3-18-17/11 - Kohaliku elu küsimused - Kohaliku elu küsimused - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

8.Rae Vallavolikogu liikmest kaebaja on kaebuse esitanud põhjusel, et vaidlustatud volikogu otsuse vastuvõtmisel on rikutud KOKS § 47 lg-t 11 ning väidetavalt on ettenähtud korra rikkumine toonud kaasa selle, et kaebajat ei valitud volikogu revisjonikomisjoni esimeheks. Kaebaja viitab KOKS § 47 lg 1 kolmandale lausele, mille kohaselt on igal volikogu liikmel õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Vastustaja on KOKS § 47 lg 11 rikkumise omaks võtnud ning tunnistab, et esimehe ja aseesimehe valimine toimus eraldi hääletamistega, mitte üheaegselt, kuid leiab, et korra rikkumine valimiste tulemust ei mõjutanud. Volikogu istungi protokollist nähtuvalt (tl 20-24), samuti istungi kvoorumilehest nähtuvalt (tl 11) osales kaebaja revisjoni komisjoni esimehe ja aseesimehe valimisteks korraldatud volikogu 01.11.2017 istungil ning esitas istungi käigus peale valimiskorra muutmist ja esimehe valimist kirjaliku protesti (tl 19), mis jäeti volikogu enamuse häältega rahuldamata (protesti poolt 8 häält ja vastu 17 häält). Istungi protokolli kohaselt valiti volikogu revisjonikomisjoni esimees ja aseesimees eraldi valimistel ning revisjonikomisjoni esimehe kohale valiti 16 poolhäälega Meelis Lepikult ja aseesimehe kohale kaebaja 2 poolthäälega. Seejuures esimehe valimisteks korraldatud hääletusel sai kaebaja 8 poolthäält ning aseesimehe kohale rohkem kandidaate peale kaebaja ei esitatud. Kuigi halduskohtul puudub pädevus antud vaidluse lahendamiseks (vt järgmine punkt), selgitab kohus siiski, et põhjendatud on vastustaja väide selles osas, et valimisreeglite rikkumine valimistulemusi tegelikult ei ole mõjutanud ning esimehe valimiste järgselt pidanuks hääletustulemuste järgi saama kaebaja nii või teisti aseesimeheks. Kaebaja ei ole kuidagi põhjendanud, millest ta järeldab, et teisel hääletusel, so aseesimehe valimistel, tuvastatud 16 rikutud valimissedelit tähendanuks hääletajate poolt soovi kaebaja esimeheks valimiseks. Selliseks järelduseks ei ole esitatud kaebuse ja kaebuse vastuse ning tõendite põhjal mingit loogilist alust.

9.Kaebusest nähtub, et kaebaja sooviks on kaebusega kaitsta enda kui volikogu liikme õigusi. Olukorras, kus kaebaja heidab ette talle kui volikogu liikmele kuuluva õiguse rikkumist, on tekkinud haldusorgani sisene vaidlus. Suhted, mis tekivad kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete ja kohaliku omavalitsuse organi vahel, ei ole oma iseloomult haldusõiguslikud, vaid tegemist on omavalitsuse sisesuhtega. Sellistest suhetest tekkivate vaidluste lahendamiseks ei ole võimalik kasutada haldusõiguslikke kaitsevahendeid, sh võimalust pöörduda kaebusega halduskohtusse (vt. Riigikohtu 04.11.2004 otsus asjas nr 3-3-1-55-04, p 14), vaid asi tuleb lahendada kohases haldusmenetluses. Volikogu alaliste komisjonide kinnitamise otsuse haldusesiseseks aktiks olemist on kinnitanud Riigikohus ka oma 22.12.2008 määruse nr 3-3-1-74-08 punktis 13. Kohus selgitab täiendavalt, et õiguskirjanduse kohaselt toimub avalik-õiguslik vaidlus volikogu liikme mandaadi teostamise õiguste rikkumise üle ühelt poolt volikogu liikme(te) ja teiselt poolt volikogu, selle esimehe või tema asendaja, teis(t)e volikogu liikmete, valitsuse, selle liikme(te) või allasutuse vahel kohaliku omavalitsuse üksuse sisesuhte raames ning see kvalifitseeritakse organitüliks (V. Olle. Volikogu liikme individuaalõigused, Juridica IV/2011, lk 295). Kaebaja viitab talle KOKS § 47 lg-st 1 tulenevale õigusele. KOKS § 47 lg 1 kolmanda lause kohaselt on igal volikogu liikmel õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Seega soovib kaebaja kaitsta enda kui volikogu liikme õigusi. Nagu eelpool viidatud, on volikogu liikme vaidluse puhul volikoguga selle volikogu liikme mandaadi teostamise õiguste rikkumise osas tegemist organitüliga, s. t siseõigusvaidlusega (vt täpsemalt M. Ernits. Organitüli halduskohtus. Juridica 1999/7). Haldusakt HMS § 51 lg 1 mõttes peab olema suunatud haldusevälistele isikutele või reguleerima teenistussuhteid. Komisjonide liikmete valimine teenistussuhteid ei tekita ning reguleerib seega üksnes volikogu sisemist töökorraldust (vt A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat, lk 268). Sellest tulenevalt ei ole volikogu liikme komisjoni koosseisu kinnitamise otsus haldusakt HMS § 51 lg 1 tähenduses. Kuigi HKMS § 6 lg 1 kohaselt loetakse haldusaktiks halduskohtumenetluses

muuhulgas ka üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt, peab sellisel siseaktil olema välismõju, et seda saaks halduskohtus vaidlustada. Kuna kaebaja ise on sama kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige, mille otsust ta soovib vaidlustada, siis käesoleval juhul vaidlustatud otsusel puudub kaebaja suhtes välismõju. KOKS § 47 lg-te 1 ja 11 normide sõnastus võib küll olla imperatiivne, kuid see ei anna volikogu liikmele selle normi väidetava rikkumise korral halduskohtu poole pöördumise õigust, kuna tegemist on kohaliku omavalitsuse sisesuhtest tekkinud vaidlusega. Iseenesest märgib kaebaja õigesti, et Riigikohus on asjas nr 3-3-1-74-08 osundanud volikogu liikme õigusele vaidlustada volikogu otsust, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi. Kohus on aga seisukohal, et käesolevas asjas vaidlustatud otsus kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku, sest vaidlustatud otsusel saaks kaebaja õigustele ja kohustustele vastav mõju olla vaid siis, kui kaebaja ei oleks volikogu liige. Kaebaja viidatud asjas nr 3-3-1-74-08 olid isikud vaidlustanud volikogu määruse, millega kehtestati üldplaneering ning kaebajad olid ise seejuures sama kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikmed. Kohus on seisukohal, et Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-74-08 vaidluse all olnud asjaolusid arvestades tuleb Riigikohtu seisukohta selle kohta, et volikogu liikmel on õigus vaidlustada volikogu otsust, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi, mõista selliselt, et kaebajal oleks nimetatud asjas olnud vaidlustamise õigus, kui nad oleksid näiteks olnud vaidlustatud üldplaneeringuga hõlmatud kinnistute omanikud ning oleksid halduskohtus soovinud kaitsta sellest õigussuhtest tulenevaid õigusi. Kaebaja esile toodud õiguste rikkumised ei ole käsitletavad subjektiivsete õiguste rikkumisena ning kohtule ei nähtu, et vaidlustatud otsus rikuks kaebaja subjektiivseid õigusi. Avaliku võimu organi sisest vaidlusküsimust on võimalik lahendada volikogu tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Näiteks on kaebajatel alates 01.01.2018 võimalik pöörduda taotlusega justiitsministeeriumi poole, et viimane teostaks KOKS § 66 lg-s 1 sätestatud järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle. Kaebajal on võimalik alustada ka umbusaldusmenetlus volikogus KOKS §-s 46 sätestatud korras.