Osaühingu KUKKEL kaebus nõuetes tühistada Tartu Linnavalitsuse 06.04.2018 otsus riigihankes „Teenuse osutamise kontsessioon Tartu linna koolidele toitlustamisteenuse osutajate leidmiseks“ (viitenr 195081), millega lükati tagasi Osaühingu Kukkel pakkumus riigihanke
3.osas, ning Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 07.05.2018 otsus nr 60-18-195081
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – Osaühing KUKKEL, volitatud esindaja Maia Ploom esindajad Vastustaja (hankija) – Tartu linn Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Osaühing KUKKEL kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02. juulil 2018 (HKMS § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Linnavalitsus (edaspidi ka hankija) avaldas 24.02.2018 riigihangete registris sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusena korraldatava riigihanke (“Teenuse osutamise kontsessioon Tartu linna koolidele toitlustamisteenuse osutajate leidmiseks” viitenumber 195081) eelteate (ET). Riigihange on jaotatud üheksaks osaks (ET p II.2), kõikides osades on pakkumuste hindamise kriteeriumiks üksnes kvaliteet (ET p II.1.4). Tähtpäevaks (26.03.2018) esitasid riigihanke III osas pakkumuse neli pakkujat, nende hulgas Osaühing KUKKEL. Hankija otsustas 06.04.2018 otsusega riigihanke III osas tunnistada
Baltic Restaurants Estonia AS-i ja P. DUSSMANN EESTI Osaühingu pakkumused vastavaks ning lükata tagasi Osaühingu KUKKEL ja MOLINEERO OÜ pakkumused. Hankija leidis Osaühingu KUKKEL osas, et pakkumus ei vasta alusdokumentides esitatud tingimustele. Osaühingu KUKKEL pakkumus ei sisaldanud toitude ja jookide valmistamisviisi kirjeldust, mis oli hanke alusdokumentide järgi kohustuslik (tl 16p). Pakkuja esitas puuduva dokumendi 03.04.2018.
2.Osaühing KUKKEL esitas 16.04.2018 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija 06.04.2018 otsuse, millega lükati tema pakkumus riigihanke III osas tagasi, kehtetuks tunnistamiseks. VAKO jättis 07.05.2018 otsusega vaidlustusasjas nr 60-18/195081 (tl 7-9p) vaidlustuse rahuldamata.
3.Osaühing KUKKEL esitas 16.05.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 07.05.2018 otsuse nr 60-18-195081 tühistamiseks. Tartu Halduskohus võttis 17. mai 2018. a määrusega kaebuse menetlusse.
4.Vastustaja esitas 24.05.2018 vastuse kaebusele (tl 65-68). Kohus on määranud 24.05.2018 määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Kaebaja esitas kirjalikus menetluses täiendava seisukoha 07.06. 2018 (tl 133-134).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja esitab järgmised väited.
5.1.Kaebajal jäi eksituse tõttu esitamata pakkumuse juurde toitude ja jookide valmistamisviisi kirjeldus, mida sooviti dokumendi „nõuded pakkumusele–vastavustingimused“ p-s 10. Kaebajal tekkis segadus, kuna tavaliselt esitatakse selline kirjeldus tehnoloogiakaardis. Praegusel juhul oli nõuetes kirjas, et tehnoloogilisi kaarte esitama ei pea.
5.2.Hankija on kaebajale esitatud küsimuste hulgas (02.04.2018 15:24) märkinud, et puudu on iga toidu ja joogi valmistamisviisi kirjeldus päevade kaupa. Kaebaja 03.04.2018 12:19 vastus sisaldas manuses dokumenti valmistamisviisi kirjeldusega, s.t esitatud oli menüüs päevade kaupa iga päeva kohta eraldi iga toidu ja joogi valmistamisviisi kirjeldus koos toitude valmistamiseks kasutatavate toorainete kirjeldusega.
5.3.EL direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 3 kohaselt võib avaliku sektori hankija, kui direktiivi rakendamiseks siseriiklikus õiguses ei ole sätestatud teisiti, nõuda asjaomaselt ettevõtjalt vastava teabe või dokumentide esitamist, lisamist, selgitamist või täiendamist sobiva tähtaja jooksul, tingimusel et selline nõue esitatakse täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Täiendavate dokumentide esitamist võimaldab ka riigihangete seaduse (RHS) § 46 lg 4. Direktiivi 2014/24/EL eesmärk on hõlbustada eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate riigihangetes osalemist. Vastustaja käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Vastustaja jaoks ei ole oluline mitte parima toitlustaja väljavalimine, vaid formaalne tulemus (dokumendid).
5.4.Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et hiljem esitatud dokumentide vastuvõtmine olnuks vastuolus võrdse kohtlemise nõudega. Kaebaja pakkumuse tagasilükkamise põhjus on hankija subjektiivne põhjendamatu soov eelistada teist pakkujat.
5.5.Vaidlustuskomisjon viitab RHS eelnõu I lugemise seletuskirjale, millel puudub juriidiline jõud ja mis ei anna alust väita, milline oli seadusandja tegelik tahe seaduse kehtestamisel.
2(8)
3-18-977
5.6.Kaebaja soovis toitlustada õpilasi Annelinna Gümnaasiumis, kus ta on toitlustanud õpilasi 26 aastat ning kool oli kaebaja tööga igati rahul.
5.7.Kaebaja pakkumusel ei esine sisulisi kõrvalekaldeid tingimustest (RHS § 114 lg 2). Isegi juhul, kui rikkumine oli olemas, ei oleks see nii suur, et pakkumust ei peaks tunnistama vastavaks. Järelikult oleks hankija võinud kaebaja pakkumuse vastu võtta isegi juhul, kui esitatud dokumentides esines mingi puudus. Kaebaja esitas hankijale puuduvad andmed.
5.8.Hankija peab iga kvalifitseerimise tingimuse kehtestamisel lähtuma sisulistest asjaoludest. Valmistamisviis ei ole tähtis sisuline kvalifitseerimise tingimus. Toidu valmistamisviisi kirjelduse olemasolu ei ole vajalik eeldus sõlmitava hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks ja on seetõttu vastuolus RHS § 98 lg 1 teise lausega.
5.9.Täiendavas seisukohas märgib kaebaja, et vastustaja ei ole kunagi väitnud, et kirjelduses toodud toitude valmistamise viis ei sobiks, et toite ei tohiks kaebaja poolt kirjeldatud moel valmistada vms. Küsimus on üksnes kirjelduse esitamise ajas. Kirjeldus on mahukas dokument ja selle olemasolu või puudumine ei saanud hankijale märkamatuks jääda. Pigem püüab vastustaja leida kunstlikult põhjust, miks ta kaebaja poolt hiljem esitatud dokumenti ei arvestanud. Dokumendi hilisem vastuvõtmine ei ole teiste pakkujate ebavõrdne kohtlemine. Vastustaja tegutseb eesmärgiga kõrvaldada turult koolide toitlustamiseks pakkumusi teinud väikefirmad, mis on vastuolus riigihangete seadusega. Vastustaja viide Euroopa Kohtu lahendile kohtuasjas nr C-131/16 ei ole kohane – kaebaja ei muutnud sisuliselt oma pakkumust ega ole esitanud sisuliselt uut pakkumist.
Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades järgmised väited.
6.1.Toitlustusteenuse puhul on tegemist eriteenuse kontsessioonilepinguga RHS §-st 144 lähtuvalt. Kontsessioonimenetluse puhul kehtestab hankija menetluse läbiviimise reeglid kontsessiooni alusdokumendis (KD).
6.2.Hankija on sätestanud KD punktis 2 kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korra, mille punkt 2.1. alusel viiakse menetlus läbi alusdokumentides sätestatud tingimustel. Hankijal on õigus viia kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus läbi pöördmenetlusena (p 2.3.). Hankija on jätnud endale võimaluse pöördmenetluse läbiviimise otsustamiseks pärast pakkumuste esitamist.
6.3.Pöördmenetluses kontrollitakse kõigepealt pakkumuste vastavust alusdokumentides esitatud tingimustele, seejärel toimub pakkumuste hindamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine ning viimasena teostatakse eduka pakkumuse esitanud pakkuja kvalifitseerimistingimustele vastavuse ning kõrvaldamise aluste puudumise kontroll.
6.4.Hanke alusdokumentidest tulenes, et igal pakkujal tuli esitada ka toidu ja joogi valmistamisviisi kirjeldus iga päeva kohta eraldi, kusjuures toitude valmistamiseks kasutatavad toorained ja valmistamisviisi kirjeldus pidid olema esitatud menüüs päevade kaupa. Tehnoloogilisi kaarte esitama ei pidanud. Kõikide päevade toidud ja toorained ning toitude valmistamisviiside kirjeldused pidid olema esitatud järjekorras päevade kaupa ja ühe failis. Kaebuse esitaja ei esitanud koos pakkumusega mitte ühegi toidu ja joogi valmistamisviisi kirjeldust. Seetõttu ei olnud pakkumus vastav alusdokumentides esitatud tingimustele.
6.5.Vastustaja jaoks oli oluline veenduda, millisel viisil toidud valmivad ehk kas toidud valdavalt praetakse või keedetakse või hautatakse. Koolide ja lasteasutuste toitlustamist reguleeriva sotsiaalministri 15.01.2008. a määruse nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ § 5 lg 7 p 1 kohaselt tuleb lasteasutuses laste toitlustamisel arvestada, et toit valmistatakse võimalikult töötlemata ja värsketest toiduainetest põhiliselt aurutades, keetes ja hautades. Rohkes rasvas küpsetatud toidud on lasteasutustes keelatud.
3(8)
3-18-977
Sama määruse § 5 lg 7 p 6 kohaselt tuleb köögivilju (välja arvatud kartul) pakkuda iga päev, sealhulgas kuumtöötlemata kujul vähemalt kaks korda nädalas.
6.6.Toitude/jookide valmistamisviiside küsimise puhul ei ole tegemist pakkuja kvalifitseerimise tingimusega vaid vastavuse tingimustega. Kaebaja viide RHS § 98 lg 1 teisele lausele pole asjakohane.
6.7.KD p 7 kohaselt hinnati ühe hindamisalusena menüü vastavust õigusaktides (määrus nr 8) toitlustamisele esitatud nõuetele. Pakkumust ei ole võimalik hinnata, kui toitude/jookide valmistamisviisid on esitamata.
6.8.Vastustaja esitas kaebajale täpsustava küsimuse valmistamisviiside kohta veendumaks, et dokument pole esitamata või tähelepanuta jäänud tehnilisel põhjusel. Hankija selgitas pakkujale täiendavalt telefonivestluses, et ei saa vastu võtta ja aktsepteerida küsimuse vastusena lisatud valmistamisviiside kirjeldusi, kuna see oleks võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine korrektse pakkumuse esitanud pakkujate suhtes.
6.9.Valmistamisviiside esitamata jätmine on sisuline kõrvalekalle alusdokumentides esitatud tingimustest. Tegemist ei ole olemasoleva pakkumise kohta selgituste andmisega, vaid uute andmete esitamisega. Ka Euroopa Kohus on leidnud, et selgituste nõudmisega ei tohi kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises (kohtuasjas nr C-131/16, p 33). RHS § 46 lg 4 ei näe ette, et pakkujatel oleks võimalus oma pakkumust hilisemalt täiendada.
6.10.Vastustajal oli alusdokumendi punktist 6.1 tulenev alus pakkumuse tagasilükkamiseks: hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta alusdokumendis esitatud tingimustele.
6.11.Kaebaja väited kvalifitseerimise tingimuste ebaproportsionaalsuse kohta tuleb jätta tähelepanuta, kuna menetlus ei olnud jõudnud kvalifitseerimise etappi. Kaebaja oleks ebaproportsionaalsete kvalifitseerimistingimuste puhul pidanud sellekohase vaidlustusega vaidlustama hanke alusdokumendid enne pakkumuste esitamise tähtaega. Vastustaja ei ole rikkunud hea usu põhimõtet ning on tegutsenud kooskõlas RHS-s sätestatuga, kohelnud kõiki pakkujaid võrdselt, andnud kõigile pakkujatele võrdselt aega pakkumuse esitamiseks, vastanud pakkujate küsimustele ning andnud kõigile pakkujatele võimaluse tutvuda teenuse osutamise ruumidega.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kaebaja on esitanud pakkumuse Tartu Linnavalituse korraldatud riigihankes „Teenuse osutamise kontsessioon Tartu linna koolidele toitlustamisteenuse osutajate leidmiseks“ (viitenr 195081) riigihanke III osas (Tartu Annelinna Gümnaasium). Vastustaja lükkas pakkumuse tagasi, tuginedes KD p-le 6.1, mis sätestab: „Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus ei vasta alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid kontsessiooniteates või alusdokumentides ning selle lisades esitatud tingimustest.“
8.Kõnealune riigihange on läbi viidud sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusena. Avaliku sektori hankija (kohaliku omavalitsuse asutus; RHS § 5 lg 2 p 2) kohaldab sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimisel RHS §-s 144 sätestatud korda, kui kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on võrdne sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmääraga või ületab seda (RHS § 16 lg 3).
4(8)
3-18-977
Vaidlust ei ole, et hankija pidi lähtuma RHS §-st 144. Riigihanke tulemusena sõlmitavate kontsessioonilepingute koondmaksumus praegusel juhul ületab asjaomast rahvusvahelist piirmäära (RHS § 27 lg 1, RHS § 14 lg 3, direktiivi 2014/24/EL art 4 p „d“).
9.Hankija on sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korraldamisel kohustatud järgima RHS §-s 144 sätestatud reegleid, mis on riigisisene vaste direktiivi 2014/23/EL art 31 lg-le 3 ja art-le 32. Lisaks nendele peab hankija siiski lähtuma ka RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest ning kui asjakohane, siis ka enda hankekorrast (RHS § 9 lg 4 p 4). Kuna Tartu linna hankekorras vastavat valdkonda reguleeritud ei ole, tuli lähtuda lisaks RHS kohalduvatele kohustuslikele normidele hankija enda kontsessioonidokumentidest (KD).
10.Hankija on valinud võimaluse viia kontsessioonilepingu sõlmimiseks läbi pöördmenetlus vastavalt KD p-le 2.3. Viidatud sätte kohaselt on hankija jätnud endale võimaluse pöördmenetluse läbiviimise otsustamiseks pärast pakkumuste esitamist. Praeguse vaidluse raames tuleb hinnata, kas kaebaja pakkumus vastas KD nõuetele ning kas esines alus pakkumuse tagasilükkamiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et asjakohased ei ole kaebaja väited, mis sisaldavad etteheiteid kvalifitseerimistingimustele. Praeguse vaidluse ajendanud hankemenetlus ei ole jõudnud valitud menetlusviisi (pöördmenetlus) omapära tõttu veel pakkujate kvalifitseerimise faasi. KD p 2.3. kohaselt kontrollib hankija pöördmenetluse rakendamisel kõigepealt pakkumuste vastavust alusdokumentides esitatud tingimustele, hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi ning selgitab välja eduka pakkumuse. Hankija kontrollib ainult eduka pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluseid. Vastustajal on õigus ka selles, et kvalifitseerimistingimusi tulnuks nendega mittenõustumisel õigeaegselt vaidlustada, s.t enne pakkumuste esitamist (nt Riigikohtu 02.12.2015 otsus asjas nr 3-3-1-50-15, p 14.2).
11.Hankija lükkas 06.04.2018 otsusega kaebaja pakkumuse riigihanke III osas tagasi, kuna see ei vastanud hankija arvates KD-s sätestatud tingimusele, s.t pakkumusele ei olnud lisatud KD p-s 5.12 nõutud valmistamisviisi kirjeldust. KD p 5.12 nägi ette, et kõikide päevade toidud ja toorained ning toitude valmistamisviiside kirjeldused peavad olema esitatud järjekorras päevade kaupa ja ühe failis. KD p 5.12.1 kohaselt peavad kõikide päevade toidud ja toorained ning toitude valmistamisviiside kirjeldused olema esitatud järjekorras päevade kaupa ja ühe failis (tl 73p-74).
12.Pooled ei vaidle, et valmistamisviiside kirjelduse esitamine oli KD-s ette nähtud. Ka kaebaja ise ei eita, et ta polnud tähtaegselt esitatud pakkumusele lisanud nõutavat toitude ja jookide valmistamisviiside kirjeldust. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas valmistamisviiside kirjelduse tähtaegne esitamata jätmine saab olla pakkumuse tagasilükkamise aluseks. Pooled on erineval seisukohal selles, kas hankija pidanuks arvesse võtma kaebaja 03.04.2018 esitatud dokumenti ning kas küsimuste-vastuste voorus puuduva dokumendi esitamist saab pidada selgituseks või selgitamist võimaldavaks dokumendiks RHS § 46 lg 4 tähenduses.
13.Direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 3 sätestab: „Kui ettevõtja esitatav teave või dokumendid on või tunduvad olevat mittetäielikud või vigased või kui konkreetsed dokumendid on puudu, võib avaliku sektori hankija, kui käesoleva direktiivi rakendamiseks siseriiklikus õiguses ei ole sätestatud teisiti, nõuda asjaomaselt ettevõtjalt vastava teabe või dokumentide esitamist, lisamist, selgitamist või täiendamist sobiva tähtaja jooksul, tingimusel et selline nõue esitatakse täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega.“
5(8)
3-18-977
Riigisiseses õiguses tuleneb hankija võimalus nõuda ettevõtjalt selgitusi või selgitamist võimaldavaid dokumente kõrvaldamise aluste puudumise, heastamise või kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmete või pakkumuses esitatud andmete kohta RHS § 46 lg-st 4. Olles jätnud liikmesriigile valikuvabaduse täiendava teabe ja dokumentide esitamise reguleerimisel, rõhutab direktiiv 2014/24/EL art 56 lg-s 3 võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtte olulisust. Kohus ei nõustu kaebajaga, et seaduseelnõu seletuskiri, millele muuhulgas tugines RHS § 46 lg 4 tõlgendamisel VAKO, oleks asjakohatu allikas õigusnormi tõlgendamisel. Riigikohus on sagedasti lähtunud õiguse tõlgendamisel seaduseelnõude seletuskirjadest, kuid möönis näiteks 27.02.2018 otsuses haldusasjas nr 3-15-2526, et eelnõu seletuskiri on küll seaduse tõlgendamisel oluline, kuid ei pruugi lõpptulemusena olla alati määrav. Seletuskiri võib, aga ei pruugi alati peegeldada seadusandja tegelikku tahet. VAKO viitas otsuse p-s 22 RHS eelnõu I lugemise seletuskirjale (lk 59): „Eelnõu kajastab /.../ värskemat vaidlustus- ja kohtupraktikat, mis liigub tagasi pakkuja hoolsuskohustuse ja sellega seonduva riigihanke formaliseerituse põhimõtte juurde, mis sellisena ei luba esitada selgitusi ega asjaolusid selgitavaid dokumente andmete kohta, mida pakkuja ei ole eelnevalt ehk pakkumuse esitamise tähtpäevaks juba esitanud. See puudutab nii andmeid kvalifikatsiooni kui ka pakkumuse sisu kohta.“ Kohus leiab, et arvestades RHS § 46 lg 4 sõnastust, seletuskirjas sellele sättele antud sisu ning riigihangete vaidlustus- ja kohtumenetluse kujunenud praktikat ja riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid (RHS § 3), on põhjendatud VAKO järeldus, et seadusandja ei ole soovinud anda pakkujatele ulatuslikumat võimalust esialgsele pakkumusele ja koos sellega esitatud dokumentidele lisaks esitada hiljem õigeaegselt esitamata jäänud dokumente. Samuti järeldus, et riigihankemenetluses toimib ka formaliseerituse põhimõte. Selline lähenemine on kookõlas ka Euroopa Liidu riigihankeõigusega, mh eelnevalt tsiteeritud direktiivi 2014/24/EL art 56 lgga 3.
14.Kaebaja ei pea vastustaja viidatud kohtuasja nr C-131/16 seisukohti praeguses asjas kohaldatavaks, kuna selle otsuse kohaselt on lubamatu arvestada hilisemaid dokumente, kui see viib uue/muudetud pakkumuse esitamiseni. Kohus sellega ei nõustu. Lahendist asjas nr C131/16 (p-d 31 ja 36) tulenevalt ei tohi selgituste või täiendavate dokumentide esitamine tõepoolest viia uue pakkumuse esitamiseni. Samas ei saa teha sellest lahendist järeldust nagu oleks tähtajaks mitteesitatud dokumentide hilisem esitamine muudel juhtudel lubatav. Selgituste nõudmisega ei tohi viidatud lahendi järgi kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises; hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest (p 33). Pakkujate võrdset kohtlemist on Euroopa Kohus rõhutanud, märkides, et pakkujatel peavad olema võrdsed võimalused nii pakkumuste ettevalmistamise kui ka hankija poolt pakkumuste hindamise ajal (p 25 ja seal viidatud praktika). Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab eelkõige seda, et kõigile pakkujatele tagatakse pakkumuse koostamisel võrdsed võimalused (samas p 26) ning pakkumuse korrigeerimist või täiendamist on piiratult aktsepteeritud vaid siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead (p 29). Pakkujal ei tohi võimaldada esitada avaldusi ja dokumente, mis olid hankedokumentides nõutud, kuid mida pakkumuste esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul ei esitatud (p 36). Eelnevast ei tulene, et riigisisene õigus koosmõjus viidatud direktiivi sättega annaks ettevõtjale võimaluse esitada hiljem pakkumuse koosseisus tähtaegselt esitamata jäänud dokumente, mille esitamise kohustus tulenes hanke alusdokumentidest.
15.Kaebaja arvates ei olnud tegemist pakkumuse olulise puudusega. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kuna kontsessiooni eesmärgiks on koolidele toitlustusteenuse osutaja 6(8)
3-18-977
leidmine, ei saa kohtu hinnangul pidada toitude valmistamisviisi kirjelduse hilisemat esitamist selgituseks või selgitamist võimaldavaks dokumendiks RHS § 46 lg 4 mõistes. Tegemist oli hanke alusdokumentides nõutud teabega, mille sisu oli selgesõnaliselt määratletud (tl 16p). Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebaolulise või selgitava tähendusega teabega. Vastustaja on selgitanud, et tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolides hõlmavad ka nõudeid toidu valmistamisviisile (sotsiaalministri 15.01.2008. a määruse nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ § 5 lg 7 p 1, § 5 lg 7 p 6).
16.KD p-s 8.2 on märgitud, et hankija võib nõuda riigihangete registri eRHR-i teabevahetuse lehe kaudu pakkujalt kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks ja kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente. Pakkuja on kohustatud nõutava teabe esitama 5 tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates (RHS § 98 lg 4, § 104 lg 9). Samas on sätestatud, et ettevõtja esitab hankijale selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid kõrvaldamise aluste puudumise või kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmete või pakkumuses esitatud andmete kohta 3 tööpäeva jooksul hankija sellekohase nõude saamisest arvates. Kohtu hinnangul ei saa vastustaja 02.04.2018 küsimust seoses valmistamisviiside kirjeldustega mõista selliselt, et kaebajale oleks antud täiendav tähtaeg pakkumuse puuduvate dokumentide esitamiseks. Vastustaja on eRHR-s 02.04.2018 küsimust esitades selgitanud, et riigihanke alusdokument sisaldas nõuet esitada valmistamisviiside kirjeldused ning sõnastas küsimuse: „Teie pakkumuses sisalduvad ainult toorainete nimetused, aga puudu on iga toidu ja joogi valmistamisviisi kirjeldus päevade kaupa?“ (tl 22-23). Vastustaja selgitus, et küsimuse eesmärk oli välja selgitada, ega puuduolev kirjeldus pole jäänud tähelepanuta või kätte saamata tehnilistel põhjustel, on kohtu hinnangul usutav. Isegi kui küsimuse sõnastus jättis ruumi erinevateks tõlgendusteks, ei saanud see luua kaebaja jaoks õiguspärast ootust, et tähtaegselt esitamata jäänud dokumente võib esitada ka küsimuste-vastuste etapis pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Asjaolu, et kaebaja saatis puuduoleva kirjelduse vastuseks vastustaja küsimusele, ei välistanud hankija õigust hinnata täiendavalt dokumendi esitamise lubatavust ega saanud luua kaebajale ootust, et ta võis pakkumuse puuduse dokumenti hiljem esitades kõrvaldada. Vastustaja on ka selgitanud, et teavitas kaebajat telefonivestluses, et vastuseks hankija küsimusele esitatud dokumenti ei saa enam aktsepteerida.
17.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et hiljem esitatud dokumendi arvesse võtmine ei rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet. Eelnevalt viidatud õigusnormidest ja Euroopa Kohtu praktikast tuleneb võrdse kohtlemise ja konkurentsi tagamise olulisus hankemenetlustes ning olulised põhimõtted kohalduvad ka sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses. Ka viidatud lahendis asjas C-131/16 (p 25) rõhutas Euroopa Kohus vajadust tagada pakkujatele võrdsed võimalused ka pakkumuste ettevalmistamise ajal. Kui mõni pakkuja tohiks hanke alusdokumentides nõutud dokumente esitada teistest pakkujatest hiljem, annaks see talle võimaluse kasutada pakkumuse dokumentide ettevalmistamiseks teistest rohkem aega, st looks mõnele pakkujale teistest soodsamad tingimused.
18.Kaebaja on kohtu- ja vaidlustusmenetluses selgitanud, et sattus eksitusse, kuna varasemalt tuli nõutavad kirjeldused esitada tehnoloogilistel kaartidel, kuid KD p 5.12.1 kohaselt ei pidanud pakkujad tehnoloogilisi kaarte esitama. Vastustaja on vastuseks kaebusele selgitanud, et valmistoidu kohta peab lasteasutuse toitlustajal olema tehnoloogiline kaart või tehnoloogiline juhend. Tehnoloogilisel kaardil märgitakse toidu või toidugrupi nimetus, toidu koostisse kuuluvate toiduainete täpsed nimetused ja kogused (sealhulgas toidutoorme kogus enne ja pärast esmast töötlemist) ning kasutatud piimatoodete ja rasvainete rasvasisaldused, ja pärast esmast töötlemist) ning kasutatud piimatoodete ja rasvainete rasvasisaldused, valmistoidu mass, toitumisalane teave, mis sisaldab infot
7(8)
3-18-977
valmistoitude energiasisalduse, põhitoitainete ning võimaluse korral mineraaltoitainete (raud, kaltsium ja naatrium) ja vitamiinide (A, D ja C) sisalduse kohta ning toidu valmistamisel kasutatud tehnoloogia, juhindudes sotsiaalministri 15.01.2008. a määruse nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ § 6 lg-st 1. Vastustaja ei soovinud pakkujatelt tehnoloogiliste kaartide esitamist ehk kogu eelpool nimetatud teavet, vaid selgelt KD p-s 5.12 nimetatud teavet. Kohus nõustub VAKO seisukohaga, et hankemenetluse pakkuja kui oma valdkonnas tegutsevalt ettevõtjalt, kes soovib hankemenetluse tulemusena teenust osutama hakata, on mõistlik eeldada hoolikust ja tähelepanelikkust hankedokumentidega tutvumisel VAKO otsuse p 17). Samuti on põhjendatud ja riigihankemenetluse üldpõhimõtetega kooskõlas nõuda kõikidelt pakkujatelt nõuete ühetaolist järgimist. Kohus nõustub ka VAKO-ga, et hankija varasemast praktikast erinevalt nõuete ja tingimuste sätestamist ei ole põhjust iseenesest õigusvastaseks pidada (VAKO otsuse p 16). Hankija valik oli, kas nõuda väidetava varasema praktikaga sarnaselt tehnoloogiliste kaartide esitamist või sama teavet muus vormis. Hankijal on kaalumisruum, kas ja kuidas oma hankedokumente edasi arendada ja kaasajastada, et vajalik teave hankijani jõuaks. Pakkujal on kohustus hoolikalt käituda hanke alusdokumentidega tutvudes ja pakkumust esitades.
19.Kaebaja pikaajaline varasem tegevus (vt Tartu Annelinna Gümnaasiumi direktori kiri, tl 50-51) kontsessiooni eesmärgiks oleva teenuse osutamisel ei saaks õigustada tema eelistatud kohtlemist, sh tähtaegselt esitamata pakkumuse dokumentide hilisema esitamise lubamist. Kohus ei nõustu kaebaja väitega väikeettevõtte põhjendamatult halvemast kohtlemisest ja turult tõrjumisest. Kaebaja viited direktiivis 2014/24/EL sätestatud põhimõttele hõlbustada eelkõige väikeste ja keskmiste ettevõtjate riigihangetes osalemisel (nt direktiivi põhjendused 2 ja 59) on küll õiged ja põhjendatud, kuid väikeettevõtjate toetamine ei sa tähendada tema põhjendamatult eelistatud kohtlemist näiteks olukorras, kus ettevõtja ei ole tähtaegselt täitnud hanke alusdokumentidest tulenevaid nõudeid. Seega ei anna ka praegusel juhul alust kaebaja eelistatud kohtlemiseks ja talle erinevalt teistest pakkujatest pikema dokumentide esitamise võimaluse loomiseks asjaolu, et ta konkureerib suuremate ettevõtjatega.
20.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et nii vastustaja otsustus kaebaja pakkumuse tagasilükkamise kohta kui ka VAKO vaidlustatud otsus on õiguspärased ning kaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
21.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Kuna vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ega kuludokumente esitanud, jäävad ka tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.