 maamaks elamumaa eest kokku 1164,50 eurot ja maatulundusmaa puhul tulnuks samal perioodil tasuda kokku 39,60 eurot). Kompromissina on Harku vald nõus hüvitama kaebajale elamumaa ja maatulundusmaa maamaksu vahe, kui kaebaja nõustub VanaKlooga mnt 32 maaüksuse sihtotstarbe muutmisega maatulundusmaaks.
10.Tallinna Halduskohus andis 04.12.2017 määrusega Laohaldus OÜ-le kuni 18.12.2017 aega esitada taotlus kaebuse muutmiseks, sest kaebaja eesmärgi saavutamiseks oleks otstarbekas vaidlustada 17.10.2013 kehtestatud Harku valla üldplaneeringut Vana-Klooga mnt 32 maaüksuse osas, mille järel saab lahendada kaebuse tähtaegsuse ja vajaduse korral tähtaja ennistamise küsimuse.
11.Laohaldus OÜ esitas 11.12.2017 taotluse kaebuse muutmiseks ning palus tühistada Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsus nr 138 ja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, kuna vastustaja 3(7)
3-17-809 ei teavitanud maaomanikku üldplaneeringu kehtestamisest ja sellega kaasnevatest kitsendustest.
12.Harku vald vaidles 16.01.2018 seisukohas kaebuse muutmise ja kaebetähtaja ennistamise taotlustele vastu, leides, et seadusest tulenev tähtaeg üldplaneeringu vaidlustamiseks on möödunud ja kaebaja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust kaebetähtaja möödalaskmiseks.
13.Tallinna Halduskohus keeldus 11.04.2018 määrusega kaebuse muutmise lubamisest (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kaebuse muutmise lubatavus on otseses sõltuvuses muudetava nõude tähtaegsusest või selle esitamise tähtaja ennistamisest. Kuna muudetav nõue on esitatud enam kui 3,5 aastat pärast üldplaneeringu kehtestamist, ei ole tühistamiskaebus ilmselgelt tähtaegne (vt HKMS § 46 lg 1, PlanS § 94, PlanS v.r § 26 lg 1) ning kaebaja ei ole toonud välja põhjendusi, mis õigustaksid kaebetähtaja ületamist. Harku vald on Laohaldus OÜ seaduslikule esindajale M. Mägile korduvalt (02.09.2016, 19.10.2016, 08.11.2016) selgitanud, et kehtiva üldplaneeringuga kaasnevad tema kinnistule avalik-õiguslikud kitsendused, mis kahandavad tugevalt elamuehituse võimalusi. Laohaldus OÜ teadmine üldplaneeringu kitsendustest ilmneb ka tema 16.09.2016, 27.10.2016 ja 22.11.2016 pöördumistest. Seega ei ole määravat tähtsust, kas vastustaja jättis kaebaja seadusliku esindaja üldplaneeringu kehtestamisest õigel ajal kohaselt informeerimata, sest kaebaja pidi hiljemalt 22.11.2016 (s.o 5 kuud enne kaebusega halduskohtusse pöördumist) olema üldplaneeringuga kaasnevatest kitsendustest teadlik ning tal tuli mõistliku aja jooksul uurida välja selle vaidlustamise võimalused. Praegusel juhul on üldplaneeringust teadasaamise ja kaebuse esitamise vahele jäänud ebamõistlikult pikk aeg ning kaebaja ei ole toonud välja mõjuvaid põhjuseid, mis kaebetähtaja möödalaskmist vabandaksid. Seepärast jääb kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks HKMS § 124 lg 2 alusel rahuldamata. Kuigi üldplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamine oleks praegusel juhul eesmärgipärane ja kaebuse muutmine seega otstarbekas, ei ole muudetav nõue kaebetähtaja möödumise tõttu lubatav ja kohus ei võta seetõttu kaebuse muutmist vastu (HKMS § 49 lg 1). HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Laohaldus OÜ kaebuse eesmärk on saavutada olukord, kus kaebajal oleks võimalik püstitada temale kuuluvale Vana-Klooga mnt 32 maaüksusele üksikelamu. Selle eesmärgi saavutamiseks on kaebaja õigesti vaidlustanud vastustaja keeldumise projekteerimistingimuste väljastamisest ja selle kohta tehtud vaideotsuse ning taotlenud vastustaja kohustamist vaadata tema taotlus uuesti läbi. Arvestades samas, et projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise peamiseks põhjuseks oli kaebaja kinnistu hõlmamine 17.10.2013 kehtestatud üldplaneeringuga moodustatud rohevõrgustiku alade (Orava rohekoridori) hulka, millel uute elamute ehitamist ei lubata, ei saavutaks kaebaja ka tühistamisnõuete rahuldamise korral õigust rajada kinnistule projekteerimistingimuste alusel elamu. Projekteerimistingimuste alusel on võimalik ehitada eeskätt juhul, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus, kuid praegusel juhul ei ole kaebaja kinnistule võimalik elamut ehitada ilma üldplaneeringut muutmata, mida saab teha üksnes detailplaneeringu koostamise kaudu (PlanS § 142 lg 1).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
14.Laohaldus OÜ palub 25.04.2018 määruskaebuses tühistada halduskohtu 11.04.2018 määrus osas, millega tema kaebus jäeti läbi vaatamata (resolutsiooni p 2), ja saata asi menetluse jätkamiseks halduskohtule teises kohtukoosseisus. Halduskohus eksitas kaebajat, soovitades vaidlustada Harku valla üldplaneeringut, kuid jättes samas selgitamata, et kaebetähtaja 4(7)
3-17-809 ennistamiseks pidanuks esinema mõjuvad põhjused. Kaebajale kuuluv Vana-Klooga mnt 32 kinnistu sihtotstarve on 100% elamumaa ja kinnistu pindala 7268 m2 on piisavalt suur, et võimaldada püstitada maaüksusele elumaja ja kõrvalhoone ka rohekoridori olemasolul. Ilma ehitusõiguseta ei ole kinnistut mõistlikult võimalik elamumaana kasutada. Samas on kaebaja aastaid tasunud maamaksu vastavalt kinnistu sihtotstarbele, mis on elamumaa puhul oluliselt suurem.
15.Harku vald vaidleb 09.05.2018 kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Halduskohtul oli HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 koostoimest tulenevalt õigus jätta kaebus läbi vaatamata, kui isegi kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebaja eesmärki, ning kohus on seda seisukohta ka põhjendanud. Kuigi elamuehitus oleks kaebaja hinnangul teostatav vaid üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise kaudu, ei ole ta vastavat taotlust seni Harku vallale esitanud. Vana-Klooga mnt 32 maaüksus jääb tervikuna rohekoridori alale ning väide kinnistu suurusest tulenevalt elamuehituse võimalikkusest ei ole asjakohane. Määruskaebuse põhjendused seonduvad osaliselt taotlusega üldplaneeringu vaidlustamiseks, mille osas on halduskohtu määrus jõustunud. Halduskohus ei ole kaebajat eksitanud ning vastustaja tegevuse seostamine maaüksuse eest tasutava maamaksu suurusega on põhjendamatu. Muu hulgas on pakkus vald 12.06.2017 vastuses kaebajale enam tasutud maamaksu hüvitamist (1125 eurot), kui kaebaja nõustub Vana-Klooga mnt 32 kinnistu sihtotstarbe muutmisega maatulundusmaaks, kuid kaebaja ei võtnud ettepanekut vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Kuivõrd Laohaldus OÜ on määruskaebuse esitanud üksnes Tallinna Halduskohtu 11.04.2018 määruse resolutsiooni p 2 peale, siis ei analüüsi ringkonnakohus kaebuse muutmise taotlusega seonduvaid etteheiteid, muu hulgas küsimust, kas halduskohus eksitas kaebajat, kui tegi talle ettepaneku taotleda Harku valla üldplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamist, kuigi kohtule pidi olema arusaadav, et mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks ilmselt ei esine. Samuti ei ole määruskaebuse lahendamisel asjakohased määruskaebuses toodud väited Harku valla üldplaneeringust ja sellega seatud kitsendustest teavitamata jätmise ning kaebusega halduskohtusse pöördumise tähtaja kulgema hakkamise kohta. Küll aga tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas halduskohus on jätnud põhjendatult läbi vaatamata Laohaldus OÜ kaebuse Harku Vallavalitsuse 23.01.2017 ja 20.03.2017 korralduste tühistamiseks ning valla kohustamiseks vaadata tema 13.07.2016 taotlus projekteerimistingimuste väljastamiseks uuesti läbi.
17.Vaidlust ei ole selles, et Laohaldus OÜ-le kuuluv Teisepere 1 kinnistu aadressiga VanaKlooga mnt 32 paikneb Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud valla üldplaneeringu koondkaardi järgi nn leebe režiimiga looduslikul haljasmaal, jäädes samas tervikuna Orava rohekoridori alale. Üldplaneeringu seletuskirja p-de 2.1.2 (lk 21) ja 2.7 (lk 27) kohaselt on leebe režiimiga looduslikul haljasmaal võimalik eluasemekohtade rajamine hajaasustuse põhimõttel ning minimaalseks ehitusõigust taotleva kinnistu suuruseks 2 ha ja eluasemekohtade „kobarate“ vaheliseks kauguseks minimaalselt 150 m. Harku Vallavolikogu 29.01.2015 otsuses nr 11 on nimetatud nõuet tõlgendatud viisil, et täidetud peab olema vähemalt üks toodud piirmääradest. Üldplaneeringu seletuskirja p 2.17 (lk 35) näeb ette, et leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega aladel, mis jäävad rohevõrgustiku piiridesse, on põhimõtteliselt võimalik uute eluasemekohtade teke hajaasustuse põhimõttel vastavalt p-le 2.1.2, kuid selliste eluasemekohtade rajamine peab olema kaalutletud ja rohevõrgustiku funktsioonid peavad jääma toimima ehk arvestada tuleb p-s 2.17 märgitud kasutustingimustega. Samas on eraldi 5(7)
3-17-809 märgitud, et rohevõrgustiku tuumaladesse ja koridoride piiresse jäävat olemasolevat elamumaad (maakatastris märgitud elamumaana) võib edasi kasutada elamumaa funktsioonil. Seletuskirja p-s 2.17 on tuumalade ja koridoride funktsiooni ning kasutustingimuste all (lk 39) konkreetselt Orava koridori osas täpsustatud, et antud alale ei tohi lubada uute elamute ehitamist, et mitte rohkem kahjustada rohekoridori kvaliteeti, mis kattub osaliselt juba praegu olemasolevate majade mõjutsoonidega.
18.HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kui kohus on võtnud kaebuse juba menetlusse ja jõuab menetluse käigus selgunud asjaolude põhjal äratundmisele, et esineb HKMS § 121 lg 2 p-s 2 sätestatud kaebuse tagastamise alus, võib kohus jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel määrusega kaebuse läbi vaatamata. Kohtupraktika kohaselt on kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastamine võimalik ka kaebuse ilmselge perspektiivituse korral, kusjuures kohus ei saa kaebuse eduväljavaateid hinnates piirduda ainuüksi kaebaja esitatud õiguslike väidetega, vaid peab olema veendunud, et kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada ka kaebuses nimetamata, kuid kaebuse lahendamise seisukohalt asjakohastel põhjendustel (nt Riigikohtu 16.12.2015 määrus nr 3-3-1-55-15, p-d 12-13). Sisulist vaidlust ei ole selles, et Laohaldus OÜ kaebuse eesmärgiks tuleb pidada Vana-Klooga mnt 32 kinnistule üksikelamu ja abihoone püstitamise võimalust ette nägevate projekteerimistingimuste saamist. Kuigi kaebaja on haldusmenetluse käigus nõudnud vastustajalt alternatiivselt ka vaidlusaluse kinnisasja omandamist kuni 30.06.2018 kehtinud KASVS § 3 lg 2 alusel või selle asemel muu samaväärse elamumaa andmist, ei saa neid lugeda hõlmatuks kaebuse eesmärgiga, sest vaidlustatud aktid puudutasid üksnes tema 13.07.2016 taotlust projekteerimistingimuste väljastamiseks.
19.Praeguses asjas ei ole vaidlust selles, et Vana-Klooga mnt 32 maaüksuse asukohas ei ole ehitusprojekti koostamiseks PlanS § 125 lg-st 1 ega valla üldplaneeringu seletuskirja p-st 2.18 tulenevalt kohustust koostada detailplaneeringut. Kuivõrd Laohaldus OÜ soovib püstitada temale kuuluvale kinnistule ehitusloakohustuslikke hooneid, siis on EhS § 26 lg 1 kohaselt ehitusprojekti koostamiseks vajalik projekteerimistingimuste andmine. EhS § 26 lg 3 p 3 järgi tuleb projekteerimistingimuste andmisel muu hulgas arvestada üldplaneeringus määratud tingimusi. EhS § 32 p 2 kohaselt keeldub pädev asutus (s.o üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksus – EhS § 28) projekteerimistingimuste andmisest, kui projekteerimistingimuste taotlus ei vasta üldplaneeringule. Kuigi tegemist on kaalutlemist mittevõimaldava sättega, eeldab selle kohaldamine haldusorganilt hinnangu andmist, kas taotlus on kooskõlas üldplaneeringuga.
20.Ringkonnakohus möönab, et Harku valla üldplaneeringu seletuskirjas (lk 39) toodud Orava rohekoridori kasutustingimused pigem välistavad kõnealusele alale uute elamute ehitamise. Kui üldplaneeringust tulenev keeld Vana-Klooga mnt 32 kinnistule uute hoonete ehitamiseks oleks selge, saaks nõustuda halduskohtu hinnanguga kaebuse perspektiivitusele. Samas nähtub muu hulgas vaidlustatud haldusaktide põhjendustest, et viidatud tingimust tuleb sisustada koostoimes seletuskirja p 2.17 (lk 35) alguses kajastatud rohevõrgustiku alade üldiste kasutuspõhimõtetega ning pooled on eri meelt selles, kuidas tuleks sisustada üldplaneeringus toodud n-ö senise elamumaa erandit („Rohevõrgustiku tuumaladesse ja koridoride piiresse jäävat olemasolevat elamumaad (maakatastris märgitud elamumaana) võib edasi kasutada elamumaa funktsioonil.“). Selleks tuleb analüüsida, mida tähendab maaüksuse elamumaa funktsioonil edasi kasutamine ning kas praegustel asjaoludel tuleneb Laohaldus OÜ-le pelgalt kinnistule varem väljastatud projekteerimistingimuste realiseerimise võimaldamiseks määratud elamumaa sihtotstarbest õigus nõuda ehitusõiguse andmist Vana-Klooga mnt 32 kinnistule. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seda küsimust pidada selgeks ja kaebust seetõttu ilmselgelt perspektiivituks.
6(7)
3-17-809
21.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Laohaldus OÜ määruskaebuse ning tühistab Tallinna Halduskohtu 11.04.2018 määruse resolutsiooni p 2 ja saadab asja halduskohtule menetluse jätkamiseks.
22.Seoses määruskaebuse esitaja taotlusega, et ringkonnakohus saadaks asja halduskohtule menetlemiseks teises koosseisus, märgib ringkonnakohus, et kehtiv menetlusseadustik sellise piirangu seadmist ei võimalda. Kohtukoosseisude moodustamise ja kohtunike asendamise kord nähakse kohtute seaduse § 37 lg 3 kohaselt ette tööjaotusplaanis. Seega toimub praeguse asja edasine menetlemine vastavalt Tallinna Halduskohtu tööjaotusplaanis sätestatule. Kui kaebaja leiab, et asja menetlev kohtunik ei ole erapooletu, on tal võimalik esitada Tallinna Halduskohtule põhistatud avaldus kohtuniku taandamiseks vastavalt HKMS § 13 lg-le 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dele 23-30 (vt ka Riigikohtu 04.10.2010 määrus nr 3-3-151-10, p 10).
23.Laohaldus OÜ on esitanud 07.05.2018 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, paludes mõista vastustajalt tema kasuks välja esindajakulud 2870 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna ringkonnakohus saadab asja halduskohtule menetluse jätkamiseks, ei ole praegusel hetkel alust jaotada ka menetluskulusid. Ringkonnakohus juhib samas kaebaja tähelepanu, et HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule õigeaegselt esitada nii menetluskulude nimekiri kui ka kuludokumendid.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.