Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse teatavakstegemine Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 22. juuni 2018, Tallinn 3-18-693
Haldusasi
OÜ V&A Transport kaebus Maksu- ja Tolliameti poolt
4.aprillil 2018 koostatud ühekordse energiatoote aktsiisideklaratsiooni nr 920061 tühistamise nõudes.
Menetlusosalised
Kaebaja: OÜ V&A Transport Esindaja: Erki Casar Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet Esindaja: Sirle Orav-Hinno
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ V&A Transport kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 23. juulil 2018 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliameti ametnikud peatasid 4. aprillil 2018 Ikla-Pärnu maanteel kinni haagiseta sadulveoki DAF registreerimisnumbriga 241AYU, mille omanik on OÜ V&A Transport. Sõidukit juhtinud OÜ V&A Transport juhatuse liige Ants Järvoja selgitas, et tuli Lätist, kus tankis ka kütust. Samuti näitas ta ametnikele kolme kviitungit, mis kajastavad Ainaži Neste tanklast
4.aprillil 2018 kokku 712,5 liitri diislikütuse soetamist.
2.Maksu- ja Tolliameti ametnikud, olles seisukohal, et sel moel kütust aktsiisivabalt Eestisse tuua ei saa, koostasid kohapeal OÜ V&A Transport nimel aktsiisideklaratsiooni, mille A. -1-
Järveoja allkirjastas märkusega „Olen kätte saanud 04.04.18“. Deklaratsioonil on märgitud kütuse liigina „Diislikütuse komponendid“, kogusena 0,71 tuh. liitrit ning arvutatud sellele vastav 350,03 euro suurune aktsiisikohustus.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
3.OÜ V&A Transport esitas 9. aprillil 2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti poolt 4. aprillil 2018 koostatud aktsiisideklaratsiooni nr 920061 tühistamist. Esiteks heidab kaebaja ette seda, et deklaratsiooni koostanud ametnikud ei andnud talle ühtki asjakohast selgitust deklaratsiooni koostamise ega aktsiisikohustuse tekkimise kohta. Teiseks on kaebaja seisukohal, et aktsiisikohustust ei tekkinud, kuna kaebaja oli soetanud kütuse, mis oli ette nähtud kasutamiseks kütusena samas mootorsõidukis ning kütus oli sõiduki standardpaagis. Kaebuses täienduses väidab kaebaja, viidates rahvusvahelise kaubaveo saatelehele (CMR) ning teenuse arvele, et vedas 4. aprillil 2018 Paikuselt Ainažisse kaupa ning naases seejärel Eestisse. Viidates Riigikohtu otsusele kohtuasjas 3-3-1-45-46 on kaebaja seisukohal, et kuna Eestist Lätisse suundudes vedas ta kaupa, on ka tagasisõidu näol tegemist rahvusvahelise veoga, mille puhul võib veoki standardpaagis kütust aktsiisivabalt Eestisse tuua.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Maksu- ja Tolliamet leiab, et OÜ V&A Transport kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. Vastustaja leiab, et kuna kinni pidamise ajal puudus sadulveokil haagis, ei olnud tegemist kaubaveoga ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 69 lõikes 2 sätestatud tingimused ei olnud täidetud, mistõttu tekkis kaebajal ATKEAS § 25 lõikest 2 koosmõjus ATKEAS § 22 lg 1 punktiga 8 ja § 24 lõikega 1 kohustus esitada Lätist tangitud kütuse kohta aktsiisideklaratsioon. Vastustaja selgitab, et ametnikud täitsid aktsiisideklaratsiooni kaebajalt saadud kütusetšekkide alusel ning kaebaja kinnitas allkirjaga andmete õigsust. Mis puudutab kaebaja poolt kohtule täiendavalt esitatud saatelehte ja arvesse, siis ei pea vastustaja neid usaldusväärsetes, kuna juht ei esitanud kaubaveo saatelehte sõiduki kinni pidamisel, kuigi see oleks pidanud tal kaasas olema. Vastustaja märgib ka, et kauba sihtkoht on arvel ja saatelehel märgitud erinevalt, samuti nähtub piiriületusel tehtud fotodest, et kaebaja sõiduk liikus koormata ka Läti suunas ning viimaks ei pea vastustaja usutavaks kahe autorehvi transportimist Lätti veokiga, mille kütusekulu on 30 l /100 km kohta.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Vaadanud läbi poolte väited ja nende kinnituseks esitatud tõendi kogumis ja vastastikuses seoses, leian, et OÜ V&A Transport kaebus tuleb jätta rahuldamata. Möönan, et Maksu- ja Tolliamet ei ole menetlust läbi viinud korrektselt, ent esitatud tõendid on üheselt veenvad selles, et kaebaja poolt 4. aprillil 2018 ette võetud reisi kui mitte ainus, siis põhiline majanduslik eesmärk oli Lätist kütuse soetamine ning isegi kui eeldada, et kaebaja tõepoolest Eestist Lätti CMR-il nimetatud kaupa vedas, oli reisi majandusliku mõtte ja sisu seisukohast tegemist kõrvalise tegevusega ning seetõttu ei saa kõnealust sõitu majanduslikus mõttes käsitada aktsiisivabastuse aluseks oleva rahvusvahelise kaubaveona.
-2-
6.Antud juhul on formaalselt kaebuse esemeks aktsiisideklaratsiooni tühistamise nõe. Käsitlesin sellise nõude esitamise võimalust käesolevas asjas 25. aprillil 2018 tehtud kohtumääruses, kus leidsin kokkuvõttes, et konkreetse juhtumi asjaolusid silmas pidades on vaidlusalusel aktsiisideklaratsioonil haldusakti iseloom. Nimelt ei ole käesoleval juhul võimalik tuvastada, milliseid selgitusi või nõudmisi Maksu- ja Tolliameti ametnikud kaebajale sõiduki kinni pidamisel ja tema eest aktsiisideklaratsiooni täitmisel andsid ning iseäranis seda silmas pidades, et kaebaja allkirjastas deklaratsiooni märkusega „Olen kätte saanud“, ei pruukinud tegemist olla kaebaja poolt vabatahtlikult esitatud deklaratsiooniga, vaid sisulises mõttes maksuhalduri poolt aktsiisikohustuse määramisega. Nagu ka eelviidatud määruses märkisin, siis ei ole selline praktika, kus maksuhalduri ametnikud veenavad isikut deklaratsiooni esitama, iseenesest õigusvastane ega taunitav, ent selleks, et deklaratsiooni saaks lugeda maksukohustuslase poolt vabatahtlikult esitatuks, peab olema tuvastatav, et ametnikud andsid isikule õiget ja asjakohast teavet, selgitasid talle õigesti deklaratsiooni allkirjastamise tagajärgi ja edasisi samme juhul, kui isik deklaratsiooni ei allkirjasta. Leidsin 25. aprilli 2018 määruses ja olen jätkkuvalt seisukohal, et sellises olukorras on isiku õiguste kaitseks kõige tõhusam viis käsitada sellist aktsiisideklaratsiooni sisulises mõttes maksuotsusena ning võimaldada isikul esitada selle tühistamise nõue.
7.ATKEAS § 69 lg 2 kohaselt on rahvusvaheliste vedude puhul lubatud Eestisse tuua teisest liikmesriigist aktsiisivabalt kütust mootorsõiduki ja selle erikonteineri standardses kütusepaagis, kui see kütus on ette nähtud kasutamiseks kütusena samas mootorsõidukis. Selle sätte eesmärk on lihtsustada vedajate tegevust ja kiirendada seeläbi kaubakäivet, vältides rahvusvahelise veo korral nii vajadust täita riigipiiri ületamisel teatud formaalsusi, kui ka vedaja vajadust pidevalt kalkuleerida, kust ja kui palju kütust sõidukisse soetada, et seda konkreetselt Eestisse sisenedes "liiga palju" ei oleks.
8.Nii kaebaja kui vastustaja poolt viidatud Riigikohtu otsuses 3-3-1-45-16 käsitleti ATKEAS § 69 lõikega 2 analoogset sätet, nimelt ATKEAS § 68 lõiget 4, mis reguleerib rahvusvahelise veo puhul sõiduki paagis kütuse aktsiisivabalt Eestisse toomist väljastpoolt Euroopa Liitu. Kuivõrd ATKEAS § 68 lg 4 ja § 69 lg 2 kütuse Eestisse aktsiisivabalt toomise tingimuste osas sisuliselt ei erine, siis on analoogia alusel sellest Riigikohtu lahendist lähtumine võimalik ka käesoleval juhul. Oluline on siiski, et viidatud Riigikohtu lahendis käsitletud juhtum erineb käesolevas asjas kõne all olevast oluliselt eeskätt põhjusel, et Riigikohtu otsuses käsitletud asjas oli üheselt tuvastatud, et Eestisse sisenemisel oli sõiduk teostamas rahvusvahelist kaubavedu. Riigikohtu otsusega lahendatud kohtuasjas oli vaidlus eeskätt küsimuses, kas aktsiisivabalt peaks saama Eestisse tuua kogu rahvusvahelise veo teostamise raames Eestisse sisenenud sõiduki standardpaagis oleva kütuse või üksnes selle osa, mis on vajalik konkreetse rahvusvahelise veo lõpetamiseks. Teiseks oli vaidlus selles, kas aktsiisivabastuse kohaldamine saab sõltuda sellest, et konkreetne vedaja on varem sarnast aktsiisivabastust kuritarvitanud ehk kasutanud aktsiisivabalt Eestisse toodud kütust mujal, kui selles sõidukis, mille standardpaagis see Eestisse toodi. Riigikohus leidis, et kumbagi eelnimetatud piirangutest aktsiisivabastuse kohaldamisele seadus ette ei näe. Küll aga ei saa Riigikohtu otsusest teha järeldust, et ATKEAS § 68 lõiget 4 (või analoogia alusel ka § 69 lõiget 2) peaks tõlgendama nii, et veodokumendid, mis kajastavad rahvusvahelise veo toimumist, õigustavad igal juhul kütuse aktsiisivabalt Eestisse toomist. Erinevalt Riigikohtu lahendis käsitletud juhtumist tuleb minu hinnangul käesolevas asjas asuda seisukohale, et tegemist ei olnud rahvusvahelise veoga ning
-3-
seda sõltumata sellest, kas kaebaja poolt esitatud CMR ja kaubaarve on ehtsad või tegeliku majandusliku sisuta.
9.ATKEAS § 69 lg 2 sisustamisel tuleb juhinduda majandusliku tõlgendamise põhimõttest, mille kohaselt tuleb maksukohustuse kindlaks määramisel lähtuda toimingute ja asjaolude tegelikust majanduslikust sisust. Kuna ATKEAS § 69 lg 2 eesmärk on soodustada rahvusvahelist kaubavedu, mitte aga soodustada Eestisse aktsiisivabalt kütuse toomist, siis tähendab majandusliku tõlgendamise põhimõte eelnimetatud sätte kontekstis iseäranis seda, et juhul kui asjaolude kogumi pinnalt on tuvastatav, et sõiduki konkreetse reisi ainuke või peamine majanduslik eesmärk oli teisest liikmesriigist kütuse soetamine, ei ole tegemist rahvusvahelise veoga eelnimetatud sätte tähenduses ning kõnealune aktsiisivabastus kohaldamisele ei kuulu. Järeldus, et majanduslikus mõttes oli põhiliseks eesmärgiks kütuse toomine, ei pruugi tingimata tugineda sellel, et kaubaveo kohta esitatud dokumendid ei ole ehtsad. Isegi kui need dokumendid on ehtsad, saab reisi põhiliseks eesmärgiks lugeda kütuse soetamise, kui eluliselt ei ole usutav, et vedaja oleks kõnealuse veo neil tingimustel ette võtnud üksnes veodokumentides kajastatud eesmärgil ehk juhul kütuse soetamisega seonduvat maksueelist ei tekiks.
10.Käesolevas asjas saab poolte esitatud väidete ja tõendite pinnalt üheselt asuda seisukohale, et kõne all oleva sõidukiga 4. aprillil 2018 Lätti tehtud reisi peamine eesmärk sai olla Lätist kütuse soetamine. Kuigi algses kaebuses kaebaja seda asjaolu välja ei toonud, väitis ta täiendavate avalduste ja tõendite esitamise tähtaja jooksul esitatud avalduses, et soetas kõnealuse kütuse, teostades rahvusvahelist vedu Paikuselt Ainažisse. Selle kinnituseks esitas kaebaja CMR-i ning arve veoteenuse osutamise eest CMR-il kauba saatjana nimetatud OÜ-le MKM Infra. Vastustaja on leidnud, et kõnealused dokumendid on koostatud üksnes väära mulje jätmiseks ega kajasta toiminut õigesti.
11.Leian, et käesoleva vaidluse lahendamiseks ei ole tegelikult vaja kaebaja esitatud tõendite usaldusväärsust eraldi hinnata, sest aktsiisivabastuse kohaldamiseks poleks alust ka juhul, kui kaebaja esitatud dokumendid on ehtsad ja väited õiged ehk juhul kui kaebaja 4. aprillil 2018 tõepoolest Paikuselt Ainažisse CMR-il nimetatud kauba vedas. Sellele seisukohale sunnib asuma kaebaja esitatud CMR-ist ja arvest nähtuva toimingu ilmselgelt majanduslik ebaotstarbekus. Veetavaks kauaks on CMRis märgitud "2 USED TYRE 345/60/16 ja kauba brutokaaluks 80 kg. Veo eest OÜ-le MKM Infra esitatud arve kohaselt oli veotasu 30 eurot, millele lisandus käibemaks. Asumata siinkohal uurima seda, kas üleüldse on olemas rehvi mõõtudega 345/60/16, mis kaalub 40 kg või kas oleks mõeldav sellise kauba vedamine veoki kabiinis1, on ilmne, et 80 kg kauba vedamine umbes 60 km kaugusele2 haagiseta sõitva sadulveokiga 30 euro eest oleks eraldivõetuna majanduslikult ebamõistlik. Arvestades, et kaebaja sõitis tagasi Pärnusse ilma mistahes veoseta, nähtub neist andmetest sisuliselt, et kaebaja läbis kokku ligi enam kui 100 km pikkuse trajektoori 30 euro eest. Kuigi vastustaja seisukoht, et haagiseta sõitva veoki kütusekulu Paikuse-Ikla vahelisel teekonnal on 30 l/100 km näib avalikult kättesaadavate andmete alusel ülehinnatud, on igal juhul selge, et mistahes
1 Pidades silmas, et piiriületuse fotodelt ei nähtu, et Eestist Lätti sõites oleks kõnealused
rehvid paigutatud veokile väljaspool kabiini. 2 Paikuse-Ainaži vahemaa on avalikult kättesaadava kaardirakenduse maps.google.com
andmetel umbes 60 km. -4-
mõistlik ettevõtja ei veaks suure veokiga kaupa, mis kaalub 80 kg ega ole oma gabariitide poolest selline, mida tuleks sellise suure sõidukiga vedada. Neil andmetel on üheselt selge, et sõidu peamine eesmärk ei saanud olla CMR-il nimetatud kauba vedamine, vaid selleks oli Lätist kütuse soetamine.
12.Mis puudutab vaidlusaluse aktsiisikohustuse kindlaks määramisele eelnenud menetlust, pean vajalikuks märkida järgmist. Maksukohustuse kindlaks määramisel on maksuhalduril maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) §-ist 11 tulenevalt kohustus uurimispõhimõttest juhindudes välja selgitada kõik maksukohustuse tekkimise aluseks olevad asjaolud. Samuti on maksuhalduril kohustus selgitada maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi, muuhulgas maksukohustuslase kaasaaitamiskohustust ning selle rikkumise võimalikke tagajärgi. Uurimispõhimõtte ja selgitamiskohustuse osaks on ka see, et maksuhaldur ütleb maksukohustuslasele, milliste asjaolude kohta peab maksukohustuslane oma kaasaaitamiskohustuse raames selgitusi andma või tõendeid esitama. Maksukohustuslasel peab olema võimalus esitada kindlaks määratava maksukohustuse kohta oma arvamus ning tõendid. Antud juhul nähtub, et eeltoodud põhimõtetele vastavat menetlust maksuhaldur läbi ei viinud. Seda, kas või milliseid selgitusi anti kaebajale sõiduki kinni pidamisele järgnevalt, ei ole võimalik tuvastada, sest mistahes protokolli selle menetlustoimingu kohta koostatud ei ole. Selle taustal ei saa maksuhaldur kohtumenetluses kaebajale ette heita näiteks seda, et viimane ei esitanud ametnikele CMR-i. Sellise etteheite saaks teha, kui oleks tuvastatav, et ametnikud on vähemalt juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et ta peab tõendama, et teostas rahvusvahelist kaubavedu. Kuna menetlustoimingut ei protokollitud, ei ole võimalik tuvastada, kas selline küsimus kaebaja sõiduki kinni pidamisel üldse tõstatati. Sellises olukorras ei saaks alles kohtumenetluses hakata hindama kaebaja esitatud tõendite usaldusväärsust, sest sisuliselt ei oleks sel juhul tegemist mitte maksuhalduri tegevuse kohtuliku kontrolliga, vaid esmase hinnangu saaksidki tõendid kohtus. See on põhimõtteliselt vastuolus haldustegevuse kohtuliku järelkontrolli loogikaga. Käesoleval juhul on kaebus võimalik kohtuotsusega rahuldamata jätta just seetõttu, et sellisele järeldusele tuleks asuda ka juhul, kui kaebaja esitatud tõendid ongi ehtsad ja kajastavad seal nimetatud kauba vedamist õigesti. Kui see nõnda ei oleks, tuleks kaebus rahuldada tulenevalt sellest, et maksuhaldur ei ole maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid piisavalt välja selgitanud. Sel juhul, mõistagi oleks maksuhalduril võimalik MKS §-s 98 sätestatud aegumistähtaja jooksul kaebajale uus maksuotsus teha. Eelpooltoodud menetluspõhimõtteid tuleb maksuhalduril edaspidi käesolevaga sarnastes olukordades igal juhul silmas pidada. Ka olukorras, kus isik allkirjastab sarnase aktsiisideklaratsiooni sellises olukorras nagu kaebaja, tuleb isikule olukorda adekvaatselt selgitada ning hilisemate vaidluste vältimiseks oleks otstarbekas koostada sellekohane protokoll, fikseerides kohapeal tuvastatud asjaolud ning võtta isikult allkiri talle õiguste kohustuste tutvustamise kohta umbes samamoodi nagu seda tehakse näiteks väärteomenetluses. Käesoleval juhul on maksuhaldur menetlusnorme küll rikkunud, ent need ei saanud kokkuvõttes viia valele lõppjäreldusele ning seetõttu ei too menetluslikud eksimused kaasa kaebuse rahuldamist. Poolte väidete ja tõendite pinnalt on ilmne, et asja uuel otsustamisel saaks maksuhaldur tema otsuse, millega määrab kindlaks kaebaja aktsiisikohustuse samasugusena, nagu see kajastus vaidlusaluses deklaratsioonis. Aktsiisisumma arvutuse osas poolte vahel erimeelsusi ei ole. ATKEAS § 66 lg 6 kohaselt on diislikütuse aktsiisimäär 493 eurot 1000 liitri kohta, mis teeb tasumisele kuuluvaks aktsiisisummaks käesoleval juhul 0,71x493=350,03 eurot
-5-
13.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur Kohtunik
-6-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.