E.S. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 26.05.2017 ettekirjutuse nr 1712899/00242 ja Tallinna Linnavalitsuse 30.08.2017 korralduse nr 1310-k tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – E.S., volitatud esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb
Asja läbivaatamise vorm
Avalikul kohtuistungil 25.05.2018
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja juurde võtmata Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.06.2018 vastuse lisana esitatud Põllu tn 21/2 2000. aastast pärit inventariseerimisjoonised.
Jätta E.S. kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 25.07.2018 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.E.S. esitas ehitisregistrile ehitusteatise nr 1711201/04960 Tallinnas Nõmme linnaosas asuva Põllu tn 21/2 hoones ehitustööde teostamiseks (tl 6, 6p).
2.Ehitusteatis tagastati 05.04.2017 läbi vaatamata põhjusel, et see esitati elamu ümberehitamiseks, mistõttu tuleb koos ehitusteatisega esitada ehitusprojekt (tl 8). Vastuseks E.S. 05.04.2017 e-kirjale ehitusprojekti nõudmise õigusliku aluse kohta (tl 9) selgitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) 11.04.2017 kirjaga, et ehitusseadustiku (EhS) lisa 1 kohaselt tuleb see esitada üle 5 m kõrge hoone ümberehitamisel (tl 10, 10p). E.S. vastas 11.04.2017 ekirjas, et hoone kõrgus on alla 5 m (tl 13). TLPA leidis 12.04.2017 kirjas, et ehitusteatisest ei ole arusaadav, milliseid ehitustöid soovitakse teostada, ning edastas seetõttu EhS § 36 lg 5 alusel täiendavad nõuded (seletuskirja ja jooniste, sh asendiplaani esitamine, millelt oleks näha projekteeritav elamu). Lisaks paluti muude Põllu tn 21 asuvate hoonete seaduslikkust tõendavaid dokumente. E.S. teatas 12.04.2017 kirjas, et linnavalitsuse arhiivis on olemas asendiplaan, millelt on näha Põllu tn 21/2 asuva rekonstrueeritava hoone paiknemine, ning esitas selgitused kavandatavate tööde osas. Teiste krundil asuvate hoonete osas selgitas E.S., et neid kasutavad teised kinnistu omanikud.
E.S. alustas 24.04.2017 Põllu tn 21/2 ehitustegevust.
4.TLPA teatas 24.05.2017 e-kirjas, et on tuvastanud Põllu tn 21 aadressil vähemalt 5 hoonet ning küsis selgitusi abihoonete ehitamise asjaolude kohta, samuti küsis TLPA selgitusi Põllu tn 21/1 hoone kohta.
TLPA teostas 26.05.2017 Põllu tn 21 paikvaatluse.
6.TLPA tegi E.S.le 26.05.2017 ettekirjutuse nr 1712899/00242, märkides, et Põllu tn 21/2 toimuvad ehitustööd (ehitise ümberehitamine ja laiendamine) ja seisuga 26.05.2017 ei ole ehitustööde tegemiseks TLPA-le ehitusteatist esitatud. TLPA leidis, et võttes arvesse riikliku järelevalvemenetluse käigus kogutud tõendeid ning EhS regulatsiooni, on ehitustööd tõlgendatavad ümberehitamise ja laiendamisena. TLPA nõudis koheselt kõigi ehitustööde peatamist. Ettekirjutusele oli lisatud samal kuupäeval allkirjastatud paikvaatluse akt (tl 29-31), milles on kirjeldatud, et Põllu 21/2 hoones käivad põhjalikud ehitustööd, hoone on tõstetud talade peale ja alla on kaevatud suur auk, laiendatud on naabri poole.
7.E.S. esitas 30.05.2017 ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille Tallinna Linnavalitsus 30.08.2017 korraldusega nr 1310-k rahuldamata jättis.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.E.S. esitas 28.09.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 26.05.2017 ettekirjutuse nr 1712899/00242 ja Tallinna Linnavalitsuse 30.08.2017 korralduse nr 1310-k tühistamiseks (täiendav seisukoht 13.11.2017). Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Korralduses põhjendatakse ettekirjutuse õiguspärasust asjaoludega, millele ettekirjutuses ei viidatud (TLPA ei olnud ehitusteatist aktsepteerinud; TLPA oli teavitanud kaebajat vajadusest esitada täiendavaid materjale, mistõttu kaebajal ei olnud õigust ehitustöödega alustada; Tallinn Põllu tn 21/2 hoone laiendamine üle 33%, millega kaasneb EhS lisa 1 kohaselt ehitusprojekti esitamise kohustus). Ettekirjutuses tugineti üksnes ehitusteatise esitamata jätmisele. Korralduses esitatud põhjendused tuleb jätta tähelepanuta, lähtudes analoogiast
2) Ebaõige on korralduse väide ehitusteatise esitamata jätmisest. Ehkki ehitusteatis oli kaebajale 05.04.2017 tagastatud, esitas TLPA 12.04.2017 EhS § 36 lg 5 alusel täiendavaid nõudeid, mida ilma ehitusteatise esitamiseta poleks saanud kehtestada. Seetõttu oli põhjendatud järeldada, et TLPA võttis 03.04.2017 ehitusteatise menetlusse. Seega on ebaõige põhjendus, et ehitusteatist polnud esitatud. 3) Kaebaja alustas Tallinn Põllu tn 21/2 ehitustöödega 24.04.2017, st pärast seda, kui oli möödunud rohkem kui 10 päeva alates 12.04.2017 e-kirja saatmisest TLPA-le. Kuna TLPA ei võtnud kaebajaga pärast kaebaja12.04.2017 e-kirja ühendust, oli kaebaja seisukohal, et TLPAl ei ole ehitusteatise kohta rohkem küsimusi ning et ta võib EhS § 36 lg 2 alusel ehitada. Ebaõige on väide, et TLPA ei olnud ehitusteatist aktsepteerinud või nõudis kaebajalt täiendavate dokumentide esitamist, mistõttu kaebajal ei olnud õigust ehitustöödega alustada. Kehtivast õigusest ei tulene nõuet oodata ära pädeva asutuse heakskiit. 4) Ebaõige on väide hoone mahu laiendamisest üle 33%. Kaebaja teavitas 12.04.2017 e-kirjas, et ta ei soovi hoone mahtu suurendada. Paikvaatlusel tuvastatud augu kaevamine ning hoone tõstmine taladele oli tingitud vajadusest tõsta õigeks ja kindlustada hoone vundament. Kuna Põllu tn 21/2 hoone vundament ulatus enne ehitustöid 1 m sügavuselt maa alla, pidas kaebaja tulenevalt majavammi olemasolust ning 31.01.2014 Antivamm Ehitus OÜ koostatud analüüsiprotokolli nr 2014/002 soovitustest põhjendatuks kaevata hoone vundament välja vähemalt 2 m sügavuselt. Tekkinud süvend on plaanis täita majavammiga mitte nakatunud pinnasega, misläbi saab auk täidetud. Korralduse järeldus, et Põllu tn 21/2 hoonet laiendatakse üle 33% olemasolevast mahust on seega ennatlik. Majandus- ja taristuministri 05.06.2016 määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 34 lg 3 ls 2 järgi arvutatakse hoone puhul maa-aluse osa maht kuni kõige alumise maa-aluse korruse viimistletud põranda pinnani ja selle mõttelise pikenduseni keldriseina välispinnal. Augul ei ole põrandat ning seda pole ka kavandatud ehitada, samuti pole kavatsetud ehitada keldrit. Seega ei saa ka hoone maa-alust mahtu ajutiselt tekitatud augu alusel suurenenuks lugeda või teha automaatset järeldust, et 33% mahupiirangut kavatsetakse ületada. Ärakuulamisõiguse tagamisel saanuks kaebaja seda selgitada. Kuna kaebaja esitas TLPA-le ehitusteatise, oli kaebaja täitnud kõik EhSs sätestatud hoone omaniku kohustused. TLPA ei ole välja selgitanud, kas Põllu tn 21/2 hoone laieneb naaberkinnistule või mitte, seega ei saa üksnes vastavale tõenäosusele tuginemisega põhjendada ehitustööde peatamist. 5) TLPA rikkus ärakuulamisõigust. Ettekirjutusest ega korraldusest ei nähtu, et nõue peatada Põllu tn 21/2 ehitustööd oli tingitud ülekaalukast avalikust huvist, sh vajadusest vältida kahju inimeste elule, tervisele, varale või keskkonnale. Ärakuulamisõiguse tagamata jätmine on käsitatav sedavõrd olulise rikkumisena, mis toob endaga kaasa haldusakti õigusvastasuse (vt Riigikohtu 20.04.2011 otsus asjas nr 3-3-1-94-10, p 20). Väide ärakuulamisõiguse tagamiste piiratud võimalustest on paljasõnaline ega selgita selle tagamata jätmist praegusel juhul. Põhjendusi selle tagamata jätmiseks ei nähtu ka ettekirjutusest ega korraldusest. Lisaks ei sisaldunud kutses tulla selgitusi andma ainsatki viidet kavatsusele ehitustegevus peatada, seega ei saa kutse saatmist pidada ärakuulamisõiguse võimaldamiseks. Kaebaja teavitas, et tal ei ole võimalik 25.05.2017 vastustaja ametiruumidesse tulla, ning vastas 30.05.2017 vastustaja poolt 24.05.2017 saadetud küsimustele. Ka 24.05.2017 e-kirjas ei viidanud TLPA kavatsusele ehitustegevus peatada või ehitusteatise puudustele. 6) Peale ettekirjutuse tegemist koostatud teises paikvaatluse aktis sisalduvad asjaolud ei oma tähtsust ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel.
3(8)
3-17-1976
9.TLPA palub 01.11.2017 vastuses (täiendav seisukoht 07.05.2018) jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist. 1) Nii ettekirjutuses kui korralduses tugineti asjaolule, et kaebaja ei olnud esitanud nõuetele vastavat ehitusteatist ega TLPA seda heaks kiitnud. Mõlemas viidati ka ulatuslike ehitustööde tuvastamisele, mida ei saa pidada ehitise vanade osade vahetamiseks samaväärsete uute vastu. Vaideotsuses võib vaideorgan esitada kaalutlusi vaide rahuldamata jätmiseks. 2) Ehitusteatis tagastati kaebajale põhjusel, et ümberehitamiseks on vaja esitada ehitusprojekt. Haldusmenetlust läbiviival haldusorganil on õigus nõuda täiendavaid andmeid ja dokumentatsiooni (HMS § 38 lg 1). 26.05.2017 paikvaatlusel tuvastati, et Põllu tn 21/2 hoonel toimuvad põhjalikud ehitustööd. Kuna ehitusteatis oli 05.04.2017 läbivaatamatult tagastatud ning uut ei olnud esitatud, oli ettekirjutuse lause ehitusteatise esitamata jätmise kohta õige. Seda ei muuda asjaolu, et vastustaja oli kaebajalt küsinud täiendavat infot. Igal juhul ei ole õige kaebaja käsitlus, et vastustaja oli ehitusteatist aktsepteerinud. Ehitamisega võib alustada pärast ehitusteatise heaks kiitmist. Heakskiitmisel ilmub ehitisregistrisse kanne „Teavitatud“, mida praegusel juhul kaebaja ehitusteatise kohta ei ilmunud. Lisaks tekib 10 päeva jooksul ehitamise õigus juhul, kui pädev asutus 10 päeva jooksul andmete täiendava kontrollimise vajadusest ei teavita. Praegusel juhul teavitas vastustaja kaebajat sellisest vajadusest. Puudub vaidlus, et pärast kaebaja esitatud ehitusteatise läbivaatamatult tagastamist ei esitanud kaebaja uut ehitusteatist ega ehitusprojekti. Vastustaja ei ole üheski kirjavahetuse dokumendis väljendanud, et tagastatud ehitusteatis võetakse uuesti menetlusse. Ehitisregistri 05.04.2017 tagastamisteate tekstist ega vastustaja 12.04.2017 e-kirja tekstist ei nähtu, et ehitusprojekt või selgitavad dokumendid tulnuks lisada läbivaatamatult tagastatud ehitusteatisele, vaid silmas peeti uue ja korrektse ehitusteatise esitamist. 3) Praegusel juhul oli ehitise alla kaevatud suur auk ja ehitist laiendatud naabri poole. Tallinna Linnavalitsus eeldas ehituse laiendamist rohkem kui 33% oma 30.08.2017 korralduses, võrreldes ehitisregistri andmeid ehitise kohta ja paikvaatluse fotodelt nähtuvat ehitustööde mahtu. Ettekirjutusega nõuti ehitamise peatamist ning selgitati, et edasised juhised tegevuseks annab TLPA peale täiendavate asjaolude selgitamist. Seega tehakse laiendamise ulatus kindlaks edasise menetluse käigus. 4) Ehitamise peatamise ettekirjutuse tegemisel on ärakuulamisõiguse tagamise võimalused piiratud, et vältida viivitust. Kaebajale saadeti siiski 18.05.2017 kutse tulla seoses ehitustegevusega selgitusi andma. Kaebaja ei soovinud selgitusi andma tulla, seega loobus ärakuulamisõiguse kasutamisest. Samuti oli kaebaja saanud põhjalikult oma seisukohti esitada e-kirjavahetuses. Kaebaja esitas ka 30.05.2017 täiendavaid seisukohti, kuid need ei muutnud fakti, et õiguspärast ja teavitatuks loetud ehitusteatist ei olnud esitatud. 5) 08.06.2017 paikvaatluse aktist (tl-d 64-67p) nähtub, et ettekirjutus ei ole täidetud, sest ehitustegevust on jätkatud. 6) Korrakaitseseaduse (KorS) § 2 lg 4 kohaselt on riiklik järelevalve korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Käimasoleva ebaseadusliku ehitamise tuvastamisel on tavapärane halduspraktika, et viivitamatult koostatakse ettekirjutus ebaseaduslike ehitustööde koheseks lõpetamiseks. Ebaseadusliku ehitustegevuse puhul tuleb eeldada, et see võib olla ohtlik. Ehitustööde ohtlikkusele viidatakse ka Põllu tn 21/2 kinnistu osas 16.05.2017 esitatud taotluses ehitusjärelevalve algatamiseks (tl 80). 7) Õige ei ole kaebaja viide, et 08.06.2017 paikvaatluse akt ja selles näidatud asjaolud ei saa omada ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel tähtsust, sest ettekirjutuse aluseks oli 26.05.2017
4(8)
3-17-1976 läbiviidud paikvaatluse akt. 08.06.2017 viidi paikvaatlus läbi mitte ettekirjutuse õiguspärasuse tuvastamiseks, vaid tuvastamaks, kas ettekirjutust täidetakse või ei.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus jätab asja juurde võtmata vastustaja 18.06.2018 seisukoha lisana esitatud Põllu tn 21/2 kohta Tallinna Linnaarhiivist pärit inventariseerimisjoonised. HKMS § 51 lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad esitama oma avaldused nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on asja kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. HKMS § 51 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või HKMS § 51 lg-tes 1-3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Haldusasjas toimus kohtuistung 25.05.2018. HKMS § 129 lg 3 kohaselt kohaldatakse kohtuistungi suhtes ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 347-351 ja 400-402. TsMS § 401 lg-st 4 tuleneb, et kui menetlusosalistel ei ole taotlusi asja sisulise arutamise täiendamiseks või kui kohus jätab taotluse rahuldamata, lõpetab kohus asja sisulise arutamise. Kohtuistungil lõpetas kohus asja sisulise arutamise ilma, et vastustaja oleks avaldanud soovi täiendavate asjaolude uurimiseks ja tõendite kogumiseks ning asja arutamise edasilükkamiseks. Kohus teavitas pooli, et kui kompromissini ei jõuta, tehakse kohtulahend avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ning avalikustatakse avaliku e-toimiku kaudu 25.06.2018. Kohus tagastab tõendi vastustajale, kuna see on esitatud ilma mõjuva põhjuseta pärast asja sisulise arutamise lõpetamist, seega hilinenult, ning selle menetlemine tooks kaasa asja arutamise uuendamise vajaduse HKMS § 130 alusel.
11.Asjas on vaidlus selle üle, kas 26.05.2017 ettekirjutus, millega nõuti ehitustööde peatamist, on õiguspärane haldusakt. Samuti on vaidlustatud 30.08.2017 korraldus kui vaideotsus.
12.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Järelevalveasutuse ettekirjutusest peavad nähtuma adressaadile asetatava kohustuse tekkimise eeldused ning nende sisu ja ulatus (Riigikohtu 20.04.2018 otsus nr 3-15-443, p 12). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 ls 2). Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3). Haldusakti üheks olulisemaks vorminõudeks on selle põhjendamine (Riigikohtu 11.02.2009 otsus nr 3-3-1-79-08, p 26), kusjuures eriti suurt tähtsust omab motiveerimine ulatusliku diskretsiooniruumiga otsuste puhul (vt Riigikohtu 06.11.2002 otsus nr 3-3-1-62-02, 04.05.2006 otsus nr 3-3-1-28-06).
13.Praeguses asjas on tuvastatud järgmised asjaolud. Kaebaja esitas ehitusteatise, mis 05.04.2017 läbi vaatamata tagastati, lähtudes üle 5 m kõrguseid hooneid puudutavast regulatsioonist. Kuna kaebaja vastas e-kirja teel ehitusteatise läbi vaatamata tagastamisele ja selgitas, et tegu ei ole üle 5 m kõrguse hoonega, vastas TLPA 12.04.2017 kaebajale, et ehitusteatisest ei ole aru saada, milliseid ehitustöid soovitakse teostada, ning palus esitada seletuskirja ja joonised, sh asendiplaani. E-kirjas viidati täiendavate nõuete edastamise alusena EhS § 36 lg-le 5. Kaebaja vastas e-kirjale samal päeval ning kirjeldas teostatavaid töid. Kaebaja on selgitanud, et ta alustas ehitustöödega 24.04.2017.
5(8)
3-17-1976
14.Ettekirjutuse õigusliku alusena on märgitud KorS § 28 lg 1 ja EhS § 130 lg 2 p-d 2 ja 3. Ettekirjutusest nähtuvalt on selle faktilise alusena märgitud asjaolud, et Põllu tn 21/2 toimuvad 26.05.2017 seisuga ehitustööd (ehitise ümberehitamine ja laiendamine), ehitustööd on riikliku järelevalvemenetluse käigus kogutud tõenditest ja EhS regulatsioonist tulenevalt tõlgendatavad ümberehitamise ja laiendamisena ning ehitustööde teostamiseks ei ole esitatud ehitusteatist. Ettekirjutusele lisatud paikvaatluse akti kohaselt nähtus paikvaatlusel, et Põllu 21/2 hoones käivad põhjalikud ehitustööd, hoone on tõstetud talade peale ja alla on kaevatud suur auk, laiendatud on naabri poole.
15.EhS § 130 lg 2 p-dest 2 ja 3 tulenevalt teostab kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet EhS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle, kontrollides ehitise või ehitamise nõuetele vastavust, sh ehitise kasutamiseelset ohutust (p 2), samuti ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavust (p 3). KorS § 28 lg 1 annab kohaliku omavalitsuse üksusele kui pädevale korrakaitseorganile õiguse ohu või korrarikkumise korral panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda sama paragrahvi lg-tes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. Ettekirjutuse sisust nähtuvalt on tegu ettekirjutusega, mis on tehtud korrarikkumise kõrvaldamiseks. Vastustaja põhjendas kohtumenetluses ettekirjutust ka ebaseadusliku ehitamise eeldusliku ohtlikkusega.
16.Kohus hindab esmalt, kas ettekirjutuse tegemise ajal oli ehitusteatis läbivaatamatult tagastatud. 16.1 Vastustaja leiab, et 12.04.2017 seisuga ei olnud ehitusteatist esitatud ning seetõttu ei saanud ei sel ajal ega ka ettekirjutuse tegemise ajal toimuda ehitusteatise menetlust. Kui aga lugeda ehitusteatis 05.04.2017 läbivaatamatult tagastatuks, jääb arusaamatuks, mis menetlus sellele järgnes ning millise menetluse raames toimus vahepealne suhtlus kaebajaga, sh täiendavate dokumentide küsimine, vastustaja viidatud ärakuulamisõiguse võimaldamine, vaideotsuses viidatud võimalik vajadus kaasata menetlusse naaberkinnistu omanikud (vaideotsuse lk 3, tl 37). Järgnevad menetlustoimingud ei saanud aset leida riikliku järelevalvemenetluse raames, sest ettekirjutuse sõnastusest saab järeldada, et praegusel juhul oli riikliku järelevalvemenetluse alguseks 26.05.2017 toimunud paikvaatlus ning seda kinnitas vastustaja ka kohtuistungil (vt kohtuistungi protokoll 11:24:09). 16.2 Vastustaja selgituste kohaselt tulenes täiendavate tõendite kogumise õigus HMS § 38 lgst 1, ent seegi säte eeldab mingi haldusmenetluse toimumist. Samas tuleb arvestada sedagi, et ehkki vastustaja hinnangul oli 12.04.2017 e-kirja sisuks üksnes kaebajale selgituste ja juhiste andmine järgmiste menetluste tarbeks, on selles e-kirjas selgesõnu tuginetud EhS § 36 lg-le 5, mis võimaldas mõistlikult järeldada, et hoolimata ehitisregistri kannetest oli vastustaja asunud ehitusteatist sisuliselt menetlema. Nimelt on selles e-kirjas põhjendatud järgmist: „Lähtudes eeltoodust, ehitusseadustiku § 36 lõige 5 kohaselt edastab amet täiendavad nõuded. Palume lisada selgitavad dokumendid (seletuskiri ja joonised, sh asendiplaan kus oleks näha projekteeritav elamu)“ (tl 16). Kohus märgib, et hea halduspraktikaga kooskõlas olevaks ei saa pidada olukorda, kus ehitusteatise läbivaatamatult tagastamisele järgnevas e-kirjavahetus ehitusteatise esitajaga nõutakse sõnaselgelt täiendavate andmete esitamist EhS § 36 lg 5 alusel, st seoses sama ehitusteatisega. 16.3 Lisaks näib kohtule, et ka vaidlustatud korralduses kui vaideotsuses on mööndud, et sisuliselt ehitusteatise menetlus jätkus. Vaideotsuses on leitud, et kuivõrd kaebajat teavitati vajadusest esitada andmete kontrollimiseks täiendavaid materjale, siis 10-päevane tähtaeg ei kehtinud (vaideotsuse lk 2, tl 36p). Samuti märgitakse, et täiendavate andmete nõudmine oli
6(8)
3-17-1976 vajalik, kuna teatisest ei olnud võimalik aru saada, millise hoone kohta on see esitatud ning milliseid töid soovitakse teostada. Eelnev kinnitab, et ka vaideotsus tugineb osaliselt asjaolule, et 12.04.2017 nõuded olid seotud juba esitatud ehitusteatisega.
17.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et sisuliselt jätkas vastustaja ehitusteatise menetlemist vastavalt EhS § 36 lg-le 6.
18.Teiseks käsitleb kohus seda, kas asjaolu, et ehitusteatist ei saa praegusel juhul lugeda tagastatuks, muudab ettekirjutuse õigusvastaseks. 18.1 Ettekirjutust on põhjendatud asjaoluga, et arvestades tuvastatud ehitustegevuse ulatust, on nõutav ehitusteatise esitamine, mida praegusel juhul esitatud ei olnud. Kohus selgitas eelnevalt, miks üksnes ehitusteatise esitamata jätmine ei saaks käesoleval juhul olla kohaseks põhjenduseks. Siiski tuleb arvestada, et ettekirjutuse sisu väljaselgitamisel on võimalik arvesse võtta mh ettekirjutuse aluseks olevaid õigusnorme ja faktilist konteksti ning teatud juhtudel saab arvestada ka ettekirjutust käsitleva vaideotsuse selgitusi (Riigikohtu 20.04.2018 lahend nr 3-15443, p 13; Riigikohtu 11.05.2015 lahend nr 3-3-1-90-14, p 17). 18.2 Ettekirjutuses on õigesti viidatud, et EhS § 19 lg 1 p 2 kohaselt on ehitise omanik kohustatud tagama ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja teadete esitamise. Sama on selgitatud ka vaideotsuses, kus on rõhutatud, et kuna TLPA oli teavitanud E.S.a vajadusest esitada andmete kontrollimiseks täiendavaid materjale, ei olnud tal õigust ehitamisega alustada (vaideotsuse lk 2, tl 36p). EhS § 130 lg 2 pdest 2 ja 3 tuleneb, et korrakaitseorgan kontrollib ehitamise nõuetele vastavust (EhS seletuskirja kohaselt on ehitamisele esitatavate nõuete osas kohaliku omavalitsuse pädevuses vastavuse kontroll planeeringutele ja avalik-õiguslikele kitsendustele, samuti kolmandate isikute õiguste kaitse kontroll) ning ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu. Seega ei saa kohtu hinnangul praegusel juhul pidada ettekirjutuse faktiliseks aluseks mitte kitsalt ehitusteatise esitamata jätmist, vaid ehitamist ilma ehitamise õiguseta. Seejuures ei oma kohtu arvates määravat tähtsust, kas ehitamiseks oli nõutav üksnes ehitusteatise või ehitusteatise ja –projekti esitamine. 18.3 Kaebaja leiab, et kuna TLPA-l ei olnud peale 12.04.2017 kaebaja saadetud e-kirja ehitusteatise kohta rohkem küsimusi, võis ta EhS § 36 lg 2 alusel ehitada. Kohus peab ebaõigeks kaebaja käsitust sellisest ehitusteatise aktsepteerimisest ning 10 päeva möödumisel ehitamise õiguse tekkimisest. EhS § 36 lg 2 käsitleb üksnes olukorda, kus pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat 10 päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks. Praegusel juhul teavitati kaebajat täiendavate nõuete esitamisest 12.04.2017. Vaideotsuses on põhjendatud, et ehitusteatisest ei olnud võimalik üheselt tuvastada, millise Põllu tn 21 hoone kohta see oli esitatud ning milliseid töid sooviti teostada. Ehkki kohus märkis eelnevalt, et vastustaja käitumist seoses ehitusteatise tagastamise ja seejärel täiendavate nõuete esitamisega ei saa pidada vastavaks heale halduspraktikale, sai kaebaja kujunenud olukorras mõistlikult järeldada siiski seda, et tema ehitusteatis on kas tagastatud või on talle ehitusteatise menetluses esitatud täiendavaid nõudeid EhS § 36 lg-te 5 ja 6 alusel. Ka kaebaja ise selgitab, et ta järeldas toimunust, et ehitusteatis võeti menetlusse. Kummalgi juhul ei näe seadus ette ehitamise õiguse tekkimist 10-päevase ooteaja möödumisel, mis ühtlasi tähendab, et ehitamine oli igal juhul formaalselt õigusvastane. 18.4 KorS § 5 lg-te 1 ja 2 kohaselt on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine. Seega on ehitusõiguse kontekstis tegu korrarikkumisega, kui rikutakse EhS-st tulenevaid nõudeid või eiratakse EhS-s sätestatud keelde (vt EhS seletuskiri, § 152). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebajale on õigesti ette 7(8)
3-17-1976 heidetud ilma ehitamise õiguseta ehitamist kui korrarikkumist. Kuna ettekirjutuse tegemisega samal päeval tuvastati paikvaatlusega ehitustegevuse toimumine, oli tuvastatud jätkuv korrarikkumine. 18.5 Ettekirjutuse tegemise eesmärgiks oli korrarikkumise peatamine. Selline ettekirjutus saab olla õiguspärane, kui ettekirjutuse adressaadile on kontrolliga hõlmatud õigusnormide rikkumist õigesti ette heidetud. Ettekirjutus peab sellisel juhul olema suunatud tuvastatud rikkumise kõrvaldamisele, st korrarikkumine peab olema jätkuv (vt Riigikohtu 20.04.2018 lahend nr 315-443, p 14). Praegusel juhul kohustati ettekirjutusega kaebajat ehitustöid koheselt peatama. Vastustaja on selgitanud, et ebaseadusliku ehitamise korral on ehitustööde viivitamata peatamise ettekirjutuse tegemine tavapärane halduspraktika. Arvestades, et ehitamise seaduslikkuse vastu esineb tungiv avalik huvi, ei saa kohtu hinnangul sellist seisukohta pidada meelevaldseks või valitud meedet ülemääraseks. Sellest tulenevalt ei oleks praegusel juhul ka järelevalvemenetluse raames kaebaja ärakuulamine saanud kaasa tuua kaebaja jaoks soodsamat tulemust. Vastustajagi on põhjendanud, miks ärakuulamise kohustuse nõuetekohane täitmine ei oleks mõjutanud asja otsustamist, tuues välja, et kaebaja esitas küll 30.05.2017 täiendavaid seisukohti, kuid need ei muutnud fakti, et õiguspärast ja teavitatuks loetud ehitusteatist ei olnud esitatud. Kohus leiab seega, et praegusel juhul on ärakuulamata jätmise näol tegemist menetlusliku rikkumisega, mis ei mõjutanud asjas tehtud otsustust (HMS § 58).
19.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus rahuldamata.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, seega tema menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja ei ole kohtult menetluskulude hüvitamist taotlenud, seetõttu jäävad tema potentsiaalsed menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.