Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse teatavakstegemine Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 17. september 2019, Tallinn 3-19-1501
Haldusasi OÜ Mitteldorf kaebus Eesti Töötukassa juhatuse 24. juuli 2019 otsuse nr 73 tühistamiseks osas, millega riigihanke „Eesti keele koolitus“ (viitenumber 208404) osades 1-13 jäeti kvalifitseerimata OÜ Mitteldorf ning tunnistati edukaks otsuses loetletud pakkujad (kolmandad isikud). Menetlusosalised Kaebaja: OÜ Mitteldorf Esindaja: v.adv Diana Minumets Vastustaja: Eesti Töötukassa Kolmandad isikud: AS SVS-L, OÜ Alterum Plus, MTÜ Atlasnet, MTÜ Folkuniversitetet Estonia, OÜ Gelmett Consult, OÜ ImmiSchool - Uusimmigrantide Koolituskeskus, OÜ Lederson, MTÜ ETI Koolitus, MTÜ LAHE, MTÜ Tiia Võhma Keeltekool, OÜ Reiting PR, OÜ Tark Impuls, OÜ Katsal, OÜ Keelepisik, OÜ Keeltekeskus Kaja, OÜ Multilingua Keelekeskus, Pärnu Vabahariduskeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, SA Edukool, SA Tartu Rahvaülikool, OÜ Siimon, Valgamaa Kutseõppekeskus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Mitteldorf kaebus ning tühistada Eesti Töötukassa juhatuse 24. juuli 2019 otsus nr 73 riigihanke „Eesti keele koolitus“ (viitenumber 208404) osades 1-13 OÜ Mitteldorf kvalifitseerimata jätmise ning pakkumuste edukaks tunnistamise osas.
2.Mõista Eesti Töötukassalt OÜ Mitteldorf kasuks välja menetluskulu 2636 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend kuus) eurot. Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 23. septembril 2019 (HkMS § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.
ASJAOLUD
1.Eesti Töötukassa korraldas tööturukoolituste läbi viijate leidmiseks sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke „Eesti keele koolitus“ (viitenumber 208404), mis oli jaotatud 13 osaks ning mille eesmärk oli sõlmida igas osas raamleping kuni 10 madalaima hinnaga pakkumuse esitanud -1-
pakkujaga. Kõigis riigihanke osades esitas pakkumuse teiste hulgas OÜ Mitteldorf. 24. juulil 2019 tegi Eesti Töötukassa juhatuse otsuse nr 73, millega jättis OÜ Mitteldorf kõigis riigihangete osades kvalifitseerimata, kvalifitseeris ülejäänud pakkujad ning tunnistas igas riigihanke osas edukaks kümme pakkumust või vähem, kui riigihanke vastavas osas oli kvalifitseeritud pakkujate poolt esitatud vähem kui 10 pakkumust, või rohkem, kui kümnendale kohale paigutus sama hinnaga mitu pakkujat. OÜ Mitteldorf jäeti kvalifitseerimata põhjusel, et tal ei olnud hankedokumentides nõutud kinnitust selle kohta, et ta on usaldusväärne halduskoostöö seaduse §-i 12 tähenduses.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
2.OÜ Mitteldorf esitas 6. augustil 2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Eesti Töötukassa juhatuse 24. juuli 2019 otsuse nr 73 tühistamist osas, millega jäeti OÜ Mitteldorf kvalifitseerimata ning tunnistati edukaks otsuses loetletud pakkujad. Kaebaja ei eita, et ei andnud elektroonilise keskkonna kaudu pakkumust esitades raadionupu „Jah/Ei“ kaudu vastust küsimusele „Pakkuja kinnitab, et on halduskoostöö seaduse § 12 mõistes usaldusväärne“, ent väidab, et tegemist oli inimliku veaga, mille puhul pakkuja kvalifitseerimata jätmine ilma talle täpsustuste esitamiseks võimalust andmata on ebaproportsionaalne. Kaebaja märgib, et ei oska selgitada, miks vastav nupulevajutus tegemata jäi, ent ta eeldas varasema registri versiooniga töötades saadud kogemuse pinnalt, et mistahes valiku või andmete puudumisel annab elektrooniline keskkond sellest märku ega lase pakkumust esitada. Kaebaja leiab, et hankija oleks selles olukorras pidanud küsima kaebajalt selgitusi. Kaebaja viitab seejuures Üldkohtu otsusele kohtuasjas T-211/02: Tideland Signal ning Riigikohtu otsusele kohtuasjas 3-3-1-24-13, samuti Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsusele vaidlustusasjas 177-18/194960. Kaebaja leiab, et pakkuja kvalifitseerimata jätmise imperatiivne kohustus pisimagi vea korral ei oleks proportsionaalne. Kaebaja rõhutab, et kuna ta vastas kvalifitseerimiseks nõutud tingimustele ka pakkumuste esitamise ajal, ei oleks kinnituse hilisem esitamine andnud talle ka mistahes alusetut eelist teiste pakkujate ees.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
3.Eesti Töötukassa palub OÜ Mitteldorf kaebuse rahuldamata jätta. Vastustaja selgitab, et hankedokumentide punktist 4.6 tuleneb hankijale vääramatu kohustus jätta kvalifitseerimata pakkuja, kes ei ole esitanud riigihanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti. Vastustaja on seisukohal et riigihangete seadus ning hanketingimuste punktid 3.1. ja 4.6 annavad vastustajale võimaluse nõuda pakkujalt selgitusi või selgitamist võimaldavaid dokumente kvalifikatsiooni tõendamiseks pakkumuste laekumise tähtajaks esitatud andmete või dokumentide kohta, kuid ei anna õigust küsida pakkujalt tähtajaks esitamata andmeid või dokumente tagantjärgi. Vastustaja rõhutab, et antud juhul ei olnud kaebaja pakkumuse puhul tegemist dokumendi ebaselgusega, sest vastustajal ei ole olemas dokumenti, mis oleks ebaselgelt sõnastatud. Viidates Tallinna Halduskohtu otsusele kohtuasjas 3-18-977 märgib vastustaja, et selgituste nõudmisega ei saa kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete tähtajaks edastamata jätmises. -2-
4.Viidates Euroopa Kohtu otsusele C-42/13 märgib vastustaja, et hankija peab hankemenetlusest kõrvaldama pakkuja, kes ei ole esitanud dokumenti või teavet, mille esitamine oli hankedokumentides ette nähtud ja mille esitamata jätmisel tuli pakkuja menetlusest kõrvaldada. Vastustaja viitab ka Euroopa Kohtu otsustele liidetud kohtuasjades C‐523/16 ja C‐536/16, kohtuasjas C‐131/16 ja kohtuasjas C‐336/12 ning leiab, et võrdse kohtlemise põhimõttega on vastuolus kui hankija küsib pärast hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaja möödumist mõnelt taotlejalt tema seisundit kirjeldavaid andmeid või dokumente. Vastustaja on seisukohal, et kvalifikatsiooninõuetele vastamiseks nõutud kinnituse esitamata jätmist ei saa kuidagi samastada pelgalt nupule vajutamata jätmisega ning kaebaja pidi pakkumust esitades olema hoolas ning veenduma, et kõik riigihankes esitatud nõuded saavad täidetud. Vastustaja märgib, et vaidlusaluses riigihankes ei nõudnud hankija pakkujalt mahukate andmete või dokumentide suures hulgas esitamist.
KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD
5.Menetlusse kaasatud kolmandatest isikutest esitas oma seisukoha OÜ Reiting PR, kes leidis, et ühelgi juhul ei tohi tähtaegselt ja nõuetekohaselt pakkumuse esitanud pakkujad kannatada põhjusel, et kaebaja nõuetekohaselt oma pakkumust ei esitanud, mistõttu tuleks sõltumata kohtulahendist jätkuvalt edukaks tunnistada ka selle kolmanda isiku pakkumus.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Hinnanud poolte väiteid ning vaadanud läbi vaidlusaluse riigihanke alusdokumendid, leian, et OÜ Mitteldorf kaebus tuleb rahuldada. Vastustaja otsus kaebaja kvalifitseerimata jätta ilma temalt pakkumuses esitatud puuduse kõrvaldamiseks võimalust andmata on käesoleval juhul ilmselgelt ebaproportsionaalne.
7.Kuigi käesoleva vaidluse suhtes kohaldamisele kuuluva menetluskorra osas ei ole poolte vahel vaidlust, märgin, et vaidluse lahendamisel kuuluvad kohaldamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) 28. peatüki sätted, ent kaebaja ei pidanud enne kohtusse pöördumist läbima menetlust Riigihangete vaidlustuskomisjonis. Vaidlusaluse riigihanke esemeks on halduslepingu alusel tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 13 nimetatud tööturukoolituste läbi viimine. Halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS) § 13 lõikest 4 tulenevalt ei ole sellises hankemenetluses tehtud otsuseid võimalik vaidlustada Riigihangete vaidlustuskomisjonis. Halduskohtus tuleb aga sellise kaebuse lahendamisel siiski juhinduda hankeasja lahendamiseks ette nähtud korrast, sest halduslepingu sõlmimisele suunatud hankemenetluses tehtud otsuste kohtus vaidlustamist ei reguleeri HKTS § 13 lõikes 4 viidatud riigihangete seaduse (RHS) 8. peatükk, vaid HkMS, mille § 266 lg 1 kohaselt on HkMS
28.peatüki kohaselt läbi vaatamisele kuuluvaks hankeasjaks „riigihanke korraldamisest [...] tekkinud haldusasi“. Seega on ka käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamine võimalik HkMS §-s 278 sätestatud korras ja tähtaegade jooksul.
8.Sisuliselt on käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas olukorras, kus pakkuja ei esitanud hanketingimustes sõnaselgelt nõutud dokumenti, milleks oli pakkuja kinnitus vastavuse kohta kvalifitseerimistingimustele, võis hankija selle pakkuja kvalifitseerimata jätta või oleks pidanud -3-
talle andma RHS § 98 lg 4 alusel võimaluse puuduv dokument esitada. Leian, et kuigi üldjuhul toob kvalifikatsiooni tõendamiseks sõnaselgelt hanketingimustes nõutud dokumendi esitamata jätmine vääramatult kaasa pakkuja kvalifitseerimata jätmise, oleks pakkuja pidanud sellistel erandlikel asjaoludel, nagu käesolevas asjas, nõudma kaebajalt selgitust, kuidas mõista sisuliselt kaebaja vaikimist olukorras, kus kvalifikatsiooninõuetele vastavuse kohta antav kinnitus tuli hanketingimuste kohaselt anda vastates esitatud küsimusele kas „Jah“ või „Ei“.
9.RHS § 98 lg 4 annab hankijale õiguse nõuda pakkujalt tema kvalifikatsiooni kontrollimiseks vajalike dokumentide esitamist. Haldusasjas 3-3-1-24-13 tehtud kohtuotsuses, mis puudutas RHS §-ga 98 sarnase sisuga varem kehtinud riigihangete seaduse § 39 tõlgendamist, leidis Riigikohus, et vähemalt teatud tingimustel peab hankija andma pakkujale võimaluse esitada täiendavalt ka selliseid dokumente, mis oleks tulnud esitada koos pakkumusega. Viidatud kohtuasjas käsitletud hankemenetlus oli käesolevas asjas vaidluse all olevaga võrreldes küll mõnevõrra keerukam, pakkujatelt nõutud dokumentide maht märksa suurem ning Riigikohus leidis liiati, et viidatud kohtuasjas käsitletud juhul võis pakkujale hanketingimustest jääda arusaamatuks, kas konkreetne dokument tuleb esitada või mitte, ent Riigikohus rõhutas siiski, et pakkuja kvalifitseerimata jätmine ei peaks olema karistusliku iseloomuga tagajärg inimlike eksimuste eest, kui eksimus oleks hiljem lihtsasti parandatav ning pakkuja tegelikult kvalifitseerimise tingimustele vastab.
10.Vastupidist järeldust ei saa minu hinnangul teha ka vastustaja poolt viidatud Euroopa Kohtu praktikast. Esiteks on neis kohtuotsustes, millega lahendati liikmesriigi kohtute esitatud eelotsusetaotlusi, käsitletud küsimust, kas liidu õigusega on kooskõlas sellised liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt on teatud andmete esitamata jätmisel ette nähtud pakkuja kõrvaldamine ehk fookus ei olnud küsimusel, kas või millistel juhtudel lubab liidu õigus hankedokumentides nõutud ja esitamata jäetud dokumentide hilisemat esitamist. Teiseks saab neist kohtuotsustest järeldada, et pakkumuses esinevate vigade parandamise võimaluse andmine on lubamatu, kui see kujutaks endast sisuliselt võimalust esitatud pakkumust muuta või kui konkreetne pakkuja satuks seetõttu teiste pakkujatega (või potentsiaalsete pakkujatega) võrreldes soodsamasse olukorda näiteks põhjusel, et talle jääb niimoodi teistest rohkem aega hankedokumentides nõutud andmete või dokumentide kogumiseks või koostamiseks. Kolmandaks tuleb tähele panna, et kuigi vastustaja viidatud Euroopa Kohtu lahendites on rõhutatud, et hankija ei saa lubada kõrvaldada selliseid puudusi, mis hankedokumentide sõnaselgete tingimuste kohaselt peavad kaasa tooma pakkuja kõrvaldamise menetlusest, siis on seal käsitletud olukordi, kus hankedokumentides on nõutud sellise teabe esitamist, mille alusel saab hankija põhimõtteliselt pakkuja või pakkumuse vastavust sisuliselt hinnata. Liidetud kohtuasjades C-523/16 ja 536/16 tehtud kohtuotsuse1 punktides 49 ja 51 on Euroopa Kohus sellega seoses viidanud varasematele kohtuotsustele kohtuasjades C-42/132, C‐199/153, C‐336/124 ja C‐131/165. Esimeses neist käsitleti olukorda, kus pakkuja oli jätnud esitamata kinnituse, et tema juhi (tehnikadirektori) suhtes ei ole käimas kriminaalmenetlust ja et teda ei ole karistatud, kusjuures hiljem asus hankija väitma, et pakkumuses tehnikadirektorina nimetatud isik ei olnud tema tehnikadirektor. Sisuliselt seega
28.veebruari 2018. aasta kohtuotsus MA.T.I. SUD SpA ja Duemme SGR SpA, EU:C:2018:122.
6.novembri 2014. aasta kohtuotsus Cartiera dell’Adda SpA, EU:C:2014:2345.
10.novembri 2016. aasta kohtuotsus Ciclat Soc. coop., EU:C:2016:853.
10.oktoobri 2013. aasta kohtuotsus, Manova, C‐336/12, EU:C:2013:647.
11. mai 2017. aasta kohtuotsus, Archus ja Gama, C‐131/16, EU:C:2017:358.
-4-
soovis pakkuja pärast pakkumuse esitamist teha muudatusi nende isikute ringi osas, kelle kvalifikatsioonile ta pakkumuse esitamisel tuginenud oli. Teisena nimetatud kohtuotsus ei puudutanud üldse pakkuja poolt dokumentide esitamata jätmist, vaid küsimust, kas hankija saab pakkuja kõrvaldada omal algatusel kogutud andmete põhjal, mis viitavad sellele, et pakkuja sisuliselt pakkumise esitamise ajal hanketingimustele ei vastanud. Kolmandana nimetatud kohtuasjas käsitleti olukorda, kus pakkuja oli jätnud esitamata hanketingimustes nõutud majandusaasta aruanded ehk teisisõnu konkreetsed andmed, mille alusel oleks saanud hinnata, kas pakkujal on nõuetekohane majanduslik võimekus. Neljandal juhul oli vaidluse all olukord, kus pakkuja soovis pakkumusele väidetavalt ekslikult lisatud näidiseid asendada teistega ehk teisisõnu soovis pakkuja sisuliselt pakkumust muuta. Ka vastustaja viidatud Eesti kohtute lahendid käsitlevad juhtumeid, kus pakkuja on esitamata jätnud enda või pakkumuse vastavuse sisulist hindamist võimaldavad andmed: kohtuasjas 3-17-70 käsitletud asjas oli küsimus selles, et pakkuja, kes sisuliselt kehtestatud kriteeriumitele ei vastanud, püüdis kvalifitseerimata jätmist vaidlustades vaidlustada hanketingimust ennast, asudes väitma, et kuigi hankedokumentides oli kvalifikatsiooninõudena nimetatud koolituse läbimine teatud kindlates koolitusasutustes, oleks kaebaja siiski tulnud kvalifitseerida, kuigi tema töötajad olid läbinud vastava koolituse mujal. Haldusasjas 3-18-977, millele vastustaja samuti viitab, jäid pakkujal esitamata sisulist vastavuse hindamist võimaldavad andmed ehk andmed pakkumuse esemeks oleva toidu valmistamisviisi kirjeldus. Alltoodud põhjustel leian, et käesolevas asjas käsitletud juhtum erineb ülalviidatutest suuresti.
11.Käesoleval juhul on minu meelest esiteks oluline, et kvalifitseerimistingimustes nõutud pakkuja kinnitus vastavuse kohta halduskoostöö seaduse §-s 12 sätestatud usalduskriteeriumitele ei andnuks hankijale mitte mingisugust sisulist teavet pakkuja kvalifikatsiooni hindamiseks. Vastavad kvalifitseerimistingimused, nagu ka HKTS § 12, mille sõnastust need sisuliselt kordavad, on väga üldsõnaline ning asjaolud, mille kohta pakkuja kinnitust nõutakse, on kas sellised, mida hankija tegelikult selle kinnituse alusel kontrollida ei saa (näiteks majanduslik jätkusuutlikkus, teenuse osutamiseks vajaliku personali olemasolu) või sellised, millele vastavust saab kontrollida avalike registrite põhjal (karistatus, pankroti või likvideerimismenetlus, maksuvõlg). Olukorras, kus hankedokumentides ei ole näiteks sätestatud konkreetseid mõõdetavaid tingimusi pakkuja kutsealasele pädevusele või majanduslikule võimekusele, ei anna pakkuja kinnitus et „tal on võimalik kasutada haldusülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, [tal on] nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning muud eeldused ja kogemused volitatava haldusülesande täitmiseks“ või et „ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada [pakkuja] püsiva maksejõuetuse või [tema] tegevuse lõpetamise“ ei anna hankijale tegelikult mingisugust usaldusväärset teavet pakkuja kohta. Selline pakkuja kinnitus on sisuliselt pakkuja paljasõnaline väide, et ta vastab tingimustele, millele vastavust hankija kontrollida ei saa. Eelnev ei tähenda kaugeltki seda, et selliste kinnistuste nõudmine oleks asjakohatu, küll aga on ilmne, et sellise paljasõnalise kinnituse väärtus pakkujate kvalifikatsiooni hindamise seisukohast on väga vähene. Selles olukorras ei saa öelda, et hankijal oleks kõnealuse kinnituse puudumise korral pakkuja vastavuse hindamine tegelikult raskem kui selle kinnituse olemasolu korral.
12.Teiseks on ilmne, et kõnealuse kinnituse andmine ei eelda pakkujalt mingisugust olulist pingutust hankedokumentides nõutud teabe või dokumentide kogumisel või koostamisel. Tegemist on lihtsate küsimustega, mille jaatamine või eitamine ei nõua üheltki potentsiaalselt pakkujalt mingisugust keerukat analüüsi või aeganõudvat andmete hankimist. Seega ei saa väita, et sellise kinnituse hilisema esitamise võimalus asetaks vastava pakkuja teistega -5-
võrreldes soodsamasse olukorda ehk annaks talle pikema aja pakkumuse koostamiseks. Eriti ilmekas on see käesoleval juhul, kus vastava kinnituse esitamine ei eeldanud isegi eraldi dokumendi koostamist, vaid üksnes raadionupu kaudu valiku „jah/ei“ tegemist.
13.Kolmandaks on usutav, et sellises olukorras, nagu käesolev, oli kaebaja poolt vastava kinnituse esitamata jätmine põhjuseks inimlik viga elektrooniliste andmeväljade täitmisel ning samas on raske ette kujutada pakkuja salakavalust raadionupu-valiku tegemata jätmisel. Erinevalt paljudest mõeldavatest olukordadest, kus pakkujal võib olla huvi teatud andmeid mitte esitada kas põhjusel, et need võivad kajastada tema mittevastavust (näiteks ei ole tal pakkumuse esitamise ajaks nõutud kvalifikatsiooniga spetsialisti, ent pakkumuses tuleb märkida spetsialisti andmed) või kus tal võib olla soov sisuliselt pikendada pakkumuse koostamise aega (näiteks nõutakse pakkumusega koos mingisuguste näidiste esitamist, ent pakkuja ei jõua neid pakkumuse esitamise tähtpäevaks valmis). Käesoleval juhul, kus nõutakse ainult pakkuja enda paljasõnalist kinnitust kas väga üldiselt ja kontrollimist mitte võimaldavate usaldusväärsuskriteeriumite või siis avalikest registritest kontrollitavate kriteeriumite kohta, ei saa pakkujal sellist huvi olla. Pahatahtlikul pakkujal oleks selles olukorras lihtsam valetada ja loota, et see ei tule välja, mitte aga jätta vastamata. Eelnevalt kirjeldatud hüpoteetilistel juhtudel põhineb pahatahtliku pakkuja mõttekäik arusaamisel, et ta pakkumise esitamise ajal tingimusele ei vasta, ent töötab selle nimel, et vastavus saavutada hiljem (leiab nõutava spetsialisti, jõuab valmis näidise vms) ning asub siis hiljem väitma, et vastas tegelikult juba pakkumuse esitamise ajal. Käesoleval juhul pole ühtki mõistlikku põhjust, miks pakkuja, isegi kui ta tingimustele ei vasta, peaks samast mõttekäigust lähtuma, sest tema vastavus või mitte vastavus sisulistele nõuetele teatud aja seisuga on ühtmoodi kontrollitav (või kontrollimatu) sõltumata sellest, kas ta sellise kinnituse esitab või mitte. On ilmne, et ka näiteks majandusraskustes oleval pakkujal on kinnitada seda, et tal ei esine püsiva maksejõuetuse riski, märksa lihtsam kui oleks pakkujal nimetada nõutava spetsialistina isik, kellega tal tegelikult mingisugust suhet ei ole. Ühesõnaga ei ole käesoleval juhul mõistlikku põhjust, miks pakkuja peaks kvalifitseerimistingimustes küsitud kinnituse andmata jätma, sest selle andmata jätmisega ei võidaks ta ei aega ega saaks ühtki muud eelist.
14.Põhimõtteliselt on vastustajal ja kolmandal isikul õigus, et pakkuja peab olema hoolas. Eeskätt ei saa pakkuja oma hooletusega õigustada nõuet enda sooduskohtlemiseks. Eeltoodud põhjustel ei annaks aga pakkujalt puuduoleva kinnituse hilisem nõudmine pakkujale tegelikult mingisugust eelist ning selle kinnituse olemasolul ei oleks ka hankija tegelikud võimalused selle kontrollimisel, kas pakkuja sisuliselt kvalifikatsiooninõuetele vastab, ei paremad ega halvemad kui selle kinnituse puudumise korral. Samuti on kaebajal minu meelest õigus selles, et käesoleval juhul võis eksimist soodustada see, millises vormis vaidlusaluse kinnituse esitamine nõutav oli. Kvalifitseerimistingimuste kohaselt pidi pakkuja vastama väitele „Pakkuja kinnitab, et on halduskoostöö seaduse § 12 mõistes usaldusväärne“ kasutades raadionuppu valikutega „Jah/Ei“. Raadionupp tähendab teadupoolest võimalust valida üks mitmest ette antud vastusevariandist. Kaebajal on põhimõtteliselt õigus ka selles, et tavapäraselt on andmekogud, kus kasutaja saab teatud andmeid edastada raadionupuga, üles ehitatud selliselt, et kohustusliku vastuse andmata jätmisel kuvatakse kas veateade või on välistatud järgmise sammu tegemine (näiteks järgmisele küsimusele vastamine, vastuse ära saatmine vms). Antud juhul pole vaidlust selles, et käesoleval juhul see nõnda ei olnud. Iseenesest ei saa riigihangete e-keskkonnale sellise funktsionaalsuse puudumist kuidagi ette heita, ent tuleb siiski möönda, et see võis soodustada kaebaja tähelepanu hajumist. -6-
15.Viimaks on sellel, et vaidlusalune kinnitus tuli esitada raadionupu-valiku tegemisega, ka sisuline tähtsus. Pakkuja ei pidanud ise koostama dokumenti, vaid pidi vastama küsimusele kas „Jah“ või „Ei“. Seega tegelikult ei olnud nõutav mitte kinnituse andmine selle kohta, et pakkuja vastab nõuetele, vaid nõutav oli vastamine küsimusele, kas pakkuja vastab või ei vasta. Pakkuja vaikimine selles olukorras eeldab küsimuse kordamist, et teada saada, kumma vastuse kahest küsija poolt valikuna pakutud vastusest vastaja anda soovib. Olukord, kus pakkuja ei tee ei üht ega teist valikut, ent siiski esitab pakkumuse, ei ole paberil esitatud pakkumusega paralleeli tuues mitte niivõrd võrreldav selle olukorraga, kus pakkuja teatud kinnituse esitamata jätab, vaid pigem olukorraga, kus pakkuja vastab „Kah“ või „Hmhm“ millisel juhul ilmselgelt pole tegemist jaatusega, ent pole tegu ka eitusega, vaid arusaamatu vastusega.
16.Kokkuvõttes leian niisiis, et olukorras, kus hanketingimustes on kaebajalt nõutud oma kvalifikatsiooni tõendamiseks sellise dokumendi esitamist, mis hankijal pakkuja sisulist vastavust usaldusväärselt kontrollida ei võimalda ning kus samas on usutav, et nõuetekohase dokumendi esitamata jätmine oli tingitud hankija inimlikust veast, mida võis soodustada pakkumuse esitamiseks hankija poolt seatud vorminõue ning kus samas on ilmne, et kinnituse hilisem esitamine ei ole samastatav ei pakkumuse muutmisega ega anna konkreetsele pakkujale mistahes sisulist paremust teiste pakkujate või teiste potentsiaalsete pakkujate ees ning viimaks, kus kõnealust kinnitust on nõutud selliselt, et pakkuja peab valima kas vastuse „Jah“ või vastuse „Ei“, ent ei ole andnud ei üht ega teist vastust, ei või hankija pakkujat automaatselt kvalifitseerimata jätta, vaid peab temalt RHS § 98 lg 4 alusel nõudma täpsustusi ehk sisuliselt selgitust selle kohta, kas vaikimine olukorras, kus küsimusele nõuti vastust „Jah“ või „Ei“, on eitus või jaatus.
17.Möönan, et ükski eelnimetatud asjaoludest eraldivõetuna ei lubaks sellisele lõppjäreldusele jõuda, need kogumis aga küll. Hankemenetluses tuleb juhinduda ka proportsionaalsuse põhimõttest, millega oleks vastuolus see, kui pakkuja menetlusest kõrvaldamise tooks kaasa väheoluline puudus, isegi kui see seisneb hanketingimustes nõutud dokumendi esitamata jätmises sellistel asjaoludel, nagu käesolevas asjas, kus viga oleks kergesti kõrvaldatav ning selle kõrvaldamise võimalus ei annaks pakkujale sisulist eelist teiste isikute ees.
18.Eeltoodust tulenevalt jättis vastustaja põhjendamatult kaebaja kvalifitseerimata. Kuivõrd vaidlusaluse riigihanke tulemusena on ette nähtud igas hanke osas teatud arvu edukaks osutunud pakkujatega ühise raamlepingu sõlmimine, tuleb lisaks kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsusele tühistada ka pakkumuste edukaks tunnistamise otsused. Nimetatud otsustest nähtuvalt osales enam kui kümme pakkujat vaid hanke osades 1 ja 2, ülejäänud hanke osades oli pakkujate arv väiksem kui hanketingimustes ette nähtud maksimaalne raamlepingupartnerite arv. Samas nähtub hankedokumentidest, et hankija sõlmib igas hanke osas ühe raamlepingu kõigi edukaks osutunud pakkujatega. Seda silmas pidades on kaebajal õigus selles, et edukate pakkujate välja selgitamine tuleb otsustada ühekorraga, mis õigustab ka ülejäänud hanke osades tehtud edukaks tunnistamise otsuste tühistamist. Vastasel korral satuks kaebaja ka hankeosade osas talle soodsa kohtuotsuse jõustumise järel õiguskindlusetusse olukorda, sest hankijal oleks võimalik kohtuotsusest hoolimata kehtiva pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse alusel raamleping teistega sõlmida ning kaebaja sellest ringist välja jätta. See selgitus ei tähenda siiski, et konkreetsel juhul oleks mistahes põhjust vastustajat sellises pahatahtlikus sammus kahtlustada. -7-
19.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamisega on otsus tehtud vastustaja kahjuks. Kaebaja on taotlenud 1295 euro suuruse riigilõivu ja 1341 euro suuruse õigusabikulu välja mõistmist. Õigusabikulu vastab esitatud arvete kohaselt 7 tunnile ja 27 minutile advokaadi tööle. Leian, et õigusabikulu ei ole vaidluse sisu ja mahtu menetlust arvestades ebamõistlikult suur. See, et kaebaja esindaja võis suure osa kõnealustest seisukohtadest välja töötada enne kohtule kaebuse esitamist vaidlustuskomisjonile vaidlustuse koostamisel, ei välista vastava kulu arvamist menetluskulude hulka, sest vaidlustusmenetlust antud juhul ei toimunud ning selle raames ei ole kaebajal osutunud võimalikuks kulude välja mõistmise taotlemine. Põhjendamatuks ei saa ka pidada kulu, mis seondub vastustaja seisukoha ja kohtumääruse analüüsimisega, kuna see on ilmselgelt vajalik oma positsiooni esindamiseks. Sellise analüütilise töö tulemuseks võib olla ka järeldus, et täiendavat menetlusdokumenti ei ole otstarbekas või vajalik esitada. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulu taotletud ulatuses ehk 2636 euro ulatuses välja mõista. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik
-8-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.